
Igatsuses peitub minu meelest nii häid kui halbu külgi... vahel närib see hinge ning ei lase muule keskenduda... samas vahel on mõnus meenutada möödunut ning oodata ärevalt tulevaid sündmusi... kas Teie arvates on igatsuses rohkem positiivset kui negatiivset või vastupidi? Mida ette võtate kui tunnete, et see kipub kogu mõistuse halvavat?
Minu jaoks on igatsus positiivne. See ärgitab fantaasiat ja paneb sõnad voolama. Mis neist saab ... teate isegi.
See aitab rasked hetked ilusamaks muuta ja surnud punkte ületada. Vahel.
Igatsus sisaldab ootustki. Ootus aga hoiab värske ja väreleva. Hinge. Mõtted.
Igatseda võivad nii ihu kui hing. Kumb neist kirkam igatsus ... It depends .... taas.
Tihti ei igatse, sest need kelle järele igatsus tavaliselt tekib on ju kogu aeg minuga.... Kuid jah, igatsus ka üks edasiviivaid jõude ju ...
jup...köigi kallite inimeste järgi kes kaugel
Kui poleks igatsust, siis seisaks ma paigal. Igatsus on tunne, mis hoiab inimest elusana...ja nii nagu eelpool mainitud, kindlasti edasiviiv jõud
Kogu aeg igatsen kellegi järele
Kuna töö juures nii kiire, siis näen lähedasi väga vähe. Ja sellepärast igatsengi.
Ja muidugi mõtlen positiivsete asjade peale
Mis sai koos tehtud ja kus käidud, mis räägitud
Ja see paneb mind rohkem tegutsema, et taas kokku saada 
No maitea....kevadel alati igatsen midagi....ise ka ei tea mida.
oijaa...igatsemine on ka omamoodi hea..positiiv yhesõnaga..kui see kipub ikka tohutult mõtteid halvama ,siis tuleb selle mõtte juure yles otsida 
nu ikka
talvise puhkuse algus päris kohutav oli selle kohapealt
Igatsusel on minu jaoks mitu tähendust ja väljendust.Just nimelt nagu küsimuses esitatud ja väidetud.
Aga selline ootav igatsus millegi erutava järele,see närvikõdi mulle meeldib.
Teine variant,nukker ahastamapanev,hinge seest viib.Ja seda teist vist liiga tihti tunnen
Igatsen. Ja väga. Ja seda iga kord kui teinepool on kodunt ära. Süda sipleb ja ....
Ahh, teate ju ise seda tunnet.
igatsus muutub tavaliselt veel suuremax kui on aega unistada
kui aga igatsus piinavax muutub,siis rakendax end kuskile tegudele......ohh,praegugi
igatsen ja unistan
Tsitaat:Paremast tulevikust või?
Algne postitaja: li-li
/.../ohh,praegugi igatsen ja unistan![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Tsitaat:Paremast tulevikust või?
Algne postitaja: li-li
/.../ohh,praegugi igatsen ja unistan![]()
![]()
Tsitaat:hehe... nüüd panid mindki unistama & igatsema
Algne postitaja: li-li
...muide,näit.hommsestki![]()
Ootus on kõige vastikum asi. Mul oli sõber, kes ütles selle peale, et lapsed ei oska oodata. Et tema jaoks on ootuses hea asja eelaimust või siis
uudishimu, et millal ja kuidas. Minu jaoks on täielik piin.
Armumise juures kõige raskem asi ongi ootus. Tunne ise on täielik rõõm
Igatsen läinud ilusaid hetki taga. Need nii lühikesed tunduvad tagantjärele, ent väga ilusad.
Veel ootab uusi mitte halvemaid.
Igatsus ja unistus, on need üks ja sama või ? Teinekord igatsus hulluks teeb, aga unistused aitavad edasi elada
Ise olen mõlemaga kimpus

Kui pikemat aega lähedastest ja kallitest eemal - ikka tekib soov näha ja suhelda
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
jup...köigi kallite inimeste järgi kes kaugel![]()
Suurema osa vabast ajas olengi üks suur igatsus, ses kokkusaamine armsamaga suht keeruline - see igatsus on küll valus ja vaevab, aga ega ta tapa. Ja siis sähvatab valguskiir - äkki homme, ülehomme saame kokku - see igatsus on rõõm.
minu arust on igatsemine ikke positiivne.. see näitab hoolivust ja sädet kahe inimese vahel kui neid mingi vahemaa lahutab..
igatsen, kogu aeg igatsen
ja preagultki igatsen ja asjaga 
jap, igatsen tihti... ja isegi väga tihti
ja see kurvaks teeb 
Igatsemine...-- see tähendab ka lootmist , ootamist , millegi - kellegi nimel , elada ..
Sest elu on ikka ilus , kui osata seda õieti elada...

Igatsen. Just nüüd ja siinsamas. Seda kõige kõige kõiget ...
Tühi tunne on sees, kui diivanipealne on tühi
Kahjuks on neid hetki liigagi sageli. Neid tühje tunde. Ja päevi ja öid 
Igatsus on ilus ja magusalt valus...kui tead, et see kelle järgi igatsed...see kunagi tuleb nagunii...või see mille järgi igatsed...kunagi saab
olema.
Aga igatsus mis on lootusetu...kui igatsed kellegi/millegi kättesaamatu järgi...see teeb kurvaks ja teeb väga haiget.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
/.../ Aga igatsus mis on lootusetu...kui igatsed kellegi/millegi kättesaamatu järgi...see teeb kurvaks ja teeb väga haiget.
Tsitaat:Ära nukrutse...
Algne postitaja: Lola69
Igatsen. Just nüüd ja siinsamas. Seda kõige kõige kõiget ...
Tühi tunne on sees, kui diivanipealne on tühi![]()
Kahjuks on neid hetki liigagi sageli. Neid tühje tunde. Ja päevi ja öid![]()
Peale Sinu on samas situatsioonis
ja sama, mis sulgi. Kui varem panin tütre magama ja läksin oma tühja voodi...olid ikka samad unistused. Nüüd
mõtlen, et see on lihtsalt paratamatus.
igatsen küll vahest eriti siis kui kalli komandeeringus
ei jõua ära oodata millal ta sialt tagase
ikka igatsen, täna läksin tüdrukuga lahku, kuigi pole veel temast lõplikult üle saanud........
/me igatseb nii palju, et see lausa halvav on...
igatsen olla armunud, igatsen olla kellgi jaoks, igatsen rõõmu tunda...igatsen kõike 
No suurim igatsus on igatsus enda järgi. Selle Hiireka järgi, kes kunagi ringi luusis ja mingitest muredest tuhkagi ei tahtnud kuulda. Läind ta on
vahest arvan, et igatsen.. kuid see läheb üle.
On's see nüüd hea või halb?
krt. seda teab 
Igatsen ja kuidas veel.Vahel vähem ja vahel rohkem...Vahel on tunne , et enam ei jõua...Aga inimene ju pidi jõudma-niipalju kui talle "peale pannakse"...
Just.
Ainult vahel ma mõtlen, et igatsus on justkui armastuse hindaja - tugeva tunde teeb veel tugevamaks, aga nõrgem kipub lämbuma.
Ja minu arust suudab inimene kanda just nii palju, kui palju ta "endale kanda võtab".
Igal juhul igasugune "pandud koorem" nüüd küll mu seljas eriti kaua ei püsi...


Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Igatsuses peitub minu meelest nii häid kui halbu külgi... vahel närib see hinge ning ei lase muule keskenduda... samas vahel on mõnus meenutada möödunut ning oodata ärevalt tulevaid sündmusi... kas Teie arvates on igatsuses rohkem positiivset kui negatiivset või vastupidi? Mida ette võtate kui tunnete, et see kipub kogu mõistuse halvavat?
Igatsen ja kuidas veel. Mitte iga päev, kuid teatul aegadel(jõulud, Valentini- ja naistepäeval)lööb selline kurbus peale, et...
Vahest ka täiesti järsku, on kohal ja enam ära minna ei taha.
Suurt midagi selle peletamiseks ka teha ei anna.
OLeneb tujust.Juhul kui on masendus ja siis tuleb igatsus ka veel peale, vot siis on see negatiivne.Kui tuju hea ja siis tahaksid lihtsalt oma kallimaga koos olla, siis on positiivne, kuna see annab rahu hingele ja näitab et ikka hoolid veel temast väga palju.Kui väga suur igatsus peale tuleb ja mitte midagi enam teha ei suuda, siis ma tahavliselt helistan või saadan smsi ning vaatan lihtsalt ta pilti.
Mina igatsen kogu aeg midagi, ise kah ei tea, mida.
Selle vastu aitab muusika kuulamine ja igasugune rabelemine, kahtlustan energia üleküllust ja
puhkuse halba mõju enda iseloomule: isegi oma emaga saan juba peaaegu et läbi.
kuna olen kalliga distantssuhtes ning meid lahutab ca 170km, siis olen tihtipeale igatsusest tema järele hullumas... mul kohe õnnestub end pidevalt
selliste noormeestega siduda, kus suhe varem või hiljem haiget hakkab tegema... olgu see siis mispidi tahes
aga mida teen, et leevendada? leian tegevust... lausa otsin omale tegevust... õhtused voodissepugemise ajad on kõige piinarikkamad
enamus siinsamas - 10 km raadiuses...va. üks, kes USA's...aga see onngi selline visiit wärk,kohe mõeldudki sellisena! Vastus seega: EI!
vahel ikka igatsen.....
igatsuses on mõlemat piisavalt palju, nii positiivsust kui ka negatiivsust. mina olen sõpradega võimalikult palju koos, kui see tunne hakkab südant halvama või siis helistan kallikesele
viimasel ajal kummitab igatsus romantika järele....
Oi igatsus on negatiivne... pole tuju midagi teha ! Isegi kui igatsedes mõtled postiivseid asju, siis tead et tulevikus neid temaga enam ei tule jne. Ja kuida saada igatsusest üle !?!? Viimasel ajal kipub selleks ravimiks olema sõprade seltskond ja ohtralt alkoholi.
Hetkel kasvab igatsus üle pea, kuna mees kuu aega sõidus ja paari päeva pärast näeme taas...Uhh, ei jõua oodata.
Mul oli yx sõber, kes sai surma juba siiskui ma algkoolis käisin... Alati, kui keegi meelde tuletab, siis ma lihtsalt satun masendusse ja siis tuleb kõik jälle meelde...
kahjuks ma jah igatsen suhteliselt tihti midagi või kedagi. Minule on see siiski rohkem selline negatiivne tegevus....sest ma millegipärast igatsen alati neid asju või neid inimesi, kellega lõpuks on alati kehvasti läinud. Ei tea isegi, miks nii teen.
Igatsen ühe mehe järgi ja tuimestan valu teiste meestega...Tegelikult pole see vist õige, aga ennast piinata ka ei suuda.
Kui naine on rohkem kui ühe päeva kodust ära, siis kohe igatsen ta järele...
igatsen küll...aga tõtt öelda ise ka ei tea, keda või mida....
ühesõnaga - täitsa segased tunded momendil ....
Minu jaoks on igatsus positiivne, hetkel küll vähemalt. On olnud aegu, kus igatsus pole nii roosiline olnud. Nüüd hetkel on ja mulle meeldib see
tunne!!! Magamaminnes olen veel ärkvel ja mõtlen talle, unes näen teda... See igatsus natuke sürrealistlik...
Aga tunnen, et elan jälle,
tänu talle ja tänu sellele, et ta pani mind igatsema millegi reaalse järele, mis võib täituda, aga ei pruugi...
kui igatseda kedagi, kes sinu jaoks reaalselt olemas on, on igatsus minu arust positiivne. kui aga see tunne on suunatud inimese vastu, kes on võimatult kaugel või keda sinu jaoks enam olemas ei ole (või kelle jaoks sind enam ei eksisteeri), on igatsusel rohkem negatiivne maik juures.
suht tihti igatsen...oma kallima järele ikka
mul hetkel palju vaba aega. tema teeb magistrit ja on täiskohaga tööl.........
praegu igatsen tohutult. hea oleks, kui ise ka teaks, keda või mida.
Igatsen alati oma teisepoole järgi kui ta minuga ei ole. Ja mida suurem on olnud igatsus, seda suurem on jällenägemisrõõm.
Igatsen...Kogu aeg igatsen kellegi järele...Vahel ei tea kelle....Aga lihtsalt tahaks,et oleks keegi 
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Igatsuses peitub minu meelest nii häid kui halbu külgi... vahel närib see hinge ning ei lase muule keskenduda... samas vahel on mõnus meenutada möödunut ning oodata ärevalt tulevaid sündmusi... kas Teie arvates on igatsuses rohkem positiivset kui negatiivset või vastupidi? Mida ette võtate kui tunnete, et see kipub kogu mõistuse halvavat?
Igatsen pidevalt,aga proovin ennast parandada.
igatsus kui positiivne emotsioon... edasiviiv joud kindlasti ja on mind palju aidanud joudmaks sinna kus ma hetkel olen. ja kui igatsus aeg-ajalt ara
kaob, siis olen segaduses ja ei oska olla kuidagi.
aga kellegi jargi igatsen ka samatihti... isegi kui ta mu korval on... mida juhtub kyll haruharva... igatsen ta hinge joudmist, et naha ilma
tema silmade labi....
kahjuks kisuvad need igatsused mind eraldi suundadesse... selleks, et yhte igatsust taita, peaks teisest loobuma...
seega olengi sellise veidi
lohenenud hingeeluga...
Igatsen... Väga tihti... Ja see on jube...
Kõige jubedam on see, kui näed seda, kelle järgi niiiiiiiiiiiii väga igatsesid, siis ta suudab mingi käki kokku keereta... Ja sa mõtled, et oli mul
üldse vaja igatseda ta järgi... Aga kui tema juurest ära lähed, siis jälle igatsed...
Aga mida aeg edasi, seda rohkem olen oma perekonna järgi igatsema hakanud...
Ja ma pean seda väga positiivseks asjaks... 
Ikka igatsen ja see tunne on meldivalt hea,
Igatsen iga hetk, mil teda pole minuga ja siis kui on, ei oska näidata, kui kallis ta mulle on
igatsen, ja kuidas veel
Pidevalt igatsen .. Kohtume harvemini kui me mõlemad tahaks .. Helistame pidevalt ja saadame sõnumeid .. Samas on iga kohtumine seda ootamist väärt ja rohkemgi veel ..
oma koera kui aus olla...
Jaaa,igatsen oma mehe järele pidevalt kui ta kauemaks tööle jääb.
Igatsen jah, ja see inimene elab praegu Haapsalus, teed viisid meid lahku 86 aastal, südamesse jäi palju. 



Oi ma igatsen vist koguaeg
See on siiski rohkem negatiivne. Nii pea kui Eestist lahkumas olen hakkan juba pere ja sõprade järele igatsema. Kui
igatsusetunne üle pea kasvab, siis ei jää muud üle kui neile kõigile külla põrutada.
Tihti igatsen neid, kes on siitilmast jäädavalt lahkunud – oma vanaema, isa ja lapsepõlve parimat sõbrannat.
Vahel igatsen neid, kes on minevikku jäänud elu keerdkäikude tõttu.
Praegusel ajal igatsen kõige rohkem oma poissi, sest ta on tihti õpingute tõttu minust eemal.
Painanud mind igatsus polegi, pigem teeb mõnikord valu seepärast, mis kõik oleks võinud olla, kuid olemata jäi.
igatsen oma tydrukut keda pole kuu aega näinud. ainult msn'is kirjutanud temaga.
ja see on nii pidevalt, et näen teda kord kuus.
asi selles et ta elab minust väga kaugel ehk tartus mina tallinna lähedal. 
ei igatse (hetkel) kedagi taha.
*
umbkaudu pool aastat tagasi weel igatsesin.
kuid elu tegi oma korrektuurid.
toimusid muudatused, mille käigus ilmselt
uutmoodi mõtlema/*nägema* hakkasin.
ning nyyd on selline tunne, et kõik, kes läinud, need põhjusega.
kahetseda pole midagi.
tuleb see, mis tulema peab.
----------------
aga yldiselt on nii, et olen suht iseseisew ning kui waja yksi olla, saan oldud ilma igasuguste probleemide-/igatsemisteta.
Tsitaat:
Algne postitaja: Megert
Igatsen läinud ilusaid hetki taga. Need nii lühikesed tunduvad tagantjärele, ent väga ilusad.
Veel ootab uusi mitte halvemaid.
Ma arvan et negatatiivset on rohkem kui positiivset ja ette ei võta ma suurt midagi...
Jah.... kõige hullem lugu on siis kui pead igatsema kellegi veel lähedamase inimese järele. Kedagi kes on sind toetanud. Sind jalule aidanud kui oled kukkunud. Haigele põlvele puhunud. Teades, et kusagil ta kõnnib, teb oma tegemisi aga sinust ei hooli.
Sõprade järgi igatsen....ja ühe konkreetse inimese järgi kah....ja üldjuhul igatsus on koguaeg...sest kõik nii kaugel on!
mina igatsen parima sõbrantsi järgi, kes iirimaal on
Igatsen...ja siis naudinguga ja vist niitihti kui mu hing seda vajab
Vahel on igatsus konkreetne, kui pole kaua näinud mõnd lähisugulast või head sõpra, siis soovin kogeda jälle seda koosolemise tunnet, ühiseid tegemisi
või lihtsalt vabastavat lobisemist...tunnet, et kuulun kuhugi ja olen kellegi jaoks olemas
Vahel on igatsus nimetu...selline, mida toob kaasa aastaaegade vaheldumine või öine tähistaevas või romantiline film või raamat või laul...siis tahab
see armastus, mis igas inimeses sees, leida võimalust kellelgi peegelduda, jagada õrnust ja kirge...lihtsalt tunda 
igatse, ja eriti igatsen hellusi
ma pigem mõtlen, kas tohin öelda inimesele, et teda igatsen???? või kipub ta arvama, et see on ahistmaine.
igatsen.
oma vana elu järgi ja oma vanade sõprade järgi..
ei osanud sõpru(st) hoida, olen yksi, perses omadega..
igatsen juba praegu, kuigi ta alles viis tundi tagasi lahkus...
seda jätkub mulle pikkadeks öödeks ja päevadeks, et kui kord koju saabub, on tunne, et igatsusest ma vaid koosnengi
igatsen just praegu oma endist kutti...kuigi me oleme lahku läinud on ta siiski mulle väga kallis veel ja meil oli siiski väga palju häid aegu mis
päris tihti meelde tulevad ja kui need meelde tulevad siis muutun tavaliselt kurvaks kuna tean et need ajad koos temaga on minevik
Armastuse ja helluse st. neiu järele
ah ei igatse ma midagi...see ei lähe niikuinii kellelegi peale minu ju korda...nii, et milleks
iga päev ja tund igatsen...igatsen kallimat, meie koos veedetud aega, õrnusi
nagin teda tana oosel unes ja igatsen nii meeletult... tema tugevate ent samas nii hellade kate puudutust... lepiks praegu kasvoi ainult yhe pilguga
temalt.. nii vahenoudlik olen... 
Loomulikult igatsen.
Töölt koju minnes loodan ,et ehk ta on juba enne mind jõudnud...süda põksumas kiiremini kui tavaliselt.Hea tunne on "teda" taas näha,tunda..
Imre on küll kohe täitsa armunud, kadedaks teeb

Armunud tõesti ,armastus samuti ...
ja kui aus olla ,siis see tunne süveneb.
On ka nii et isegi kui inimesi su ümber on palju tunned end ikka üksi 
igatsus on nii tappev....
ei igatse, need igatsuse objektid asuvad mul kõik 2-3 km raadiuses.....nii et igatsuse peletuseks autosse....ja igatsus läind ja hea olla!
Mulle meeldib igatseda, nii on loota et samad ajad ootavad veel ees...
iga sekund,iga minut,iga tund-pidevalt
Kas igatsete tihti kellegi järele?
Jah, koguaeg. Viimasel ajal on kellelegi lisandunud millegi igatsus.
Jah, mulle on see väga tuttav tunne. Vahel mõtlen, et oma igatsuses ma ainult elangi, aga võibolla tuleb see sellest, et reaalsus ei ole nii ilus kui
igatsus? Igatsusi reaalsuseks muuta... kes ütleks, kuidas?
Hetkel ei igatsegi eriti nagu kellegi järele. Ei ole kedagi, kelle järgi igatseda. Kõige rohkem ehk sõprade järgi, kes eemal.
Hetkel on küll tunne, et igatsus oma kõige kallima järgi tahab mind vaikselt tappa. Tunduks justkui hingamiseks ei jagu õhku, mu mõtted on keegi puuri
pistnud ja keha elaks justkui oma elu
ohh see igatsus, see igatsus
ja muidugi tunnen suurt puudust oma õekese järgi, kes minust juba liig kaua eemal olnud
Igatsen vanemate järele...miks pidid nad Saaremaale elama minema.Tahaks ikka kurta ja, et keegi toeks oleks
Igatsen lapsepõlve järele .. tahaks tagasi minevikku ..
Igatsen ja päris sageli:S
Igatsen endale väga kalli inimese järele...elu on selline.
Jah, mõniti väga.
igatsen ja kuidas veel...
Nujah, igatsen aga teda pole paraku enam ja see teeb jubedalt valu....
oo jaaa
eriti kui armumas olen. Siis igatsen juba enne, kui teine silmapiirilt kadudagi jõuab. Selline magusvalus tunne. Elavdab fantaasiat ja muudab elu
huvitavamaks 
Oi, viimasel ajal iga päev igatsen.
Oh jah, ja jälle on see hetk käes. Minul kipub seda va Igatsust töistel aastaaegadel-perioodidel liigagi sageli leiduma. On teisel lausa graafik
Asi ei olekski mainimist väärt, aga ma teen vist ise omale asjalood keerulisemaks. Kurvad armastuslaulud, küünlad ... Oh jah, tuleks see hommik juba
rutem ...
igatsus et sellega siuke asi et halba sa tagasi ei taha. ja kui sa head igatsed siis v6ib pettumus suur olla kui hakkad m6tlema et osad head asjad on
lihtsalt l2ind ja neid ei saagi tagasi v6i midagi siukest.
mul on mida igatseda ja kui tuju maas siis m6tlen selle peale.
fin.
Hm, ei tea, kas ma mingi imelik, et ei tunne hetkel kellegi järgi piinavat igatsust?
Lugedes eelnevaid postitusi,siis enamustel tahab igatsus
"tappa"...
Ei igatsegi hetkel kedagi ega midagi niiväga, et hing haige. Kõik kõige tähtsam on siinsamas ja kogu aeg kättesaadav....
Aga mõnikord kui mõlemad pikki päevi teeme....ja kohtume ainult õhtul koos magama minnes, kui sedagi....siis tekib küll selline tunne, et...oeh...
Mõnikord igatsen soojade ilmade järele....kui kaua on sombune olnud ja tuju ka paha, siis tundub, et kui oleks üks killukegi päikest...oleks kõik
palju parem....
Jah, igatsen, aga kahjuks pole teda veel kohanud ja ei tea, kas kohtangi...
Oeh... tervist ka minupoolt! Et siis esimest korda siin
mõtlesin, et kirjutaks ise ka siis mõne rea! Aus olla ,s iis ei oska kuidagi moodi selle
jutuga alustada, kuid selle teemaga kooskõlas olla, siis ütleksin nii, et igatsus muudab nõrgaks! Imelik, aga nii see on! Minuga pole igatsus sellist
asja veel teinud, et ma ei taha mitte kellegi muu noormehega koos aega veeta, lihtsalt igatsen teda nii palju,et ei suuda kellegi teise vastasoole
oma "huvi" välja näidata, kui see ka alguses korraks oli
Lihtsalt see kõik on nii koormav ... nii tühi tunne....samas väiksed
liblikad, mõeldes mälestustest, kõhus kõdi teevad on hea
Igatsen jõuluvana.
Kahtlemata on igatsuses midagi romantilist ja positiivest, sest vaevalt keegi halba taga igatseb. Sestap saab igatsuse alati enda jaoks meeldivaks
mõelda. Olgu see ootusvalu nii suu kui tahes. See on nagu sügisvihm, mis on ühtaegu nukker kui ka romantiline
Tsitaat:
Algne postitaja: helikax
Igatsen lapsepõlve järele .. vahest läheb silmgi märjaks ja hinges tekib õõnsus ... tahaks tagasi minevikku ..
Igatsen, ja aina rohkem. Viimasel nädalal on hakanud lausa tööd segama.
Jõuan veel päris ära keerata enne kui uuesti kohtume...
Oleneb olukorrast. Enamjaolt ikkagi positiivne
Aga kui eksmeest taga igatsed,siis on see neg. 
Vahete vahel tuleb peale igatsus, mis aga püsib vaid viivu. Tavaliselt kipub igatsus peale tulema siis, kui tuju on halb. Kuna aga halb tuju esineb harva, siis ei ole ka sageli igatsust.
kuna elan saarel, aga kogu ülejäänud pere/sugulased/paljud tuttavad mandril, siis jah, tuleb ikka ette..
lihtsalt kahju on vahel...
EI EI EI enam ei igatse...see tapab, hävitab, teeb haigeks, mõtlemisvõime on kadunud, reaalsustaju olematu...milleks seda kõike vaja on????????????
Tuleb ja läheb, viimasel ajal vähem... Aga näiteks laupäeval, lõuna paiku näiteks tuli keegi vastu, kes teda meenutas. Lõikas. Sügavale.
Ei igatse just tihti aga praegu küll see lausa tapab. Kohutavalt tapab! Kõige hullem on see, et ma pean sellega harjuma hakkama 


Igatsen seda,et keegi igatseks minu järgi.
hetkel igatsen kodu ja ema tehtud pannikookide jarele. 
ma igatsen esimese miljoni järele



Mina mõtlen tihti oma kursaõe peale, kes sai traagilises autoõnnetuses surma. Mälestused temast ja teadmine, kui palju ta teha tahtis ...ja , et see
kõik jäi tegemata...Elu reaalsus ja surm ...., mida me keegi ei oska ette näha...Ma ei suuda unustada, seda noort naist valges kleidis beezis kirstus
....
Igatsen teda, kuid tema mind vist mitte. Selline igatsus head küll ei tee... ehk aeg parandab
mina igatsen koguaeg kellegi kalli järele
tegelikult sõprade järele kes on lahkunud... v. kes ongi kohe kaugemal.. ja keda ei näe piisavalt
teadmiseks neile et ma armastan neid väga
kallistan 
Viimasel ajal igatsen tihti. Olude sunnil. Ainus positiivne asi on see, et ehk olud varsti muutuvad...
jah
minu jaox on see ikkagi positiivne, sest igatsus annab märku et hoolid inimesest.
mina näitex helistan....või siis sõidan külla
kui ta on kaugemal, siis igatsen tema järele...kui lähedal siis tema embuste ja hellituste järele.
ikka
minu jaoks on igatsus miski, mille vastu ma ei oska võidelda ja see on tunne, mida kardan kõige oma hingega. samas võin väita, et igatsuse abiga ma panen ennast nutma ja kurbust tundma, sest see on miski nauditav asi, millest olen sõltuvuses juba.
Igatsen..ja paraku see ongi kõik, mida ma teha saan ..
Igatsen küll, vanaema tehtud ahjukartulaid krõbedaks küpsetatud lihaga ja pohlamoosiga!! Viimati sai sellist rooga 16 aastat tagasi!! 
Goaalakaru- ehk igatsed ikka vanaema järgi, kes seda kõike head Sulle teex?
No, vist võib ka nii ötelda. Või on see kõik mälestus noorusest.
igatsus?! Hmm. Kui igatseda millegi/kellegi järele, mis/kes võib kunagi taas sinu päralt olla, siis igtasus ongi jõud, mis paneb mõistma, kui kallis
üks või teine asi on. Kui aga igatseda asjade/inimeste järele, mis kunagi enam sinuga üht rada ei käi on igatsus valus..liig raske. kuid just tänu
igatsusele ja ootusele oskame enda ümber häid ja kauneid asju/inimesi tõeliselt hinnata..

Igatsen rahu. Kohta, kus olla ja tunda, et on hea. Ust, mille taha jätta kõik selle ilma jamad, mis end sappa haakinud. Sooja kallistust. Igatsen
turvalist kallistust iga õhtu. Põske, mis mu katkestaks mu pisara teekonna minu palgel ja laseks enda soojuses olematusse kaduda. Käsi, mis kannaks
mind voodisse, kui ma olen kurvastusest jõuetu. Igatsen hoida oma tütart iga päev hästi enda lähedal, mitte inimestega, kes tema ema ei salli.
Jalutada oma koeri kiirustamata kuhugi. Teadmist, et minu jaoks kõige kallimad inimesed saavad omavahel natukenegi läbi... 
Lihtsam oleks küsida: Kui palju te ei igatse? Siis saaksin vastata umbes 5 minutit tööpäevadel.
Aga kui igatsus muutub täielikult mõrvarlikuks, hakkan luuletusi kirjutama või otsin kellegi kellega natukenegi lõbusam oleks.
Aga kui nädalavahetus tuleb siis on enamasti kõik korras. See pühib minema eelnevate päevade igatsuse aga valmistab ette järgmist nädalat. 
Igatsus tähendab kiindumust. Igatsusega olen viimasel poolel aastal tihti võidelnud. Samas olen aga täheldanud et mida kaugemal inimene on, seda
lihtsam on selle tundega toime tulla sest et ei tule kiusatustki kallima juurde sõita. Mu poiss käib nimelt kaugemal tööl ning mina teises eesti otsas
koolis.Näeme tavaliselt üle 10 päeva...pikapeale harjub mingil määral aga mitte täielikult. Mind aitab tihe messimine ning paar korda nädalas
helistamine...varem kui suhtlesime selle eemaloleku aja sees vähem, oli mul palju raskem, palju rohkem mõtlesin mis teine teeb ning tihti ei suutnud
üldsegi õppimisele keskenududa...
nõrkushetkedel helistamine aga aitab kindlasti!
Olen igatsust kogenud ja minu meelest v6ib see kohati olla ysna tappev. See paneb t6esti m6istma, et keegi on sulle väga kallis. Eriti tulevad sellised tunded mul välja 6htuti. Viimasel ajals kyll vähem, ma ei tea, kas on asi selels, et hakkan harjuma pideva Eestist äraolekuga. Jumal hoidku selle eest!
momendil igatsen väga kellegi järgi, kuid tunnen et see kulutab minus liiga palju energiat...igatseda on siis hea, kui sellest positiivset energiat saab
Väga igatse inimese järgi kes elab kahjuks teises eesti otsas.Kuigi mul on püsisuhe,üle kändude küll aga jah on veel kusagi üks noorem mees keda mu hing ihkab.Tema aga siia ei koli ja mina ei tahaks ka sinna kolida.Lepin sellega mis käepärast võtta kuigi hing on vahel haige.
igatsen kõige kallima järele, alles kuu aja pärast saame jälle kokku
igatsus on pigem negatiivne, sest kui kallis inimene on kaugel ja temaga saab nii vähe suhelda, siis mõtled ta peale kogu aeg ja muretsed ja kardad,
et temaga juhtub midagi.
Tähtis on see kas igatseda olnud või tulevat. Kui vaadata ainult, pidevalt ja meeleheitlikult mienvikku, kus Ta oli, siis võrdub see klammerdumisega,
inimene kes klammerdub saab haiget- ehk kannatab. Kui unistada tulevast võib see olla magus, samas aga samavõrd ebareaalne. Nagu targad mehed ütlevad
"ela lootusetult". :
Aga ilma unistusteta ei ole üldse mõtet elada.
Arvan.
Igatsen lähedaste inimeste järele, kuna nad elavad minust kaugel!Ja mehe järele kui teda mõnda aega ei näe.Kurvaks teeb siis
ning vahest tundub
võimatu teda meelelt saada. Kuid enamjaolt usun siiski, et see siiski rohkem positiivne, kuna toob sooja tunde hinge.Ja lihtsalt hea on vahel kui on
kelle peale mõelda ja ka häid aegu meenutada.Ning teatud inimeste puhul, kui igatsus peale tuleb, siis võtan nendega ühendust ja ütlen neile ka seda,
et nende peale mõtlesin või igatsesin neid
Väike igatsus on igati positiivne, tärkab soojus ja ehk armastuski (sh teiste vastu). Niisamuti on kosutav väike unistus - ja eks ka need täituvad

emotsinaalselt tundub igatsus mulle negatiivsena, aga teisalt on see tegutsema panev jõud. Mida kõike inimene siis ära ei teeks, et saaks vaid igasetud inimese juurde.
praegu igatsen kohe väääga....aga ma rahuldan selle kiiremas korras
ma kaldun viimasel ajal pigem rohkem MILLEGI, kui kellegi jarele igatsema.
Tsitaat:
Algne postitaja: helikax
Pidevalt igatsen .. Kohtume harvemini kui me mõlemad tahaks .. Helistame pidevalt ja saadame sõnumeid .. Samas on iga kohtumine seda ootamist väärt ja rohkemgi veel ..
...nuu jahh,ikka iga päev...õigemini 24/7!
Ei saa nuriseda, igatsen ikka valdavalt küll, õnneks reeglina mitte pikemalt kui 8 tundi päevas...
Veel nädal tagasi oli igatsus minu jaoks samuti edasiviiv. Tänaseks päevaks on igatsemine mind hulluks ajanud
Sest nädalaga on nii palju muutunud ja kahjuks mitte paremuse poole...
Tsitaat:
Algne postitaja: lota_kalla
minu arust on igatsemine ikke positiivne.. see näitab hoolivust ja sädet kahe inimese vahel kui neid mingi vahemaa lahutab..
igatsen, kogu aeg igatsenja preagultki igatsen ja asjaga
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: pisi
Tsitaat:
Algne postitaja: lota_kalla
minu arust on igatsemine ikke positiivne.. see näitab hoolivust ja sädet kahe inimese vahel kui neid mingi vahemaa lahutab..
igatsen, kogu aeg igatsenja preagultki igatsen ja asjaga
![]()
aga kui igatsus on ühepoolne ,siis teeb see ainult haiget ja sa ei suuda seda enda seest välja visata...
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
ma kaldun viimasel ajal pigem rohkem MILLEGI, kui kellegi jarele igatsema.![]()
Igatsen ikka oma sõpru ja muid tuttavaid kes enam minuga koos pole...
Igatsen iga päev kallist inimest, juba peale kohtumist ca 1 minuti pärast igatsen...See on hea...
Mida aeg edasi, seda rohkem millegi järele. 
Kas soe ilm on mis või kes?
TJ
Igatsen...Päikest ja Sooja.....
suure tähega vist kes? 
hetkel ei tundu igatsus väga tore, sest see võtab mult hea tuju, vastu annab ainult masenduse.
igatsen teda kohutavalt.
Nüüd vist olen leidnud selle 'reaalse' inimese, kelle järgi igatseda! Ja nüüd igatsen tihti... Ta on esimene mõte hommikul, kui ärkan ja
viimane mõte õhtul... Aga see on ainult hea... Ja hetkel igatsus positiivne, küll väikeste tujulangustega vahel, aga põhiliselt ikkagi
positiivne!!!
ikka positiivne, alati peab ju uskuma et midagi väga head on veel ees
samas muidugi on alati hea meeldivat möödunut meenutada .
Ma igatsen tihtilugu oma koduplaneedi järele
musi igatsen!
ei tea, kas on tegemist kevadega, aga igatsus on jah pahe loonud ja kohe paris konkreetse inimese jargi....
/me raputab koik sellised segavad motted ruttu-ruttu maha ja asub tagasi koolitoo juurde
tahaks väga igatseda.
Minu igatsusobjekt elab umbes kilomeetri kaugusel, aga igatsus on tihti selline nagu ta oleks valgusaastate kaugusel...metsikud pisarad valguvad
silmadesse, samal ajal kui talle mõtlen ja tema pilti vaatan
nii tahaks joosta tema ukse taha ja tõe välja öelda, aga siin on ikka see vana küsimus, et kas ka tema igatseb mind
iga kord kui ta läheb....
iga kord enne kui ta tuleb...
iga kord, kui teda pole...
iga kord kui ta magab kaugel
iga kord kui ta magam mu kõrval....
vat nii palju võib kedagi igatseda!
Hoian energiat kokku ja ei igatse millegi ega kellegi järgi.
Igatsus on minule väga tuttav tunne, kui igatseda kõige kallimat inimest taga ja tahaks olla temaga. See teeb meele kurvaks
kui hommikust õhtuni ja takkaotsa veel osa öödki temast mõtled, küllap see ikka igatsus on. Ajab ikka lõpuks peast segi küll 
Igatsen ühe inimese järgi niiiiiiiii väga.Kui peaks juhuslikult kunagi veel kohtuma ei oskaks talle midagi öelda,nii kaua juba igatsetud,et algus
hakkab meelest minema.
Uhh, pidevalt igatsen midagi või kedagi.
Kui ema on koeraga suvilas, igatsen nende järgi. Kui on suvi, igatsen talve. Kui on talv, igatsen suve ja sooja ilma. Kui elukaaslane on ära, igatsen
tema järgi. Igatsen telesaateid, mis mul on mingil põhjusel nägemata jäänud...
Kõige rohkem igatsen isa järgi, ta puhkab mullas ja teda ei näe ma enam kunagi. Pole enam, kes head nõu annaks.
Ma ei igatse enam kedagi. Igatsen hoopis midagi...
Leediliblikas, ehh, pole ju vaja veel oma noorust taga igatseda, sa veel piisavalt noor 
Njaa, see on ka üks asi, millele aeg ajalt mõtlen 
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Ma ei igatse enam kedagi. Igatsen hoopis midagi...
Igatsen natukenegi aega vaid iseendale... 
Eriti tihti ei igatse, aga momendil küll
igatsen. samas püüan asja kainemalt võtta. siis endal elu rahulikum ja kokku saades ootamas tuhast tõusev leek
Algne postitaja:Lola69 Minu jaoks on igatsus positiivne. See ärgitab fantaasiat ja paneb sõnad voolama. Mis neist saab ... teate isegi.
See aitab rasked hetked ilusamaks muuta ja surnud punkte ületada. Vahel.
Igatsus sisaldab ootustki. Ootus aga hoiab värske ja väreleva. Hinge. Mõtted.
--------------------------------------------------------------
No küll on ilusti öeldud .Olen selles sinuga ühte meelt.
Kahjuks jah...iga jumala päev...ja ma olen neetult vihane enda peale, et ma seda teen!
Ei noorust ja minevikku ma küll taga ei igatse pigem ikka tundmatut tulevikku aga see rohkem unistuse moodi, mis on igatsuse ja unistuse vahe, vist
minimaalne
Igatsus pidi olema kõige ilusam tunne
vaevalt see, kes igatsuses vaevleb nii arvab...
Igatsen tihti...kas siis mõnda tunnet või inimest.
Mõnikord on hing igatsusest ikka väga haige...
Võimalusi on 2: kas siis saad, mis igatsed ja oled jube õnnelik...või ei saa..aga aja möödudes hakkab parem ja tõenäoliselt igatsed siis juba miskit
muud..
minu arust peitub temas nii positiivset kui ka negatiivset.... kui ta hakkab juba mõistust võtma, siis lähen igatsetule külla ja veedan temaga aega....
Koguaeg igatsen, vahel lihtsalt suudan iseendast üle olla. Hoian ennast tegevuses, siis ei mõtle nii palju 
vahel igatsen küll midagi.
igatsen leida kord enda kõrvale inimest kes rohkem hooliks ja oleks minu jaoks olemas.
vahel on igatsus kallistuste järele...
õnneks on minul selline piinav igatsuse periood möödas,kus ma ööl kui päeval mõtlesin vaid omakaotatud armastusele
praegu...see nagu polegi
igatsus, aga ootan küll,et saaks juba korteriremondiga ühelepoole
Meeldiv lugeda, et paljudel on see inimlik tunne olemas.Ise ma olen juba unustanud, mida see tähendab.Ja ärge kaotage lootust!
Mina igatsen tihti oma mehe järele..sest ta on kaugel ..meenutades ilusaid päevi hommikuid ja öid temaga..ja lugedes ta vanu kirju tekib tunne et ts
polegi kaugel..
üldiselt mitte, pigem naudin iga hetke mille saan üksinda veeta.
pagan, iga päev igatsen, vahel lausa valus juba
kevad tuleb, maakodu ja lähedasi igatsen
minu meelest on selline tunne, nagu igatsus üldiselt üleliigne tunne, mis ei tee muud kui halba , samas mida mina kaa räägin, ise kannatan ka selle
sündroomi all- igatsen üht inimest. mina teen seda aga nii et surun selle endasse kuhugi põhja ja alati see vallandub plahvatusena minus... nendel
hetkedel ma ei suuda.. sest kunagi ei saa tagasi pöörduda, siis piinan iseend ja vaigistan selle tunde, tunde piinlen, kuid tean, et, kunagi ma saan
sellest ka võitu...
ühel päeval...
ühel päeval...
...läheb üle.
Aga ainult sel juhul kui on midagi samaväärset või paremat asemele panna.
samas sageli ei tahagi sa enam midagi samaväärset vaid soovid midagi täiesti teistsugust....
Ei igatse 
Ikka vahest mõtlen, aga lihtsalt huvipärast.
Ja eriti huvitav on veel see kas tema mõtleb.
Muide, inimesed ei olegi nii külmad ja see igatsemine ja meenutamine on hea omadus ikka
Ja muide see on ikka hea omadus minuarust. Inimesed ei olegi nii külmad....veel 
Eks ikka igatesn,kuid mitte tihti...
ikka igatsen... elukaaslase järgi, pere järgi, vihmase ilma korral päikese järgi... lõputu igatsus
koduigatsus.....
Päikeseigatsus....
väga
Ei igatse 
Tuleb ikka ette.
Ajad on muutunud- ei igatse.
mina igatsen oma kallikese järele ka siis kui koos oleme...ja ta korraks teise tuppa läheb
aga jah ...igatsen tihti..mhnjah..see oleks ka köik
Igatsen nädalavahetuste järele ..
Suvi nii lühike ja loodan, et ükski nädalavahetus ei läheks niisama ..
oskan üksindust parimaks pidada!
see vist küll sellest, et liiga vähe saab üksi olla.
Alati on hea seal, kust oled juba ära läinud või seal, kuhu pole veel jõudnud.
igatsen järgmised kaks kuud
minu mees kuu aega rootsis tööl.nii et kohutav igatsus on küll.
igatsen lastelaste järele...ja kui mees pikemal reisil,siis tuleb ka igatsus peale
igatsen neid keda mu kõrval pole ja sinna kuhu vabal ajal tahaks minna, igatsen järgmist suve ja suveriietes käimist, igatsen lõunamaale koos
kurgedega ja üldse mu soovid ongi mu igatsused
issand, ariita, sa oled nii romantiline. nii armas
Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
...läheb üle.![]()
Aga ainult sel juhul kui on midagi samaväärset või paremat asemele panna.
või sumbub... ja mitte ainult siis, kui
midagi paremat vahele tuleb
, vaid ka siis kui suhe hääbub või pole enam keda igatseda...
Igatsen , iga päev , iga tund , iga sekund vaid ühte , ning loodan, et mind vastu igatsetakse ... või vähemalt mäletatakse ..
Iga sekund , on piinav kui ta ei ole minu kõrval ... ning enam ma ei kannata ...
Ei suuda enam olla saatuse mängukann ... vajan inimest kellepärast ma ei peaks igatsema , sest ta oleks koguaeg mu kõrval .
Sales,ile.
Kurb, kui nii läinud on. Sa uuesti proovida ei taha? 
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
igatsen lõunamaale koos kurgedega ....
kranzike! eks ma püüan Sulle selgitada: loomulikult on see selline fantaasialik igatsus, pole ma ju Pöial-Liisi, aga ma jälgin mustade toonekurgede
rännakut ja toimetamisi, sealt siis selline romantiline unistus
panen lingi, lugege ja unistage
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art07toonirannakud
äkki see ongi igatsus kuhugile kaugemale korraks rännata ja midagi veel tundmatut kogeda 
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Igatsuses peitub minu meelest nii häid kui halbu külgi... vahel närib see hinge ning ei lase muule keskenduda... samas vahel on mõnus meenutada möödunut ning oodata ärevalt tulevaid sündmusi... kas Teie arvates on igatsuses rohkem positiivset kui negatiivset või vastupidi? Mida ette võtate kui tunnete, et see kipub kogu mõistuse halvavat?
Tsitaat:
Algne postitaja: bellatrix
Sales,ile.
Kurb, kui nii läinud on. Sa uuesti proovida ei taha?![]()

enam ei igatse...see on mõttetu tegevus
Igatsen uue a.......e järele. Ja juba mõnda aega. Loodan, et keegi ei saanud aru.
....mina vajan ka seda ,õigemini igatsen vajadust kedagi a.......a 
Üllatavalt kiiresti ära de¹ifreeritud! Lohutab, et mul pole üksinda selline mure.
Miski ju peab liitma kodutuid,muidu me ei istuks siin.
Igatsus a.......e järele,näiteks.
Kõik võib olla!
Igatsus on äärmiselt inspireeriv nähe... Vahel igatsen igatsust ennast - lihtsalt selleks, et luua. Hirmraske on igatseda ju midagi, mis/kes kogu aeg vankumatult su kõrval kõnnib, seega üksinduses on ka midagi positiivset. See on loominguline.
Tunnen ka ,et üksindus on vahepeal vajalik. Saab oma elu üle järele mõelda ja analüüsida oma käitumist. Pikaajaline eraldatus pole siiski soovitav, ei mõju psüühhikale hästi.
Räägi seda neile, kes üksikul saarwel maanduvad
Nad võtaks raudselt midagi ette kohe. 
igatsen ühe meesterahva järgi, kellest loobuma pean. sest elu lihtsalt selline..
ma igatsen kuumade suudluste ja meelate huulte järele
No ma ei kao ju kuhugile, kallis, sirtsukene
ma ei teadnudki, et nii hoolid
Eiloomulikult ma jätan selle foorumi, ja.....
Sa ei pea mind niimoodi peksma, kallis

igatsen natuke jah.... kedagi, keda ei tohiks. 
Periooditi ikka tekivad igatsuselained, kuid mitte inimese järele, pigem on see midagi muud...mingi olukorra järele.
inimeste järgi kes mulle kallid on
kurb ,et sa mul endaga suhelda ei luba. igatsen rohkem, kui ise uskusin seda tundvat...
Igatsen miskit mis kunagi ei täitu
tegelt ma igatsen oudsalt emme-issi ja terve pere jargi.
tunnen nimetut igatsust. ja nimetut kurbust. loomus on selline. esimesele näikse andvat jõu kutsumus, teisele ... karma. aga kellegi järele
igatsenud
harva, kindlasti mitte meelt äraheitvalt. igatsus kellegi järele on see valus-magus pill, mis tuleb alla neelata kiindujatel. nende
mõru-valus pill on armukadedus.
sain paar tunnikest tagasi teada, et mulle väga lähedane inimene katkestab minust vähesõltuvatel põhjustel minuga suhtlemise. võimalik, et alatiseks.
ja, nii kummastav kui see ei näi - ainus, mida tunnen, on suuuuuur tänulikkus koosveedetud aja ja sellega mulle osutatud au eest. ma ei kiindu.
võimalik, et mul jäävad seetõttu kogemata suhetega seotud (subjektiivselt heade, aga ka halbade) tunnete maksimumväärtused, aga selle tulemuseks on
omamoodi inertsus - raskestihaavatavus, isetus, suur kohanemisvõime, objektiivsus.
Kui mees soidus, siis ikka igatsen ta jarele
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
tegelt ma igatsen oudsalt emme-issi ja terve pere jargi.![]()
?
off, kallis, ma toesti su jarele ei igatse.
Igatsen kallistada oma väikest pojatütart.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
off, kallis, ma toesti su jarele ei igatse.
OT - kui pipil on maanaise säär, siis tammuvad ööklubides emaelevandid ringi
kus teie minu saari nainud olete??? muhh, va nuhk, kas lobisesidki valja??? marss kohe mu juurde vaibale!
to off: hea kyll, ma ka natuke igatsen su jargi, aga ara sa rositale ytle 
mkmm...mina hoian sinu ilu ainult endale
aga vaibale!? - no miks ka mitte!
nii, vaatame tahtsa naoga kalendrist oma ajakava jargi ja... nii esimene vaba aeg oleks esmaspaeval kell 4pm. kas jouad pileti bronnida?
Vaatasin vähemalt sama tähtsa näoga kalendrisse ja broneerisin pileti Ruhnu lennukile. Esmaspäeval näeme
!
Temasse kah: ma juba igatsen!
ok, ruhnul kohtume. off voiks meid sinna lennutada. siis saab ta ka natuke asjakohane olla ja parast tahtsat nagu teha
...te peate seal siis kähkuka tegema,kuna kihnu rahvas juba ootab mind tagasi
Käisin seal eile ja keegi ei rääkinud midagi
ma ytlen, et off on vanadusest dementseks jaanud ja kujutab asju ette. ma arvan, et temaga lennata on paras enesetapp
sa ühes postituses tahad mind piloodiks ja 10 minci hiljem jälle ei taha ..... minu teadmist mööda just "mälukas" on dementsusele
iseloomulik leid,mitte see,kui asju ettekujutatakse.... Ettekujutusvõime on muidex pilootidele äärmiselt vajalik kutseoskus 
igatsen oma järglaste järele ja tahaks ka oma kollidega metsa luusima minna
Mina igatsen koguaeg millegi või kellegi järele. Päeval igatsesin nii hea prae järele, vahest igatsen jubedalt loomade järgi ja siis oma peret taga.
Hommikul lähen tööle ja juba igatsen kõige järele
Igatsen, et saaks juba suve lõhna tunda, saaks juba minna metsa kõndima. Oihhh, olen jube
igatseja tüüp.... ja mulle meeldib oodata ja igatseda aga seda ikka rõõmsama alatooniga
Igatsen väga oma armsama järele,kes on must tunduvalt vanem ja kes on mujal tööl.
Aga see kaugel töötamine kahjuks lõpeb sellega, et varsti on uus kallim, kes elab ligidal.
Julianus,ära aja noori segadusse
Reetlik,ükskõik kui kaugel ta sul ei töötaks ,alati saab ju suheda,ole tubli ja
ära anna järele kiusatustele
Igatsus tuleb armsast eemal olles.
...ja igasugused kiusatused tulevad just siis ,aga inimene on nõrk.
Just seda ma tahtsingi tegelikult öelda.
lisatud: Tegelikult polegi inimene nõrk, aga loodus lihtsalt ei armasta tühja kohta.
Mina veel kiusatust pole tundnud, aga mul palju tegemist ka pidevalt! Alati on aga kurb kui mees soitu peab minema
Tahan, et keegi igatseks Minu järele (see kukkus nüüd küll väga egoistlikult välja).
Esimene samm õnne suunas - vaheta ära oma avatar!
igatsen kevade jargi. pikk ja tuuliselt kylm ilm on meeletult vasitav olnud 
Pipi,sa vastasid "mille"järgi.....ma oleksin oodanud vastust "kelle" järgi ja kui palju
igatsen alati seda mida/keda pole.
igatsen kedagi kallist enda kõrvale, üksi läbi kevade suvele nii hall ja üksildane vastu minna 
Igatsen suve järgi.Nii palju plaane on selleks suveks.Igatsen õhtuseid jalgrattasõite.Praegu kevadel on liiga külm ja ebamugav nii,et päris mitme
tunniseid sõite nautida ei anna
Hetkel igatsen oma mehe järele kes on Saksamaal ja tuleb homme tagasi. Viimased 2 ööd olen rahutult maganud ja pidevalt öösel üles ärganud-puhkus või
asi
Tulevikus peab suurema voodi ostma, pooleteise inimese voodis harjub ära,et inimene on kõrval ja annab sooja
Kui tuleb igatsus siis tuleb ta millegi pärast alati koos kurbsega, oeh pean jälle vaatama mis toonekured teevad siis tuleb rõõmus meel tagasi 
puhkust igatsen. pole vist ammu juba sellises toostressis olnud, vaesed alluvad saavad vatti ja vilet! ja ylemused naevad ka esmakordselt bitchy mind. jube elu.
Jah igatsen ikka
Eriti just praegu kui mu poiss on inglismaal närib midagi seest ja ei oska kuidagi selle tundega toime tulla ehk eluke õpetab
selles vallas kuidas sellega hakkama saada
Ikka igatsen...väga,väga ja igapäev!
Ei igatse hetkel. Igatsus kimbutab mind üldse harva. Kui aga kimbutab, siis valulikult. Õnneks on valu vahepeal tervislik.
Igatsen, vahel kellegi, vahel millegi seletamatu järele, vaadates näiteks tähtede poole...
igatsen siis, kui hingel on valus... kelle või mille järgi... see on üks ühele seltamatu.
igatsen siis kui vajan lähedust, kuid selle pakkuja on kaugel.
igatsen laste järel, kui nendel on mind vaja, kuid asjaolude tõttu ei saa ma nende kõrval olla.
igatsen vaikust ja rahu, kui mind on tabanud tüdimus või trots.
Üldiselt on nii, et igatsus tekib siis, kui see kes või mis on sel hetkel tabamatu. Vastasel juhul saab igatsuse kohe realiseerida ja see pole siis
enam igatsus.
Hetkel igatsen hirmsasti tütre ja tütretütre järele.
ei igatse mitte kellegi järele
hmmmmm...
K6ik, kelle järgi hetkel igatseda v6iksin, on näpupl6ksi kaugusel peaaegu, ning niim6nigi neist teab isegi
Need, keda ma ei igatseks, kui peaks selline hetk tulema, on ammuilma mu elust blokitud.
Et hetkel ei igatse midagi-kedagi.
Näen unes, siis hakkab mõtlemine pihta. Siis võib terve päeva kummitada. Elus ainult poolteist inimest nii mind mõjutanud.
Siis on lihtsalt kurb.
Kellegi järele?
Seisan peegli ees.
Ei oska öelda täpselt...,
... aga temale mõeldes,
tulevad naerulohud põskedesse.

::: tagasihoidlik uusaasta soov oleks:
igatsen sooja voodit.
Mina igatsen väga...oma Eestimaa järele.
Kogu aeg on koduigatsus ja see kasvab mönikord füüsiliseks valuks.
Igatesen kellegi järele keda mul pole
igatsen neid keda mul enam pole
Igatsen põrgusse...
Igatsen olla surematu ja reisida näiteks sõrmenipsu peale soovitud paika!
Igatsus on siiski positiivne sest et kui igatsus tekib ja kasvab ja lõpuks sa näed seda inimest keda igatsenud oled on see rõõm kirjeldamatu 
Mõistuse halvavat....Lasta tal halvatud olla ja see läheb ise mööda.Kui selleks aega pole siis keelad endal igatseda ja sead tähelepanu mujale.
Ma ei leia et igatsuses oleks kumbagi rohke.Pole ta positiivne ega negatiivne.Aga pigem ma oleks õnnetum kui ma ei teaks seda tunnet.
igatsen endist kallimat keda armastasin....