
Tervist, enne kui otsustasin konto luua, veetsin päris palju aega siin foorumis.
Nimelt olin tütarlapsega koos kuus ja pool aastat. Viimased kolm kuud sellest olid temale väga rasked(kahjuks oma kogenematusest ja võib olla ka
naiivsusest seda ei näinud). Ta ei talunud seda, et tal minu vastu tunded kustunud.
Julge tütarlaps tegi suhtele lõpu(paar korda käis minu juures, kuid lõpuks saatis e-meili lõplikust otsusest). Esialgu ma ei võtnud vedu, raske oli
tunnistada, et sellel kõik nüüd lõpp. Mõistan nüüd, et kui ma teda väga armastan ja temast hoolin ning temale parimat tahan, siis pean tal laskma oma
teed minna. Pidin lihtsalt enda sisse vaatama ja nägema õiget vastust. Pigem teha konkreetne, kuid üksteist austav ja sõbralik lõpp.
Peame minema oma teed. Nagu öeldakse "kui sa teda armastad, lase tal minna".
Saatsin talle kirja, et kui me nüüd oma teedpidi läheme, siis võiks ikkagi selle läbi arutada nagu täiskasvanud ning minna paremate tahtmiste ja
kavatsustega oma teed. See on loodetavasti veel tulemas. Tema ja minu vanemad arvasid minu mõttest sõpradena ja austusväärselt lahku minna
kiitvalt.
Kuna siiski on tulemas jõulud siis sooviks talle oma viimaseks austusavalduseks talle kingi teha, mingi meene või nii.
Küsimus siis nimelt ongi, kas näete sellel mõtet, kui ma oma kunagisele tütarlapsele midagi ilusat kingin?
Ning kui jah, siis mis oleks temale parim südamelähedane kink?
Ma juba tegin 2 suurt A3 kollaa¾hi meie mälestustest ja raamisin ära, kuid see vist on liiga hulljulge lähenemine, lisaks ta juba kahjuks nägi neid
talle mõeldud kolla¾he, kui ta minu juures jutul käis.
Ma siiski hoolin temast väga ning tahan talle parimat ja mul ei ole mingit soovi minna lahku kibestunult ja tülitsedes. Soovin talle viimast korda oma
hoolivust näidata kingiga, et tal jääks minust positiivsed mälestused.
Tänan juba ette kõiki, kes mulle nõu ja abi suudavad anda.
Miks enam midagi kinkida, mine lihtsalt oma eluga edasi ja otsi endale uus pruut.
Pane need kollaazid hunnikusse ja kalla süütevedelikuga üle loomulikult väljas ohutus kohas ja pane need põlema.
Ja unusta ära sa ei saa midagi enam teha.
Pole mõtet!
Skin, ära mõista nüüd teise armastust hukka.
Selge see, et teha enam midagi ei saa, seda tunnistab ju ise ka. Väga kena ¾est temast sellisel moel lahku minna.
Mõistan argumente mõlemalt poolt-
* jah endal on lihtsam kui ma emotsionaalselt end enam ei investeeri, lihtsam üle saada
* teisalt ma hoolim temast ja tema lähedastest ning soovin, et meie perede vahel ei tekiks mingisuguseid pingeid
Pean veel mõtlema, kas kinkida või mitte ja mida. Ilmselgelt need kollaa¾hid tuleb ära koristada ja kuskile panna kus neid enam näha pole. Kui üldse
midagi välja leiutan, mõtlesin kingi kuskile nurka jätta talle avastamiseks.
Hetkel elan üksi tema korteris, lahkus siit üks päev ise. Ma kiiremas korras lasen sealt jalga, nüüd kui kõik on lõplikult selge. Jätakski selle ilusa
meene kuskile nurka avastamiseks.. Kui üldse..
Mõtlen veel sellele. Kui kellelgi on veel mõtteid-ideid kas üldse kinkida või mida kinkida olen väga avatud teie arvamustele.
Senini olen tänulik igasuguse tagasiside eest. Mõni kord on vaja kellegi kolmanda inimese perspektiivi sellistele asjadele.
Kui tema tunded olid kustunud, siis kollaa¾i ta seinale ei pane. Seega see võiks olla A4 suuruses, mille saab panna sahtlisse või faili näol
arvutis.
Püüa mõelda empaatiat kasutades: Sul kaovad tunded inimese vastu, teed ettepaneku lahku minna ja siis saad kingiks A3 kollaa¾i. Kuhu Sa selle paned?
Murrad pooleks ja paned sahtlisse?
Nõustun täielikult ja ma mõistan Sinu mõtet.
Iseendalgi rebenes süda kui ma neid pilte ilma temata vaatama jäin ja lõppude-lõpuks kuskile ära peitsin.
Siis kui need pildid olid peidus ja esmasest mälust läinud suutsin natuke kergemalt hingata.
See kolla¾hiteema oli tehtud meeleheitlikkusest ja koristasin need ära. See idee oli baseerunud liialt hetke emotsioonidel. Ma mõistsin seda siis kui
mõistus koju tuli ja pead pisut raputas.
Kui üldse mingit meenet jätta.. Mis tüüpi meene oleks meeldivam ja mitte liiga.. selline.. vanu haavu lahtirebiv.
Senised ideed on: Kiri kus soovin tuult tiibadesse eluseiklustes ja paar eset, kus on peal tema lemmikud loomad- kassid ja pingviinid.
Ma arvan, et kirjast piisab (paberkujul variant ikka).
Kui lugesin esemetest, millel on loomapildid tekkis mul korraks küsimus, et kas käid põhikoolis.
Investeeri meenete ka kingituste osas tulevikku. Pole mõtet panustada rohkem kui enda energia asja, kus teine osapool ei tunne sama...
Põhikoolis ei käi, kuid mõttest saan aru. Meenete koha pealt jah, lihtsalt tean, ta lemmikuteks on need. Aga jah point taken.
Tegingi kirja, nagu soovitasid.
Täna käis tütarlaps siin ja leppisime kokku, et tuleb tulevikku vaadata ja iseseisvalt edasi liikuda. Ei tea kas tegin vea, või mitte...
Samas, kibestunult oma teed ei soovinud ka minna. Tundub küll nagu õige otsus parimate soovidega edasi minna.. Hetkel küll on kergem, aga siiski ei
tea, kas tegin vea.
Hea oli näha, et tütarlapsel oli ka kergem, vähemalt tundus nii.
Endal on küll hetkel plaanis natuke armuvalu põdeda ja uusi seiklusi elus kogeda, uusi sõpru ja tutvuseid leida.
Loodan, et ei teinud viga seal. Eks aeg annab aru.
Kingi peotäis teemante.
Ma ei saa aru, mis jura siia kokku on kirjutatud...
Kui sa eriti tundeline tegelane oled, siis saada talle jõuluks postkaart ja mitte endast aluspesus jne vaid täiesti tavaline või parem isegi natuke
naljakas variant.
Kui tavaline kärss oled, siis saada talle viisakas SMS või FB postitus või mis iganes tänapäeva noortel pop on.
Mõlemal juhul on võimalik hiljem sõbrana jätkata. Kui mingit armuvalus joga hakkad kokku kleepima, siis võid kindel olla, et ta ei taha sinuga
edaspidi ka mingit tegemist teha.
Tänan tagasiside eest.
Tegin juba oma kingi ära ja jätsin selle talle avastamiseks. Mingit armuvalu joga ma selle kingiga ei väljendanud. Paaniski polnud. Pigem austuse- ja
tänuavaldus veedetud aastate eest.
SMS'ima ei hakka, enam ei taha pikka aega kontakti võtta ja FB kontot ei oma.
Enam pole minu poolest miskit arutada.