
Otsisin analoogset teemat aga ei leidnud või siis ei osanud otsida.
Niisiiis,viimane tüli.Pean silmas ikka tüli mitte sihukest pisinaginat või lahkarvamust.Kas oled üldse tülitsenud?Mida tähendab sinu jaoks tüli
perekonnas ja palju osapooli sellega seotud on?Lapsed vanemate tüliga haaratud-sinu suhtumine sellesse...
Osasid vastuseid ma juba eeldan ise aga alati on meeldiv ka teiste arvamust kuulata-lugeda
Meil ses suhtes väääga hästi kõik, et pole selle 2,5 aasta jooksul veel peris suurt tüli olnudki, väikseid plõksimisi ikka, kuid need ununevad ruttu...
Nu mina üpris tihti naaklen oma mehega.Aga olen ka päris riius olnud,kuid kahjuks või õnneks ei suuda ma pikalt vihane olla ja ikka olen esimene kes
läheb lepitust otsima
Alles hiljuti´tülitsesime ..... vist oli eelmisel nädalal
Mina ei kannata tülitsemist. Meil ikke väikesed naginad on olnud - nii pisikesed - olmemured aga suur tüli ei.
Üldiselt olen arvamusel, et rimeelsused tuleb kohe ära lahendada ja kindlasti ei tohi lapsi ega muid kolmandaid pooli sellesse kiskuda. Ja kindlasti
ei tohi teiste juures olekul tülitsema hakata.
ei mäleta enam
Suurt tüli? Oih, ei mäletagi. Väga ammu ikka.
Vaikselt nagistame. Nu kuis saab sellise mehega tõsiselt tülli pöörata
Lapsed ... Väiksed alles, et emme-issiga koos nagistada.
Minul viskas 'kopa' ette viimati eile... ja hmm, mis seal salata, ütlemine oli ka täna hommikul...krt, mina tehku ja hoolitsegu kõige eest, ajab marru teinekord lausa... Aga ma olen ka selline loll, et teen, teen ja teen, kuni lõpuks enam ei jõua ja siis hakkan sõna võtma, kuna tundub, et mulle tehakse ülekohut.... Selline suurem tüli oli....mmm... (mõtleb), polegi olnud vist, kui siis üks paar aastat tagasi... Väikseid selliseid närviminekuid ikka on, aga nendest saab üle.
Lapsi hoian alati eemal tülist, kui pole just tüli nendega - poisiga siis, tirts liig väike veel ju... Tüli on ikka konkreetsete asjade ja inimeste vahel, seda teistele edasi ei kanna. Kuigi meil se häda, et kui poja näeb, et emme-issi nagistavad, siis tuleb kohe vahele, kuulab ja siis astub selle kaitseks välja, kellele arvab oma arust, et liiga tehakse...seega saame teinekord mõlemad. Siis on lapse ees häbi ja asi saab kiire lõpu...
Nii nüüd alati kui ma naisega tylli lähen teen siia postituse krt mudu läheb meelest ära!
Tänan!
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Nii nüüd alati kui ma naisega tylli lähen teen siia postituse krt mudu läheb meelest ära!
Tänan!
No jah.või näiteks mingi lahutuse teema-panen siia õhjuse ja asjaolud kirja hea kontrollida , kes keda ja kui palju!
Irw!
tänan!
Meie tülid on kestusega 3päeva.Algataja-mina,lõpetaja-mina.Intervall...väga hõre...üle kolme korras aastas küll ette ei tule.
Ja nüüd on asjad juba nii kaugel,et kui mees märkab et ma hakkan urgitsema siis ütleb juba et kas rahulik elu on ära tüüdanud või
No mis ma
siis enam kaklen....
Suuri tülisid....hm...polegi vist olnud kolme aasta jooksul. Naginaid küll, nii väiksemaid kui veidi suuremaid. Viimane suurem nagin vist eelmine suvi
või kevad oli...kuskil seal kandis. Aga päris tülisid....mis kestaks rohkem kui 24 tundi...polegi vist eriti olnud...mulle küll ei meenu.
Aga alustaja pidevalt mina
Mees niisugune rahulik sell...mina ise hakkan urgitsema ja siis kisub naginaks...aga põhimõtteliselt nagistan ma üksi,
sest mees jääb alati rahulikuks...ja loomulikult lähen ja ise hiljemalt paari tunni pärast lepitust otsima
Selle ajaga jõuan kenasti maha jahtuda
ja saan ise kah aru kui loll ma olin
Lapsi asjasse ei tõmba kunagi...kuigi naginate puhul...eks nad ikka ühteist kuulevad...aga üldiselt hoidume sellest. Naginad on niisugused asjad, mis
ei sega laste elu...aga suuremad tülid küll segavad. Isegi exmehega läksime nii lahku, et lapsed ei kuulnud meie tülidest midagi...algul jäigi lastele
arusaamatuks, miks me ei sobi kokku. Pärast sai ajapikku asja seletatud. Olen täielikult selle vastu, et lapsi tülidesse tõmmata
täna omiQ! Nimelt passisin eile kuni mehe tulekuni diivanil tukkuda
nu kella kaheni öösel ja kui tema kell 6 hommikul taas oma
äratuskelladega alarmi löi ja siis unesegasena veel toas suitsu tegi hommikukohvi körvale, ronisin voodist välja ja ytlesin mis arvan
vastu
nagiseti, et kisse käskis öösel naa kaua yleval olla, et nüüd tuju paha
...kell 6 hommikul
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
/.../
Olen täielikult selle vastu, et lapsi tülidesse tõmmata![]()
Muudetud:
Suurem kisma .. oli vist suvel. Kui me otsustasime, et mitte kunagi enam ei suhtle. Klaarime asjad ära ja kõik.
Aga siin ma olen .. tema kaisus tagasi 
Pean ausalt tunnistama, et ei mäleta millal viimati tõsiselt tülli sai mindud. See ikka väga ammu oli. Aga pisemaid naginaid ikka on. No ja alustajaks
tavaliselt mina.Enamasti mees nendest vedu ei võta ja sinnasamasse need jäävadki. Mis ma üksi ikka nagistan.
Endale tundub küll vahest, et ma neid
igavusest korraldan
A lapsed jäävad küll sellest välja. Üritame omad asjad ikka kahekesi ära klaarida.
Tsitaat:Lola...ma täiesti sinu jutuga nõus. Kui on ikka mõistlikuse piirides lihtsalt väikesed naginad, siis ka lapsed selgitust vajavad, kui satuvad vaidlust kuulama. Kui mitte kohe, siis hiljem on küll nii poiss kui suurem tüdruk küsinud, et mis juhtus. Lühi kokkuvõtte teen neile alati, kui nad küsivad ja seletan, mis moodi leidsime kompromissi ja miks üldse selline nagin tekkis. See täiesti loomulik. Lapsed ju peavad ka oskama oma probleeme ja naginaid lahendada...neid ei saa kasvatada eluvõõrasteks.
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
/.../
Olen täielikult selle vastu, et lapsi tülidesse tõmmata![]()
Lapsi ei tohi tülidesse kaasa tõmmata. küll peaks aga neile selgitama, miks emme ja issi nagistavad. Neid lihtsalt kõrvaltvaatajateks jätta ei tohi. See võib tekitada lastes ebakindlust ja panna neid koguni endas vanemate tüli põhjust otsima. Jättes lapsed alati järjekindlalt ilma tausta selgitamata pealtvaatajateks selle mõttega, et "nad ju väiksed, vara veel probleemidega" ragistada, võime kasvatada üles inimesehakatised, kes ei oskagi probleemidele läheneda tulevikus. Oskus probleeme näha ja lahendada on ju ka üks oluline sotsiaalne oskus.
Kasvasin ise üles vägivalla keskel ja ei laseks kunagi kodus asjadel nii kaugele minna, et minu lapsed sellist
asja näeksid. Pealegi mees mul niisugune tore, et temaga nagistada üsna raske...nii nagu joosu siin mainis...tihti ma üksi kipun nagistama ja kui
vastu miskit ei tule...no kuram...kaua sa üksi ikka nagistad
Olen ka absoluutne vastane sellele,et lapsi täiskasvanute probleemidega segada.Olgu siis tegu tüliga,lahutusega.Võimalikult valutult peab see asi nende jaoks sujuma.Ilma suurte traumeerimisteta,sest laps peab edaspidi ikka kahe vanemaga suhtlema ja mõlemat austama.
Viimati, kui ma üldse tülitsesin kellegagi, siis oli see exiga ja rohkem kui aasta tagasi.
lahkarvamusi on olnud...
aga ühtegi tüli... ei veel önnex 
Tülitsemist kui sellist pole veel olnud...Pigem on seiksed väiksed naginad ..: P
Eksimine on inimlik, andestamine aga jumalik. Ja säästke sellest lapsi, nende närvid veel karastamata.
Kolmapäeval pidi peaaegu naginaks minema, kuigi ma olin tolleks hetkeks juba bussipeatuses ja teel linna. Tuli meelde midagi, mida kodus teha oleks
vaja olnud. Helistasin. Kaasa vastas, et tee ise .... Kuigi jah, tema oli kodus ja vastavad "vahendid" käe-jala juures. Pidin telefonitsi juba tuurid
ülesse tõmbama, kuid lõpetasin kõne ja hingasin sügavalt sisse. Kui me veidi aja pärast taas sidet pidasime, oli asi juba rahulikult klaarunud. Ja
mittetegemine ei ajand mind enam vahtu. Ja temal oli aega olnud järele mõelda. Üks tõenäoline plahvatus jäi olemata. Õnneks. Meil suuri ilmapildi
erinevusest tulenevaid tülisid ei olegi. On pisikesed nö olmenaginad. Kuid häirivaks võivad saada ju needki.
Nii ma üritangi neid ära hoida. Hetkel õnnestub see mul imelihtsalt. Oleks see alati nii ....
Tsitaat:
Algne postitaja: Pillekas
Tülitsemist kui sellist pole veel olnud...Pigem on seiksed väiksed naginad ..: P
P
Ilma tülideta ei saa vast üheski kooselus läbi... põhiline, et seda targasti tehakse... mõttetud nääklemised/näägutused, üxteise solvamised, tagant
järgi targutamine jms ei vii mitte kuskile...
Teex veel igasugu tarkasid sõnasid ja siis ütlex, et tehke mu sõnade mitte tegude järgi
Tahax loota, et mul tuleb see tülitsemine hästi välja 
Ei olegi tülitsenud
saan ka ilma tülitsemiseta hästi hakkama, muidugi aegaajalt võivad tulla sellised pisikesed erimeelsused ja vaidlused, aga need
sellised pisi-pisikesed. 



Viimane tüli oli mul mu eelmise mehega, ja seda aastal 1997.
Minule isiklikult tähendab tüli alati lõppu. Kui ma ikka inimesega väga korralikule sõjajalale satun, siis järgmine päev ei suuda ühtegi kildu kokku
sobitada ja paari päeva pärast olengi läinud. Kui harmooniat ei ole, pole mõtet koos elada. Seega on mehe leidmine väga raske. Õnneks olen seda
nüüdseks vist leidnud. Aga enne lõppu ei tea, äkki juhtub elus veel midagi.
Viimane tyli oli veebruaris, et siis suurt tyli plndki aga lihtsalt jah läksime lahku ja asi oligi valmis...peale seda pole suurt tylitsenud enam
Hiljem lisatud: eile.....ja viimast korda
/me on nii laisk et ei viitsa tülitseda

Me muud ei teinud, kui kaklesime. Ja suurema osa ajast olin mina kõiges süüdi. Võibolla olin kah, ma ei tea .. arvatavasti
Aga mul sai sellest jamast kõrini. Loodan, et pean vastu 
Vat kui ennatlik ma olin. kaks päeva tagasi oli meil siiski üks väiksemat sorti arusaamatus, mis pani paika kogu tulevase suhte.
See on küll tülitsemisest keerulisem veidi, ent kasulikum. Tuleb õppida ennetama/ära hoidma tülisid.
Tasub ära. Juba oma hingerahu huvides.
Sest iga tüli närib. Teeb veidi haiget. Milleks siis end räsida lasta?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See on küll tülitsemisest keerulisem veidi, ent kasulikum. Tuleb õppida ennetama/ära hoidma tülisid.
Tasub ära. Juba oma hingerahu huvides.
Sest iga tüli närib. Teeb veidi haiget. Milleks siis end räsida lasta?
Olen oma mehega pea aasta abielus old.. pisinaginaid on kyll vahest aga suuremat riidu pole siiani old 
Me ei tülitse selle sõna otseses mõttes....lihtsalt vahest ei räägi teine teisega eriti. Viimati vaikisime kuskil aasta alguses.
Pigem mina see nokkija pool. Aga sellist suurt tüli pole nagu olnudki, me ju alles paar aastat koos
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Me ei tülitse selle sõna otseses mõttes....lihtsalt vahest ei räägi teine teisega eriti. Viimati vaikisime kuskil aasta alguses.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Me ei tülitse selle sõna otseses mõttes....lihtsalt vahest ei räägi teine teisega eriti. Viimati vaikisime kuskil aasta alguses.
Vaat see pilt on, aga häält ei ole on teeglikult minu jaoks üks tapvamaid asju. Ütlemine ja sõnad pole pooltki nii hullud, kui see teadmatus, et mis siis lõpeks.
Kuigi vast võib ka sellega harjuda. Viis "tülitseda" seegi.
Pole mingi 7 a tülitsenud ..ic
aga exkaasaga eelmisel suvel korraks sõnavahetus oli..aga see unustatud asi juba
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Mina kipun ise olema see 'katkine teler', et pilt on aga hääl om puudu... No ei saa välja öelda, mis haiget teeb või solvab...ootan, millal üle läheb ja siis räägin. Saan ju aru, et teisel on sellest veelgi kehvem tunne, kuid...paraku... Olen selline 'punn'. Aga muidu oli 'ütlemine' viimati täna hommikul, nii kurb kui see ka pole...
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Mina kipun ise olema see 'katkine teler', et pilt on aga hääl om puudu... No ei saa välja öelda, mis haiget teeb või solvab...ootan, millal üle läheb ja siis räägin. Saan ju aru, et teisel on sellest veelgi kehvem tunne, kuid...paraku... Olen selline 'punn'. Aga muidu oli 'ütlemine' viimati täna hommikul, nii kurb kui see ka pole...
Uhh, vahel tahaks ka see hääletu olla. Aga ei tule mul välja. Ma rei kannata kui mees vait on, hakkan asju loopima. Ja Ise ka vait ei püsi, kui ikka vihastan, siis on seda kuulda.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
jah, aga see on ju tegelikult see parem variant, nii saadakse asjadel mis häirivad, rutem jälile ja leitakse ka rutem lahendus... Vaikides aga võib teine pool ju vaid aimata, mis lahti, kuid kindlalt ikka ei tea.... Suudaks ma ka rääkida, oi poole kergem oleks, nii endal kui teistel... Kuid jah, ma nagu ei taha teistele halvasti öelda ja mõtlen sageli, et kui vaikin, siis laheneb asi iseenesest - mis tegelikult aga on vale ja väär arusaam. Kardan oma ütlustega teistele haiget teha....ja kui siis hiljem plahvatan, siis on juba paha-paha...sest ega ole rauast ja tünnivitstega seotud minagi...
eelpool sõnasin ära
see näd.vahetus suuremat sorti nagin tekkis - päris paha tunne on
lihtsalt jube - ei taha riielda
tegelikult ei tohi tyli karta, sest kui selle ärahoidmis huvides oma huvid maha suruda siis ykskord vesuuvi efekt tuleb ja kõik see vana vimm
vallandub ju ei millestki praktiliselt. Siis ei saa ka partner aru, millest yldse asi on !
nagu mingis teemas mainisin, harrastan ise tervislikku eluviisi- suu kohe puhtaks, et midagi vaevama ei jääks. See tõttu ka pole suuri tülisid siiani
olnud partneriga. Tegelikult yldse pole peale puberteeti eriti eriti kellegagi sõpruskonnast õieti tylitsenud.
Viimane eriarvamuste lahendamine (partneriga) oli oli oli..... eeee tegelt vist miski nädal ja veel paar päeva tagasi.
Tõsisem tüli oli vist nii umbes pool aastat tagasi...Ja see oli ikka nii tõsine, et kolisin kohe sõbrantsi poole ära...nüüd olen tagasi
Kuigi seegi ei olnud eriline tüli, lihtsalt arusaamatus.
Muid väiksemaid nägelemisi ja jagelemisi on ikka olnud ja ette tulnud...Vahel päris tühistegi asjade pärast, ehkki ma eriti riiakas inimene ei ole.
Häält tõstan alles siis, kui mind on ikka tõeliselt piirile viidud. Elukaaslase peale olen ikka paarkorda karjatanud kah kurjalt, ent siis olen ise
kah sellepeale ära ehmunud. Tema kaasaarvatud.Kuid vahel ikka viskab koppa ette ja arvamused lahknevad.
Aga arvan, et parem on oma tunded ikkagi välja elada. Veidi tülitseda ja siis jälle magusasti ära leppida....
Ka tülitseda peab vist oskama, et neist midagi õppida, mitte ainult tühja lahmida.
Peab aru saama, millal on targem järele anda, sest 2 kõva kivi head jahu ei jahvata...
Pea kuu aega tagasi.
no eks endalgi väike nagin teemal kus "see päev tegelt olid" ...oli eile õhtul enne magamajäämist
aga eks kõik läbirääkimiste küsimus
kõige hullem ongi see kui inimesed ei räägi asju sirgeks vaid mossitavad mitu päeva teine teises nurgas....
meil on suurimaks tüli põhjuseks see, et mehele ikka töö tähtsam kui mina
- esmaspäevst reedeni kohtume enamasti alles õhtul voodis, ja siis teeb
niiiiiiii kurvaks, kui sulle laupäeva hommikul öeldakse, et ka nädalavahetus veedetakse ka tööd tehes
ja teinekord on tülid sellepärast, et teine pool ei saa aru kuna enda kiusamist lõpetada ..... vahel kui tal igav on, siis arvab, et kõige parem
meelelahutus on minu kiusamine (olgu see siis kõditamine, või millegi külma krae vahele pistmine vms) ja siis kui minul selleks tuju ei ole - vot siis
teen kurja häält ja peale seda ongi natuke aega mossitamist
aga viimati tülitsesime niiiiiiiiiiiiii ammu, et lausa hirm on
- sest sellest võib järeldada, et küll varsti jälle mingi situatsioon tekib
hoiame pöidlad peos ja loodame parimat 
Täiesti jabural teemal... mõni nädal tagasi...
Kas tänaval nähtud auto oli BMW või Kia 


mina tahaks olla katkine telekas...aga liiga temperamentne vist....ei oska...kahjuks lasen ikka ysna palju välja mis sylg suhu toob ja pahatihti ei tule sealt ilusaid ytlemisi...kuid ega jah...riiul pole mõtet sest targemaks kumbki pool ei saa sest....
Tsitaat:12 aastat tagasi ja jäädavalt, enam pole brobleeme, ...tütar elab minu juures....õnnex.
Algne postitaja: cleona
Otsisin analoogset teemat aga ei leidnud või siis ei osanud otsida.
Niisiiis,viimane tüli.Pean silmas ikka tüli mitte sihukest pisinaginat või lahkarvamust.Kas oled üldse tülitsenud?Mida tähendab sinu jaoks tüli perekonnas ja palju osapooli sellega seotud on?Lapsed vanemate tüliga haaratud-sinu suhtumine sellesse...
Osasid vastuseid ma juba eeldan ise aga alati on meeldiv ka teiste arvamust kuulata-lugeda
olime tulis viimati aasta tagasi, suve keskel. Õnneks lahku ei läinud. Rohkem suuri tülisid pole olnud.
Tylitsesin oma tydoga tõsiselt kax nädalat tagasi. Kõva madin oli, mõlemad saatsime yxteist sinna samusesse ja mujalegi veel... aga sellest tylist oli
kasu ka. Saime kõik yxteisele näkku öelda(loe: röökida, karjuda, kisada). Saime teada mis valesti on ja mida muuta. Suutsime lõpux jälle ära leppida
ja nyyd jälle kenasti koos.
Loodan et asi niimoodi jääbki 
prrr...pole kaasat,pole probleeme
Täna öösel...
unenäos õnneks
Aga ma loopisin asju ja möllasin päris põhjalikult, kusjuures armas kaasa jäi täiesti rahulikuks 
Meil on terved kodusõjad maha peetud, rääkimata tülitsemisest. Nüüd ei viitsi enam tülitseda ja polegi põhjust eriti. Ju siis on asjad enam-vähem
paika loksunud. Aga kui põhjus tuleb, siis tülitsen mõnuga, selles võite kindel olla.
Asjad tuleb klaariks teha!
Viimati olime korralikult raxus uue aasta esimestest minutitest alates kuni teise jaanuari õhtuni... 
Korralikult eelmise aasta augustis.
Eelmisel nädalal....
aga meenutan mis ma meenutan, meelde ei tule, miks .....
see oli vist 1997. aastal 
endise elukaaslasega tylitsen siiani.
uut veel pole ja tylisid ka mitte
Eelmise aasta suvel .. suve keskel, kui õieti mäletan. Tülitseme üldse vähe. Kui miski kuskil kohutavalt närvi ajab, siis kogu närvilisus kuidagi
hajub, kui näen tema nägu ja tunnen tema keha enda vastas.
Ja nii ongi, et kui olen üks suur närvipundar, siis aitab ka tema kallistamisest.
Pisinaginat on tihti, enamasti naljaga pooleks. Kui pisinagin enam naljaga pooleks ei ole siis on päris nagin, seda juhtub vast kord kuus või nii.
Tüli.... vist ei olegi olnud. Üks kord oleme häält tõstnud küll tegelikult, see oli umbes kuu aega tagasi ja kestis umbes 15 minutit mure algusest
kuni klaarimiseni. 
ikka mitu aastat enam ei nagista, väga lihtne, ma ei käi enam peale, et keppi tahan.
muu pärast nagu ei olnudki sõnelusi.
ma ei ole ka mingi tuleark enam,
ja esimeses abi-elus jah sai nagistatud, seal hoopis muud teemad, tal polnud usku minusse!
Need mida mina korralikeks tülideks nimetan, pole olnud. Kuid väikseid lahkarvamusi, naginaid, norimisi ikka vahest juhtub.Kisamist ka pole olnud, on
vaid kurja hääle tegemine. Ja vahest olen mina ka see pool kui midagi pahasti, siis olen vait ja mossis nu ja mees siis leiutagu, mis ta valesti on
teinud.Kuid jah, kui asju kohe selgeks ei saa räägitud, jääb see asi ikka hinge kriipima küll ja see on paha-paha...Ning vahetevahel olen mina see,
kes tema kallal norima hakkab mingi väikse asja pärast, igavusest vist
, kuid ega sellised asjad kuhugi vii küll ja õnneks tüliks ka ei pööra.
tülisid ikka tuleb-nõud ja vaasid õnneks ei lenda
Suuri tülisid nagu pole olnudki....no siukseid, et maa must
...aga selliseid pisinaginaid/solvumisi on päris tihti...vist isegi liiga tihti...Ükskord hakkasin põhjuste peale mõtlema....enamasti on peapõhjuseks
minu või kaasa väsimus
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Täna öösel...
unenäos õnneksAga ma loopisin asju ja möllasin päris põhjalikult, kusjuures armas kaasa jäi täiesti rahulikuks
![]()
Nädalajagu tagasi vist oli.
Viimane nädal on küll super olnud.
ei mäleta 
sellist olukorda, mida tüliks võib nimetada, pole kuue aasta jooksul veel olnud. viimane nähvamine oli umbes kuu aega tagasi öösel kl 3-4 paiku -
pisipudina kasvatamise rõõmud ja mured 
nu selliseid väikseid naginaid on ikka vahel... aga need mööduvad ruttu. suurem nagin oli viimati sügisel
Ei meeldi tülitsemine...seetõttu tülisid nagu pole olnudki vist.Väikeseid mõttetuid nähvamisi on vahel harva olnud ja need ka kähku unustatud.
on olnud aegu kus inimesega muud ei teinud kui jagelesime: karjusime, sõimasime, tagusime üksteist. nüüd on see periood otsas õnneks. praeguses suhtes pole pooletise a jooksul olnud mitte tülipoegagi!
mulle ei meeldi tylitseda. ju vist on see pott oma kaane leidnud, sest siiani pole meil yhtegi tyli olnud. ma ei viitsinud skandaali isegi sellest
teha, kui ta mulle ykspaev teatas, et kallis, monikord on sul vaga vaike aju. votsin seda kui positiivset macho ilmingut. 
alustasin abikaasa "paikapanemist" juuni alguses ja lõpp on vist selle nädalaga.Mulle ka tülid ei meeldi aga kui vajadus müristada,siis vereni välja.
jeena, MISPARAST????? see ju enda tervisele kahjulik, raakimata teise inimese omast.
kui ma nii pikalt peaks kedagi paika panema, siis tekiks kahtlus, et kas see keegi on paikapanemist vaartki???
Teemassetulles, siis täna.
Ta pole küll mu päris kaasa, niiet ei lähe vist päris arvesse ka
Aga kaasaga tülitsesin peaet neli aastat tagasi, ning põhjustajaks oli tänane tüliõun...
Tänane tüli ei lõhu õigupoolest midagi,,,,
tookordne lammutas perekonna....
Abikaasaga täna, elukaaslasega pole veel jõudnud
Kui see on kohustuslik siis luban ,et teeme ära.
juuli,2005
kui eriarvamuste lahendamist pidada tüliks, siis ülepäeva. Kui eriarvamuste lahendamist pidada nootide vahetamiseks, siis... viimane tüli oli pool
aastat tagasi. Ja nagu ikka, lihtlabasel põhjusel... Nagu kõik tülid mehe ja naise vahel
Tsitaat:ütleks et mitte paikapanemine vaid süüdistused ja põhjendamatud
Algne postitaja: jeena
alustasin abikaasa "paikapanemist" juuni alguses ja lõpp on vist selle nädalaga.Mulle ka tülid ei meeldi aga kui vajadus müristada,siis vereni välja.
oh isver, arge hakake jalle peale. 
väga ammu
Temaga ei saa tülitseda, ses mõttes, et ma võin ju proovida, kuid lõpuks on tema ikka see, kes kannatlikult vaatab oma kurbade silmadega ja siis tuleb
ja kallistab.
Mul on hullumoodi vedanud, ma tean.
taevane, kas sul on koer voi?
irfen, koer on mul ka jaa, aga ema juures
Tsitaat:
Algne postitaja: Taevane
Temaga ei saa tülitseda, ses mõttes, et ma võin ju proovida, kuid lõpuks on tema ikka see, kes kannatlikult vaatab oma kurbade silmadega ja siis tuleb ja kallistab.
Mul on hullumoodi vedanud, ma tean.
!
me ei tülitsegi,sest ta nii harva kodus ja siis on muud,targematki teha
Kui mehele ütlesin et tülitseme juba pea ülepäeviti siis tema ajas silmad suureks, meil pole ühtki tüli olnudki, on ainult eriarvamuste vahetamine.
Mis on igati kasulik, sest siis saab mingi konsensuseni jõuda jne.
Praegu olen juba nädal kodust ära olnud ja koju lähen umbes nagu buda munk, rahu südames. Üks tüli on siiski soolane ja valmis kasutamiseks.
Ma tahaks hirmsasti jõululaupäeval mamma juurde minna, aga mamma muidugi hädaldama et pole ruumi jne. Ma siis vastasin et ma tulen üksi. Mammal silmad
punnis, kuhu sa mehe jätad, pühal jõuluõhtul täitsa üksinda. Eks see on vist õige küll, ma kardan et natuke südametu tegu aga no INTERNETIS JÕULUÕHTUL
ÕHTU OTSA KA MUNEDA EI TAHA!
Ma pean oma vaese paksu aju liikuma panema, äkki on mõni parem võimalus. Mul eriti praegu hakkas mehest kahju, kuskil ämmavaba place ka pole, kus
jõulu pühitseda aga kõik avalikud asutused on ka kinni ntx. Aura keskus. IRMUS!!
Ma lähen nüüd nurka arenema ja mõtlema antud teema variantide üle.
Tahaks ikka et meie suhtest asja saaks aga kogu aeg on endal tunne nagu põrssal pärlite ees.
tänapäeval ei käida enam veekeskustes, vaid spades. See aeg on möödas, kui veekeskustes aega veedeti. Nüüd vedeletakse spas pärlivannis... Rahustavad
kehamudimised ja ei mingit tülitsemist 
Ma ei taha teadagi, kui palju see raha võtab. Ja Aura on lahe küll..
Huvitav, küsimus laiale ringile, et kuidas teatada mehele et ta on värske rotiomanik. Mitte pankroti..
Tsitaat:kahjuks ongi nii,et kui mind süüdisdatakse tegudes mida ma ei ole korda saatnud siis hoitku jumal seda inimest
Algne postitaja: Pipilota
oh isver, arge hakake jalle peale.![]()
to kerb:
mis siis?oled kättemaksuhimuline,teed tagasi?
Väike pankrott ka juba vaikselt hiilib ligi 
tiivitaavi vaevalt sullegi meeldib kui sind süüdistatakse selles mida sa teinud ei ole
ma ei ole kättemaksu himuline vaid ei seedi kui mind valedes
tegudes süüdistatakse.
Loomulikult ei meeldi,
oleneb milles ja paraku suudan tõestada.
Üks kuldreegel ongi,et ei tohi ärrituda ega lasta end segada süüdistustest.Muidu tehaksegi valed järeldused.

mnjahh aga see jama on kestnud viis kuud ja kahjuks ei suuda ma kaasale tõestada vastu pidist. sest need kes teavad lihtsalt vaikivad 
viis kuud järjepanu tülis olla. See läheneb juba rekordile...
Me ikka tülitseme, mitte igapäevaselt, aga kord kahe või kolme nädala jooksul ikka. Järgmiseks päevaks on see muidugi lahendatud-unustatud. Vaidleme
kindlasti sagedamini, aga see on puhtsalt meie eralõbu. Nii juhtub, kui koos on kaks äärmiselt kangekaelset inimest...16 aastat.
Minu pikim tüli kestis ühe sõbraga 4 aastat, me muide töötasime koos.
Oma vanaisa peale suutsin lapsepõlves pidada viha natuke üle 3 kuu. Ma ei vahetanud temaga ühtegi sõna, olgugi, et nägin teda ülepäeva. See oligi
ebaõiglase süüdistuse tulemus.