
Kuidas säästa end suurest igatsusest?Millega juhtida mõtteid eemale?Mida teed sina?
...kui teaks, oleks hea
Võib ju üritada hea raamatu ja muusikaga, aga saladuskatte all võin öelda, et see EI mõju
Ehk siis...armastus tekitab
igatsust ja igatsuse vastu aitab armastatu 

ehhhh....
Ei... ei aita suurt miski, nu võib ju veel ka proovida kirja kirjutada, sellele kelle järel om igatsus, isegi kui see kiri jääb saatmata-üleandmata,
natukene... pisinatukene see leevendab olemist
Ehk nagu jennigi ütles juba, ma sama meelt.... armastus tekitab igatsust ja seda saab leevendada vaid armastatu 
Kõik on juba öeldud mida ma öelda tahtsin
Ühesõnaga olen eelpool kirjutatuga nõus
Minu puhul aitab see kui rügan hoolega tööd (õnnex mul seda jagub
)... siis kindlasti aitab korralik füüsiline koormus, mis mõtted kasvõi mõnex ajax
eemale viib... üxi olles igatsed samuti rohkem... seepärast on ka sõbrad/tuttavad üsna abix... või mõni hea & kaasahaarav komöödia laenutada...
Mnjah, ja tuleb tõdeda, et vahel ei aita miski... ei õnnestu millelegi keskenduda jne... see variant tõesti piinav on, kui ei õnnestu armastatuga
kuidagi ühendust võtta...
Laulda, kõvasti ja valesti
Muusika hästi põhja ja siis karata niisama kaasa tantsida.
Või siis maha istuda ja lasta südamel igatseda 
Säästa igatsusest? Ei ole mina seda saladust avastanud enda jaoks. Ja ei aita mind miski. Muusika pigem süvendab tunnet. Sest alateadlikult paned ikka
mingeid emotsioone rõhutavad lood peale ja ...
Tõeliselt aitab vaid üks: igatsetava olemasolek, tulek.
Kuulan midagi tõeliselt head (ja kõvasti-kõvasti),
või teen tööd (usinalt-usinalt).
Aga see ei aita
Eriti raske on siis, kui tead, et ta nagunii ei tule.
Aeg aitab
Luuletused ... Kord aitavad, kord süvendavad. Aitavad, kui lugude loomine pääseb kui paisutagant ja sooviks saab kohtumise hetkeks ilusate ridade
kirjapanek. Üllatamaks.
Süvendavad igatsust kui satud lugema neid, mis katkuvad kõik haavad ja kurvad salasopid lahti ...
Kirjutan, toimetan, laulan, jalutan...otsin hästi palju tegevust. Tavaliselt kukun kodus hästi usinasti kraamima ja koduseid töid tegema, sehkendan
lapsega hästi palju...väsitan ennast võimalikult hästi ära, et kui magama heidan, siis jääks kohe magama ja ei jõuaks hakata igatsema ja pisarad ei
tuleks.
Vahel see kõik aitab...vahel mitte
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Kirjutan, toimetan, laulan, jalutan...otsin hästi palju tegevust. Tavaliselt kukun kodus hästi usinasti kraamima ja koduseid töid tegema, sehkendan lapsega hästi palju...väsitan ennast võimalikult hästi ära, et kui magama heidan, siis jääks kohe magama ja ei jõuaks hakata igatsema ja pisarad ei tuleks.
Vahel see kõik aitab...vahel mitte![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Laulda, kõvasti ja valesti![]()
Muusika hästi põhja ja siis karata niisama kaasa tantsida.
See võib ennast korraks naerma ajada. Aga naermine leevendab pingeid veidi.
Jäätis, voodisse teki alla kerra ja padi kaissu, mõned pisarad ehk .... siis jään magama.
Minu puhul varjutab igatsus kõik muu. No mittemiski ei aita. Ajutiselt ehk küll aga ...
...seda ajutist on nii vähe.
Siiski üritan enesele tegevust leida, toimeta, mis iganes.
Igatsusega kaasneb ootus ja mida lähemale ootuse täitumine jõuab, seda paremini asjad käes sujuvad.
Tsitaat:<--- se on hästi ööldud!
Algne postitaja: jenni
...kui teaks, oleks heaVõib ju üritada hea raamatu ja muusikaga, aga saladuskatte all võin öelda, et see EI mõju
Ehk siis...armastus tekitab igatsust ja igatsuse vastu aitab armastatu
![]()
ihii...kahte hiad
asja ei saanud kahjux korraga...
Minu puhul aitavad sõbrad, telefon ja internett ning loomulikult töö, palju tööd!
Loen, kirjutan pikki mailisid või jooksen hingetuks - miski ei aita, sest igatsus jääb kuni kohtume!
Jooksmise variant on hea.
Muusika ja luuletused minu puhul küll pigem süvendavad igatasust
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Minu puhul aitavad sõbrad, telefon ja internett ning loomulikult töö, palju tööd!![]()
Igatsus on ületamatu...Kui ta juba tekib, siis ei aita ei muusika, söbrad, ei lemmik raamat ; mötted - millal kohtume- jäävad ikka : P
Ei oska aidata, pole nagu teist eriti tundnud. Mul nii, et mis silmist läind, see meelest kadunud.
mina suhtlen paljude sõpradega...käin väljas (mitte pidudel!). see ei aita 100% igatsuse vastu, aga leevendab küll.
Loen ammu pähekulund raamatuid taaskord. Need on siis sellised teasda tujutõstjad või siis lihstalt mõnusad mõtlevad lood.
Ja kirjutan kirju. Igatsetavale. Omaenda sahtlisse.
Lapiteki kokkupanek aitab ka.
Kui on igatsus ...siis ma lihtsalt igatsen....ei suuda midagi asjalikku ette võtta.mõtlen olnust..ja sellele mis tulla võib..Telekas ja arvuti ka
aitavad aega veeta.Süveneda mõnda huvitavasse filmi näiteks ,et unustad kõik enda ümber
Oleneb mille järgi hetkel igatsus......aga kui piinab ,loodan tegevust leida või suhtlen rohkem sõpradega
......aga kui igatsusega annab
ühenduda,siis igatseme koos
köige parem vahend on ikka tegevus. Kui midagi teha ei ole, siis paratamatult tekib igatsus.... hakkad lihtsalt liiga palju mötlema...
Mõtlen juba kerge värinaga hinges, et mis järgmine nädal saab, kui lähen välismaale veidi rohkem kui nädalax... oi kui palju on inimesi keda reaalne
võimalus igatsema hakata
kuigi see aeg pole ju eriti pikk, aga kui ilmad peax ka veel vihmased & sombused olema, siis paratamatult tuju
veidi langeb ning mõtted kallite inimeste ümber keerlema hakkavad... ntx et mida poja praegu kodus teeb jne...
Nooo...tuleb ette....
Säästa igatsusest ... enese rakendamine millekski, käia sõprade-tuttavate juures, nautida mõnda head raamatut, tegeleda lastega... Mees hetkel komandeeringus ja juba igatsengi ta järele, üritan leida endale tööd, mis mõttes eemale pühiks...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Loen ammu pähekulund raamatuid taaskord. Need on siis sellised teasda tujutõstjad või siis lihstalt mõnusad mõtlevad lood.
Ja kirjutan kirju. Igatsetavale. Omaenda sahtlisse.
Ah, ei tea, kas pean ka hakkama omale sahtlisse kirju kirjutama!Vastuseid tuleb niigi napilt - ju siis igatsetaval kirjavahetus laienenud ja inimvõimetel ikka piir
Eelseisvale arvutist eemalolekule mõeldes olen plaanitsenud sel ajal päevikut pidama - eks ka mingil moel omale sahtlisse kirjutamine, sest ega ma päevikut küll igatsetavale lugeda annaks----------------------------------------------
Lapiteki kokkupanek aitab ka.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Lapiteki kokkupanek aitab ka.
------------------------------------------------
Oeh, vaat seda pole veel ära õppinud
![]()
Trenni l2hen...teen sporti...selajal ei tule nagu miskit meelde ja k6ik selleks ajaks ilusasti unustatud
Igatsus? jahh see on valus teema, aga seda aitab leevendada mõte selle peale, mis pärast tulla võib ja mida kõike siis temaga ära ei
tee...

Kõige parem moodus seda tunnet mitte endale lasta on see, kui rikud selle ära. Igatsed kedagi, siis võta keegi ette, kes nagu solgiks selle tunde. Eks
ta natuke jõhker ole kõigi kolme suhtes, aga see on parim viis mitte igatseda, sest kui tunned end süüdi kellegi ees, siis igatsus taandub.
Olen seda hiljuti kasutanud, mõjub.
Seegi ju õpitav. Ja omalaadne värvide mäng. Kuid värvid annavad ju meeleolu edasi ja jäädvustavad tolle hetkel kurbust või rõõmu või igatsust või ....
Tulemus on aga jääv. ja kaunis.
Peab su omale lapitama seltsi kutsuma. Õppima
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Vaata siis ette Lola, et Sa alt ära ei hüppa!
=============================
Käin vahepeal lõuna pool ja toon kuhja kirevaid idamaa lappe ja siis - võtaks selle ette, kui muidugi mais sombuseid ilmu oleks.
Või saab lapitada ka päikest võttes?
Mul kombeks ikka välja elada ennast, kui sees miskit rõhub. Kui igatsus kallima järele, siis kipun luuletama või niisama kirjutan talle armsa kirjakese. Panen kõik paberile ja elan endast välja. Seest saab tyhjemaks ja palju kergem.
vat kirjutamine on ka hea moodus...enesele üllatuslikku juttu ajad kui seda hiljem loed..
Tahaks igatsuse julmalt välja juurida, kuid tühjaks jääks siis see elamine südames... 
no esiteks ikka telefon ja internett. ja siis endale tegevuse otsimine. raamatu lugemine, teleka vaatamine, sõpradega koos olemine või koristamine.



kui igatsen siis tavaliselt ikka helistan 
unerohutabletid aitavad.
või pudel veini.
aga muidugi ainult selleks ööks...
Kõige parem moodus igatsuse lahtisaamiseks, on sellele inimesele mitte mõelda, kellest puudust tunned...ja parim viis mõtted mujale
viia......lahendage risitsõnu!!!


Miski ei aita!!!
Kuigi..... üks asi ehk siiski on...
kodutud.com meibii? 
lihtsalt tegelen klaveri harjutamisega, aga jooksmine, lõputu jooksmine aitab ka...
Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Miski ei aita!!!
Kuigi..... üks asi ehk siiski on...![]()
kodutud.com meibii?
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu vaim
Mnjah! Ei tahaks mitte seda hiirekese varianti, et lõhub ära see igatsuse tunne. Kui nii palju haiget saanud kui mina, siis ei taha enam ja mida ma ikka ütlen.... Eks ikka muusika, luuletused ja jalutamine. Kõige rohkem unistan ma ikka kellestki armsast, kes selle igatsuse ära võtab...![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Miski ei aita!!!
Kuigi..... üks asi ehk siiski on...![]()
kodutud.com meibii?
![]()
Tjah, ma olen üritanud ka kodutud.com kasutada leevendamaks. Ja toimib küll, vahel.
Vähemalt saab kaudselt valu välja karjuda. Kuigi ... seegi ju see paljukiidetud kirjutamine ....
Igatsuseussi vastu ei aita vist mitte miski, see lihtsalt närib hinge ja süda lakkamatult.
Tee mis sa teed, ikka on see mõtetes. Isegi kui räägid teiste inimestega, loed või vaatad telekat vm.
Igatsus on ikka kusagil olemas. Vahel ta lausa lämmatab ja siis tahaks röökida selle endast välja. Vahel on tunne, et kui sedaendast välja ei saa,
siis ei suuda enam vasu panna ning tekib kartus, et võid igatsusest hulluks minna.
Mingil määral saab seda leevendada muude tegevustega, nt. on hea rohkem aega veeta sõpradega, kes ei lase sul omaette nukrutseda.
Ka tants on väga hea vahend ja lõõgastav. Iseasi, kui hästi ta aitaks ja kui kauaks.
Imevahend on loomulikult igatsetu nägemine ja temaga olek. See pühib kõik halva hetkega ära.
Kui ikka igatsus on siis igatsen
võin ju küll leida erinevat tegevust aga egas siis igatsus kao - ennast ära ei peta 
Tegelikult on igatsus selline mõnusvalus tunne, teda võib isegi nautida
Eks selle igatsusega peab ka ettevaatlik olema, et üle ei pingutaks. Igatsust on parem positiivselt võtta, muidu tuleb masendus. Ja see pole sugugi
meeldiv.
Filmid aitavad vahel.. Kirjutamine muudab asja veel hullemaks, tuju kisub nukraks ja nutusekski.. Raamatulugemise saab iga hetk pooleli jätta ja taas
Talle mõelda, aga kui film on ikka paeluv ja hea, siis läheb aeg kiiresti ja mõtted on ka igatsemisest kaugemal..

Igatsus...hmm sellega lihtne.. Ignoreerin... Kuni mingil hetkel mõõt täis.. Siis puistan mõnele kallale sõbsile südant ja life goes on... Üldiselt
üritan hoiduda sellisesse olukorda sattumast, et kedagi kohe väga-väga igatsema pean.. Aga samas.. palju seal enda teha on..
kusjuures.. see teema tuletaski mulle meelde, et igatsus on peal 
eh .. väga tuttav tunne antud hetkel ..
aga sinna pole vist midagi parata, tuleb see aeg võimalikult valutult mööda lasta ..
selle pärast õhtuti päris patja ei nuta, aga vahel teeb kurvaks küll .. siiski elu läheb edasi, ja kunagi läheb ka see mööda .. 
ehhheee..... puutun selle probleemiga (minu jaoks on see kohati just probleem) liigagi tihti kokku, pidevalt kooliaasta ajal, kui õpin teises linnas
ja praegu eriti, kui kallis täitsa ära ja 3 nädalat seda veel. Sõbrannadega filmide (lõbusate kindlasti) vaatamine aitab, shoppamine. Eriti nt pesu ja
igast selliste asjade, mida pärast tagasitulels demonstreerida saaks. Vanu lõbusamaid pärvikulõike loen ka. Tegelikult aitab mind just tulevikule
keskendumine, plaanimine, mis teha ja kui hea see olema saab. Kõige masekam mis võib olla, on üksi jäämine ja kurbade laulude kuulamine, tuleks
keelustada täiesti. Väiksed rutiini lõhkujad on ka teretulnud- väike ostureis soome, või teatris käia balletti vaatamas (ihhii mees ei tuleks seda
kunagi nagunii minuga vaatama). Vahel ei aita mitte midagi, siis lähen lihtsalt vanni kui võimalik ja nutan oma isu täis, vahel aitab see ka, sest
siis läheb see üle ja päike hakkab paistma, kaua ikka vesistada jaksan 
Vastumürk on armastatud inimene
Ee.. Muusikat kuulan ja üritan hästi palju asjadega tegeleda.. Kuigi mul on seda igatsust hästi palju, sest me ei näe üksteist just super tihti
See on pikamaa suhte miinus 
loen, kirjutan, unistan, toimetan, suhtlen
kõik see, mis mõtteid edasi viib
ja kõige parem rohi on magamine
siis, kui õnneks läheb, näeb ehk ka igatsetavat ka unes.
mis muidugi juhtub harva, aga uuel päeval kõik teisiti ja uued käimised, toimetused.
Kui meest igatsen siis tegelen lapsega 
A, no ja loomulikult mulle meeldib väikse suitsu kõrval siis kirjutada jutte ja luuletusi
Hetkel on üks järjejutt/raamat käsil
Mis räägib veriselt armastusest ja igatsusest ja sellest, kui vastikud ikka inimesed on 
Kuulsaks kirjanikuks saab ainult see, kes armastab oma lugejaid. Kirjanik peab armastama inimesi, ei saa kirjutada neile keda ei sallita, inimesed ei
ole vastikud...aga mõned kirjanikud küll
vabandan, et mööda...
Kuigi jutujätkuks võib lisada, et kirjanik hakkas kirjutama igatsusest saada kuulsaks...Ja igatsedes niivõrd kuulsust ei suutnud sõnade taga lugejaid
näha...
Igatsus on hea tunne, seda pole mõtet peletada.
Mina ei tea kahjuks, kuidas ennast igatsemisest säästa. Kui teaks, siis oleks palju kergem elada 
...miski ei aita...igatsus on südames ja muudkui kasvab...
...minul on hetkel suur igatsus teatud inimeste järgi ja see kasvab iga hetkega ja teeb haiget ka...
Taltsutan igatsust tööd tehes, siis pole aega ta peale mõelda, aga kusagil südames on ta ikkagi olemas.
Kui igatsus külla tuleb, läheb tükk aega, enne kui ta minema jalutab, ise.
Kord oli nii suur igatsus peal, et võtsin vardad, lõnga ja kudusin oma hingevalu salliks.
Ja aitas isegi.
Ka kirjutamine on aitanud, luuletamine ja lugemine. Hea muusika ja R2(/me on suur raadio kahe fänn). 
Lähen mängin trumme 
kui minul igatsus peale tuleb siis ma lihtsalt helistan muskale ja jälle ongi leevendust leitud
aga päris koosolemist see siiski ei korva, kuid
mõneks ajaks on igatsus kadunud 