
Tööd on vaja teha .. järeleandmisi palju.
Ja armastada ning lasta armastada 
sama jõge kaks korda ületada ei saa.
Kõik on ikka enda teha. Sama tunnet kindlasti kogeda ei saa kui esimesel kohtumisel või esimese suudluse ajal...aga võib kogeda isegi paremat tunnet
Selleks aga peab ise vaeva nägema, suhte eest hoolitsema ja teise poole vastu tähelepanelik olema, siis saab tunda palju ilusaid hetki...mis isegi
jätavad varju võib olla veidi selle esimese tunde

normaalselt elades ja probleeme mitte tekitades
Seda surinat nagu alguses,ma ei usu et tagasi saab.Aga pisiasjad muudavad argipäeva halli päikseliseks ja siis seda õnne ju küllaga olemas...
Kui esialgselt armastatud persoon ja kooselupartner on samad-siis ei saa ju midagi suurt muuta!
tuleb lihtsalt jätkuvalt armastada ja sellest pidevalt armastatule märku anda.
ootamatu suudlus, hommikune lilleõis,
pikantne sõnum telefonile,kompliment!
Krt igaüks peaks ikka ise teadma mis hea on ja partnerile meeldib!
ja kui on hea on ka kõik nagu vaja!
tänan!
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Kui esialgselt armastatud persoon ja kooselupartner on samad-siis ei saa ju midagi suurt muuta!
tuleb lihtsalt jätkuvalt armastada ja sellest pidevalt armastatule märku anda.
ootamatu suudlus, hommikune lilleõis,
pikantne sõnum telefonile,kompliment!
Krt igaüks peaks ikka ise teadma mis hea on ja partnerile meeldib!
ja kui on hea on ka kõik nagu vaja!
tänan!
Muuta? See kõlab justkui esialgsele ilule oleks järgnenud krahh, mida nüüd parandama hakata.
Seda algset tuleb hoida ja toita. Sama hoolega ja sama õrnalt kui last.
Elule annavad värvi ja vürtsi pisiasjad. Ja nende säratavate pisiasjade leotelu on pikk. Pikkigem neid oma päevisse 
Murdjamees siin eespool kõik ilusti ää öelnud
Lihtsalt ei tohiks asja võtta nii, et oh küll kaasa isegi teab et ma teda armastan, no milleks veel need pisiasjad.
Ega ikka ei tea küll enam lõpuks. Oma tunnetest tuleb just nende pisiasjadega aegajalt märku anda ja suhe püsib soe ja tugev 
Üks hakkaja verega tuttav naishing ütles selle kohta kokkuvõtvalt, et niipea, kui sära silmist kaob, pole mõtet mängida kodu. Täiel määral sellega
nõus olen.
Aga omalt poolt, kui vaid ükski sellise säraga veel kestab, saab õigel ajal armastust avaldades ja romantikat elustades ka pooleldi uppund laeva
õkvaks päästa.
Ära nuta taga neid aegu, mis läinud. Meenuta neid, mis tulemata jäid ja hooli sellest ei nad ükskord tuleksid.
tagasi totsna ei saa midagi,mis juba kadund.....aga hoida annab küll.Jätkuv tähelepanu üksteise suhtes ja rohkem koos ettevõtes,peax tagama püsiva
suhte
Iga kooselu puhul peab ikka vaeva nägema et see koos püsiks. Vahendid igal paaril omad.
teoorias on see lihtne. Olla igavesti avastamatu ja täis saludusi, nagu alguses ikka. Aga paraku on materj.maailm meid nii alla neelanud, et raha paneb asjad paika, surudes kõik meie tunded alla ja nii kõik kihva lähebki.
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Iga kooselu puhul peab ikka vaeva nägema et see koos püsiks. Vahendid igal paaril omad.
teha pidevalt uuendusi...võtta koos midagi uut ja huvitavat ette...
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Iga kooselu puhul peab ikka vaeva nägema et see koos püsiks. Vahendid igal paaril omad.
Vaidleks vastu, ei pea vaeva nägeme. Armastama peab, siis suudad andestada, mõista ja pakkuda. Vaeva nähea, see kõlab nagu mingi pingutus või kohustus millegi suhtes. Ei kooselu on koos kulgemine läbi aja ja ruumi.
võta ikka vahest ka veic "kõrvalt",et veenduda,kas võõras ikka viletsam?
Milleks elu muuta kui ta juba on fantastiline-kas just selline nagu algne armastus -kuid kindlasti võrratult parem.
olla ikka see, kes alguses, ma arvan
hoolida teineteisest, mitte suruda oma mina peale
osata kuulata ja olla kuulaja
kindlat retsepti ju pole
kõik kujuneb sobivusel vist ise välja
ja kui ise tahta, siis ta nii läheb
Oleks vaid retsepte ja valemeid!
Ma siiski kaldun arvama, et pisut vaeva peab nägema. Ipsu näide lõkkest, mida peab puudega toitma, oli hea. Ma parafraseeriks Tammsaaret: tee tööd ja
näe vaeva, siis püsib armastus.
Sama elavaks, kui alne armastus ...hmm.
Teha ka argipäeval midagi sellist, kui esimeste kohtumiste aegu.
Kasvõi tantsima minna, jalutama, romantilised õhtusöögid ...mida iganes, et kõik päevad poleks samasugused.
Üllatada oma kaasat aegajalt.
Võimalusi on ju palju.
Leia need võimalused ülesse, see pole ju keeruline 
Ei tohi püüda teha oma kaaslasest kedagi, kes ta pole!
....hirmus palju pingutamist..
_________________________________________Jah, Lani, mina küll arvan nii. On üks vana ütlemine: isegi õnnelik abielu on katsumus.
Tsitaat:
Algne postitaja: kakslill
sama jõge kaks korda ületada ei saa.
kord ühelt kaldalt siis teiselt
oleneb sellest kui palju aega on möödunud armastuse algusest, tegelikult oleks mõtekas igal võimalikul juhul mõni armas värskendus argiellu tuua
See on väga lihtne, tuleb lihtsalt alustada uue suhtega.
Lisatud:Ei ole mõtet klammerduda mittetoimiva suhte külge ja proovida seda iga hinna eest uuesti käivitada, uus suhe palju huvitavam.
Tsitaat:
Algne postitaja: zabine
Ega sama lilleliseks, kui algus, ei saagi ma arvan. Tuleb edasi elada ja leida uusi häid külgi kooselus. Kasuks tuleb ka enese parandamise oskus jms.
Kas enese parandamine ses mõttes, nagu üks traktoriga kummuli käinud joodiklane, kes põsehaava ise punase niidiga kinni õmbles? 
Usun, et kõigil on mingid oma head ja vead, mis võetakse kaasa nö oma eelnevast elust koosellu. Kooselus peab arvestama oma kaaslasega, et asjad
toimiksid hästi. Et asjad toimima hakkaksid peavad inimesed tegema teatud mööndusi oma harjumustes.
Vägivaldne kooselu sobib pigem massohistidele ja sadomaso tegelastele.
Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Kas enese parandamine ses mõttes, nagu üks traktoriga kummuli käinud joodiklane, kes põsehaava ise punase niidiga kinni õmbles?![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: marvin
Ega sama lilleliseks, kui algus, ei saagi ma arvan. Tuleb edasi elada ja leida uusi häid külgi kooselus. Kasuks tuleb ka enese parandamise oskus jms.
et säde hõõguks, ei piisa enda siiratest püüdlustest ja lootusest, et küll teine näeb ja teeb järgi või saab ka aru... niipea kui on tunne, et teine
ei tunne nii ega viitsigi, ei ole see enam armastus, siis on see juba mugavus-harjumine-allaandmine-leppimine... name it!
sellist tunnet, kus armastus on kui koos voolamine ja (ala)teadlik arenemine, seda esineb elus vististi üldse harva.
niimoodi saab küsimust püstitada vaid keegi, kelle subjektiivselt parimad hetked on jäänud (kaugele) armumise aega ja "praegu" tekitab
rahulolematust. sama ebaloogiline ja -loomulik oleks püstitada teema "kuidas joosta 50aastasena 100 m sama kiiresti kui kunagise tippvormi
aegu?". tsitaat: "õnn muudab su orjaks, sest ühel päeval jätab ta su maha. siis hakkad sa tema järele igatsema ja upud südamevalusse".
austet habe poolt kuldaväärt märkus. armumise "õnn" on pahatihti võetud võlgu hilisema rahulolematuse arvelt. parem lastagu olnud
"lilledel" taas mullaks saada, et uutel oleks ainest ja ruumi kasvada, õitseda.
Vigade parandust on väga raske teha, aga mitte võimatu.
Hetkel arvan, et meil on lihtsalt teadmistest puudus. Koolis on küll perekonnaõpetus, aga sellest ei piisa. Me peaksime rohkem teadma psühholoogiast,
lastest, mehest, naisest ja sajast muust asjast enne, kui koos elama hakkame. Peaks olema perekonnateadus.
Kõik arvavad ja arvasin mina, et armastan ja abiellun ja küll kõik sujub. Naisteajakirjade artiklid ajavad mu sageli vihale.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
oleneb sellest kui palju aega on möödunud armastuse algusest, tegelikult oleks mõtekas igal võimalikul juhul mõni armas värskendus argiellu tuua![]()
Kui suudad selle puzzle kokku seada, siis näed, kas on mõtet ja võimalust... või tuleb
eluga edasi minna...
..... kui tekib selline muutmise vajadus,siis oleks õige see suhe võimalikult kiiresti ja võimalikult valutult lõpetada,ei mingit
punnitamist,pliiz
Seda on julm lugeda(ja ka kirjutada).....aga igasugune psühholoogiateadus toetab seda üldistust,kindlasti on olemas erandeid,aga see juba liigitatakse
patoloogia valdkonda,mis tihti osutub ainult negatiivse resultaadi peiteajaks...
Get it real. Tee endal selgeks mida sa tegelikult ihkad. Kas see suhe mis sul on, rahuldab sind ja sa oled nõus selle nimel pingutama või püsib see
ainult harjumusest? Ega koos elamine ei ole ju eesmärk omaette vaid inimeste vaba tahe. Kui tahaksid hoopis lennata lillelt lillele ja üha uuesti
kogeda uusi algusi, siis ei saa keegi sind ju keelata.
Siin eelpool juba öeldi et kahte korda ei saa samma jõkke astuda. Suhe on pidevalt muutuv nähtus ja kunagi ei tule tagasi seda mis kord olnud. Aga
mina küll ei arvaks et peale esimest tutvumistuhinat ja rutiinide-harjumuste tekkimist olemine kohe kehvaks läheks et peaks olnut taga igatsema
hakkama. Pigem on see küpsemine millel on omad võlud.
Tsitaat:
Algne postitaja: zabine
algne armastus on ju armuhormoonide mäng, see ei tule kunagi tagasi; siiski on alati mõtekas käesolevat argielulist armastust värskendada.
Teemaalgataja pole ju väitnud, et armastust pole, vaid kuidas olemasolevat meeldivamaks teha
algset armastust pole olemas, see vaid armumine. sellest võib kujuneda armastus, kuid tihti hoopis vihkamine või kaduda lihtsalt sama kergelt kui tuli.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
Teemaalgataja pole ju väitnud, et armastust pole, vaid kuidas olemasolevat meeldivamaks teha![]()
off! aga tee siis selline uhiuus teema!
Võrdleks armastust veega, mis läheb ühest olekust teise,(vesi, lumi, jää. . .) füüsikalised omadused muutuvad, keemiline koostis ikka sama. Nii,et
pole vaja midagi muuta, kõik oleneb temperatuurist. 
Enamus asju on meil mõtetes kinni. Kui tahtmist ja fantaasiat jätkub, siis ei pruugigi meeldiv ebameeldivaks muutuda. Kindlasti on nüansse palju ja
igaühel on oma viis, kuidas säilitada seda nii muutuvat keskkonda, sest kooselu on ikkagi pidev muutumine, kas sa tahad seda või mitte.

Tuleb jääda iseendaks (mõlemal), ainult sedasi areneb suhe koos inimestega edasi ja võimaldab kogeda samaväärseid (veel väärtuslikumaid?), kuid siiski mitte samasuguseid tundeid.
On võimalik muuta ainult kas halvemaks või paremaks.Sama meeldivaks,kui alguses? Vaevalt. Alguses oled veel "roosa" ja hõljud pilvedes. Kooselu jooksul avastavad mõlemad paratamatult üksteisel vigu ja veidrusi,mis hakkavad kas närvidele käima ja häirima või siis hoopis avastad,et ta on just nende samade veidruste pärast eriline ja armas. Ühtlasi avastad ka,et suhe on parem,kui kunagi varesm,sest roosad prillid on kadunud ja armastus on alles.
Lihtne. Ära ela oma kooselu nii ebameeldivaks, et pead mõtlema, kuidas jälle meeldivaks muuta
Mulle jääb samuti mõistmatuks miks arvatakse et elu järjest sitemaks peab minema.Mina küll ei nuta algusaegu taga.Ta on läinud järjest paremaks kui alguses.
nujh... täna julged isegi kaane peale lükata? Miks Su naine sind peksab? arumaisaa...
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Lihtne. Ära ela oma kooselu nii ebameeldivaks, et pead mõtlema, kuidas jälle meeldivaks muuta![]()