
Kas ja mil määral pühendate töökaaslaseid oma eraellu?
Vähe teavad. Tunnevad meest ja on näinud lapsi. Aga see on ka pea et kõik. Välja arvatud üks kolleeg, kes on ka sõbranna mul. Tema teab rohkem. Ei arva, et kõik mu eluga 100% kursis peaks olema.
Praegused töökaaslased teavad liiga palju. Sel lihtsal põhjusel, et ma nimelt töötan emaga koos ja oh neid jutte siis.
Peale töökoha vahetust - ei oleks ma enam nii avameelne. Hea kui teavad, et on mees ja kõik.
Eriti ei ole küll kursis. Praegu seda enam, et olen kodune. Tööl käies paar niisugust inimest olid kellega veidi rohkem sai räägitud ja vastastiku ka külas käidud...aga üldiselt tööl eriti polnudki aega kellegiga nii väga lobiseda ja avameelitseda.
Üldandmed ikka teada aga muud nagu mitte.Mulle ei meeldi selline asi,kui minu eraelu kusagil peopeal on.
Ma ei ole oma eraelust tööl suurt rääkinud. Aga eks üht teist ikka teavad - eks igas kollektiivis ole paar "kõiketeadjat" naisterahvast. Kuna firmapidudel ikka üksi käin ja vajadusel ööpäevaringselt väljas saan olla, siis muidugi pole mingi saladus, et lahutatud. Et poisid ikka tööl käivad, siis kindel, et mitte rongaisa. Hobi hobustest ollakse ka kuulnud. Ega vist rohkem.
Kuna meil pisike kollektiiv siis natuke nad teavad aga ka mitte sajaprotsendiliselt.Kui midagi küsitakse siis ikka vastan ega ise ei kuku kellegile küll midagi lobisema.
Mitte halligi nad ei tea ja nad ei peagi teadma, ma rohkem kuulan mida nemad räägivad ja enda kohta vähe infot jagan.
noh ühtteist teavad
seda mida olen vajalikuks pidanud avalikustada. A üldiselt ei tea nad s*****i
Kuna töötame mehega ühes firmas, siis teavad päris palju...kuigi mitte detaile. Milleks peakski. Käime aga sageli koos väljas, trennis ja saame muidu kellegi pool kokku - seega üldpilti teavad, natuke siseinfi ka ja .... sellest peaks ka piisama. Kindlasti teavad vähem kui mõned sõbrannad. Lastest ikka räägime tööl aga oma sisesuhetest eriti mitte - kuid eks see paista ka väljast poolt .
Mu sõbrannadki minust väga palju ei tea. Töökaaslased teavad isegi vähem.
Eks nad nii palju teavad, kui natu olen rääkinud või palju näevad : meest on näinud 
Eks ikka teavad, meilgi väike kollektiiv ja vahel hea elu näinud inimestega arutada mis ja kus, aga midagi peab ikka omale ka hoidma.
Töökaaslased on inimesed, kellega olen juhuslikult sattunud töötama ühte asutusse, ühte majja, ühte ruumi. Minu enese vaba tahe ei mänginud nende
valikul suurt rolli. Seega ei leia ma, et peaksin igal hommikul ette kandma, kuidas öö möödus
Eks see on nii, kuidas vanajumal kellelegi
avameelsust on jaganud. Sest mu ülelaua-kolleeg alustab iga tööpäeva sellega, et kannab kõigile soovijaile ette, milliseid põrsatempe tema lapsed
eilsest saadik on teinud, kuidas tema eksabikaasa teda kohelnud on või mida ta oma armukesega ette võttis. Algul oli huvitav kuulata, aga nüüdseks on
see muutunud äärmiselt tüütuks ja tööd segavaks. Samas on tema esinemine niivõrd näitlik ja mahlakas, et see meeldib vist peaaegu kõigile peale tema
toanaabrite
Aga eks me ainult puhtast kadedusest taunime tema avameelsust - meil endal ei ole ju nii huvitav igapäevaelu
Kui nüüd küsimusele otse ja keerutamata vastata, siis ei räägi ma töökaaslastele iial asjust, mis mulle on väga olulised ja südamelähedased.
Niisuguste juttude jaoks on mul head ja mõistvad sõbrannad
kes oskavad suud pidada
meil kõigil kaks last ja enam-vähem ühevanused kah, nii et ikka läbi käime. Aga mingid südamesõbrad ei ole
Ja seega ikka hoolega valin millest räägin ja millest mitte
vähe teavad. Ei ole ka mina nende eraeluga eriti kursis ja suurt ei huvita ka..
töö juures olin alguses väga kinnine, mitte keegi mitte midagi ei teadnud. aja jooksul on aga nii mõnestki hea sõber/sõbranna saanud, kellega küll iga
päev ei kohtu, aga kokku saades klatšime üksteise eraelu kohta ikka päris parajalt
. on ka mõni, kes teab nii üldistes joontes, et kas on olemas ka
keegi teine pool või mitte, aga mitte midagi detailsemat. ja ülejäänud ei tea üldse midagi. aga üldiselt meil üsna väike kollektiiv ja üldjoontes on
kõigi eraelu teada. kuigi ise ei leia vajadust teada teiste ega ka teada anda enda kohta.
koolis teavad ka väga paar üksikut inimest midagi minu eraelust. hoian selle kiivalt seltskonnale, kellega oma eraelu jagan.
eraelu seepärast nii nimetataksegi, et ta on sinu oma era asi, millesse kõik, kes su nime teavad, ei pea nina toppima.
...arvan,et viimases töökohas teadsid inimesed mu eraelu ikka üsna hästi
Praeguses töökohas teavad inimesed minust väga vähe, sest nad pole seda sorti inimesed kellega ma meeleldi suhtleks. Eelmises kohas aga oli mul mitu
sõbrannat, nii, et ikka paljutki teadsid.
Üsna palju teavad aga samas mitte liiga palju ja mitte kõik muidugi
kolleege on mul palju aga mõndadega suhtleme me ka väljaspool tööd ja saame
niisama hästi läbi ja mulle meeldib see.
Üldiselt mul ikka toredad kollegid on

Mu paljud sõbradki ei tea sest eriti midagi, rääkimata töökaaslastest. Mida vähem teavad, seda parem
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
meil kõigil kaks last ja enam-vähem ühevanused kah, nii et ikka läbi käime. Aga mingid südamesõbrad ei ole
Ja seega ikka hoolega valin millest räägin ja millest mitte
Lastest ikka räägime...
No eks ikka teame üksteisest, palju aega ju koos ka töötatud - kõigiga ca 10 a.
Kuigi ühtki lausa sõbrannet pole tekkinud saame ikka hästiläbi. aga ega ülearu ikka oma elust ei räägi ka. Ja polegi vaja ju teistel kõiki minu pere
asju teada. Igaüks elab oma elu.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Aga eks üht teist ikka teavad - eks igas kollektiivis ole paar "kõiketeadjat" naisterahvast. /.../
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Aga eks üht teist ikka teavad - eks igas kollektiivis ole paar "kõiketeadjat" naisterahvast. /.../
Need kõiketeadjad on minu osas olnud elus alati kõikse väiksema teadmistepagasiga. Sageli "teavad" nad vaid seda, mida tahaks "olevat". Nende teadmisena ilmneb soovunelm, milline mina olen, mis mul on, mis mu peres ja elus üldse toimub. Nende nägemuses.
Jah, nad kuulavad kõrv kikkis, aga kui kuuldu ei rahulda, siis muudavad nad selle kas rahuldavaks või vähemalt suti vürtsikamaks.
Tavaliselt sellistel puhkudel ma üldse ei vaevu ka seletama neile et asjad teisiti...kes teab ja tunneb see aru saab,mis jama mis tõsi.
Minimaalselt. Ise olen rääkinud nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Meest teavad tänu sellele, et oleme tööalaselt omavahel seotud ja last
on nad paar korda näinud.
tööl veel ei käi aga kooli kaaslased kuna seal mul enamsti sõbrad ongi teavad liiga palju aga kui mingi mure on olnud siis saavad ikka paremini aidata
kuigi ka siit olen abi saanud
Tsitaat:eks ikka teavad ühtteist jah. Mõni äkitsi asi tuleb ikka jutuks. Kõigest lobiseda pole ju mõtet. Saavad veel trauma
Algne postitaja: Virgin
Kas ja mil määral pühendate töökaaslaseid oma eraellu?
Ühtteist ikka teavad, kuid eriti rääkima küll ei kipu. Sai lihtsalt üksvahe koos sugulasega koos töötatud, sellepärast siis...

Tsitaat:
Algne postitaja: Quru
/.../ Kõigest lobiseda pole ju mõtet. Saavad veel trauma![]()
Teavad mis teavad 
Nu eks aastate järel ikka mingi ylevaate nad saavad ja siis ise täiendad, et asi selgem oleks. Ise väga rääkima ei kipu ja ei uurita kyll.Samas kui mõni yritus töökaaslastega väljaspool tööd siis tuleb kyll juttu. Meie kollektiivis siiski osatakse neid suht lahus tööst hoida. Mõned yksikud ikka on, kellega tihkemalt suhtlen ja nad ka rohkem teadlikud...ju siis usaldan.
Ei nad tea eriliselt miskit, väga pinnapealselt...ja ega mindki nende eraelu huvita...
Ja siis tehakse suured silmad kui küsitakse, et kas sa seda lugu tead..? Ja ägeda pearaputamise peale, minu poolt, küsitakse..kus sa meil siis elanud
oled....?
Milleks vaevata end võõraste muredega?

teavad seda, mida just räägid
näinud meest ja lapsi, aga sõbranna suhetes pole
käime tööalastel üritustel ja niisama vestleme, aga need rohkem sellised tavalised kõnelused
Oma eraelust, eriti mis puudutab kaasat, ei räägi üldse.
no ikka teavad, kuna mina ja mu mees oleme kolleegid, siis on üsna teada meie elu.
Praegu töötan uhkes üksinduses, kuid mõni aeg tagasi olid ka mul töökaaslased. Üldiselt teadsid nad minu elust vaid seda, mida niigi palja silmaga näha võis ning samuti ka seda, mida regiluuletajad levitasid. Neile viimastele ei pööranud ma mingit tähelepanu - rahvaluule peab ju säilima.
väga valikuliselt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kas ja mil määral pühendate töökaaslaseid oma eraellu?
!
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Oma eraelust, eriti mis puudutab kaasat, ei räägi üldse.
Eraelulisi seks-detaile just ei teata,aga suhtkoht kursis ollakse minu elukesega küll...Mõnikord on isegi seda juhtunud,et keegi küsib mu käest
midagi,ja siis ma imestan,et ma küll ei mäleta sellel teemal vestlevat-aga ju siis!
Ma olen ainuke töötaja
Aga muidu tunnevad ülemused mind päris hästi .. mõlemad mind alasti näinud 
Noh, seda teati siiani alati, millal meest kodus polnud
aga seda polnud ka raske arvata, käisin sel ajal mehe autoga tööl
(näis, kuidas nüüd...)
Üldiselt ikka teatakse midagi, sest suheldakse ka väljaspool tööaega ja päris palju üritusi, mis korraldatakse, on ikka mõeldud kogu perega osalemiseks.
ei tea,sest pole plärisenud jne.mida silmaga näevad seda siis teavad.
Mida vähem seda parem. Isiklik tuleb ikka jõuda lahus hoida - hea inimene või hea töökaaslane?
Minu eraelust teavad midagi ainult paar lähimat sņpra. Eraeluks ei loe seda, kus pidu panin vņi mis filmi ņhtul vaatasin.
Mitte midagi ei tea. Ja polegi vaja teada.
Nii palju kui vaja on. Ehk eriti mitte midagi..
Mõned teavad ja kes teavad , neil on see näkku kirjutatud, mul suht SAVI.
Nende maailm õnneks ei lõiku minu omaga, haiget ei tee.

Ei tea suurt midagi. Teavad ainult seda, mida ma tahan, et teaksid ja rohkem pole vaja. Töökaaslased on töökaaslased ja mitte rohkemat...ka selline töö, et siin juba sõbrannatsemist ja sellist asjade käiku võimatu ja kui aus olla pole ka soovi aretada.
Ainult seda, et ma kellegagi koos elan ja koolist akadeemilisel olen. Muu polegi oluline. Mõnikord saab ka mõnest naljakamast seigast räägitud. Aga
muidu mitte.
Välja arvatud see sõbrants, kelle kaudu ma sinna tööle sain. Tema teab meest isiklikult ja ülejäänust kah ikka ühtteist 
See sõltub sellest kui tihedad on suhted töökaaslastega.Vastavalt sellele kriteeriumile lähtuvalt mõni peaaegu kõike mõni mitte midagi.
4 inimest teavad peaaegu kõike .. mul pole üldse üldiselt saladusi ega varja kah oma elu kellegi eest eriti ..
olen sihuke, kes enne ütleb ja siis mõtleb .. 
Teavad juba rohkem kui vaja oleks. Aga me oleme nii kaua oma väikse kollektiiviga koos püsinud,et nemadki juba pool-perekond mulle. sest tööl paraku
veedan ma rohkem aega kui kodus.
oleneb tookohast ja -kaaslastest.
yldiselt raagin vaid oma elu lobusamast poolest ja muud asjad jatan enda teada. kahjuks ju on nii, et oma norku kylgi ei saa naidata... vaide
"maaslamajat ei looda" tooturul ei kehti
Ütleme, et see kellega ma kontorit jagan teab minust 60% aga alluvad ehk niipalju, kui kuskilt kuulnud on
Kui ma veel tööl käisin, siis olid mul väga usalduslikud suhted töökaaslastega. Ma ei arva, et peavad olema, aga nii juhtus ja mul on hea meel, sest sõbrad oleme ikka ja saame kokku, et arutada ilmaasju ja pereasju.
Mitte muhvigi ei tea
väga vähe teavad sest kõigil on oma eraelu ja seda pole vaja teistega jagada....
Kahjuks olen ka mina liiga palju lobisenud. Kui enda eraelust liiga palju lobiseda,siis tulevad ka nõrgad küljed välja ja see juba kahjustab positsioone. Palju kavalamad on need,kes suudavad maalida endast ja oma kodust uhkema ja ilusama pildi ,kui tegelikult on. Sllest lähtuvalt tekib ka kolleegide suhtumine.Muideks ennast kõvemaks meheks valetada on väga levinud ja kaval meetod ja see töötab hästi-olen ise lähedalt näinud.
Ilmselt arvavad,et teavad palju,....tegelt mitte midagi reaalset!
ei ole oma praegusel töökohal veel kaua töötanud, nii et nad ei tea mitte midagi, vähemalt hetkel, ma üldiselt olen ka seda meelt, et kui just ei ole tegu inimestega, kellega sa oled aastaid koos töötanud, siis ei ole ka väga laialdaselt vaja informatsiooni oma eraelu kohta jagada.
väga vähe teavad
Absoluutselt kõike.
delilah, sul ju polegi töökaaslasi... Või nüüd on?
Ise olengi enda töökaaslane 
Ise ei saa olla enda kaaslane. Ise saab olla ikka ise. Või on sul isiksuse kahestumine? Siis on küll hea lõbus üksi tööl olla - ikka kahekesi.
üks sõbranna moodi töökaaslane teab natuke.
Üldiselt mingit südamepuistamist nüüd tööl küll ei toimu.
Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Palju kavalamad on need,kes suudavad maalida endast ja oma kodust uhkema ja ilusama pildi ,kui tegelikult on. Sllest lähtuvalt tekib ka kolleegide suhtumine.Muideks ennast kõvemaks meheks valetada on väga levinud ja kaval meetod ja see töötab hästi-olen ise lähedalt näinud.
vanas töökohas olin 12-15 tundi pävas koos,
ikka lobised millegist ja aastatega saab töökaaslaste elu sama selgeks kui enda.
Suheldud sai peale töö ühisüritustel ja mõnega perekondlikult.
Ega palju ei tea küll. Eestlane on loodudud suhteliselt tagasihoidlikuks ja oma kodu asju suurt ei räägi. Küll aga on tööl paar "kõiketeadjat" kes omavad vist kolleegide kohta päris palju infi. Pikemalt ühes kohas olles teatakse ilmselt sinu laste- naiste koguseid küll.
......kindlasti rohkem,kui ma ise!
see olex sama kui kirj oma surma otsusele alla
Kuigi mutikestel olex kohe väga lõbus keelt peksta
Antud juhul siis koolikaaslased. Hmm.. absoluutselt mitte midagi ei tea ja hea ka on. 
Töö on töö ja eraelu eraelu. Need kaks asjad ei ole omavahel seotud ja ei saagi olema.
Praktiliselt 0% raame jah aga tegelikusest eeldan et neil pole aimugi. Hoian tööl teiste eraelust võimalikult kaugele. Põhimõteliselt ei huvita.
täpselt niipalju kui ise räägin!
kuna yks mu tookaaslane on mu vaga hea sobrants, siis tema teab paris palju. aga ikkagi olen veendunud, et mida vahem teistele endast teada anda, seda tugevam on su positsioon.
teatud nivooni kindlasti,pole sellest ka eriti saladust teinud,kuna pole midagi varjata
niisama mulle võin rääkida, aga mis puutub isiklikke punkte mu elust, siis hoian need jätkuvalt endale
räägin nendele, keda usaldan. neid on.
tööl vähe.
tööl teen tööd.
Olen avalik naisterahvas, mul pole midagi varjata.
Tegelikult sõltub töökaaslastest. Nt praeguses töökohas on üheks kolleegiks üks väga ammune sõbranna, kellega saab ikka maad-ilmad kokku
jutustatud.
Töö jõuan ka ära teha. Vaat nii tubli olen.
midagi ikka teavad: vanust, lastearvu, kus elan; selles harus kus töötan pole suur kollektiiv, nii et mida tean mina kaaslastest teavad nemad ka
minust, siiski õieti mitte midagi erilist, oma pereelusid me tööga segamine ei aja
Kuna meil on valdavalt meestekollektiiv, siis on loomulik, et sellist gestaapot seal pole
Natuke ikka teatakse, ning mõnega lävin ka eraelus pisut rohkem.
Väljendasin vist kohe alul pisut lollisti, sest tõtt-öelda toimub klat¹h ja
nuhkimine ka meestemaailmas.
Sorry, daamid.
minu arvates sõltub see avatus väga palju inimestest kellega kokku satud. igas kolektiivis ei tekigi mingisuguseid tööväliseid jutte. ja on selliseid
kollektiive kus inimesed on omavahel suhteliselt lähedased. nad klapivad omavahel hästi ja mingeid blokke pole olemas.
avameelsel inimesel muidugi vo selliseid erinevusi erinevates kollektiivides ei ole - ta lobiseb igal pool maad ja ilmad kokku. väheke kinnisemal
inimesel ilmselt sõltub tema avatus rohkem ümbritsevast seltskonnast
Hetkel hoian ennast endale.
Seda enam, et ma asun muust "meie maailmast" veidi eraldi ka.
Ja ma olen selles töises seltskonnas vaatamata pikale staa¾ile suht uus. Mõnes mõtes.
10-kond aastat mul eraelu polnudki
Aga praegu küll suurt ei räägi... ja ega eriti ei uurita ka... seda muidugi ikka teatakse, et mul pole kellelegi öelda, millal koju peaksin tulema
Nii mõnegi hea inimese ees olen neid ümbritsenud saladusliku oreooliga...
Tegelikult kõik elu on nähtav nagu peopesal.Midagi keerulist.
Kuna mu eraelus pole midagi varjata, siis on minu kodune elu töökaaslastele üldjoontes teada. Väikeses asutuses ei olegi teisiti võimalik.
üritan eraelu tööst eemal hoida,kuid kuna töötan oma naisega ühes firmas siis on see kaunekesti võimatu,kuna alati leidub neid inimesi kes topivad oma nina sinna kuhu pole vaja
ja rohkemgi veel kuid ka sull endal on võimalik neile vastu nina anda et ei topitaks
varsti võin öelda,et tehtud
täpselt niipalju,kui vaja teada...kõike ma muidugi ei räägi.
Viimasel ajal tundub, et kohati rohkem, kui ma ise
Väga huvitav!
Ei ole enda eraelu kunagi tööle kaasa võtnud. Praegused töökaaslased ei tea suurt midagi.
Töökaaslased teavad minu eraelust minimaalselt. Viimasel ajal oleme üritanud kolleegidega koos ka asju teha, näiteks teater vms.
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Ise ei saa olla enda kaaslane. Ise saab olla ikka ise. Või on sul isiksuse kahestumine? Siis on küll hea lõbus üksi tööl olla - ikka kahekesi.
no kolleegid teavad üldist ja mitte rohkem...oma eraelu ikka lõuna lauas ei aruta.
mu ülemus teab rohkem kui mulle meeldiks kuna eelmine aasta olin mehest lahutamas ja oli vaja talle seeõttu mõnevõrra taustaolukorda kirjeldada kuna elu-ja töökorraldus oleks oluliselt muutunud seetõttu. Üldiselt on muga selline lugu ,et olen äärmiselt avatud inimene aga neg. asjadest ei taha töökaaslastele küll rääkida ja sekkumist oma eraellu ei kannata.
Väga vähe teavad. Arvan, et nii ongi parem.. on vähem taga rääkida 
ei ole üldse suur rääkija, igasugusest tagarääkimisest hoian täiega eemale ja oma elust räägin veel vähem
ikka liiga palju nii et põhjust on nad hulgim leidnud sellepärast minu kallis süda tilgubki täna verd. Õnneks kui vatan eelpool mainitud kirja siis tundub et igal mihklil oma mihklipäev, niipalju tabasin ära et natuke loll olen. Sest vaevalt niisama keegi kellelegi kõrri hüppab
Hetkel teab enamus vast laste arvu ja mõned vanad olijad ka elukohta. Aga üldiselt väga vähe. Ma vist jäängi madalat profiili hoidma.
Kuniks ...