Board logo

Armukadedus!?
Frida78 - 27.03.2003 kell 23:01

Kas armukadedus näitab armastust või on lihtsalt tüütu ning piinlikust tekitav tunne? Kas on muutunud arusaam armukadedusest kooselu ajal? Kui armukadedad ise olete? Mingeid hale-naljakaid lugusid, mida on tekitanud armukadadus.


Kayleigh´n I - 27.03.2003 kell 23:28

Armastus see ei ole.
Sest armastus ei hoia kinni, et seo enda juurde ja ei ole piinav.
Armastus on andestav ja vahel ka lahti laskev.


tiina - 27.03.2003 kell 23:51

Polegi nagu Kay... jutule eriti midagi lisada. Ehk seda, et imepisike armukadeduse virvendus ikka kuskil on...iseasi kas tasub seda nii väga välja näidata....kui on armastus, siis teab teine niigi, mis teeb haiget ja põhjustab armukadedust ja mis mitte. Armastada saab ju ainult seda inimest, keda tunned nagu iseennast....siis pead ka tundma, mis teeb armukadedaks ja mis mitte.

Õige armastus on tõesti ilma omamistahteta, andestav ja ka teise vabaduse aktsepteerimine. Kui seda pole...on kahtlused, kiivus, armukadedus...siis see juba omamine ja armastusega sellel palju pistmist pole.


pisimimm - 28.03.2003 kell 07:14

Nojah, kõik ilusati eespool ära öeldud... Aga enda kohta - natuke armukade olen küll, kuid üritan sellest üle olla...


ipsu - 28.03.2003 kell 08:39

Armukadedus on niikui vürts armastusele.......peab parajalt olema. Kui palju on,siis ei kõlba, ja kui vähe- ka jama.


ullike - 28.03.2003 kell 09:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Sest armastus ei hoia kinni, et seo enda juurde ja ei ole piinav.
Armastus on andestav ja vahel ka lahti laskev.


No siis oled Sa üks ilmatuma hea inime Minu arust on armastus alati segatud armukadedusega ja sooviga enda külge siduda. Hoopis iseasi, kas me anname sellele soovile järele Või püüame sellest üle olla - tugeval ja tahtejõulisel natuuril see õnnestub, nõrgemal vast mitte


murjam - 28.03.2003 kell 12:07

Natuke armukadedust peab igas inimeses olema, ise olen ka armukade aga püüan selles üle olla ja vahest näitan välja ka!


Krissu - 29.03.2003 kell 09:47

Armukadedus näitab armastust aga on yks tyytys kui sellega yle pingutada. Ise nagu enamus naisi ikka armukade, aga olen õppinud seda alla suruma, et enesele ja teisele poolele liiga ei teeks


moggy - 29.03.2003 kell 10:32

Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Natuke armukadedust peab igas inimeses olema, ise olen ka armukade aga püüan selles üle olla ja vahest näitan välja ka!


/me täpselt samamoodi, olen küll aegaajalt armukade, püüan küll seda mitte välja näidata aga alati see ei õnnestu aga kui armukadeduse hoog üle on ja kõik korras siis jälle jube hea tunne on
ei tea kui olla natuke armukade, kuidas see siis vastaspoolele mõjub


Virgin - 29.03.2003 kell 11:18

Hmm... kui mul olex mees... ja kui ta lasex mul vabalt suhelda teiste meestega ilma et kindlaid piire paika panex, siis midagi ikka valesti vist... või vähemalt mulle tundub nii... ja mõni mees näitab oma armukadedust meeldival moel & naljaga poolex... sihuke asi mulle isegi meeldib & annab tunde, et minust ikkagi hoolitakse
Armukadedust peab olema täpselt nii palju, et see igapäevaelu segama ei hakka ning kedagi ei ahista mina ei oska olla täiesti üxkõikne... isegi kui mulle korrutatakse, et mina kõige tähtsam & see mis teiste naistega toimub on ainult mäng... mingeid stseene ei korralda, aga üxkord kui mõõt täis, siis saadan mehe lihtsalt pikalt


Kayleigh´n I - 29.03.2003 kell 12:11

Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Sest armastus ei hoia kinni, et seo enda juurde ja ei ole piinav.
Armastus on andestav ja vahel ka lahti laskev.


No siis oled Sa üks ilmatuma hea inime Minu arust on armastus alati segatud armukadedusega ja sooviga enda külge siduda. Hoopis iseasi, kas me anname sellele soovile järele Või püüame sellest üle olla - tugeval ja tahtejõulisel natuuril see õnnestub, nõrgemal vast mitte

Eks ole minuski seda armukadeduse ussi .. aga väga vähe ja pea mitte kunagi ei lase ma sel võita enda tunnete üle saavutada. Selle olematus aga mehele meelehärmi teeb. Sest mina üritan elada nii, nagu ma üleval kirjutasin. Aga see mõnele hoolimatusena paistab


ekks - 29.03.2003 kell 16:58

ex ta ikke näitab armastust ma arvan nu aga jah...


Kayleigh´n I - 29.03.2003 kell 17:07

Tsitaat:
Algne postitaja: ekks
ex ta ikke näitab armastust ma arvan nu aga jah...

Kas ta rohkem omamishimu ei näita?


Laurikas - 29.03.2003 kell 17:24

igal suhtel ja igal armastusel on oma armukadedus... minu arust muidu nagu polegi armastust.... AGA mul vöib-olla armukadedusest natu teine arusaam.. No tuleb ikka usaldada ja aru saada, liigne ja mötetu armukadedus ei lähe kohe mitte ja suhtele see hästi ei möju. Armukadedus kasulikum endale hoida ja mitte välja näidata.. vahel teatud olukorras paratamatult tekib.. aga ei midagi erilist... tsipa-tsipa


Mara - 29.03.2003 kell 17:44

mulle vahest meelidvad armukadedad mehed kui ikka yle piiri ei lähe...pidev armukadetsemine viskab muidugi lõpuks pinda...


baharet - 29.03.2003 kell 20:32

oioi mina olen küll väga armukade....kahjux. Sellega aint endale tekitan halba. Kuid samas päris ilma armukadeduseta olex kah jama. Kui partner ikka natuke armukadedust välja näitab vahest.......heh.....no ega see halba tee


Pillekas - 29.03.2003 kell 21:46

Oskan küll armukade olla ja kuidas veel...a tavaliselt seda välja ei näita - püüan lihtsalt kuidagi alla suruda : P


ullike - 29.03.2003 kell 21:52

Virg, Su jutu võiks armastuse ja armukadeduse käsiraamatu koostamisel aluseks võtta, nii täpne on see


furgirl - 29.03.2003 kell 22:11

armukadedus pole muud kui omandiinstinkt... eriti kade olen olnud oma (eks)kuti jalgpalli ja sõprade peale...


Hiirekas - 30.03.2003 kell 20:52

armukadeduse puudumine ei tule kindlasti armastuse puudumisest, vaid inimese enesekindlusest.

ma usaldan oma meest ja mul ei tule pähegi kontrollid tema käike, isiklike asju jne.


sales - 30.03.2003 kell 21:28

Armukadedus on eneseusalduse puudus, mis on sünnitanud usaldamatuse armsama vastu.
Omandiinstiktist sündinud kahtlustamine ei ole armukadedus, sest armastus sureb enne omandiinstikti sündi.
Aga tibatilluke armukadeduseussike võib meis igaühes ingitseda, sest absoluutselt usaldab ennast ainult loll.


Virgin - 31.03.2003 kell 11:27

Kas Te pole kunagi mõelnud, et mõistuse piires armukadedust võib argielu vürtsitada & mõjuda positiivselt? Mina ntx olengi ainult positiivset armukadedust tunda saanud... mina ei nuhi kellegi järele & minu järele ei nuhita, aga kui oma silmaga midagi pealt näen, siis päris üxkõiksex jääda küll ei suuda... aga tõsist probleemi ei tekita ma seni kuni tunnen, et mees mind austab, armastab... hoolib... põhjendab oma käitumist vettpidavate faktidega...


pisimimm - 31.03.2003 kell 11:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kas Te pole kunagi mõelnud, et mõistuse piires armukadedust võib argielu vürtsitada & mõjuda positiivselt? Mina ntx olengi ainult positiivset armukadedust tunda saanud... /.../


Nõus, tekitab tunde, et sinust hoolitakse ja kardetakse ilma jääda... on jah meeldiv..


lota_kalla - 31.03.2003 kell 16:59

minuarust pole kahh armukadedusel millegi negatiivsega tegemist..

ja ise ehk ikke olen jahh cipa armukade..kuid arvan et sellex pole tõesti põhjust...


roosi - 01.04.2003 kell 08:38

Nagu öeldakse usalda aga kontrolli siis arvan et selle kontrollimise juurde käib ka natuke armukadedust Ise olen kah tsipa armukade aga ma üritan ennast tagasi hoida ja seda mitte välja eriti näidata


muhhin - 01.04.2003 kell 08:43

Kes meist seda natukenegi ei oleks. Aga seda ei pea välja näitama või siis tegema seda nii, et see ebameeldiv ei oleks


ekks - 03.05.2003 kell 12:38

oleneb mehest siis ju ikkagi ja ex kuigi palju ikka
Kas ta rohkem omamishimu ei näita?



Hiirekas - 03.05.2003 kell 12:48

Tsitaat:
Algne postitaja: ekks
oleneb mehest siis ju ikkagi ja ex kuigi palju ikka
Kas ta rohkem omamishimu ei näita?



Just nimelt seda ta näitab. Aegade jooksul olen märganud, et mehed kellel omaniku tunne eriti suur, need ka olulisemalt armukadedad on.
Venelastel hea väljend. revnujet kazhdomu stolbu.


webkaaren - 03.05.2003 kell 14:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Frida78


Kas armukadedus näitab armastust või on lihtsalt tüütu ning piinlikust tekitav tunne? Kas on muutunud arusaam armukadedusest kooselu ajal? Kui armukadedad ise olete? Mingeid hale-naljakaid lugusid, mida on tekitanud armukadadus.


Kui panna võrdusmärk armastuse ja omamise vahele siis muidugi näitab.
Aga kui mõista, et omada saab asju, mitte teisi inimesi.... Tegelikult saab inimesi ka omada muidugi aga seda kutsutakse orjapidamiseks millegi pärast.
Tikub see tunne olema pöördvõrdeline usaldusega. Et kui ei usalda siis läheb koledaks kadetsemiseks.

Eks ta veidi virvendab kusagil vahest, aga üldiselt ei kannata sellise tõve käes.

Aga midagi väga loomuomast inimesele paistab selles olevat. Kui mõelda laste käitumise peale. Üks jube jagamine käib ilmast ilma: see on minu ja see on sinu ja sina seda ei võta. Ja ega lähedastesse suhtutakse ka ikka väga kiivalt. Kes lähemal see ikka nagu tähtsam.


sales - 03.05.2003 kell 15:38

Tsitaat:
Algne postitaja: roosi
Nagu öeldakse usalda aga kontrolli siis arvan et selle kontrollimise juurde käib ka natuke armukadedust Ise olen kah tsipa armukade aga ma üritan ennast tagasi hoida ja seda mitte välja eriti näidata


Kui ütleme, et meil on armastuse või ka sõpruse suhe, siis on kindlasti olemas ühtekuuluvustunne, mis meie õhtumaise ja monogaamse mõtteviisi juures eeldab teistega võrreldes suuremat eraldatust paari vahel. Kuna enamasti on kogu suhe üles ehitatud sellele ühtekuuluvusele, siis ohus selle lõhkumisele nähakse ohtu kogu suhtele. See on siis eluterve kiivus - et kaitsta suhet.

Aga kui kiivus kasvab üle haiglaseks kahtlustamiseks, luuramiseks ja alandavaks ülekuulamiseks - siis on siin mängus juba omandiinstinkt ja see pole enam armukadedu.


webkaaren - 03.05.2003 kell 15:47

Tsitaat:
Algne postitaja: roosi
Nagu öeldakse usalda aga kontrolli siis arvan et selle kontrollimise juurde käib ka natuke armukadedust Ise olen kah tsipa armukade aga ma üritan ennast tagasi hoida ja seda mitte välja eriti näidata


Minu mäletamist mööda on selle ütluse autor Josif Stalin.


kontorihiir - 03.05.2003 kell 17:56

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: roosi
Nagu öeldakse usalda aga kontrolli siis arvan et selle kontrollimise juurde käib ka natuke armukadedust Ise olen kah tsipa armukade aga ma üritan ennast tagasi hoida ja seda mitte välja eriti näidata


Minu mäletamist mööda on selle ütluse autor Josif Stalin.



Jah, kontrollimine võib anda kas südamerahu või pikad piinad....


Hiirekas - 04.05.2003 kell 17:32

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: roosi
Nagu öeldakse usalda aga kontrolli siis arvan et selle kontrollimise juurde käib ka natuke armukadedust Ise olen kah tsipa armukade aga ma üritan ennast tagasi hoida ja seda mitte välja eriti näidata


Minu mäletamist mööda on selle ütluse autor Josif Stalin.


Muide, sul on õigus. Selle ütluse autor on tõesti too verejänuline kodanik. Ja see näitab juba kui haige võib selline armukadetsemine ikka olla. Või, et kui julm kodanik selle taga on.


li-li - 04.05.2003 kell 17:46

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Armukadedus on niikui vürts armastusele.......peab parajalt olema. Kui palju on,siis ei kõlba, ja kui vähe- ka jama.


Lühike ja ammendav vastus minu arust.Nati kordan kah ennast:"Anna ainult võimalus mulle armukadedust näidata"


Phantom - 06.05.2003 kell 12:05

Armukadedus IMHo suht mõttetu tunne on. Tekitab ilmaasjata pingeid. aga pahatihti ei mõisteta, et liigne armukadetsemine ja pidev süüdistamine hoopis tõukab eemale, mitte ei hoia kinni. ja lõpuks võib tekkida tunne, et kui nagunii süüdistatakse, siis ju vahet pole. Vähemalt asja eest...


Blond_Bimbo - 06.05.2003 kell 14:01

Mina olen küll jubedalt armukade. Kui ma ei tea, millega mu kallim tegeleb, siis hakkan igasugu asju ette kujutama, ja see võib ikka hulluks ajada.
Ja kui siis veel selgub, et ta polnudki seal, kus väitis enese viibivat...
Ja neid halenaljakaid asju on ikka olnud küll ja küll, teinekord häbi meenutadagi.
Mina ei saa aru inimestest, kes on väga vabameelsed, seksivad suvaliste inimestega, kuigi on enda sõnul kindlas suhtes. No mis suhe see on?
Nojah, mis mina ka tean, ma ju ajast -arust vaadetega...


Lii001 - 17.05.2003 kell 11:01

Armukadetus on see mis ta on ja selle tähenduse otsimine ei lahenda probleemi.
Aga see võib olla yks ebakindluse nähtusid...


KodutuIngel - 27.03.2004 kell 17:35

mina olen suhteliselt armukade


piloot - 27.03.2004 kell 17:43

Ei ole armukade ja eeldan seda ka partnerilt.Vajan enda ümber suht suurt privaatruumi. Ilmselt seepärast pole ja ei kavatse ka abielluda... Aga see ei takista mul kuidagi hea isa oma lapsele ja hea sõber lapse emale olemast - see küll mu enda avamus...aga ikkagi!


zipelgatydruk - 27.03.2004 kell 17:45

Armukadedus suht tüütus.
Ise kah parasjagu armukade. Nii mõnigi kord seepärast tülisid olnd.
Muudkui üritan miskit ette võtta ses suhtes aga... mnjah. Eriti ei taha õnnestuda. Peab ikka asja korralikult käsile võtma.


kaitsevaim - 27.03.2004 kell 17:59

Armukadedus võib tähendada hirmu kaotada armastatu, omanditunde väljendust või lihtsalt sellist kontrollihullust.

Ise ehk olen mõõdukalt armukade- flirdi vastu eriti ei ole, aga muidugi on piirid, millest üleminemisel astun vahele.

Peaks ütlema, et vähemalt need sõbrannad, kellega IRL olen kohanud on suht mõistvad selle armukadeduse koha pealt ja ei ole sellest minul eriti midagi kui sõbranna teise poisiga vahel sõbrana kohtab ja ei ole minu kaaslasel ka selle vastu midagi, et vahel teiste sõbrannadega kohtun. Miks olla armukade kui saab tunda uhkust, et sinu kaaslast paljud ihaldusväärseks peavad


KodutuIngel - 27.03.2004 kell 18:01

asi ongi vist selles, et ma kardan oma kallimast ilma jääda, kuigi tean, et me armastame üksteist jne...


kaitsevaim - 27.03.2004 kell 18:04

Sel juhul mis on see põhjus, mis annab sulle alust seda arvata? Kui seda ei ole, siis miks see mõttetu "paanika"?


KodutuIngel - 27.03.2004 kell 18:08

ma ei tea
kardan vist seda, et ÄKKI ühel hetkel ta tüdineb must ära vms..


kaitsevaim - 27.03.2004 kell 18:52

palun vabandust, aga mis mõtet on sellepärast muretseda mis ÄKKI võib tulla. Veeuputus võib ka tulla...kas sellepärast peab mägedesse kolima?


KodutuIngel - 27.03.2004 kell 18:53

ok ok, sain pointile pihta...


eViL - 29.03.2004 kell 20:58

mmm...olen jah armukade vist...ja päris palju a se pole mle probleeme valmistanud-siiamaani se rohkem omamishimu v. midagi sellist


püsimatu - 29.03.2004 kell 21:27

Miks ma ei ole armukade?
Seepärast, et ma ei karda kellegist ilma jääda.
Miks ma ei karda kellegist ilma jääda?
Sest keegi pole minu oma.
Mis õigus on mul siis üldse armukade olla?


freelancer - 29.03.2004 kell 21:42

Kuna kätt ees hoida ei saa ja pidevalt peoski hoidmine on võimatu siis kaob mõte armukadetseda ära.Võimaluse leiab alati,kui selleks vaid soovi on.
Truudus pole sugugi võimaluste puudus,vaid ellusuhtumine ja austus partneri vastu.
Kui elu aga hakkab koosnema partneri tagaselja uurimisega on juba aeg meedikute poole pöörduda.Pidev armukadetsemine mõjub esiteks halvasti närvikavale ja pideva näägutamise ja partneri lojaalsuse kahtluse alla seadmisega lähendad üksijäämise päeva.Omale armukadedus võõras-on hulga huvitavamaid asju olemas.


Bithe - 29.03.2004 kell 23:00

Tibake armukadedust näitab tegelikult, et sa siiski hoolid oma kaasast.
Kui pole armukadedust, jääb vaid ükskõiksus.
Kui pole armukadedust, on liigne enesekindlus, mis võib ühel hetkel seljatagant lüüa, just siis kui sa seda aimatagi ei oska.


chardonnay - 29.03.2004 kell 23:12

Pisut armukadedust käib justkui suhte juurde.
Kuid vahel võib mõni inimene sellega liiale minna ja siis on riid majas! Räägin omast kogemusest, mis lõppes lahkuminekuga, kuna teise poole armukadedus muutus lausa painajalikuks. Nii ei saa elada!
Mitte keegi pole ju kellegi oma!


freelancer - 29.03.2004 kell 23:20

Bithe
Siit küsimus-Kellele on vaja et armukadedus oleks olemas.Kas partneril on parem kui ta teab ,et olen ta suhtes armukade.
Tervem on paarissuhted üles ehitada usaldusel kui armukadedusel.See et partner võib ja lausa peabki teistele meeldima on loomulik.Kui ta kellelegi ei meeldiks,miks peaks siis mina see loll olema kes ta üles korjab.See et sa armukade pole ei näita sugugi ülesse ükskõiksust oma partneri suhtes,on muid võimalusi seda väljendada kui istuda kodus ja mõelda millega ta tegeleks.Võibolla on armukadeduse põhjus peidus armukadetsejas endas,ja realiseerub läbi mõtete tema enda käitumismalli stamplahendustes.


susanna - 30.03.2004 kell 01:15

vahel olen armukade, natuke käib asja juurde, vahel kohe kripeldab, kuigi põhjust polegi, aga läheb mööda ja jälle kõik korras


Hera - 30.03.2004 kell 04:35

Terake ikka olen armukade ka, kuid mitte üleliia. Selles suhtes olen Bithe´ga nõus, et kui enam ei armasta ja armukadedust ka enam üldsegi pole, siis on ka minu puhul tegemist juba täieliku ükskõiksusega.


simplyno1 - 01.04.2004 kell 20:54

armukadedus on tegelikult mingil määral suhteline...
see näitab, et hoolitakse ja et ei olda nõus jagama või midagi sellist...
samas...mõned inimesed on liiiga armukadedad...ilma põhjuseta ja see näiab rohkem kindlusetust...
...ise olen kokku puutunud selle esimese varjandiga...ja on päris armas tunne vahest
ise kaldun rohkem sinna poole kes tegelikult on armukade küll teatud olukordades...kuid ei kipu seda väga välja näitama...ei teagi miks...olen lihtsalt selline inimene...kuid see ei tähenda et ma ei hooli...
vastupidi...


Dinxu - 02.04.2004 kell 11:27

Armukadedus on kõige nõmedam asi...
Ise olen tohutult armaukade inimene- kallim teeb teistele tohutult komplimente ja siis ma olen kindel et mina polegi ta silmis midagi väärt...


RealBitch - 02.04.2004 kell 12:39

Armukadedus viis sinnani, et töökaslase sõbranna maeti maha. Mees peksis ta lihtsalt surnuks. Sellest moraal- ära ela haiglaselt armukadeda mehega koos, kes sulle korra juba peksa on andnud.


BlueAngel - 12.08.2004 kell 14:48

Armukadedus on üks vääääga paha asi. Jube lausa. Mina näiteks olen jubedalt armukade. Kord helistasin mehele ja ta oli mingil peol. Kuulsin kuidas keegi karjus talle eemalt, et kuule mis teed seal, tule siia nüüd jne. No ma sain küll jubedalt vihaseks, aga samas ma tean, et mu musi armastab mind ja ei petaks mind. Sain oma vihast üle ja nüüd on kõik korras. Ma ei taha mingi tobeda armukadeduse pärast oma mehest ilma jääda.


kiisu1 - 12.08.2004 kell 17:58

Armukadedus pole kindlasti armastus.....

Kui mees armastab siis peab ta ka usaldama sind kui armukadetseb siis ei usalda.........
Iga aastaga läheb see asi hullemaks...


sungirl23 - 13.08.2004 kell 10:25

armukadedus küll armastust ei näita, pigem on see tüütu ja ahistav. armastuses peaxid sa oma kallimat usaldama aga armukadedus pigem näitab et sa teda just ei usalda


lendajapoiss - 13.08.2004 kell 13:06

armukadedus on meditsiiniline nähtus-termin,ok...kui otse välja öelda siis tõsine ajukahjustus!Alla pissimine,epilepsia hood või norskamine selle kõrval lapsemäng!


Hera - 13.08.2004 kell 21:52

Kui üldse armukadedust ei tunne, siis võrdub see sellega, et ka partner on täiesti suva. Siin pole enam tegu usaldamisega, vaid täieliku ükskõiksusega oma kaaslase suhtes. Haiglane armukadedus on midagi muud ning seda ma peaksin juba tõesti tõveks, kuid normaalses ulatuses eksisteerib armukadedust igaühes, ükskõik, kas keegi seda endale tunnistab või mitte. Popp on ju mittetunnistada.


freelancer - 13.08.2004 kell 22:35

Hera võibolla selgitad miks peab tekkima armukadedus.Minuarust saab ta tekkida ainult sellisel juhul kui sa pole kindel oma partneri valikutes.See ükskõiksuse tunde esiletoomine on lihtsalt õigustuseks sellele painajale mis algab siis kui märkad oma teist poolt oma konkurentide hulgas.Kui sa pole kindel oma üleolekus teistest.Oma rahustuseks võid tõdeda-kui ta tahab siis läheb ta nagunii ja teeb sulle ära,hea kui sa sellest iialgi teada ei saa.


Hera - 14.08.2004 kell 10:05

See, et partner salaja paha peale minna võib, on täiesti võimalik. Ilmas on kiusatusi palju ning mina ei tarvitse sellest patukäigust tõepoolest mitte kunagi teada saada. Kui muidugi ei leidu kusagil mõni "heategija", kes mulle partneri pattu kuulutama ei tõtta. Näib, et armukadetse või mitte, kätt ikka ette panna ei saa. Nii ta oli, on ja jääb.
Ükskõiksuse esiletoomine pole aga mitte sugugi ettekääne. Kui mul pole teise inimese suhtes mitte kui midagi, siis on ta mulle tõepoolest täiesti ükskõik. Milleks ma peaksin tema pärast oma pead vaevama. Kui aga inimene on mulle lähedane, siis ei saa ma temasse nii külmalt suhtuda. Mulle on siiski oluline teada, millega ta tegeleb, millele mõtleb, kellega läbi käib jne. Seda kasvõi üldjoonteski. Tean ka seda, et teist inimest ei saa mitte kunagi päris 100% uskuda - olgu ta nii aus kui tahes. Kerge armukadedus ei tee paha. See näitab ka kaaslasele, et temast siiski hoolitakse. Muidugi ei tohi armukadetsemine piiri ületada, sest siis muutub ta juba kaaslasele tüütuks ning ahistavaks.


freelancer - 14.08.2004 kell 11:23

Inimese privaatsus on kahjuks väga kergesti haavatav ja purustatav,seda eriti juhul kui kahtlused ja kõhklused on alusetud ja võibolla teiste poolt ette söödetud.See mis inimeses toimub ja millest ta mõtleb on tema väga isiklik asi ja kui sul on antud võimalus sellest osa saada siis tuleb seda ka vastavalt hinnata.Armukadedus lõhub paraku suurema osa harmoonilistest abieludest ja põhjustab üldkokkuvõttes ainult pingeid.Parem on leppida teadmisega et sa ei saa kunagi oma partnerist täit sotti ja kui sa mingil hetkel kujutad endale ette,et tead temast kõik võib see järgmisel hetkel põrmustuda.Lepi lihtsalt teadmisega et saa ei suuda tema tegusi mitte iialgi täielikult kontrollida-seevastu võid kontrollida iseennast ja kui see on vastastikune puudub ka armukadeduseks põhjus.Elu ja suhe on näidanud et vastav mudel töötab ja väga edukalt.Pole armukade olnud kunagi ja väita et ei austa inimest kelle eest oleksin nõus elu andma on lihtsalt naeruväärne.Suhe on lihtsalt ajaproovile vastu pidanud ja tõestanud nii mõndagi.


peaspetsialist - 14.08.2004 kell 17:14

Keegi ütles kuskil artiklis: "Oled armukade, järelikult oled inimene".


freelancer - 14.08.2004 kell 22:07

keegi väitis kunagi et on olemas kaks lõputut asja-kosmos ja inimese idiootsus


Azmodan - 15.08.2004 kell 10:15

Ise olen meeletult armukade. Suhted on kujunenud nii, et kui ise tundeid välja ei näita, siis hoitakse kümne küünega kinni.
Kui ise ära kiindun ja hoidma hakkan, hakatakse eemalduma. Mida rohkem eemaldutakse seda rohkem üritan kinni hoida ja tüütan inimese surmani ära.
Lõpuks tal ongi pohhui ja ta astub lihtsalt minema.
Suhetes peab olema oma strateegia nagu sõjaski.
Mina aga astun ikka ja jälle samasse ämbrisse. Kõige kindlam on tunnetest hoiduda.