
Kas eelistad rahumeelsemat kaaslast, kes Sulle turvatunnet pakub, temperamentsemale (tumedamat verd) kaaslasele? Või vastupidi? Mõtlen ntx seda, et kui vene mehed/naised tülitsevad siis teevad seda ikka korralikult (pisarad & killud taga), aga samas ka armastavad kirglikumalt... (muidugi võib erandeid ka leiduda, see lihtsalt väike üldistus oli)
Eelistan oma valget verd rahulikusest temperamentsuseni kalduvat meest
Ise olen märganud, et mind tõmbab rohkem nö vene veri... kuigi hindan kõrgelt kindlus- ja turvatunnet suhtes, märkan et rahulikud mehed tüütavad kole
kiirelt ära... tahax midagi, mis raputab nii hinge kui keha, hoolimata sellest et võimalusi haiget saada on rohkem
aga mõrudele tülidele
järgnevad alati magusad leppimised 
Ikka rahulikkus ja tasakaal on need, mis mind inimese juures köidavad. Olen ise selline suht-koht temperamentne ja ju siis tahan, et keegi mind
tasakaalustaks... Endasugusega ma küll koos ei suudaks kodu 'mängida' ja vaesed lapsed siis
oi ei....
Eelistan rahulikumat. Nu kui minu kõrval oleks teine sama hull .... Issake, mis siis veel saaks.
Ja egas seal salata polegi midagi, sel minu suurel "rahul" on omal sellised sööstud ....
Vaga vesi, sügav põhi ...
Tsitaat:Mul vastupidi... pigem olen mina selline rahulikum ja ei kannatax samasuguse külma rahuga (kes plahvatab alles siis kui karikas täis) koos elada
Algne postitaja: pisimimm
Ikka rahulikkus ja tasakaal on need, mis mind inimese juures köidavad. Olen ise selline suht-koht temperamentne ja ju siis tahan, et keegi mind tasakaalustaks... Endasugusega ma küll koos ei suudaks kodu 'mängida' ja vaesed lapsed siisoi ei....
Vastandid vist siiski mingil määral
tõmbuvad
Vastasin, et soovin temperamentset kaaslast, kuid tegelikult midagi rahuliku ja temperamentse vahepealset. Kes oskaks vastavalt olukorrale olla ..
Päris mannetut meest ka ei vaja 
temperamentset. ma ise ka vahel küllaltki temperamentne olen, ja mees peab mu tujusid siis ju taltsutada suutma 
Tsitaat:
Algne postitaja: michelle
temperamentset. ma ise ka vahel küllaltki temperamentne olen, ja mees peab mu tujusid siis ju taltsutada suutma![]()
No kunagi mulle vene mehed rohkem meeldisid ja suhtlesin nedega rohkem. Vanemaks sades nagu ikka rahulikumat kaasat olen eelistanud.
/me mees päris rahulik tüüp...täitsa vastand mulle
Eelistaksin vahepealset variant. Kogu aeg ei jõuaks ma küll temperamendiga kaasas käia, oleks vast liiga väsitav.
Temperament on tore asi aga, sellel elu ei püsi. Olen hulluga koos elanud ja nüüd olen inimesega koos. Ausalt hoopis parem elu. Eks igas rahulikus
mehes ole olemas varjatud temperament.
Verd higi pisaraid....
seega ikka temperamentset sedasi tasakesi nokitseda pole minu stiil...elu peab ikka keema ja keerlema
Arvan, et omal rahulikul moel toimeteva sõnnina jääksin ma mingi temperamentse naisega jänni, ja ega ei taha ka seda pidevat särinat enda ümber. Naine
olgu ikka samasugune tasakaalukas.
Mis ei tähenda sugugi, et ma seksis mingi nohik oleksin
kui kooseluks, siis rahuliku....kui armukeseks, siis temperamentset.
Tsitaat:Eh...sõnnid ei ole sugugi alati rahulikud ja tasakaalukad
Algne postitaja: sales
Arvan, et omal rahulikul moel toimeteva sõnnina jääksin ma mingi temperamentse naisega jänni, ja ega ei taha ka seda pidevat särinat enda ümber. Naine olgu ikka samasugune tasakaalukas.
Mis ei tähenda sugugi, et ma seksis mingi nohik oleksin![]()


kooselu puhul keegi rahulikum võiks ju ohjata........temperamentsex võin ma selle inimese ka ise muuta
Rahulikku ikka.Aga samas..veidi seda temperamenti ka olema peab.Seega ikka sellist segutyypi.Oma kaasa aga vana rahu ise kodus on ja ilmaasjata ei tõmble.Seni kuni pole põhjust,seni ka temapoolne rahu olemas!
Inimestes armastan temperamentsust.Kaaslane peab aga olema asjalik ja rahumeelne tõsistel teemadel. Oma meha kyll temperamentne ja vahel lausa vihale
ajab kui teeb teine tõsiste asjade puhul nalja
hmm.. nagu peale musta ja valge on ka hall olemas, siis ka siin ei saa kumbagi nii äärmusesse kalduvat varianti eelistada. Pigem sellist keskmist.
Meeldiks temperamentsepoolne inimene, kes suudaks suudaks ka piirsituatsioonides teatavat rahu säilitada
Mul hästi rahulik mees ja ongi väga hea. Voodis küll tuim pole.
Temperamentsemapoolset pigem....küll pensionipõlveks maha rahuneks
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:Eh...sõnnid ei ole sugugi alati rahulikud ja tasakaalukad
Algne postitaja: sales
Arvan, et omal rahulikul moel toimeteva sõnnina jääksin ma mingi temperamentse naisega jänni, ja ega ei taha ka seda pidevat särinat enda ümber. Naine olgu ikka samasugune tasakaalukas.
Mis ei tähenda sugugi, et ma seksis mingi nohik oleksin![]()
![]()
Pisiasjad ajavad neid pigem rohkem närvi, kui suured ja tõsised asjad.
Need minu enda tähelepanekud elust ja iseendast![]()
/me ei suuda teise sõnniga koos elutseda ühe katuse all...miskit head nahka sellest ei tule, kui kodus kaks täiskasvanud sõnni![]()
tiina, lausrahu ilma mõnede pusklemisteta ja eriarvamusteta oleks ju lääge elu
- vürtsi peab ikka ka olema. mixitud variant on parem
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
tiina, lausrahu ilma mõnede pusklemisteta ja eriarvamusteta oleks ju lääge elu
- vürtsi peab ikka ka olema.
Peaasi, et seejuures ikka õnn alles jääks!
Arvestades sellega et rahulikumad mehed ei peta
, siis eelistan neid
eelistan oma senist naist
Tsitaat:ise olen temperamentne, naine rahulikumat tüüpi - seega vastandid tõmbuvad, meie tõmbume ülihästi. Kahel korral on niihästi tõmbunud, et meist kahest sai juba neli.
Algne postitaja: Virgin
Kas eelistad rahumeelsemat kaaslast, kes Sulle turvatunnet pakub, temperamentsemale (tumedamat verd) kaaslasele? Või vastupidi? Mõtlen ntx seda, et kui vene mehed/naised tülitsevad siis teevad seda ikka korralikult (pisarad & killud taga), aga samas ka armastavad kirglikumalt... (muidugi võib erandeid ka leiduda, see lihtsalt väike üldistus oli)
mul on olnud palju rahumeelseid kaaslasi ja(see tegelikult oleneb ka sellest kui rahumeelne ta on)mul on lõpuks igav hakanud sest nad eriti ei tee
neid hullumeelseid ja extreemseid aga samas nunnusi asju nii palju.muidugi siin juures pean temteramendiga meheks seda kes ei ole närviline ega
vägivaldne.
Inimeses võiks kõike olla-pisut temperamenti, rahulikkust...
Ainult teravmeelsust näiteks, poleks ka kõige parem.
Väga rahuliku meelega sama lugu.
Ikka kõigest väheke.
Arvan, et eelistaksin rahulikumat, kuna ma lähen ise suht kergelt närvi ja solvun ka väga ruttu.
nooruses ikka tahax temperamentsemat aga vanaduses rahulikumat. 
Eelistan normaalset inimest.Kui vaja siis on vastavalt olukorrale ja vajadusele.Mida sa nohkuga ikka peol pele hakkad või rahulikus miljöös rahutu
hingega.Kekelt läbi on ikka kõige parem.


Ei eelistagi miskit...omaette nii hea, kui tahan olen aktiivne, kui tahan siis passivne ja ei pea kellegi eripäradega arvestama!
rahumeelset kohe kindlasti! temperamenti jagub mul endalgi ja keegi peab mind ju kantseldama
aga samas mitte mingit flegmaatikut 
mingit keskmist...
liiga temperamentne väsitax mu ära..
liiga rahumeelne tekitax igavust we midagi...
ise kohutavalt rahumeelne, aga kui ikka tüli tuleb siis ikka kohutav... ja need mulle ei meeldi
pigem temperamentsemat tüüpi.... ise küllaltki rahutu iseloomuga ja kaldun vaidlema ja vihastuma, sooviks et ka mees oleks selline... sellel juhul ehk oleks ka armastamine kirglik ja hoogne....
pigem rahumeelset, sest ise lähen ruttu keevaliseks, siis oleks hea, kui keegi tasakaalus hoiaks
aga hetkel toimib ka variant: mõlemad temperamentsed, eks siis aeg- ajalt kustutab üks kui teine teise tulisust
Tsitaat:
Algne postitaja: Lii001
Arvestades sellega et rahulikumad mehed ei peta, siis eelistan neid
eelistan kindlasti temperamentsemat kaaslast, ise ei ole ka väga vaikne ja tasakaalukas inimene, olen koos olnud inimesega, kes sõimamise ja karjumise asemel, lihtsalt vaikis, hästi paha tunne oli.
long live white pover.
Päris vabamüürlane ma pole aga kisub sinna kantti