
Teemax:
Te olete enam kui 10 aastat abielus. Teil on toredad lapsed ja kena kodu. Mees rabab aina enam tööd teha. Üha enam on õhtuid, kus ta tuleb
hilja/hiljem koju.
Kannate endas kahtlust, et tal teine. Kuigi ta ise eitab seda.
Ja siis läbi kolmandate isikute kostub teieni, et mees on lubanud abielluda tolle teisega ...
Mida arvad end tundvat, tegevat?
kui nii, siis tunne vist nagu oleks keegi haamriga, kuvaldaga pigem, lagipähe virutanud.... Oi, tunne oleks pehmelt öeldes, vääga nadi... Nojah, eks siis tuleks uurima hakata, mis ja kuidas, miks jutud liiguvad, miks ise eitab - ühesõnaga, hakkaks tõde selgitama peale seda kui esimene shokk mööda saab... Loodan, et seda ei juhtu minuga mitte kunagi...
Tõenäolislet asuksin otserünnakule-uuriks kaasa käest isiklikult,mis toimub.Ja kui mingigi kahtluseuss hinge siiski jääks...ei tea
tegelikult....keeruline olukord...
Üks mis kindel aga...elu läheb edasi...kõige kiuste
hmm..olukorra pilt on silme ees...kui lööb mu kaksikuse halvem pool välja ,siis: lähen otsin selle naise isiklikult yles ja teen ikka paraja stseeni
ja mees saab ka korraliku koosa...
aga kui mu kaksikuse ,tavaline,rahulik pool toimib, siis: räägin asjad kõik rahumeelselt selgeks ja tuleb leppida sellega, mis tema otsustab....ega ma
ei saa ju teda puuris luku taga hoida?!
Ilmselt lööks see mind jalust maha. Võtaks veidi toibumise aega ja siis selgitaks tegeliku tõe välja. Kust sellised kuulujutud, miks ja palju nendes
tõtt on. Tavaliselt ikka on nii...et kus suitsu, seal tuld...kuigi mitte alati. Kui asjad selged, ja tõesti mehel teine, kes talle tähtis ja oluline.
Pakin kenasti ta asjad...annan kotid pihku ja palun tal lahkuda selle teise juurde. Kui ta keeldub seda tegemast, siis panen seda tegema...aga minu
juurde ta enam ei jääks.
See mis mu hinges toimub ja mida ma hiljem üksi läbi elan...sellest ei saa tema kunagi teada.
Ja selle teise naise kraesse ma mingil juhul ei kargaks...ei saa kedagi vägisi oma voodisse tarida ja enda juures hoida...kui mees lükata-tõmmata pole
selles süüdi ka mitte see teine naine. Aga loomulikult südame sõbrannasid meist kindlasti kohe mitte ei saaks...suhtumine jääks külmaks.
Ma arvan, et mistahes mehe ja naise suhte aluseks on usaldus. Olgu siis abielu, armukese või sõpruse suhe. Kõik kannatab ära. Aga usalduse
kuritarvitamine - seda ei silu enam miski. Kord usalduse reetnu peab vist sellega arvestama, et alati jääb senise suhte vahele see lõhe ja tal on
komme laieneda...
-----------------------------------------------
Samaväärt tulemuse annab usaldamatus - põhjendamatu umbusk.
------------------------------------------------
Sestap soovitaks kõigile kui on alust kahtlustada usalduse kuritarvitamises, siiski enne umbusaldamist rääkida omavahel.
Olen kuulnud ja olen seda ka kõrvalt näinud.
Mis võiksid kõige selle põhjused olla. Tavaliselt väga erinevad.
Ühel puhul oli tegemist lihtsalt lambist armumisega. Sellele ju kätt ette ei pane ja oma naisele ka liiga teha ei taha. Siis üritati asja nii kaua
hoida, kuni üks naistest väsib - ehk, et mees lootsi loodusliku valiku peale, sest mõlemad olid talle väga kallid.
Teisel juhul oli tegemist sellega, et naine kahtlustas ja piiras liiga palju. Igat õllejoomist tuli pikalt põhjendada ja kui siis veidi kauem läks,
oli kodusõda. Noh ja siis saad tuttavaks naisega, kes ei piira, ega keela. Arva ära mis mees lõpuks mõtles.
Aga jah, mis siin põhjuseks oli. Äkki just see, et pidev perekonna heaks rügamine, ja mees tunneb, et isiklik elu on tal elamata. Siis tihti
leitaksegi keegi, kes väga hinge läheb. Kodus on ka kohustused ja raske on tunnistada, et kusagil on keegi, kes äratas taas tunded. Ei taha ta ju
sinule haiget teha. Uuest loobuda on aga oma südamel valus. Eks ta ole siis segaduses.
Parim on see, et võta asja hästi rahulikult. Mehed valivad ikka lõpuks kindluse ja turvatunde. Kui sa liiga palju ei päri ja etteheiteid ei tee, siis
nende omavahelised tunded paraku kunagi jahtuvad. Püsima jääb see kel närvi rohkem. Sel hetkel on kõige õigem öelda otse, et vali kas mina või tema.
Ja ei mingit järelemõtlemisaega. Vastust ma tean, ega hetkel ei avalikusta.
no see kyll meeldiv ei ole...
Ei julge mõeldagi....
Ma nagunii ei usu keskit teist.....eks ma uuri siis mis toimub...aga kolmandad inimesed teavad alati kõike paremini nii et jah lihtsalt nende uskumine on kyll yks mõtetu tegevus....
üritax asja uurida,lootes ikka asja enne teada saada ,kui ise pulmakutse saax
Hirmus vihane
ja ärevil
kysiksin ta käest otse ja kui midagi välja ei tule, siis pole muud teha kui...ootata, kuini tullakse lahutust
kysima...
Ma muidugi veel abielus ei ole aga suhtes küll.
Ja vahel teeb ikka väljakannatamatult haiget, kui kuuled, mida teine teinud on või teeb või teha kavatseb.
Kuigi usaldus on .. mingil määral .. ikkagi viivad sellised jutud rivist välja. Kas siis pikemaks ajaks või lühemaks ..
Muidu ma selliseid asju ei usu, kui ise ei näe või kui tõestust ei ole ..
Ei julge sellise asja peale mõeldagi.Aga ma olen kindel et enne kui ma seda kuskilt linna pealt kuulen on ta mulle seda juba ise rääkinud et kavatseb kellegi teisega abielluda.Aga kui juhuslikult kuulen enne linna pealt kui temalt siis loomulikult enne ikka uurin kas asi on nii.
Ma arvan, et jõuga ei kanguta miskit. Ehk püüaks ise veidi mõelda, miks jne. Kui juba lapsed suht suured, siis ei kõigutaks. Vaba inimene teeb ise, mida tahab.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Teemax:
Te olete enam kui 10 aastat abielus. Teil on toredad lapsed ja kena kodu. Mees rabab aina enam tööd teha. Üha enam on õhtuid, kus ta tuleb hilja/hiljem koju.
Kannate endas kahtlust, et tal teine. Kuigi ta ise eitab seda.
Ja siis läbi kolmandate isikute kostub teieni, et mees on lubanud abielluda tolle teisega ...
Mida arvad end tundvat, tegevat?
hämmm....selleks ytleks jälle, et täiskasvanud inimesed, suud peas. tavaliselt on ise asjadesse selguse toomine valutum kui kellegi sygeleva keele ettekanne.
Eks ta jalad nõrgaks võtaks ja öökima ajaks.Mul vähemalt on nii, et kui mingi siuke nadim uudis seoses suhtega tuleb, siis ajab ikkaoksele kyll 
Nu kui usaldus olemas, siis ikka nii naljalt selline asi ei kimbuta. Paraku aga kui igasugu mõjutavad tegurid mängu tulevad nagu tuttavate jutud, siis hakkad ise oma peas rumalusi välja mõtlema. Kui das käituks? Kysiks otse!!! Ja enam probleemi ei teeks, kui vastus rahuldav. Muidu suudaks suhte lõhki ajada teise taga nuhkides ja nii endale ning ka vastaspoolele haiget teha.
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
/.../ Kysiks otse!!! Ja enam probleemi ei teeks, kui vastus rahuldav. /.../
kus suitsu seal tuld ja näpust sellist tõsist asja ju tavaliselt ei imeta
Krt...mul pidevalt need pikad päevad, aga õnneks ei ole kolmandad inimesed miskit vist veel välja mõelnud
rahuneksin maha, mõtleksin tiba asja üle, uuriksin veidi enam, et näha, kas juttudel ka mingisugunegi tõepõhi all ja läheks mehe jutule. kui pole
tõepõhja all, räägiks asja selgeks, mix selline kuulujutt tekkis, millised kahtlused endal jne.. kui on, räägiks ikkagi asjad selgeks, paluks mehel
asjad kokku pakkida ja lahkuda. mina ei suudaks abielu jätkata, sest usaldus on murtud. kõige olulisem. laste pärast pole mõtet kokku jääda. olen
näinud tagajärgi oma tädi peres. kohutav.
mis minust endast järgi jääks? ega palju vist midagi. aga mees sellest teada ei saa. ja edaspidi oleks usaldamisega veel suuremad probleemid, kui
praegu.
Oleneb partnerist.
Praegusel hetkel oleks kõige otstarbekam otserünnak. Kuna püstitatud situatsioonis on mees juba püüdnud naise kahtlusi ümber lükata, siis räägiks
veelkord kahtlustest koos põhjendustega, räägiks kolmandatelt isikutelt kuuldut ja otsustaks edasise käitumise mehe vastuste põhjal. 10 aastat
kooselu annab reeglina siiski väga hea teineteisetundmise, kus vassimine/valetamine üsna kiiresti päevavalgele tuleb.
Ühise nimetajana niisiis räägiks. Siiani olen kõigi partneritega just vastastikuse arutelu käigus (võib venida meeletult pikaks) oma kahtlustele kas
kinnitust leidnud või on saanud need ümber lükatud.
Tunnetest ma hetkel ei kirjutaks, las vanad haavad enne armistuvad.
Pelgalt kolmandatelt isikutelt kuuldu põhjal küll süüdistama ei julgeks hakata. Püüaks mehega asja selgeks rääkida. Kui kuuldu vastab tõele, siis pole
enam suur midagi teha. Tuleb üritada väärikalt lahku minna ja oma valuga kuidagi toime tulla.
Siiski see on vaid oletus, kuidas võiks käituda antud olukorras. Kui ise reaalselt sarnasesse olukorda satuks, siis ilmselt kõik nii lihtne ei
tunduks. Loodan väga, et ei pea kunagi sarnasest olukorrast end leidma.
See on ikka väga raske hoop ja teades oma iseloomu võin päris ägedaks tõe välja uurijaks saada. Ja kui kõik vastab tõele, mida räägitakse, siis saadan
mehe arvaatavasti seenele. See kes on ükskord truudust murdnud teeb seda arvatavasti ka edaspidi või teisiti öeldes ma ei suudaks teda enam usaldada.
Loodan väga et ei pea taolisse olukorda sattuma.
võttaks lapsed ja läheks näiteks vanemate juurd päevaks paariks ja kui uuritakse kus oled päri kus ise oled ned õhtud.
Ilmselt küsiks....nii nalja visates....
Et siis naljakad jutud liiguvad...
Oleneb, kuhu meie suhe on välja jõudnud selleks ajaks. Aga sellise kirjelduse juures tundub, et suhtes on midagi puudu, et mees seda mujalt otsima
läheb. Siis eelistaks tõesti, et mees ise mulle seda ütleb, mitte et küla räägib ja mina lähen oma mõtetega lolliks. Parem õudne lõpp, kui lõputu
õudus!
Kui päris ausalt öelda, siis kohe mitte ei tahaks sellisese olukorda sattuda. Algul arvatavasti vihastaksin
, edasist ei oska ennustada.