Board logo

On tunne ....
Lola69 - 18.04.2003 kell 12:07

... ja tundel on teinepool. Kuid kuhugi välja see tunne nagunii ei vii. Kas üldse räägid sellest? Annad märku selle tunde olemasolust? Ka kui teinepool ise ei paista üldse midagi märkavat? Või elad sellega vaid iseendas. Magushapult valutades. Sest ütlemine võib tähendada ehmatusega eemaletõmbumistki.

Ühesõnaga: kas öelda või mitte öelda, selles on küsimus ...


cleona - 18.04.2003 kell 12:09

Oleneb jälle olukorrast:Niimodi pauh vist tõesti ära ehmataks.Sellepärast eelistan sihukest vaikset praadimist oma mahlas.Ja siis aegamisi kõik selgeks teeks...üks samm korraga,et inimene harjuks...


Krissu - 18.04.2003 kell 15:11

Niisama ei suudaks välja ytelda.Kartus naerualuseks saada.Tavaliselt yritan ikka niisama välja uurida, kas yldse on minust vastaspool huvitatud ja kui näen mingit lootust, siis alles julgen vabamalt läheneda.Otse ytleja pole.


eero - 18.04.2003 kell 15:22

ei anna märku elan iseendas selle tundega.....


Arwen - 18.04.2003 kell 17:50

eestlased ikka nii vaoshoitud ja ebatemperamentsed ja madala enesehinnanguga et .... jah ma ka ei ütleks. mis siis saab kui teine mulle näkku naerab? eieieiei nii ei lähe ennem vajaks ma ikka väga kindlat tõendit sellest, et ma tüübile meeldin.


pisimimm - 18.04.2003 kell 18:24

Kui ikka kohe aru saada, et lootust pole, siis vist vaikiksin, milleks ennast lolliks teha...Vaikselt oma tunnetega elada on lihtsam kui et teha ka teisel elu keerulisemaks...


TKtydryk - 18.04.2003 kell 19:26

vihjata


pisimimm - 18.04.2003 kell 19:51

Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
vihjata


Vaat vihjetest võidakse küll kõige enam miskit lausa valesti välja lugeda ja seega kõikse valulikum ehk... Teine pool loeb sellest välja miskit enda julgustuseks hoopis ja siis oled lausplindris...


MonaLisa - 18.04.2003 kell 20:07

Tugevaid ja positiivseid tundeid ma ei varja. Elu on selleks liiga lühike, et olla kitsi naeratuste ja tunnustusega.
Kui mu tunded teeksid kellelegi haiget, siis küll oleksin väga ettevaatlik.


Hiirekas - 19.04.2003 kell 11:44

Ma olen üks kord oma elus tundeid esimesena välaj öelnud. Pean tunnistama, et kahetsen seda vist elu lõpuni. Tulemuseks oli ärakasutatud saamine. Nüüd olen täiesti kindel, et eales esimest sammu ei astu ja igat komplimenti meeldiva inimese poolt kaalun ikka põhjalikult, kas selle taga pole jälle lihtsalt soov sind, kui lihakeha koraks omada.


marintz - 19.04.2003 kell 17:47

EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu


yller - 19.04.2003 kell 18:45

Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu


mix kurat peab mees see esimene olema? ise ei julge, või on see niinimetatud mehe kohus?


Kaksik - 19.04.2003 kell 18:49

nuh...mõned suhted on hukka läind kuna pole seda tunnet välja julgenud öelda...aga teised, kus mina olen esimese sammu astunud, on vähemalt ülesmäge jooksnud...


Hiirekas - 19.04.2003 kell 19:35

Tsitaat:
Algne postitaja: yller
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu


mix kurat peab mees see esimene olema? ise ei julge, või on see niinimetatud mehe kohus?


kui kord sind ikka korralikult ärakasutatakse, küll siis taipad, et mehed on ikka need, kellelt seda ootad. eks kogemustest mõned meil siin õpivad. valusatest kogemustest.


Lola69 - 20.04.2003 kell 17:49

Olen öelnud ja enam ei ütle. Kuigi jah, ma ei saa sinna midagi teha, kui hing ja ihu annavad väga kõnekaid vihjeid. See on pea et otse ütlemine juba. Ja kui neid juba lugeda ei osata ...
Ausalt, välja naerdud saada on ebameeldiv ja seda väga. Milleks siis iseendale tahtlikult haiget teha.


Mara - 20.04.2003 kell 18:49

ei ytle..las asjad lähevad nii nagu lähevad...kui teine pool sama tunneb....ja ma ikka raudselt tean seda...siis...hakkan vihjama


Hiirekas - 20.04.2003 kell 21:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olen öelnud ja enam ei ütle. Kuigi jah, ma ei saa sinna midagi teha, kui hing ja ihu annavad väga kõnekaid vihjeid. See on pea et otse ütlemine juba. Ja kui neid juba lugeda ei osata ...
Ausalt, välja naerdud saada on ebameeldiv ja seda väga. Milleks siis iseendale tahtlikult haiget teha.


Usu Lola, et mehed, kes julgevad ise esimese sammu teha pole koos saurustega välja surnud. Seega need isetud, kes ootavad sinu samme las otsida endale need emanaised, kes nende eest elus otsustama hakkavad.
Lugesin hiljaaeg raamatut, kui sirjeldati läbi erineva käitumise erinevaid mehi ja naisi. Mehed kes pelgavad ise esimest sammu teha on ka kooselus need, eks meeleldi naise seljataha polevad.


Lola69 - 20.04.2003 kell 21:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Usu Lola, et mehed, kes julgevad ise esimese sammu teha pole koos saurustega välja surnud. Seega need isetud, kes ootavad sinu samme las otsida endale need emanaised, kes nende eest elus otsustama hakkavad.
Lugesin hiljaaeg raamatut, kui sirjeldati läbi erineva käitumise erinevaid mehi ja naisi. Mehed kes pelgavad ise esimest sammu teha on ka kooselus need, eks meeleldi naise seljataha polevad.


Tjah, aga naistel olevat kalduvus elus alateadlikult valida teatud tüüpi mehi ... Nagu kord juba alkohoolikuga kimpus olnu valib sageli järgmiseks ka sarnase. Nii kaotab teine südant neile, kes ise esimesena sammu astuma ei kipu ...
Nende naise "seljatagustega" olen ma väga lähedalt kokku puutund. Ju see ongi see paljuräägitud saatus ...


Hiirekas - 20.04.2003 kell 22:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Usu Lola, et mehed, kes julgevad ise esimese sammu teha pole koos saurustega välja surnud. Seega need isetud, kes ootavad sinu samme las otsida endale need emanaised, kes nende eest elus otsustama hakkavad.
Lugesin hiljaaeg raamatut, kui sirjeldati läbi erineva käitumise erinevaid mehi ja naisi. Mehed kes pelgavad ise esimest sammu teha on ka kooselus need, eks meeleldi naise seljataha polevad.


Tjah, aga naistel olevat kalduvus elus alateadlikult valida teatud tüüpi mehi ... Nagu kord juba alkohoolikuga kimpus olnu valib sageli järgmiseks ka sarnase. Nii kaotab teine südant neile, kes ise esimesena sammu astuma ei kipu ...
Nende naise "seljatagustega" olen ma väga lähedalt kokku puutund. Ju see ongi see paljuräägitud saatus ...


Mul samuti kipuvad ikka sellise isendid olema, kes tahaks minu aupaistes elada. Praegunegi mees laseb mul rõõmsalt tööd rabada ja ise teeb seda mis talle meeldib, vähese raha eest. No ja kui halvad ajad, siis selle raha ka vahel suuremalt jaolt pudelite vastu vahetab. Appi!!!!! Ja kui kedagi kohtan, siis ikka neid, kes toetust vajaksid. Aga ma ei taha. Tahan ise vahel happramast happram olla. Aga eks sa ole, kui teine sul isegi pusti hästi püsi.


Lola69 - 20.04.2003 kell 22:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Mul samuti kipuvad ikka sellise isendid olema, kes tahaks minu aupaistes elada. Praegunegi mees laseb mul rõõmsalt tööd rabada ja ise teeb seda mis talle meeldib, vähese raha eest. No ja kui halvad ajad, siis selle raha ka vahel suuremalt jaolt pudelite vastu vahetab. Appi!!!!! Ja kui kedagi kohtan, siis ikka neid, kes toetust vajaksid. Aga ma ei taha. Tahan ise vahel happramast happram olla. Aga eks sa ole, kui teine sul isegi pusti hästi püsi.


Tjah, ma parem ei ütle, milline oli esimene mõte seda lugedes, mis peast läbi käis. Seda väga proosalisel aga isiklikul põhjusel.
Kui asjalood oleks nii mustvalged elus, siis ma vist isegi teaks, mida ma teeks ja kuis oleks. Aga asjadel on kalduvus veelgi keerulisemaks muutuda. Kui niigi on olud imelikud, siis ärge kartke, neil on veeel ruumi keerukamaks muutuda. (Murphy seaduse vabatõlgendus).

Aga iga naine tahaks olla see õrn, habras ja hooldatav lilleke. Vahelgi. Kui vaid hooldajaid leiduks ...


Hiirekas - 20.04.2003 kell 23:07

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Tjah, ma parem ei ütle, milline oli esimene mõte seda lugedes, mis peast läbi käis. Seda väga proosalisel aga isiklikul põhjusel.
Kui asjalood oleks nii mustvalged elus, siis ma vist isegi teaks, mida ma teeks ja kuis oleks. Aga asjadel on kalduvus veelgi keerulisemaks muutuda. Kui niigi on olud imelikud, siis ärge kartke, neil on veeel ruumi keerukamaks muutuda. (Murphy seaduse vabatõlgendus).

Aga iga naine tahaks olla see õrn, habras ja hooldatav lilleke. Vahelgi. Kui vaid hooldajaid leiduks ...


nu jah, ja kui meeste arvamusi siin tihti lugeda, siis jääb küll selline mulje, et kallid naised mida te unistate. Mis hellust, meie mehed vajame hellust hoopis. No mis teha, eks pakume siis suurest soojast südamest seda kõike kallitele kaasadela ja muudele lähedlastele meestele.


Lola69 - 20.04.2003 kell 23:33

Me kõik tahame hellust. Mees tahab ja naine tahab. See ei ole aga ju sugugi nii, et kui üks annab, siis teine enam anda vastu ei saa.
Kumb alustab oli aga algne küsimus? Kas see, kes tunneb peaks tegema otsa lahti või ootama nagu aastasadu tavaks on olnud, et nö tugevam pool teeks esimese sammu?
Tegelikult on vist tõde seal vahel. Kui meile keegi meeldib, siis on naeruväärseks muutumata/ilma et meid naeruvääristatakse tegelikult ju imeliste tunnete tõttu, võimalik kasutada ütlemaks vihjete keelt. Vihjeid võib anda nii ihu kui hing. Kuid ... Et mõista, on vaja õppida lugema neid. See vast ongi suurim puudujääk kiirustavas maailmas. Me ei oska/ei jõua teist inimest sageli nii palju tähele panna, et otse ütlemata mõista.

Sest ma kohe mitte ei usu, et need mehed kes leiavad, et naine peaks oma meeldivad tunded kohe esimesena lauale laduma, meeste silmis seda tehes pikalt armu leiaks.


Hiirekas - 20.04.2003 kell 23:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Me kõik tahame hellust. Mees tahab ja naine tahab. See ei ole aga ju sugugi nii, et kui üks annab, siis teine enam anda vastu ei saa.
Kumb alustab oli aga algne küsimus? Kas see, kes tunneb peaks tegema otsa lahti või ootama nagu aastasadu tavaks on olnud, et nö tugevam pool teeks esimese sammu?
Tegelikult on vist tõde seal vahel. Kui meile keegi meeldib, siis on naeruväärseks muutumata/ilma et meid naeruvääristatakse tegelikult ju imeliste tunnete tõttu, võimalik kasutada ütlemaks vihjete keelt. Vihjeid võib anda nii ihu kui hing. Kuid ... Et mõista, on vaja õppida lugema neid. See vast ongi suurim puudujääk kiirustavas maailmas. Me ei oska/ei jõua teist inimest sageli nii palju tähele panna, et otse ütlemata mõista.

Sest ma kohe mitte ei usu, et need mehed kes leiavad, et naine peaks oma meeldivad tunded kohe esimesena lauale laduma, meeste silmis seda tehes pikalt armu leiaks.


Niida paraku on jah, et kiirus aina kasvab ja kõik see mis nõuab aega ja tähelepanu lihtsalt soikub. Aga inimene vajab seda, kui endal kiire, siis loodetakse, et teisel aega kuhjaga - tuhkagi.


NormKutt - 20.04.2003 kell 23:58

Eeldatavalt tahab kõik elav hellust ja hoolt. Aru ma ei saa, mis "mees" see on, kelle õlale pead panna naine ei kannata Mis esimesse sammu puutub siis...äärmiselt ebamugav tegevus, selline millega tahaks võimalikult kiiremini ühele poole saada - kuid kiirustades jälle võib osutuda suurepäraseks enesehävitusmehhanismiks. Võtaks paar käiku tagasi aga...hilja Nii või naa läheb kõik nii nagu peab minema...loodetavasti Kuidagi keeruline see hingeline ilmaelu


Lola69 - 21.04.2003 kell 00:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Niida paraku on jah, et kiirus aina kasvab ja kõik see mis nõuab aega ja tähelepanu lihtsalt soikub. Aga inimene vajab seda, kui endal kiire, siis loodetakse, et teisel aega kuhjaga - tuhkagi.


Siin ongi üks vastuolu: me ei suuda kasutada sama mõõdupuud reeglina nii iseendale kui ka kõrvalseisjale. Oma särk on ju ihule lähemal. Antud juhul siis oma aeg tundub täidetud või täitmata kujul sootuks olulisem kui kõrvalseisja oma.

Tunnetes toimib täpselt seesama. Eeldame, et meie tunded on loetavad. Kuid kas me teiste omi lugeda oskame. Isegi sulaselges emakeeles otse väljaöelduna.
Alati ikka ei oska küll.


Hiirekas - 21.04.2003 kell 00:21

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Niida paraku on jah, et kiirus aina kasvab ja kõik see mis nõuab aega ja tähelepanu lihtsalt soikub. Aga inimene vajab seda, kui endal kiire, siis loodetakse, et teisel aega kuhjaga - tuhkagi.


Siin ongi üks vastuolu: me ei suuda kasutada sama mõõdupuud reeglina nii iseendale kui ka kõrvalseisjale. Oma särk on ju ihule lähemal. Antud juhul siis oma aeg tundub täidetud või täitmata kujul sootuks olulisem kui kõrvalseisja oma.

Tunnetes toimib täpselt seesama. Eeldame, et meie tunded on loetavad. Kuid kas me teiste omi lugeda oskame. Isegi sulaselges emakeeles otse väljaöelduna.
Alati ikka ei oska küll.


Jah, ja siis olemigi nende, eks märkidekeelt kasutades sind võrku meelitavad ohvrid. Tulemus on see, et kardad enda edaspidi avada ja nii mõnigi suhe jookseb liiva, sest teine loeb su tõrksusest kõike muud välja, kui seda, et sa lihtsalt kardad.


Hiirekas - 21.04.2003 kell 00:38

Tsitaat:
Algne postitaja: NormKutt
Eeldatavalt tahab kõik elav hellust ja hoolt. Aru ma ei saa, mis "mees" see on, kelle õlale pead panna naine ei kannata Mis esimesse sammu puutub siis...äärmiselt ebamugav tegevus, selline millega tahaks võimalikult kiiremini ühele poole saada - kuid kiirustades jälle võib osutuda suurepäraseks enesehävitusmehhanismiks. Võtaks paar käiku tagasi aga...hilja Nii või naa läheb kõik nii nagu peab minema...loodetavasti Kuidagi keeruline see hingeline ilmaelu


eks ta ole. olen ise kõrvalt näinud, kuidas naine peale mehe lähenemiskatset nõmedalt käitub. küsisin talt, miks sa nii nähvasid. vastuseks tuli lollakas koerairve. madal ütlen ma selle kohta, madal.


tiina - 21.04.2003 kell 06:59

Ei...ei ütle midagi. Kui keegi hakkabki meeldima, siis hoian enda teada. Mõnda aega praen ja siis läheb üle
Õnneks pole ma ammu kellegist peale oma mehe väga sissevõetud olnud...nii et pole vaja olnud ka ennast praadida

Aga enamuse oma elust olen elanud niisugused asjad enda sisse. Kui mees esimest sammu ei tee, siis minu poolt seda kah ei tule.


kontorihiir - 21.04.2003 kell 09:56

Huvitav, mul pole veel sellist juhust olnud. Siiani on olen kohtunud päris avameelsete inimestega kes oma tundeid (ükskõik millised need ka oleks) vaka all pole hoidnud. Mh, päris huvitav jah kui nüüd takkajärgi mõelda.


Lola69 - 09.05.2003 kell 18:03

Tsitaat:
Algne postitaja: MonaLisa
/.../ Kui mu tunded teeksid kellegile haiget, siis küll oleksin väga ettevaatlik.



Haiget saaks vaid ütleja. Kui ütlemine lõpetab ka selle vaikse salajase virve suures südames. Sest tundevirve teinepool lihtsalt haihtuks silmapiirilt. Ja see paneks "süüd kandma" (ka kui seda pole) või vähemalt otsima..


muhhin - 10.05.2003 kell 14:26

Ei räägi ma miskit - rohkem selline omaette mõtleja. Palju on asju mis minu sisse peitu on jäänud


yller - 10.05.2003 kell 16:13

Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Ei räägi ma miskit - rohkem selline omaette mõtleja. Palju on asju mis minu sisse peitu on jäänud


mix mitte rääkida?
enal kergem kui oled ära rääkinud ju


li-li - 11.05.2003 kell 07:07

annab ju ka vaikselt seda teistpoolt uurida ja just nimelt väikse vihje andmisega........ex siis vaatab kuda edasi sujub.Teadmatus ju ahistab


saadanas - 31.07.2003 kell 19:21

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
... ja tundel on teinepool. Kuid kuhugi välja see tunne nagunii ei vii. Kas üldse räägid sellest? Annad märku selle tunde olemasolust? Ka kui teinepool ise ei paista üldse midagi märkavat? Või elad sellega vaid iseendas. Magushapult valutades. Sest ütlemine võib tähendada ehmatusega eemaletõmbumistki.

Ühesõnaga: kas öelda või mitte öelda, selles on küsimus ...


Mitteütlemine võib jätta võimaluseta
Ütlemine võib põhjustada mida iganes
Endas hoidmine raske
Tihti ka ütlemine raske
Võta sa kinni, mis õige mis vale

Pigem siiski tasub öelda


Lola69 - 31.07.2003 kell 19:29

Tsitaat:
Algne postitaja: saadanas
Mitteütlemine võib jätta võimaluseta
Ütlemine võib põhjustada mida iganes
Endas hoidmine raske
Tihti ka ütlemine raske
/../
Pigem siiski tasub öelda

Tasub? Ma arvan sama, aga millegipärast on seda teha, st öelda väga valus ja raske. Hirm on, sest inimestel on kombeks kaduda, kui teatud asjad elus ja inimeste juures neile ei meeldi. Ja see ei pruugi olla see, mida oodatakse.
Kuigi vahel on asi ka ütlemises. Kui leiaks viisi öelda nii, et saaks mõtte arusaadavalt välja endast ja seda mittepealetükkival viisil. Sest perspektiivi ei ole nagunii. Mittemingisugust.

Sest endas hoidmine praeb nagu muna pannil. Ja plahvatus on õhus nagunii. Valel ajal ja vales kohas võib kahju olla suur kui mitte suurem.


Helendus - 17.02.2004 kell 12:36

Ei ütleks, kuid vaikselt annaks märku. Võibolla võtaks käest kinni, paneks pea ta õlale vms..
Ja ootaks tema reaktsiooni. Sõnad pole alati kõige olulisemad..


zipelgatydruk - 17.02.2004 kell 12:38

ma ytlex.
Kaua ma ikka vaikides vastu ei pea


kati - 17.02.2004 kell 16:26

mina ennast üle 3 päeva praadima ei hakka ja ütlen välja mis tunded mul on.


püsimatu - 17.02.2004 kell 17:10

Ehee, aga tegelikult on tuhat korda kergem meesterahvale öelda, et tahan keppi, kui, et sa meeldid mulle väga...Ja miks?


Killagal - 17.02.2004 kell 18:51

julgematle soovitan öelda... ise ei öelnud.. ja ei ütle ka...


maritv - 17.02.2004 kell 19:06

hahaaa... mina ei valuta mitte magushapult, vaid suisa kibedalt. äkäää, elusees ei julge ma oma tundest teisele poolele rääkida.


susanna - 18.02.2004 kell 02:38

on tunne...ja vaatasin, mis tuleb. omasoodu ja nüüd ei mäletagi, kumb see enne ütles, et...aga see polegi nii tähtis, pigem see, et mõlemad end hästi tunneksid, et ei peaks aina ootama- vot nüüd ta ütleb.., või kas ma ikka julgen esimesena tunnistada oma suurt kiindumust, jne.


sungirl23 - 20.08.2004 kell 14:26

kindlasti öelda....


unistaja - 27.08.2004 kell 20:34

Mul pigem selline tunne, et ei taha midagi kuulda mingitest tunnetest hetkel. Eriti veel, kui peab ära minema... On parem, kui ilusad sõnad haiget ei tee.


Kapsauss - 27.08.2004 kell 20:44

annan ikka märku kuna nii endal hinges rahu


Marla - 28.08.2004 kell 09:46

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Kui ikka kohe aru saada, et lootust pole, siis vist vaikiksin, milleks ennast lolliks teha...


minumeelest selline käitumine kyll enda lollikstegemine ei ole.
wastupidi. ma kipun isegi arvama, et taoline ylestunnistus just niiöelda vapper on.
mis siis kui mõlemad osapooled end tagasi hoiawad? kah jabur lugu ju?