
... ja tundel on teinepool. Kuid kuhugi välja see tunne nagunii ei vii. Kas üldse räägid sellest? Annad märku selle tunde olemasolust? Ka kui
teinepool ise ei paista üldse midagi märkavat? Või elad sellega vaid iseendas. Magushapult valutades. Sest ütlemine võib tähendada ehmatusega
eemaletõmbumistki.
Ühesõnaga: kas öelda või mitte öelda, selles on küsimus ...
Oleneb jälle olukorrast:Niimodi pauh vist tõesti ära ehmataks.Sellepärast eelistan sihukest vaikset praadimist oma mahlas.Ja siis aegamisi kõik selgeks teeks...üks samm korraga,et inimene harjuks...
Niisama ei suudaks välja ytelda.Kartus naerualuseks saada.Tavaliselt yritan ikka niisama välja uurida, kas yldse on minust vastaspool huvitatud ja kui näen mingit lootust, siis alles julgen vabamalt läheneda.Otse ytleja pole.
ei anna märku elan iseendas selle tundega.....
eestlased ikka nii vaoshoitud ja ebatemperamentsed ja madala enesehinnanguga et .... jah ma ka ei ütleks. mis siis saab kui teine mulle näkku naerab?
eieieiei nii ei lähe
ennem vajaks ma ikka väga kindlat tõendit sellest, et ma tüübile meeldin. 
Kui ikka kohe aru saada, et lootust pole, siis vist vaikiksin, milleks ennast lolliks teha...Vaikselt oma tunnetega elada on lihtsam kui et teha ka teisel elu keerulisemaks...
vihjata 
Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
vihjata![]()
Tugevaid ja positiivseid tundeid ma ei varja. Elu on selleks liiga lühike, et olla kitsi naeratuste ja tunnustusega.
Kui mu tunded teeksid kellelegi haiget, siis küll oleksin väga ettevaatlik.
Ma olen üks kord oma elus tundeid esimesena välaj öelnud. Pean tunnistama, et kahetsen seda vist elu lõpuni. Tulemuseks oli ärakasutatud saamine. Nüüd olen täiesti kindel, et eales esimest sammu ei astu ja igat komplimenti meeldiva inimese poolt kaalun ikka põhjalikult, kas selle taga pole jälle lihtsalt soov sind, kui lihakeha koraks omada.
EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu![]()
nuh...mõned suhted on hukka läind kuna pole seda tunnet välja julgenud öelda...aga teised, kus mina olen esimese sammu astunud, on vähemalt ülesmäge
jooksnud...
Tsitaat:
Algne postitaja: yller
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
EE..ei ytle vist ikka....mehelt ootan esimest sammu![]()
mix kurat peab mees see esimene olema? ise ei julge, või on see niinimetatud mehe kohus?
Olen öelnud ja enam ei ütle. Kuigi jah, ma ei saa sinna midagi teha, kui hing ja ihu annavad väga kõnekaid vihjeid. See on pea et otse ütlemine juba.
Ja kui neid juba lugeda ei osata ...
Ausalt, välja naerdud saada on ebameeldiv ja seda väga. Milleks siis iseendale tahtlikult haiget teha.
ei ytle..las asjad lähevad nii nagu lähevad...kui teine pool sama tunneb....ja ma ikka raudselt tean seda...siis...hakkan vihjama 
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Olen öelnud ja enam ei ütle. Kuigi jah, ma ei saa sinna midagi teha, kui hing ja ihu annavad väga kõnekaid vihjeid. See on pea et otse ütlemine juba. Ja kui neid juba lugeda ei osata ...
Ausalt, välja naerdud saada on ebameeldiv ja seda väga. Milleks siis iseendale tahtlikult haiget teha.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Usu Lola, et mehed, kes julgevad ise esimese sammu teha pole koos saurustega välja surnud. Seega need isetud, kes ootavad sinu samme las otsida endale need emanaised, kes nende eest elus otsustama hakkavad.
Lugesin hiljaaeg raamatut, kui sirjeldati läbi erineva käitumise erinevaid mehi ja naisi. Mehed kes pelgavad ise esimest sammu teha on ka kooselus need, eks meeleldi naise seljataha polevad.![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Usu Lola, et mehed, kes julgevad ise esimese sammu teha pole koos saurustega välja surnud. Seega need isetud, kes ootavad sinu samme las otsida endale need emanaised, kes nende eest elus otsustama hakkavad.
Lugesin hiljaaeg raamatut, kui sirjeldati läbi erineva käitumise erinevaid mehi ja naisi. Mehed kes pelgavad ise esimest sammu teha on ka kooselus need, eks meeleldi naise seljataha polevad.![]()
Tjah, aga naistel olevat kalduvus elus alateadlikult valida teatud tüüpi mehi ... Nagu kord juba alkohoolikuga kimpus olnu valib sageli järgmiseks ka sarnase. Nii kaotab teine südant neile, kes ise esimesena sammu astuma ei kipu ...
Nende naise "seljatagustega" olen ma väga lähedalt kokku puutund. Ju see ongi see paljuräägitud saatus ...
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Mul samuti kipuvad ikka sellise isendid olema, kes tahaks minu aupaistes elada. Praegunegi mees laseb mul rõõmsalt tööd rabada ja ise teeb seda mis talle meeldib, vähese raha eest. No ja kui halvad ajad, siis selle raha ka vahel suuremalt jaolt pudelite vastu vahetab. Appi!!!!! Ja kui kedagi kohtan, siis ikka neid, kes toetust vajaksid. Aga ma ei taha. Tahan ise vahel happramast happram olla. Aga eks sa ole, kui teine sul isegi pusti hästi püsi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tjah, ma parem ei ütle, milline oli esimene mõte seda lugedes, mis peast läbi käis. Seda väga proosalisel aga isiklikul põhjusel.
Kui asjalood oleks nii mustvalged elus, siis ma vist isegi teaks, mida ma teeks ja kuis oleks. Aga asjadel on kalduvus veelgi keerulisemaks muutuda. Kui niigi on olud imelikud, siis ärge kartke, neil on veeel ruumi keerukamaks muutuda. (Murphy seaduse vabatõlgendus).
Aga iga naine tahaks olla see õrn, habras ja hooldatav lilleke. Vahelgi. Kui vaid hooldajaid leiduks ...
Me kõik tahame hellust. Mees tahab ja naine tahab. See ei ole aga ju sugugi nii, et kui üks annab, siis teine enam anda vastu ei saa.
Kumb alustab oli aga algne küsimus? Kas see, kes tunneb peaks tegema otsa lahti või ootama nagu aastasadu tavaks on olnud, et nö tugevam pool teeks
esimese sammu?
Tegelikult on vist tõde seal vahel. Kui meile keegi meeldib, siis on naeruväärseks muutumata/ilma et meid naeruvääristatakse tegelikult ju imeliste
tunnete tõttu, võimalik kasutada ütlemaks vihjete keelt. Vihjeid võib anda nii ihu kui hing. Kuid ... Et mõista, on vaja õppida lugema neid. See vast
ongi suurim puudujääk kiirustavas maailmas. Me ei oska/ei jõua teist inimest sageli nii palju tähele panna, et otse ütlemata mõista.
Sest ma kohe mitte ei usu, et need mehed kes leiavad, et naine peaks oma meeldivad tunded kohe esimesena lauale laduma, meeste silmis seda tehes
pikalt armu leiaks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Me kõik tahame hellust. Mees tahab ja naine tahab. See ei ole aga ju sugugi nii, et kui üks annab, siis teine enam anda vastu ei saa.
Kumb alustab oli aga algne küsimus? Kas see, kes tunneb peaks tegema otsa lahti või ootama nagu aastasadu tavaks on olnud, et nö tugevam pool teeks esimese sammu?
Tegelikult on vist tõde seal vahel. Kui meile keegi meeldib, siis on naeruväärseks muutumata/ilma et meid naeruvääristatakse tegelikult ju imeliste tunnete tõttu, võimalik kasutada ütlemaks vihjete keelt. Vihjeid võib anda nii ihu kui hing. Kuid ... Et mõista, on vaja õppida lugema neid. See vast ongi suurim puudujääk kiirustavas maailmas. Me ei oska/ei jõua teist inimest sageli nii palju tähele panna, et otse ütlemata mõista.
Sest ma kohe mitte ei usu, et need mehed kes leiavad, et naine peaks oma meeldivad tunded kohe esimesena lauale laduma, meeste silmis seda tehes pikalt armu leiaks.
Eeldatavalt tahab kõik elav hellust ja hoolt. Aru ma ei saa, mis "mees" see on, kelle õlale pead panna naine ei kannata
Mis esimesse sammu puutub
siis...äärmiselt ebamugav tegevus, selline millega tahaks võimalikult kiiremini ühele poole saada - kuid kiirustades jälle võib osutuda suurepäraseks
enesehävitusmehhanismiks. Võtaks paar käiku tagasi aga...hilja
Nii või naa läheb kõik nii nagu peab minema...loodetavasti
Kuidagi
keeruline see hingeline ilmaelu 
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Niida paraku on jah, et kiirus aina kasvab ja kõik see mis nõuab aega ja tähelepanu lihtsalt soikub. Aga inimene vajab seda, kui endal kiire, siis loodetakse, et teisel aega kuhjaga - tuhkagi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Niida paraku on jah, et kiirus aina kasvab ja kõik see mis nõuab aega ja tähelepanu lihtsalt soikub. Aga inimene vajab seda, kui endal kiire, siis loodetakse, et teisel aega kuhjaga - tuhkagi.
Siin ongi üks vastuolu: me ei suuda kasutada sama mõõdupuud reeglina nii iseendale kui ka kõrvalseisjale. Oma särk on ju ihule lähemal. Antud juhul siis oma aeg tundub täidetud või täitmata kujul sootuks olulisem kui kõrvalseisja oma.
Tunnetes toimib täpselt seesama. Eeldame, et meie tunded on loetavad. Kuid kas me teiste omi lugeda oskame. Isegi sulaselges emakeeles otse väljaöelduna.
Alati ikka ei oska küll.
Tsitaat:
Algne postitaja: NormKutt
Eeldatavalt tahab kõik elav hellust ja hoolt. Aru ma ei saa, mis "mees" see on, kelle õlale pead panna naine ei kannataMis esimesse sammu puutub siis...äärmiselt ebamugav tegevus, selline millega tahaks võimalikult kiiremini ühele poole saada - kuid kiirustades jälle võib osutuda suurepäraseks enesehävitusmehhanismiks. Võtaks paar käiku tagasi aga...hilja
Nii või naa läheb kõik nii nagu peab minema...loodetavasti
Kuidagi keeruline see hingeline ilmaelu
![]()
Ei...ei ütle midagi. Kui keegi hakkabki meeldima, siis hoian enda teada. Mõnda aega praen ja siis läheb üle
Õnneks pole ma ammu kellegist peale oma mehe väga sissevõetud olnud...nii et pole vaja olnud ka ennast praadida
Aga enamuse oma elust olen elanud niisugused asjad enda sisse. Kui mees esimest sammu ei tee, siis minu poolt seda kah ei tule.
Huvitav, mul pole veel sellist juhust olnud. Siiani on olen kohtunud päris avameelsete inimestega kes oma tundeid (ükskõik millised need ka oleks) vaka all pole hoidnud. Mh, päris huvitav jah kui nüüd takkajärgi mõelda.
Tsitaat:
Algne postitaja: MonaLisa
/.../ Kui mu tunded teeksid kellegile haiget, siis küll oleksin väga ettevaatlik.
Ei räägi ma miskit - rohkem selline omaette mõtleja. Palju on asju mis minu sisse peitu on jäänud
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Ei räägi ma miskit - rohkem selline omaette mõtleja. Palju on asju mis minu sisse peitu on jäänud
annab ju ka vaikselt seda teistpoolt uurida ja just nimelt väikse vihje andmisega........ex siis vaatab kuda edasi sujub.Teadmatus ju ahistab
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
... ja tundel on teinepool. Kuid kuhugi välja see tunne nagunii ei vii. Kas üldse räägid sellest? Annad märku selle tunde olemasolust? Ka kui teinepool ise ei paista üldse midagi märkavat? Või elad sellega vaid iseendas. Magushapult valutades. Sest ütlemine võib tähendada ehmatusega eemaletõmbumistki.
Ühesõnaga: kas öelda või mitte öelda, selles on küsimus ...
Tsitaat:
Algne postitaja: saadanas
Mitteütlemine võib jätta võimaluseta
Ütlemine võib põhjustada mida iganes
Endas hoidmine raske
Tihti ka ütlemine raske
/../
Pigem siiski tasub öelda
Ei ütleks, kuid vaikselt annaks märku. Võibolla võtaks käest kinni, paneks pea ta õlale vms..
Ja ootaks tema reaktsiooni. Sõnad pole alati kõige olulisemad..
ma ytlex.
Kaua ma ikka vaikides vastu ei pea 
mina ennast üle 3 päeva praadima ei hakka ja ütlen välja mis tunded mul on.
Ehee, aga tegelikult on tuhat korda kergem meesterahvale öelda, et tahan keppi, kui, et sa meeldid mulle väga...Ja miks?
julgematle soovitan öelda... ise ei öelnud.. ja ei ütle ka...
hahaaa... mina ei valuta mitte magushapult, vaid suisa kibedalt. äkäää, elusees ei julge ma oma tundest teisele poolele rääkida.
on tunne...ja vaatasin, mis tuleb. omasoodu ja nüüd ei mäletagi, kumb see enne ütles, et...aga see polegi nii tähtis, pigem see, et mõlemad end hästi
tunneksid, et ei peaks aina ootama- vot nüüd ta ütleb.., või kas ma ikka julgen esimesena tunnistada oma suurt kiindumust, jne. 
kindlasti öelda....
Mul pigem selline tunne, et ei taha midagi kuulda mingitest tunnetest hetkel.
Eriti veel, kui peab ära minema... On parem, kui ilusad sõnad haiget
ei tee.
annan ikka märku kuna nii endal hinges rahu
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Kui ikka kohe aru saada, et lootust pole, siis vist vaikiksin, milleks ennast lolliks teha...