Board logo

Õppige armastama!
sales - 02.05.2003 kell 11:12

Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama
---------------------------------------------------

Seejuures ei olnud jutt uutest seksipoosidest, vaid just selle hella ja erootilise tunde õppimisest.
---------------------------------------------------
Ja meelde tuli kunagise joonistusõpetaja ütlus, et igat inimest saab joonistama õpetada, ainult ühest saab kunstnik ja enamusest kunskäsitöölised

---------------------------------------------------
Mis arvatakse sellisest võimalusest - õppida armastama?
Kas ristlevad meie erootilistel ristteedel ka äkki need armastuse kunstkäsitöölised?


Hiirekas - 02.05.2003 kell 11:18

Tsitaat:
Algne postitaja: sales

Mis arvatakse sellisest võimalusest - õppida armastama?
Kas ristlevad meie erootilistel ristteedel ka äkki need armastuse kunstkäsitöölised?


Vaata mul on kogutud igasugu lahedaid mõtteteri jaüks neist on selline:
ENNE KUI ÕPID TUNDEID VARJAMA, ÕPI NEID VÄLJA NÄITAMA.

Seega pole asi õppimises vaid enda vamises ja kindlasti aususes. Valetada tähendab ikka eelkõige ennast petta. Ava ennast jäägitult ja siis pole õppida vaja. Sexpoodide asjad ilmusid minu ellu oluliselt hiljem, kui ma sexist tõelist naudingut tunda sain. Seega on need vaid erilahendused. Nautida ennas, oma tegevust ja teist inimest, seda ei saa õppida, seda on vaja tunda. Tund aga saab sellist asja vaid avatult tunnetele.


MonaLisa - 02.05.2003 kell 11:22

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama
---------------------------------------------------

Mis arvatakse sellisest võimalusest - õppida armastama?



hmm..kas pärast eksam ka tuleb Teoreetiliselt ju igas inimeses on väga erinevad tunded ja iseloomujooned varjul. Nn. passivsele "kunstnikule" võib sellisest brođüürist ka abi olla
Kuid kõige paremini armastust õpetavad ikka lähedased ja hoolivad inimesed


Lola69 - 02.05.2003 kell 11:24

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Seega pole asi õppimises vaid enda avamises ja kindlasti aususes. Valetada tähendab ikka eelkõige ennast petta. Ava ennast jäägitult ja siis pole õppida vaja. /.../ Nautida ennas, oma tegevust ja teist inimest, seda ei saa õppida, seda on vaja tunda. Tund aga saab sellist asja vaid avatult tunnetele.


Tunnetega toimetulek, nende teadvustamine ja avamine aga ON ÕPITAVAD. Kui teadvustada omale vajadus selle õpetuse järgi, siis igaühele.
Kuid peas on meil mustmiljon tõde, mis pärsivad avamist ja avatust.


Kayleigh´n I - 02.05.2003 kell 12:24

Õpetaks keegi mulle, kuidas enam mitte kunagi armastada
Sest armastanud olen ja sai küllalt..

Ja seda taas teha või õppida?
Ju ta on nagu rattaga sõit .. tuleb meelde jälle.


Hiirekas - 02.05.2003 kell 12:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Õpetaks keegi mulle, kuidas enam mitte kunagi armastada
Sest armastanud olen ja sai küllalt..

Ja seda taas teha või õppida?
Ju ta on nagu rattaga sõit .. tuleb meelde jälle.


Vat selle kooli lõpetaks minagi ja oleks nõus ka doktoriks saama. Ehk päästaks see mind lõpututest sekeldustest ja enesele haiget tegemisest.


Mara - 02.05.2003 kell 13:08

mõtetu asi....sama hästi, et sa õpid tundma kurvastust...tundeid ei saa õppida...


Lola69 - 02.05.2003 kell 13:40

Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
mõtetu asi....sama hästi, et sa õpid tundma kurvastust...tundeid ei saa õppida...


Tundeid ei saa jah õppida. Küll saab aga õppida neid ära tundma ja väljendama, välja näitama. Ja nägema.


Hiirekas - 02.05.2003 kell 14:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Tundeid ei saa jah õppida. Küll saab aga õppida neid ära tundma ja väljendama, välja näitama. Ja nägema.


kas nüüd just õppida, pigem on see julgus ja enesekindlus mis laseb sul neid välja paista.


Lola69 - 02.05.2003 kell 14:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Tundeid ei saa jah õppida. Küll saab aga õppida neid ära tundma ja väljendama, välja näitama. Ja nägema.


kas nüüd just õppida, pigem on see julgus ja enesekindlus mis laseb sul neid välja paista.

Ei, siin ma pole nii lihtsalt nõus. See on omandatav. Ja kui tead kuidas, on suur tükk julgust ka juba ju olemas.
Kuda selle emotsionaalse intelligentsusega lood ongi?


Hiirekas - 02.05.2003 kell 14:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kuda selle emotsionaalse intelligentsusega lood omgi?



Intelligentne inimene ei jää ju hätta, minu arvates antakse see ikka verega kaasa. öeldakse ju, et gentelmani hakatakse kasvatama 100 aastat enne tema sündi.


sales - 02.05.2003 kell 16:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Õpetaks keegi mulle, kuidas enam mitte kunagi armastada
Sest armastanud olen ja sai küllalt..

Ja seda taas teha või õppida?
Ju ta on nagu rattaga sõit .. tuleb meelde jälle.


Vaidleks Sulle vastu mõne koha pealt. Ma arvan, et pettumine armastuses või vastuarmastusest ilma jäämine või armsama kaotus ei tohiks Sinus äratada soovi mitte kunagi enam armastada. Siis Sa ehitad omale mõistusega ette seina ja kannatad selle seina taga üksi. Olen ise sellise seina taga elanud ja tean, kui julm see on - iseenda suhtes kõigepealt.
-------------------------------------------------
Ma arvan, et armastuses tuleb usaldada südant rohkem kui mõistust. Isegi siis kui su armastust vastu ei võeta... On ju nii hea armastada, tunnetada tema õnne ja sisemist soojust. Ikka palju parem kui elada üldse ilma armastuseta...


Lola69 - 02.05.2003 kell 16:48

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Ma arvan, et armastuses tuleb usaldada südant rohkem kui mõistust. Isegi siis kui su armastust vastu ei võeta... On ju nii hea armastada, tunnetada tema õnne ja sisemist soojust. Ikka palju parem kui elada üldse ilma armastuseta...


Õigust räägid, õigust.
Ka kui tunne jääb vastamata, siis säilib mingi lootus ikka, et sooja on ka sinule. See selline ettekujutav unistus. Südamel on kerge, ta hõljub ja hõiskab.
Ka ilma vastuarmastuseta armastus säratab ju ihu ja hinge, annab tiivad.
Lihtsalt veel kaunim on, kui sellel tundel on kaks poolt, mitte seda ei mahuta vaid üks süda.


Hiirekas - 02.05.2003 kell 17:39

Tsitaat:
Algne postitaja: sales

Vaidleks Sulle vastu mõne koha pealt. Ma arvan, et pettumine armastuses või vastuarmastusest ilma jäämine või armsama kaotus ei tohiks Sinus äratada soovi mitte kunagi enam armastada. Siis Sa ehitad omale mõistusega ette seina ja kannatad selle seina taga üksi. Olen ise sellise seina taga elanud ja tean, kui julm see on - iseenda suhtes kõigepealt.
-------------------------------------------------
Ma arvan, et armastuses tuleb usaldada südant rohkem kui mõistust. Isegi siis kui su armastust vastu ei võeta... On ju nii hea armastada, tunnetada tema õnne ja sisemist soojust. Ikka palju parem kui elada üldse ilma armastuseta...


Hmmm, kui ma sinu eelneivaid postitusi vaatan, siis tekiv kohati tunne, et sa ei tea ise ka mida sa tahad. Või on su meel nii muutlik, kui tuul.
Sorry, see pole küll teemasse, aga pidin mainima.

Mina olen nõus sellega, et pigem võiks õppida oma tundeid mitte ellu äratama. Liiga lihtsalt tehakse haiget.


sales - 02.05.2003 kell 21:09

Hmmm, kui ma sinu eelneivaid postitusi vaatan, siis tekiv kohati tunne, et sa ei tea ise ka mida sa tahad. Või on su meel nii muutlik, kui tuul.
Sorry, see pole küll teemasse, aga pidin mainima.

Mina olen nõus sellega, et pigem võiks õppida oma tundeid mitte ellu äratama. Liiga lihtsalt tehakse haiget.



--------------------------------------------------
Siis pole sa minust aru saanud...
--------------------------------------------------
Ülikoolipõlves oli mul 2 aastat kestnud armastus, mis lõppes armsama surmaga. See kaotusevalu kapseldus minus nii julmalt, et ma välistasin enda jaoks armastuse. Mitte seksi. Abiellusin, sest tüdruk jäi minust rasedaks. Lõpuks lahutasime, sest selgus, et nii oli mõlemale parem, kuna armastust ei olnud. Ma lihtsalt ei lasknud armastust endale ligi. Ma lausa põgenesin, kui tundsin, et siginesid hellad tunded.
Ja siis tuli täiesti ootamatult ühest foorumist kuid kestev kirjavahetus - kirjasõprus. Üle 500 kirja, igapäevased vestlused MSN-is nüüd varsti 8 kuu jooksul ja ainult 8 kohtumist. Meie suhe, see on kahtlemata täis sisemist soojust, hellust, teineteisemõistmist, usaldust ja austust. Armusin meie esimesel kohtumisel ja ilmselt sellepärast ei põgenenud, et järgmise kohtumiseni olid ainult, ohutud minu mõistuse jaoks, kirjad...Tema jaoks oli oluline säilitada perekond lapsele ja elada perekonnas kunagise armastuse nimel oma mehega, seega oma armastust ta mulle vastu ei pakkunud. Sellele vaatamata ma ei ole enam seina taga, ma armastan. Ja on hea armastada ja mõnus olla armunud isegi ilma vastuarmastuseta. Võibolla on mõne mu kommis valu, teises igatsust, kolmandas kurbust üksiolekust. Aga ma pole õnnetu ja kalk ja osavõtmatu, enam mitte ühegi inimese vastu - ma ütleks, et olen tänu armastusele hingeliselt kasvanud. Ja see on hea.
---------------------------------------------------
SEE ON MINU LUGU.
---------------------------------------------------


Lola69 - 02.05.2003 kell 21:35

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Ja siis tuli täiesti ootamatult ühest foorumist kuid kestev kirjavahetus - kirjasõprus./.../ Armusin meie esimesel kohtumisel ja ilmselt sellepärast ei põgenenud, et järgmise kohtumiseni olid ainult, ohutud minu mõistuse jaoks, kirjad... /.../


See ei ole küll siin teemaks, aga .. Kirjad on minu jaoks kõige ohtlikum asi üldse. Eriti mis puutub armumisse ja armastusse. Ja selle kirjadesse valamisse.
Ma usun, et korra neid kirju kirjutanuna, me enam õpetust armastama õppimise kohta ei vaja. See on suurim ja olulisim kool.
Küll aga võib nö keelatud armastus õpetada kirjutama omal moel ja kriipimata.
Aga see oleks juba teema Kuidas kirjtada kirju ...


sales - 03.05.2003 kell 10:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Ja siis tuli täiesti ootamatult ühest foorumist kuid kestev kirjavahetus - kirjasõprus./.../ Armusin meie esimesel kohtumisel ja ilmselt sellepärast ei põgenenud, et järgmise kohtumiseni olid ainult, ohutud minu mõistuse jaoks, kirjad... /.../


See ei ole küll siin teemaks, aga .. Kirjad on minu jaoks kõige ohtlikum asi üldse. Eriti mis puutub armumisse ja armastusse. Ja selle kirjadesse valamisse.
Ma usun, et korra neid kirju kirjutanuna, me enam õpetust armastama õppimise kohta ei vaja. See on suurim ja olulisim kool.
Küll aga võib nö keelatud armastus õpetada kirjutama omal moel ja kriipimata.
Aga see oleks juba teema Kuidas kirjtada kirju ...


Oled arusaaja naine - Lola!
Kirjade võlu ja valu ja oskus neid kirjutada - selles on tõesti "armastama õppimise" kõrgkursuse maitset...
Kui ma siin eespool ütlesin, et armusin esimesel kohtumisel, siis päris nii see ei olnud. Armumine sai valmis kirjades ja kinnitati soojaks suhteks kohtumisel.
-------------------------------------------------
Aga kui jääda "koolitustasemele", siis ei saa märkimata jätta veel ühte:
kui kirju võiks pidada "loenguteks" ja kohtumisi "seminarideks", siis saab ühest kohtumisest "eksamipäev", mis otsustab kogu suhtluse edaspidiseks.
Tahan öelda, et kirjad siiski ei otsusta midagi - otsustab kohtumine reaalis.


sales - 03.05.2003 kell 11:26

Hiirekas/väljavõte sinu kommist:
Mina olen nõus sellega, et pigem võiks õppida oma tundeid mitte ellu äratama. Liiga lihtsalt tehakse haiget.





Kui võrrelda sinu eelnevaid komme( 2.5.-11:18 ja 2.5. - 12:29) ülaltooduga, siis kuidas sa selle dilemma lahendaks?
Ühelt poolt - avada ennast ja näidata ja
teiselt poolt - õppida tundeid mitte kunagi avama, õppida mitte kunagi armastama
--------------------------------------------------
Kui õppida mõistusega armastuse uks suletuna hoidma, siis võib ta ilmselt "kinni kiiluda ja roostetada" ja vajadusel sa seda enam lahti ei saagi.

Ja kuidas siis olla avatud ja näidata ennast, kui oled armastamisest loobunud? Minu arvates mõjub selline olek teistele eemaletõukavalt, sest teised tajuvad seda ükskõiksusena ja hoolimatusena. Ja kes ei väljenda oma vajadust armastada - seda ka ei märgata.
------------------------------------------------
Sry, kui sain sinust valesti aru.


Hiirekas - 03.05.2003 kell 11:40

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Hiirekas/väljavõte sinu kommist:
Mina olen nõus sellega, et pigem võiks õppida oma tundeid mitte ellu äratama. Liiga lihtsalt tehakse haiget.



Kui võrrelda sinu eelnevaid komme( 2.5.-11:18 ja 2.5. - 12:29) ülaltooduga, siis kuidas sa selle dilemma lahendaks?
Ühelt poolt - avada ennast ja näidata ja
teiselt poolt - õppida tundeid mitte kunagi avama, õppida mitte kunagi armastama
--------------------------------------------------
Kui õppida mõistusega armastuse uks suletuna hoidma, siis võib ta ilmselt "kinni kiiluda ja roostetada" ja vajadusel sa seda enam lahti ei saagi.

Ja kuidas siis olla avatud ja näidata ennast, kui oled armastamisest loobunud? Minu arvates mõjub selline olek teistele eemaletõukavalt, sest teised tajuvad seda ükskõiksusena ja hoolimatusena. Ja kes ei väljenda oma vajadust armastada - seda ka ei märgata.
------------------------------------------------
Sry, kui sain sinust valesti aru.


Ei ole siin mingit müstikat. Oelngi avatud ja võtangi vastu.
Teisalt on sellega nii, et tervisele on kasulikum mitte armuda, sest haiget ei taha keegi saada. Ja kui vaadata meie kallite meeste maailmas ringi, siis tekib kohati tunne, et ega nad seda tegelikult ei väärigi, et keegi neid armastaks. Tunnete valetamist on kohati liiga palju.

Ole siis siin avatud, vaid selleks, et keegi sulle lihtsalt lõhust ja sportlikust huvist haiget teeb.


Lola69 - 03.05.2003 kell 11:54

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Oled arusaaja naine - Lola!
/.../ Armumine sai valmis kirjades ja kinnitati soojaks suhteks kohtumisel.
/.../ Tahan öelda, et kirjad siiski ei otsusta midagi - otsustab kohtumine reaalis.


Ma tänan komplimendi eest.

Aga ... kirjade puhul sõltub palju kirjutajast. Armuda võib ka kohtumata ... Ammu enne. Vaid kahe sõna kohtudes.


sales - 03.05.2003 kell 12:04

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas


Ei ole siin mingit müstikat. Oelngi avatud ja võtangi vastu.
Teisalt on sellega nii, et tervisele on kasulikum mitte armuda, sest haiget ei taha keegi saada. Ja kui vaadata meie kallite meeste maailmas ringi, siis tekib kohati tunne, et ega nad seda tegelikult ei väärigi, et keegi neid armastaks. Tunnete valetamist on kohati liiga palju.

Ole siis siin avatud, vaid selleks, et keegi sulle lihtsalt lõhust ja sportlikust huvist haiget teeb.




OK!
Kuigi meeste kohta on sinu hinnang küll hävitav, aga loodan, et sul on õnne ja mõne tera sõkalde ( - neid teemapüstituses nii meest kui naiste hulgas - armastuse kunstkäsitöölisteks nimetasin) hulgast leidnud oled.
---------------------------------------------------

Minu arvates on inimsuhetes üldse ja armastuses eriti üks kuldreegel: SÜDA OTSIB JA ÜHENDAB, AGA MÕISTUS KAITSEB. Mitte vastupidi - et mõistus kõigepealt kaitseb ja ei lasegi südant enam otsida...

-------------------------------------------------
Aga, et me aegajalt ikka südant valutame, petta saame ja hüljatuks jääme, siis sellest lihtsalt ei pääse kuhugi. ei tööl, kodus ega puhkehetkil - nagu öeldakse. Aga hunti kartes ei tohi küll kaunis metsas käimata jätta...


Lola69 - 03.05.2003 kell 12:29

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Ja kes ei väljenda oma vajadust armastada - seda ka ei märgata.



Ma tükin küll vist valesse kohta, valesse arutelusse kommenteerima hetkel, aga oleks see vaid nii lihtne. Et ei märgata seda, kes ei väljenda vajadust armastada. Kahjuks kipume märkama vaid omaenda vajadust


Hiirekas - 03.05.2003 kell 12:30

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Aga, et me aegajalt ikka südant valutame, petta saame ja hüljatuks jääme, siis sellest lihtsalt ei pääse kuhugi. ei tööl, kodus ega puhkehetkil - nagu öeldakse. Aga hunti kartes ei tohi küll kaunis metsas käimata jätta...


Ega ma ei jäta metsas läimata. Pigem on tege selles, minu partnerivaliku krieeriumid on vist need valed. Meeldivad ikka need ilusad, hästi holitsetud jne., ühesõnaga kaanepoisitüüpi mehed. Aga mis teha, no ei suuda ma kohe kuidagi latti alla lasta.


Lola69 - 03.05.2003 kell 12:32

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Aga hunti kartes ei tohi küll kaunis metsas käimata jätta...


Lihtsalt plaastrikarb ja pakk sidet kaasa ja teele Lapime haavad. Kui ka hammustada saame.

Ja puudegi vahel piilub ju päike Säratades sinililli.


Hiirekas - 03.05.2003 kell 12:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Aga hunti kartes ei tohi küll kaunis metsas käimata jätta...


Lihtsalt plaastrikarb ja pakk sidet kaasa ja teele Lapime haavad. Kui ka hammustada saame.

Ja puudegi vahel piilub ju päike Säratades sinililli.


Nii ta on, unistada ju võiks aga eluga peab leppima ja sellega mis ta annab ka.


webkaaren - 03.05.2003 kell 16:00

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama



Ehk saaks selle brozüürikese täpsemaid andmeid?
Ei usu, et see õpitav on. Usun küll, et ehk on õpitav mitte vigu tegema.
Aga puhtast uudishimust lehitseksin siiski läbi.


kontorihiir - 03.05.2003 kell 16:23

Teoorias võime ju kõik tugevad olla aga selle järgi toimida IRL on ikka midagi muud. Elu pole raamat. Muidugi võime meeles pidada ehk põhitõdesid ja neid siis õigel ajal meelde tuletada aga kas siis jälle aega jagub kui seda vaja peaks olema. Elu läheb ikka oma rada.
Mis siis viga oleks kui saaks aga raamatust näpuga rida ajada ja selle järgi elada. Oleksime kõik äkki edukad ja ideaalsed inimesed.... ehh


sales - 04.05.2003 kell 00:15

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Teoorias võime ju kõik tugevad olla aga selle järgi toimida IRL on ikka midagi muud. Elu pole raamat. Muidugi võime meeles pidada ehk põhitõdesid ja neid siis õigel ajal meelde tuletada aga kas siis jälle aega jagub kui seda vaja peaks olema. Elu läheb ikka oma rada.
Mis siis viga oleks kui saaks aga raamatust näpuga rida ajada ja selle järgi elada. Oleksime kõik äkki edukad ja ideaalsed inimesed.... ehh


Täitsa tõsi ja seda me siin nüüd olemegi tõestanud!
Meie igaühe armastamise oskus on loomusund + see mille saime kaasa lastetoast ja õpime elust.


Lola69 - 04.05.2003 kell 00:20

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama



Ehk saaks selle brozüürikese täpsemaid andmeid?
Ei usu, et see õpitav on. Usun küll, et ehk on õpitav mitte vigu tegema.
Aga puhtast uudishimust lehitseksin siiski läbi.


Ma tahaks ka neid andmeid.
Aga õpitav on see tunnete näitamise-lugemise osa.


Lola69 - 04.05.2003 kell 00:25

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Meie igaühe armastamise oskus on loomusund + see mille saime kaasa lastetoast ja õpime elust.


Millegipärast on mul tunne, et elu oma õppetunnid unustame kiiremini. Lastetuba aga püsib kaljukindlalt käitumismallides.


Hiirekas - 04.05.2003 kell 16:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../ Meie igaühe armastamise oskus on loomusund + see mille saime kaasa lastetoast ja õpime elust.


Millegipärast on mul tunne, et elu oma õppetunnid unustame kiiremini. Lastetuba aga püsib kaljukindlalt käitumismallides.


Eks seal lastetoas on kinni nii mõnegki meie arusaamad, seejuures ka see mis puutub suhetesse, armastusse ja sexi.


li-li - 05.05.2003 kell 02:59

armastust õppidatundub tõesti sutsu jabur.........peax nagu emapiimaga antud olema.(meelde tuletusex,et imik sünnib ju puhtana ja armastusega)Puhtad ja siirad tunded on need mis aitavad armastust hoidaMida rohkem elu oma pahupoolt sulle näitab ja mida rohkem sa end valedega kaitsed,seda hullemini mürgitad sa armastust


sai vist tõsine blaa-blaaa-blaaa mõne jaox


sales - 05.05.2003 kell 05:55

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
armastust õppidatundub tõesti sutsu jabur.........peax nagu emapiimaga antud olema.(meelde tuletusex,et imik sünnib ju puhtana ja armastusega)Puhtad ja siirad tunded on need mis aitavad armastust hoidaMida rohkem elu oma pahupoolt sulle näitab ja mida rohkem sa end valedega kaitsed,seda hullemini mürgitad sa armastust


sai vist tõsine blaa-blaaa-blaaa mõne jaox


Ei ole see mingi blaa-blaa!

Ma arvan, et igalühel meist on VAJADUS armastada. Ma ei mõtle selle all mitte ainult füüsilist vajadust, genitaalset vajadust.
Et elus ( töös, kodus ja ühiskonnas üldse) läbi lüüa, stressile vastu pidada peame olema vitaalsed ja reipad. Peab olema keegi, kellele toetuda, keda usaldada...
Ja selle leiame armastades!


li-li - 05.05.2003 kell 06:21

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
armastust õppidatundub tõesti sutsu jabur.........peax nagu emapiimaga antud olema.(meelde tuletusex,et imik sünnib ju puhtana ja armastusega)Puhtad ja siirad tunded on need mis aitavad armastust hoidaMida rohkem elu oma pahupoolt sulle näitab ja mida rohkem sa end valedega kaitsed,seda hullemini mürgitad sa armastust


sai vist tõsine blaa-blaaa-blaaa mõne jaox


Ei ole see mingi blaa-blaa!

Ma arvan, et igalühel meist on VAJADUS armastada. Ma ei mõtle selle all mitte ainult füüsilist vajadust, genitaalset vajadust.
Et elus ( töös, kodus ja ühiskonnas üldse) läbi lüüa, stressile vastu pidada peame olema vitaalsed ja reipad. Peab olema keegi, kellele toetuda, keda usaldada...
Ja selle leiame armastades!


.....ja äkki inimesed ajavad kõik enda jaox keerulisex teadmata,et hoolimine ja lugupidamine näitab ka armastust.........ligimise armastus....no mis see siis on


ipsu - 05.05.2003 kell 09:36

On võimalik õppida inimest armastama....ja armastust peab oskama ka elus hoida.


sales - 05.05.2003 kell 19:29

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama



Ehk saaks selle brozüürikese täpsemaid andmeid?
Ei usu, et see õpitav on. Usun küll, et ehk on õpitav mitte vigu tegema.
Aga puhtast uudishimust lehitseksin siiski läbi.


Ma tahaks ka neid andmeid.
Aga õpitav on see tunnete näitamise-lugemise osa.


Eks neid seksi, abielu ja armastuse õpikuid ole raamatupoodides küllaga. Ainult, et loevad neid ju põhiliselt need inimesed, kellel asi niigi korras. Ja kui me elust visalt õppust võtame, siis raamatutarkusest veel vähem. Sellepärast siis püstitasin teema mitte raamatutarkusest, vaid soovist arutleda selle üle miks mõnikord armastus hääbub.

---------------------------------------------------
Eks armastus tule meie juurde niikuinii. Arvan - me ei oska teda hoida. Sest kuidas siiski miski, mis oli kunagi nii hea muutub tasapisi kurbuseks, pettumuseks, ebakindluseks, kahetsuseks või vihaks. Enamikel juhtudel kraamitakse siis lagedale kogu tõde sellest, mis teine on teinud valesti või tegemata jätnud. Aga kas probleem on ikka selles?


Hiirekas - 06.05.2003 kell 00:05

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Eks neid seksi, abielu ja armastuse õpikuid ole raamatupoodides küllaga. Ainult, et loevad neid ju põhiliselt need inimesed, kellel asi niigi korras. Ja kui me elust visalt õppust võtame, siis raamatutarkusest veel vähem. Sellepärast siis püstitasin teema mitte raamatutarkusest, vaid soovist arutleda selle üle miks mõnikord armastus hääbub.

---------------------------------------------------
Eks armastus tule meie juurde niikuinii. Arvan - me ei oska teda hoida. Sest kuidas siiski miski, mis oli kunagi nii hea muutub tasapisi kurbuseks, pettumuseks, ebakindluseks, kahetsuseks või vihaks. Enamikel juhtudel kraamitakse siis lagedale kogu tõde sellest, mis teine on teinud valesti või tegemata jätnud. Aga kas probleem on ikka selles?


Ütle mulle inimene, kuidas on võimalik tundeid õppida. Need kas on või pole. Armastus on minu jaoks tunne. Või olen ma peast põrunud. Ma väga loodan, et mu teele ei satu kunagi mees, kes kusagilt raamatust õpib pähe mingid fraasid, fragmendid, situatisiooni jne. Ma väga tahaks, et see inimene käituks loomulikult ja armastaks mind ainult talle omasel moel. Olen kindel vaid selline lihtne ja siiras armastus teeks mind õnnelikuks.
Aga paistab, et olen lollike kes loodab midagi, mis on koos saurustega välja surnud. Loodab leida ÜHT, AINUMAT JA TÕELIST ARMASTUST.


Virgin - 06.05.2003 kell 09:15

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Eks armastus tule meie juurde niikuinii. Arvan - me ei oska teda hoida. Sest kuidas siiski miski, mis oli kunagi nii hea muutub tasapisi kurbuseks, pettumuseks, ebakindluseks, kahetsuseks või vihaks. Enamikel juhtudel kraamitakse siis lagedale kogu tõde sellest, mis teine on teinud valesti või tegemata jätnud. Aga kas probleem on ikka selles?
Tänapäeval käib see kokku- ja lahkuminek kuidagi väga lihtsalt tõesti... tekivad esimesed probleemid - lüüaxe ux kinni ja astutaxe minema... nii lihtne...
Raamatuid võib ju lugeda, aga tihti ei käituta reaalses olukorras ikkagi vastavalt neile... iseenda loomuse vastu ei saa keegi ja õpetusi endale peale ei suru ju...


pisimimm - 06.05.2003 kell 09:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas

Ütle mulle inimene, kuidas on võimalik tundeid õppida. Need kas on või pole. Armastus on minu jaoks tunne. Või olen ma peast põrunud. Ma väga loodan, et mu teele ei satu kunagi mees, kes kusagilt raamatust õpib pähe mingid fraasid, fragmendid, situatisiooni jne. Ma väga tahaks, et see inimene käituks loomulikult ja armastaks mind ainult talle omasel moel. Olen kindel vaid selline lihtne ja siiras armastus teeks mind õnnelikuks.
Aga paistab, et olen lollike kes loodab midagi, mis on koos saurustega välja surnud. Loodab leida ÜHT, AINUMAT JA TÕELIST ARMASTUST.


Ei, sa pole ainuke, ka minu jaoks on armastus tunne, mis kas on või teda pole....see pole õpitav. Õppida võime me grammatikat, arvutamist jms.... Kuid armatust....ei usu. Me võime seda tahta hoida, kuid kui ikka tunded jahtuvad, siis pole ka sellest hoidmise õppimisest kasu... Inimesed kasvavad üksteisest lahku aja jooksul, neil on erinevad huvid ja mida aeg edasi, seda enam harjutakse teineteisega ja soovitakse tegelda endale põneva tegevusega - sest kaaslane on ju kõrval niikuinii.... Ja nii ta läheb.... kõige kaduva teed...


murjam - 06.05.2003 kell 09:43

minu arvates ei ole võimalik armastama õppida, see peab tulema iseenesest. Mingist pingutatud armastusest ei tule kohe kindlasti midagi välja. Ise olen täiesti selle vastu, et tihtipeale abiellutakse sellepärast, et laps tulemas- kas see on lahendus- ega sõrmuse sõrme panemine ei pane teist inimest armastama. Kui ikka tunnet ei ole, ei saa ka peale sundida.


Hiirekas - 06.05.2003 kell 10:29

Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ise olen täiesti selle vastu, et tihtipeale abiellutakse sellepärast, et laps tulemas- kas see on lahendus- ega sõrmuse sõrme panemine ei pane teist inimest armastama. Kui ikka tunnet ei ole, ei saa ka peale sundida.


Ei ole ju nii, et küll harmastama hakkad. See vana ja kulund väljend teemal: tee tööd ja siis tuleb armastus, on mu arust väga vale.


Lola69 - 06.05.2003 kell 11:32

Jah, tundeid endid ei ole võimalik omandada. Aga .. sageli on nad meis lihtsalt olemas, aga me ei oska neid näha, ära tunda. Ja see vallandav hetk/faktor jääb mingil hetkel puudu.
Õppida on võimalik tundeid ära tundma, teadvustama, nägema nii endas kui teistes. Ma olen enam kui kindel, et me sageli lihtsalt tormame inimestest mööda ja me ei oska nende käitumist, ütlemist, astumisi tõlgendada. Nad võivad meie vastu väga paljut tunda ja seda omal moel ka välja näidata, aga me ei oska just seda neile omast viisi lugeda. Teise tunnete äratundmine on aga suuteline käivitama ka meis selle ürgse suure tundva jõu.


sales - 06.05.2003 kell 18:11

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: sales

Ütle mulle inimene, kuidas on võimalik tundeid õppida. Need kas on või pole. Armastus on minu jaoks tunne. Või olen ma peast põrunud. Ma väga loodan, et mu teele ei satu kunagi mees, kes kusagilt raamatust õpib pähe mingid fraasid, fragmendid, situatisiooni jne. Ma väga tahaks, et see inimene käituks loomulikult ja armastaks mind ainult talle omasel moel. Olen kindel vaid selline lihtne ja siiras armastus teeks mind õnnelikuks.
Aga paistab, et olen lollike kes loodab midagi, mis on koos saurustega välja surnud. Loodab leida ÜHT, AINUMAT JA TÕELIST ARMASTUST.


Ei, armas inimene, ka mina ei usu, et tundeid on võimalik õppuda. Selles ma ka teemapüstituses kahtlesin...
---------------------------------------------------
Ma arvan ise ka, et armumine on
emotsionaalne ilmutus, mida ei saa adekvaatselt seletada,ammugi siis õppida!
Ja kui see ilmutus läbib meie aju seksuaalse keskme, siis tekib kirg.
Ja kui ilmutus ja kirg kiidetakse heaks meie mõistuse poolt, siis on see armastus.
---------------------------------------------------
Sai muidugi segane seletus, aga kuidagi nii peaks see vähemalt minu ajus toimuma...
Kuna armastuse sünni juures on mõistusel juba teatud osa, järelikult peaks saama seda protsessi mingil moel teadmistega mõjutada, tunnet omaks võtta või eemale tõugata, kuidagi nii...


Lii001 - 17.05.2003 kell 10:52

Miks ma arvan et arnastama ei saa õppida....ilmselt sobiks siia :"Sydant ei saa käkida..." Mina usun et see on tõsi...
Aga kui kellelgi on teistpidi kogemus siis rääkige mulle ka sellest....


anne51 - 12.06.2006 kell 13:09

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Sattus eelmisel nädalal kätte brošüürike sellise soovitusega. Et armastama saab ka õppida niisama nagu autot juhtima või kirjutama
---------------------------------------------------

Seejuures ei olnud jutt uutest seksipoosidest, vaid just selle hella ja erootilise tunde õppimisest.
---------------------------------------------------


Jääb mulje, et jutt on üleüldse armastama õppimisest. Olen nõus, et meie hulgas on inimesi, kes seda üldse ei oska. Sageli on need üksinda kasvanud, lapsepõlves ärahellitatud või vastupidi - absoluutselt tähelepanuta jäänud inimesed.
Ei tea, mida too brošüür õpetas, aga mina tahaksin öelda, et on võimalik õppida armastama ühte inimest. Vanasti, kui vanemad valisid oma lastele kaasad, tehti seda ju kogu aeg - õpiti armastama oma abikaasat, sest ta oli seda väärt. Vanemad olid valinud seisusekohase ja igati väärika kaasa ja elu tuli ilus, aga ilusa elu juures ei jää armastus tulemata.
Tänapäeval on vastupidi: armutakse ja loodetakse ilusat elu, aga kui elu ei meeldi, siis armastus kaob.
Ma ei propageeri armastuseta abiellumist, vaid tahtsin anda mõtlemisainet. Mõistuseabielu võib väga hästi õnnestuda, sest armastama õppida on võimalik.
Muide, mina abiellusin armastusest.


Andrew - 12.06.2006 kell 15:08

Proovige hoopis seda: keerad vasema põse ette ja saad nätaka, siis keerad parema põse ette ja saad nätaka siis jälle vasema jne. jne. Ärge naeratust unustage.


assam - 12.06.2006 kell 16:58

Tsitaat:
Algne postitaja: Lii001
Miks ma arvan et arnastama ei saa õppida....ilmselt sobiks siia :"Sydant ei saa käkida..." Mina usun et see on tõsi...
Aga kui kellelgi on teistpidi kogemus siis rääkige mulle ka sellest....

Armastust saab õppida, kui ühtegi teist (loe: paremat) silmapiiril pole. Siis võtad selle mis antakse - parem kui mittemidagi


hendrix - 12.06.2006 kell 17:50

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
aga mina tahaksin öelda, et on võimalik õppida armastama ühte inimest. Vanasti, kui vanemad valisid oma lastele kaasad, tehti seda ju kogu aeg - õpiti armastama oma abikaasat, sest ta oli seda väärt. Vanemad olid valinud seisusekohase ja igati väärika kaasa ja elu tuli ilus, aga ilusa elu juures ei jää armastus tulemata.

"aga ilusa elu...". Selles ongi lugu, et hakata tasapisi nägema elukaaslases head, leiti üles ilus ja siis tuli ka armastus. Kas seda saab nimetatada, "õpiti armastama"? Ma olen päris kindel, et kui panna kokku võõras naine ja mees ning öelda, et ärge tülitsege, kuulake üksteist ära, siis on üsna varsti ka armastus platsis.


earthland - 12.06.2006 kell 17:55

muidugi saab armastama õppida, kui oleks ainult selle jaoks eraldi eliitklassid ja ülikool. Aga ma usun, et spikerdada saab ka.


anne51 - 12.06.2006 kell 19:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
See vana ja kulund väljend teemal: tee tööd ja siis tuleb armastus, on mu arust väga vale.

Miks vale? Kujuta ette, et ehitad maja. Teed kõik oma kätega. Raskusi on palju ja mõnikord tundub sulle, et vihkad seda maja. Ühel päeval on ta valmis, aga nüüd alles mured algavad. Aastad lähevad ja iga võidetud probleemi juures tunned sa üha suuremat seotust ja armastust.


sheridan - 15.06.2006 kell 10:17

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ja meelde tuli kunagise joonistusõpetaja ütlus, et igat inimest saab joonistama õpetada, ainult ühest saab kunstnik ja enamusest kunskäsitöölised



jutt jumala õige. ainult, kas saab võrrelda emotsionaalset eneseväljendamist füüsilise eneseväljendamisega pliiatsi abil. sest just selleks joonistamine kunstkäsitöölise puhul muutub, kus emotsioonid on kõrvalised.

Tsitaat:

Mis arvatakse sellisest võimalusest - õppida armastama?
Kas ristlevad meie erootilistel ristteedel ka äkki need armastuse kunstkäsitöölised?


mulle tundub, et jah. nõmedalt nõudlik nagu ma olen, olen kohtunud sellistega. õnneks on see mulle äratuntav küllalt kiiresti võltsi jutu ja pooside läbi. nii et kaugemale pole asja uurima läinud pole kahju kah.


niceassu - 15.06.2006 kell 12:08

Ei,küsimused tekivad et kas armastuse õpimine võtaks vähemaks südamevalusid...
ehk siis oleks vähem kui mõlem osapool seda teeks kuid mida rohkem sa armastad seda kergem on haiget saada
armastus=iseenda hävitamine osade kaupa
ehe tegelt ma ei usu armastusse kui sellisesse sõnasse


hendrix - 15.06.2006 kell 15:15

sinu mitteuskumine ei tee asja olematuks.


LadyButterfly - 15.06.2006 kell 15:34

''Võib õppida iminest armastama... '' - kummaline küll... ma võtan omale külmalt kalkuleerides kaasa ja siis asun õppima teda armastama?
Armastus on või ei ole. Ja kui see kord partneri vastu kaob siis seda mitte uuesti ei õpita vaid üritatakse tunded uuesti lõkkele puhuda (kui üritatakse). Õppida pole siin midagi
Armastust hoidma või aga õppida küll - lased mõned käest ja iga korraga oma vigadest õppides oled jälle targem


ariita - 15.06.2006 kell 15:48

vat see juba on teadus mida õppida vist ei saa,see oleneb ikka sobimisest---nagu jalg sussisse ja edasi üksteise toel saadakse üheks.Miks lähevad üle 50-e aasta õnnelikus abielus olevad kaasad lausa ühte näguja ka käitumiselt ja mõtetelt sarnasteks?


Imre - 15.06.2006 kell 15:57

ariita
Sobimine on vast eelduseks pikemaajalisemale kooselule.
Armastamise õppimise all on vast mõeldud seda, et tuleks õppida elama koos partneri heade ja halbade omadustega.
Mitte esimese "jama" korral lahku minna.
Õppida andestama jne
Ma arvan nii ....


ariita - 15.06.2006 kell 16:46

millal võiks tulla esimene "jama"mille puhul poleks sobilik lahku minna: kolme kuu pärast, 3 aasta pärast , 13 aasta pärast või 53 aasta pärast; kui partnerid kraaklevad juba esimese 3 kuu jooksul pole nagu sobivusest juttugu,sest siis edasine tuleb ka üks suur"JAMA".


LadyButterfly - 15.06.2006 kell 16:48

Imrel õigus - tuleb õppida sobituma.


Imre - 15.06.2006 kell 17:02

ariita, eks see "jama" oleneb ka taluvuse astmest ja/või
sellest, mis "jama" on kokku keeratud.
On selleks ajaks 3 kuud, 3 aastat või 53 aastat.
Mida pikem aeg, seda rohkem ollaks teineteisega harjunud.
Andestatakse kergemini, ei taheta loobuda rutiinist (väljakujnenud elustiilist).
Aga, kui partnerid kraaklevad juba esimese 3 kuu jooksul, siis võib olla asi selles, et pole teineteise heade ja halbade omadustega harjutud.
Kui petmiseks läheb juba suhte alguses, siis on selge, et see suhe ka läheb, varem või hiljem.(see on juba teine teema)
Mida keegi suuremaks "jamaks" peab.
Väga individuaalne siiski.


ariita - 15.06.2006 kell 17:05

sobivust ei saa õppida see on ikka üks keerulisem kehade keemia ja kui õiget reaktsiooni ei teki pole ka sobivusest juttugi.Esimises armumistuhinas ei tunnetata veel sobivust vaid arvatakse,et ongi kuu ja tähed käes ,aga kui tulevad harutada koosolemises tekkinud keerulisemad küsimused tuleb ka sobivus ilmsiks.


Imre - 15.06.2006 kell 17:13

ariita
Noh, omavahel ideaalselt sobivaid paarikesi on vast vähe
(ma loodetavasti eksin), aga tihtipeale saab ju ka kompromissile jõuda.
Aksepteerida näiteks seda, kui mees istub päevade kaupa kuuris ja nokitseb oma misiganes hobi kallal.
Kaasa lihtsalt ei vingu selle kallal, toimetab omi asju teha parem.
Näiteid võiks palju tuua muidugi ...


LadyButterfly - 15.06.2006 kell 17:17

Mina sobivust ei mõelnudki - ma ütlesin sobitumist, st. suhtes tuleb kokku kasvada ehk teineteisega sobituda


ariita - 15.06.2006 kell 17:28

no-neh! sellesse jalga sobiv saabas ja ongi mõnus ja eluliselt mugav-elu on korras. ... aga sobitan sellesse jalga hädakorral mingi kitsa või laia jalanõu, et nõniaeg edasi minna--- kas sellest kujuneks mugav ja hea edasine elu?Sobitada tuleb ainult hädaolukorras kui muud teed enam üle ei jää; võib ju ükskõik millise "kotaga"edasi tatsata.


LadyButterfly - 15.06.2006 kell 17:32

On kottasid, mis on algul kitsad aga mõnda aega kandes parajad või nagu lootsikud


ariita - 15.06.2006 kell 17:33

"on-on!"


Sybill - 15.06.2006 kell 21:24

Ahistamine, liigne altruism või egoism, armukadedus jms. võivad saatuslikuks saada kaunile vastastikusele armastusele. Ma usun, et raamatukese autorid on silmas pidanud väljendi "õppige armastama" all siiski olemasoleva tunde hoidmist sellisena, et see mõlemale osapoolele oleks nauditav.
Selles mõttes on kindlasti võimalik areneda, kui vaid tahtmist on.


e.murelik - 16.06.2006 kell 16:10

Olen eelkõnelejaga nõus, kuid vähesed viitsivad selle nimel vaeva näha ja see teeb päris kurvaks


ariita - 29.06.2006 kell 16:16

miks peaks ilusa algus olema vaevaline - vaevad tulevad hiljem.


anne51 - 29.06.2006 kell 16:35

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
''Võib õppida iminest armastama... '' - kummaline küll... ma võtan omale külmalt kalkuleerides kaasa ja siis asun õppima teda armastama?
Armastus on või ei ole. Ja kui see kord partneri vastu kaob siis seda mitte uuesti ei õpita vaid üritatakse tunded uuesti lõkkele puhuda (kui üritatakse). Õppida pole siin midagi
Armastust hoidma või aga õppida küll - lased mõned käest ja iga korraga oma vigadest õppides oled jälle targem

Võib-olla pole sõna "õppima" kõige sobivam?
Lady, tahtsin öelda, et armastus tuleb, kui on armastusväärne kaasa. No-jah, vahel ei tulnud ka.
Targad pidid õppima teiste vigadest, lollid oma vigadest. Ma pole omadestki õppinud, ma puhta idioot.


LadyButterfly - 29.06.2006 kell 16:38

'Õppida' pole jah, õige sõna.
Targad õpivad teiste vigadest - õigus jah . Aga kui oma vigadest inimene ka ei õpi siis on ikka loll küll
Oih, anne, seda ei mõelnud ma mitte sinu pihta


anne51 - 29.06.2006 kell 16:43

Ei ole midagi, Lady! Pihtas, põhjas!


skingirl - 29.06.2006 kell 16:52

Pole siin midagi õppida, ujuma õpitakse ka siis kui ülepea kaela vette visatkse, lollid õppige.
See inimene kes suudab kompromisse teha, saab kõikide inimestega hakkama!


Deiviidas - 30.06.2006 kell 10:31

Ma ei kujuta ette mismoodi armastama õppimine võiks välja näha. Inimesed on iseloomult erinevad. Raske on uskuda, et kõik sobivad kõigiga. Paljud inimtüübid on omavahel kohtunud juhuse läbi. Hetkeline meeldivus on viinud kooseluni. Kooseluga edasiliikudes tuleb aga välja, et nende iseloomud ei sobi üldse kokku. Kas sellises suhtes on võimalik teist veel armastama õppida? Ma ei usu, et see võimalik oleks.


anne51 - 30.06.2006 kell 10:33

Ma ei ole iial aru saanud, mida tähendab, et iseloomud ei sobi.
Muide, see oli veneajal põühiargument lahutusteks.


Deiviidas - 30.06.2006 kell 10:50

Mis siin aru saada on!
Näiteks kui omavahel saavad kokku kaks väga tugeva iseloomuga inimest, siis kipuvad taolised suhted sageli, kiiresti käärima minema, sest suhtesse kandub üle ka ego, mis sellistel juhtudel on järeleandmatu. Kui aga kumbki pool ei anna järele on suhe justkui sõjatanner. See kehtib ka kõige väiksemate/süütumate situatsioonide kohta.
See ei ole muidugi reegel.


belleza - 05.07.2006 kell 19:34

iga hetk koos armastatud inimestega õpetab neid aina enam armastama. iga suhe on õpetab midagi..ja inimene soovib enamat ning täiustub.

..täpselt nagu õpitakse vigadestki.


ariita - 06.07.2006 kell 10:30

"õppige armastama" võrduks nagu õppige olema dolerantne, aus, hooliv ja ustav.


Sybill - 06.07.2006 kell 13:44

ariita - raamatu autor on ilmselt silmas pidanud armastust, kui protsessi.


ariita - 06.07.2006 kell 13:46

vabandan,et mööda rihtisin ma arutlesin kui elulist teemat


Blackvell - 23.04.2007 kell 15:47

ausalt öeldes õpiksin heameelega...
aga praegu ei suuda....
ja ehk ongi võimalik seda õppida ja kui on õppimist siis on kaa õpetajaid...
tahaks küll sellist inimest oma silmaga näha....


sossuke - 23.04.2007 kell 19:16

koikidele inimestele pole antud oskust armastada. kahtlen, kas seda mingi juhendi jargi uldse oppida on voimalik.
need inimesed elavad nii, nagu paremaks ja oigemaks peavad, teadmata, et midagi on elus puudu.

nii nagu koik viljapuud ei pruugi kanda vilja, on inimesi, kes ei tunne puudust sellest, et nad ei suuda, ei soovi, ei taha armastada.


Blackvell - 16.09.2007 kell 22:14

siis ma jäägu vihkama....


Tempera - 17.09.2007 kell 14:46

eoh jah, tahaks ka tunda nii nagu varem ....kuidas saaks lahti lasta neist kammitsaist...kõik oleks nagu paisu taga.


sales - 17.09.2007 kell 21:27

Kes selle paisu või tammi ikka muu ehitas, tempera, kui mitte sa ise... on kaks võimalust: kas hüppad üle või kui ei jäksa, siis lammuta nagu maja, mitte ümber lükates vaid osade kaupa lahti harutades, siis saad ka aru, kus kasutu kogemus, mis edasi elada ei lase, kus kasulik, millest tulevikus õppust võtta...