
armastus on enese piinamine !!!!!!!!!!!!!!
nagu lööx endale noa südamesse ja siis keerax seda aeglaselt ringi seal nii kaua kui enam ei ole jõudu ja vajud kokku
aga sa siiski teed seda sest lootus on see mis annab sulle jõudu seda valu kannatada
Tsitaat:
Algne postitaja: gio
armastus on enese piinamine !!!!!!!!!!!!!!
Täitsa nõus sinuga.
Masohism kõige julmemates värvides, sest haiget ei saa füüsiliselt vaid hingeliselt. Ja see ongi see kõige julmem ja kõrvatavam valu..
Aga üks mu tuttav ütles, et südant lukku pannes on elu veel valusam. Võibolla tal oli ..
no armastus elu üks osa, ja paratamatult tuleb sellega kaasa valu, hinge valu, aga inimene nii loll loom ju et arjub kõigega, ka valudega
kõik poodi, et südameid tabasse panna

aga mulle meeldib armastus...päris vahva see......
sõltuv armastus on tõesti üks suurematest piinadest, mida inimene tunda võib. Võiks võrrelda narkootilise sõltuvusega.. Kuid on olemas ka teistsugust
armastust 
ma lihtsalt ei oska enam edasi olla se tunen on minds aasta otsa piinanud just nimelt piinanud sest ma tean et asi ei lähe kaugemale sõprusest ja see teebki kõige rohkem haiget ma ei suuda sellega kohe kuidagi leppida ja iga päev teda näha temaga suhelda se on piin kas teate sellis ttunnet kui süõnu enam ei ole
seepärast ma sellest hoidungi, kui miski kahtlane tunne tekkima hakkab, kohe alla surun. võibolla kunagi...aga hetkel küll mitte. ja see mahasurumine õnnestub mul väga hästi, vist liialt paljuolen pettuma pidanud. usk armastusse minu elus on kadunud.
õnnetu vastamata armastus on muidugi enesepiinamine aga kui on kahepoolsed tunded ja muu mannavaht siis ju päris nummi 
Tsitaat:
Algne postitaja: gio
ma lihtsalt ei oska enam edasi olla se tunen on minds aasta otsa piinanud just nimelt piinanud sest ma tean et asi ei lähe kaugemale sõprusest ja see teebki kõige rohkem haiget ma ei suuda sellega kohe kuidagi leppida ja iga päev teda näha temaga suhelda se on piin kas teate sellis ttunnet kui süõnu enam ei ole
vahest sedagi...kui armastad valet inimest ....
vastamata armastus ei pea tingimata olema õnnetu.. peab inimest vabaks andma, nõudmata-tahtmata midagi.
Kuid vastamata armastus muutub piinaks, kui oodata-loota midagi, teades, et nagunii ei saa.. Ainult kaine mõistus saab maa peale tagasi tuua.
Soovitaks võimalikult vähe aega veeta samas ruumis temakesega, leida endale mõni uus hobi või tegevus, mis kurnaks päriselt ära, nii et mõelda enam ei
jõua..
Nu haiget saab vahel ikka. Ja mis siis.
Ei julge öelda, et ma olen sellega juba harjunud, aga ma ei oska ilma selle tundeta elada. Ja nii tuleb ka valusaid lakse vastu võtta. Ja
ometigi ei raatsi ma seda tunnet piinaks nimetada. Sest ilma oleks ju suisa tükk olemata. Minust, elust ja südamest
Aga just selline on see õige ja ainumas MINA.
Tsitaat:
Algne postitaja: kelly
seepärast ma sellest hoidungi, kui miski kahtlane tunne tekkima hakkab, kohe alla surun. võibolla kunagi...aga hetkel küll mitte. ja see mahasurumine õnnestub mul väga hästi, vist liialt paljuolen pettuma pidanud. usk armastusse minu elus on kadunud.
piinav tunne armastuses ,viitab äkki mõnele puudusele
see mitte nägemise ja suhtlemise teema ei ole õige http://www.kivilinn.tartu.ee/tanel/osho.htm kell viitsimist lugege läbi!!!! ex se läheb üle aga sellest pettumusest ülesaamine on kõige raskem tglt mitte pettumus vaid assjaga leppimine sest inimese loomuses on ju viimase momendid loota isegi siis kui mingit lootuist ei ole
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
piinav tunne armastuses ,viitab äkki mõnele puudusele![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
piinav tunne armastuses ,viitab äkki mõnele puudusele![]()
... kas just puudusele, kui ettevaatlikuks mingi eelnev kogemus kindlasti on teinud.
Kui mõtlen armastusele & armastatule, siis ilmub mu näole alati miski totter naeratus
ja seda ka siis, kui pole teada kas tema üldse sama
tunneb... naudin seda tunnet, mis õnnelikux teeb
ja seda ta teeb... isegi kannatada on mõnikord nauding... nii veider kui see ka pole...
piinav on hoopis armastatuga tülis olla...
Aga iga päev inimesega kokku puutuda & oma tundeid alla suruda... ei tea kas suudax, pole sellist olukorda ette tulnud...
Armastada saab ka vaikides, andmata teada teisele poolele oma tunnetest, vaikida ja armastada, kuid seda peab õppima .... Tunda rõõmu sellest, et saate suhelda, olla koos ilma kohustusteta... Ja ka see võib olla väga kaunis tunne... Õpi seda hindama, mis sul on praegu, asi ei pruugi sugugi nii ilus olla kui temaga enam kokku puutud - puruneda võib vägagi palju...
oehh armastus..paneb naeratama ja sama nukrutsema..hetkeseis vähemalt 
võtsin siin aja maha ja käisin elu yle järele mõtlemas ja leidsin jah et siin pole muud teha kui leppida assjaga sest kui nii edasis sis jään ilma
inimese sõprusest nii et kena nägu ette ja lepin reaalsusega
vähemalt proovin
Tsitaat:
Algne postitaja: gio
võtsin siin aja maha ja käisin elu yle järele mõtlemas ja leidsin jah et siin pole muud teha kui leppida assjaga sest kui nii edasis sis jään ilma inimese sõprusest nii et kena nägu ette ja lepin reaalsusega![]()
vähemalt proovin
Tsitaat:
Algne postitaja: gio
võtsin siin aja maha ja käisin elu yle järele mõtlemas ja leidsin jah et siin pole muud teha kui leppida assjaga sest kui nii edasis sis jään ilma inimese sõprusest nii et kena nägu ette ja lepin reaalsusega![]()
Vat siin mina teeks teisiti. Kui sa lepid asjaga, oled masohhist. Ilus on armunud olla küll, nii paar aastat, aga pikem aeg muutub piinavaks. Ja nagunii on see võimatu-see kena nägu ette. Küll ta juba teab, küll ta aru saab ja ühepoolsest armastusest suhe nagunii hullemaks minna ei saa.
vähemalt proovin


Kahtlane seisund igatahes. Toob kaasa kõrvalnähte ja igasuguseid sekeldusi.
See on kõige õigem variant mida mina kuulnud olen...
Ja ometi ihalevad kõik seda enesepiinamist ja sellega kaasnevaid kõrvalnähte...
