Board logo

Kuidas leida sobivat partnerit?
sales - 01.06.2003 kell 22:49

Siin on mitmes teemas läbi jooksnud ahastus sellest, et armusuhe kipub sageli liiva jooksma, kuna selgub - see kelle leidsid osutub selleks, keda ei otsinud. Mul on olnud täpselt samad mures - lahedalt sujusid üheöö- ja "perioodilised" suhted, aga hingelise klapiga püsisuhted kippusid tooma rohkem valu kui rahuldust.
Rahustasin end sellega, et ju siis ei leidu seda õiget.
Kuni kuulsin ühelt neiult avameelselt: sa pole minu maitse!
Algul ahastasin, aga järele mõeldes... kas polnud see hoopis avastuse hetk...

Eks ma vist olin seni nagu ostja "maalioksjonil", kes sobivat "maali" ei leia. Aga tegelikult olin ju ka ise otsimise "objekt"...
Otsinud ja armunud ideaalidesse ise ideaal olemata, kuivõrd pole olemas ideaalset meest ja naist.

Öeldakse, et sobivad ikka sarnased.
Niisiis - tee endale selgeks, kes sa oled ja mida tahad ja kelleks oled valmis muutuma - toredaks inimeseks.
Ole ise see, keda sa oma ellu tahad meelitada ja sa leiad ta.


Venom - 02.06.2003 kell 13:55

oli küll
ja kuigi sellised nahhaalsed ja julmad väljaütlemised võivad hetkel valusamad tunduda on nad siiski tunduvalt paremad kui hilisemad avastused et nää ikkagi ei sobinud.
ja ega teistmoodi ei leiagi seda õiget kui otsides. Negatiivne seejures vaid see et kõik ei pruugigi leida seda ainust ja õiget. Väljend igaühejaoks on kuskil keegi ei pea maailmas paika. Kahjuks.


Lola69 - 02.06.2003 kell 14:12

Väga aktiivselt otsida ei saagi. Otsides sead omale ette ju mingid tundemärgid, mis otsitaval olema peavad. Küll aga ei pruugi see õige lõpeks neid omada ja tegelikult sa ei vajagi nende olemasolu. Saab ka ilma ja paremini veel. Otsimine seab liiga konkreetsed klapid silmadele.
Tuleb avatud pilgul ilma vaadata. Ja lasta end vaadata (loe: avastada).
Kellegi maitse oleme me kõik ju. Igaühe jaoks on kuskil keegi. Kuid liigne kiirustamine ja liiga selekteeriv otsimine, ei aita just parima tulemuseni.


PrettyLizi - 02.06.2003 kell 20:10

Aga on ju ka vastupidiseid näiteid. Et algul vaatad, et see pole minu maitse. Aga kui on nt räägitud elus ja ilust ja nii mõnestki asjast veel - vaatad inimest hoopis teise pilguga.

Nii juhtud minuga. Algul vaatasin, et on ikka ilueedi küll. Aga kui pool aastat hiljem ühele peole läksime ja rääkima hakkasime, siis selgus, et meie unistused ja maailmavaated on nii sarnased. Ja ei näinud ta enam ilueedi moodi ka.
Nüüd juba 2 aastat koos oleme ja mingit pettumust pole olnud.

Eks see leidmine ole õnne asi ka. Kas see juhtub varem või hiljem aga kunagi juhtub ikka.

Veel üks tähelepanek - ära mine kunagi kindla plaaniga otsima, lihtsalt hois silmad lahti. Nii näed kõike laiemas plaanis ja selgemalt.


Lola69 - 02.06.2003 kell 20:35

Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Aga on ju ka vastupidiseid näiteid. Et algul vaatad, et see pole minu maitse. Aga kui on nt räägitud elus ja ilust ja nii mõnestki asjast veel - vaatad inimest hoopis teise pilguga.
/.../
Veel üks tähelepanek - ära mine kunagi kindla plaaniga otsima, lihtsalt hois silmad lahti. Nii näed kõike laiemas plaanis ja selgemalt.


Just. Minu mõte. See maitse asi aga kipub olema kinni kuskil mälusopis olemasolevais piltides sellest, mis mulle sobib. Mida ma tahan. Samas sunnib see otsima üht ja märkamata teist läheme tegelikult sellest tegelikust maitsest hoopis mööda. Korra keeleotsaga või silmadega roa proovimine ei anna veel ka ju täit ettekujutust maitsest.
Ja nii seame iseendale piirid, mis võivad "õige" sootuks väljapoole piiri jätta.


sales - 08.06.2003 kell 22:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Väga aktiivselt otsida ei saagi. Otsides sead omale ette ju mingid tundemärgid, mis otsitaval olema peavad. Küll aga ei pruugi see õige lõpeks neid omada ja tegelikult sa ei vajagi nende olemasolu. Saab ka ilma ja paremini veel. Otsimine seab liiga konkreetsed klapid silmadele.
Tuleb avatud pilgul ilma vaadata. Ja lasta end vaadata (loe: avastada).
Kellegi maitse oleme me kõik ju. Igaühe jaoks on kuskil keegi. Kuid liigne kiirustamine ja liiga selekteeriv otsimine, ei aita just parima tulemuseni.


Ka mina mõtlen nii, et ei pea kõigest hingest OTSIMA mingit ideaali, vaid lasta just ennast LEIDA: olla ise selline, keda tahad omale partneriks...

--------------------------------------------------
Aga kuivõrd ikka tunnen iseennast?
Seksis näiteks?
Tuleb välja selline lugu, et vajan mitte ainult ja mitte peamiselt füüsilist rahuldust vaid nn. "pühendunud seksi" - hingelist klappi,hellitusi, romantikat, isegi sentimentaalsust...
See oli minu jaoks suur avastus!


Hiirekas - 08.06.2003 kell 23:53

Ütleks nii, et ega ma otsigi, või et teadlikult ei otsi. Mul paraku puudub mingi ettekujutus sellest õigest inimesest niisamuti, kui puudub ettekujutus kust ma ta leian, või kas üldse leian.

Tavatsen alati selle kohapeal öelda üht lihtsat lauset, suhete teemaga tegeleb mul paraku see osakond, mille üle mul kontroll puudub. Mis plaanid seal on ja mille järgi seal valikuid tehakse, no tõesti ei tea.
Vat see armastus juba kord on selline kole asi, et kui see su peale tuleb, siis ei aita enam püssi- ega ussiirohi. Korraga olen kadund ja kui silmad kunagi avan, eks siis ole näha kelle ma leidsin, või kes mind leidis. Mõistusega pole mul siin miskit pistmist.


tiina - 09.06.2003 kell 07:56

Ka minul puudus ettekujutus inimesest kes mulle sobiks. Olin kindel, et sellist polegi, kes mulle sobiks ja kellega suudaks koos elada...keda suudaks jäägitult armastada. Ja ammugi ma ei otsinud kedagi...ei tahtnudki enam kedagi

Tuli aga see inimene nagu välk selgest taevast Ja selline, kelle puhul ma poleks ealeski uskunud, et me kokku üldse sobime.

Polegi vaja otsida, pole vaja endale ette kujutada mingit inimese tüüpi kes sobiks. Selle õigega vist põrkad elus ise kokku ja just siis kui kõikse vähem ootad, mõtled ja tahad


Lola69 - 09.06.2003 kell 10:31

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ka mina mõtlen nii, et ei pea kõigest hingest OTSIMA mingit ideaali, vaid lasta just ennast LEIDA: olla ise selline, keda tahad omale partneriks...
--------------------------------------------------
Aga kuivõrd ikka tunnen iseennast?
Seksis näiteks?
Tuleb välja selline lugu, et vajan mitte ainult ja mitte peamiselt füüsilist rahuldust vaid nn. "pühendunud seksi" - hingelist klappi,hellitusi, romantikat, isegi sentimentaalsust...
See oli minu jaoks suur avastus!


Aga mis se iseenda peensusteni tundmine aitaks? Serveeriksid seda, mida arvad parimaks ja lõpptulemus? Ei ole sina päris sina ise ja leitud armastus ei osutu ka päris selleks mida uskusid/uskus tema olevat.

Aga pühendunud seksi osas pole sa ainumas. Eks seda ihka kõik ... Sest see ju ongi SEE


Lola69 - 09.06.2003 kell 10:35

Tegelikult selgub see kahe inimese suur sobimine alles aastate pärast. Esimesed 10 aastat kooselu on omamoodi katsepolügoon. Nu võib-olla ka veidi vähem aastaid. Aga omamoodi katseaeg on antud meile ka siin. Ja siis on need, kes selle läbivad. On need, kes teevad näo, et läbivad, kuigi sisimas ebaõnnestuvad. On need, kes ebaõnnestuvad ja lähevad uuele katsele peagi ....
Aga isegi õnnestujad ei või lõpuni kindlad olla, et kõik on täpselt nii kui peab. Sest elus kehtib paraku see, et "never say never".

Huvitav. Kas siinkohal on parem elada "kaljukindluses" või veidikese säriseva pingega, aga mis siis kui ...?


Beith - 09.06.2003 kell 12:20

Kusjuures on nii, et kui meeleheitlikult otsid enda kõrvale kedagi, siis sa ei leiagi teda..Minuga juhtus nii...Käisn kogu aeg ringi igatsus silmis, et äkki on nüüd järgmise nuka taga see õige....
Lõpuks otsistasin, et aitab küll, et tegelt mulle meeldib ju üksi uidata ja oma sõpradega olla ja elu nautida nendega..
Ja nii kui ma selle olin endale selgeks teinud, hakkas asi teises suunas liikuma...
Kunagi ei tea, mis järgmiseks juhtub ja kellega kohtuda võid....


Virgin - 10.06.2003 kell 08:38

Kusjuures minul on mitmeid tuttavaid, kelle kohta võin kindlalt väita, et nad pole minu maitse... otse välja pole seda öelnud ja võib-olla seetõttu nad üritavadki muudkui uuesti & uuesti muljet avaldada... kuna nad mind ennastki suht pealiskaudselt tunnevad, siis olen väsinud kuulmast kui tore, vahva, kena ja ideaalne ma olen... aga neil on vale ettekujutus minust ja on lausa näha, et elavad oma unelmates...
Praegu mõtlen, et ei otsigi endale sobivat partnerit... aega küll selle kiire asjaga...


li-li - 16.06.2003 kell 04:55

mina küll tean mida ma tahan ja milline võix olla inimene ,kellega end jagan aga praegu ei kipux veel end siduma,sest pole seda 99% -st


MonaLisa - 16.06.2003 kell 10:57

hmm..sobiva partneri leidmine pole nii keeruline kui enda ja teise elu muutmine selleks, et oleks piisavalt aega teineteise jaoks.. ning oleks soovi edasi areneda koos, ületades raskusi.. Tutvuda pole ju raske, kokku jääda aga on


sales - 16.06.2003 kell 19:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Kusjuures on nii, et kui meeleheitlikult otsid enda kõrvale kedagi, siis SA ei leiagi teda..MInauga juhtus nii...Käisn kogu aeg ringi igatsus silmis, et äkki on nüüd järgmise nuka taga see õige..Kuid kahjuks jälle pidin eksima...
Lõpuks otsistasin, et aitab küll, et tegelt mulle meeldib ju üksi uidata ja oma sõpradega olla ja elu nautida nendega..
Ja nii kui ma selle olin endale selgeks teinud, hakkas asi teises suunas liikuma...
Leidsin endalegi täiesti äkki ja ootamatust kohat kaaslase ja armastuse...
See ei ole küll ideaalne suhe, sest ka meie ei ole ideaalsed inimesed, ent me üritame..Ja siiani oleme hakkama saanud, ehkki vahepeal kiskus asi kohe väga rappa...
Ent lootma peab, sest ilma oleks elu väga masendav
Kunagi ei või ju tead, mis järgmiseks juhtub ja kellega kohtuda võid....



Tegelikult ju juhtuski see, et olid ilma otsimise ponnistustete see kes oled ja leidsid kellegi, kellele sa ehedana meeldisid ja otse loomulikult meeldis temagi sulle...


mada - 17.06.2003 kell 10:17

Minagi arvan, et vägisi otsimine nüüd küll seda õiget kergesti kätte ei too. Peale selle, et sa loomulik pole, võid paista ka meeleheites vanapoisi või -tüdrukuna. Küll see õige leidmine tuleb iseenesest, ükskord lihtsalt märkat, et see õige on ühtäkki olemas... ning usun, et harvad pole ka need juhtumid, kus need õiged asuvad nii lähedal, et otsides sa neid tähelegi ei oska panna...


Ray - 17.06.2003 kell 18:48

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Minagi arvan, et vägisi otsimine nüüd küll seda õiget kergesti kätte ei too. Peale selle, et sa loomulik pole, võid paista ka meeleheites vanapoisi või -tüdrukuna. Küll see õige leidmine tuleb iseenesest, ükskord lihtsalt märkat, et see õige on ühtäkki olemas... ning usun, et harvad pole ka need juhtumid, kus need õiged asuvad nii lähedal, et otsides sa neid tähelegi ei oska panna...


Jah. Näiteks ühel ajahetkel tekib uus naaber vms. See vägisi pingutamine venitab naba välja - igasugune liialdamine ei vii just parimate tulemusteni.


Lola69 - 17.06.2003 kell 18:52

Nii et kokkuvõttes võib öelda, oleme enamvähem ühte meelt: ära otsi vaid ole avatud ja hoia silmad ja süda lahti
See õige olles olemas satub ikka teele. Lihtsalt liigselt pingutades ehmatame tema või jätame tema just kahe silma vahele


Ray - 17.06.2003 kell 20:54

Lola69 : olen täitsa nõus. Mis tulema peab, tulemata ei jää. Aga enda elu vägistada ei saa.


Ull Miis - 17.06.2003 kell 22:12

Sobiva partneri leiad ikka nö katseeksitus meetodil!


sinisilm - 17.06.2003 kell 23:45

Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...


sales - 19.06.2003 kell 19:24

Tsitaat:
Algne postitaja: sinisilm
Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...


Ei, pimedasse juhusesse ma ei usu!

Ju siis olid ikka nähtaval, kuigi otse ei otsinud, ja nägi sind see, kes just sinusugust otsis - ja nii see leidmisrõõm tuligi, vastastikune


Lola69 - 19.06.2003 kell 19:33

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../Öeldakse, et sobivad ikka sarnased.
/.../


Sarnased võivad ju sobida. Aga tõmme pidavat erinevate vahel olema ... Teagi nüüd. See annaks justkui aluse väita, et "tõmbujad" ei sobi ja ärgu parem mingugi kokku

Eks suur osa sõltu ka kes ja kui valmis on. Olema see, keda otsitakse. Sageli ju püüame pürgida sellele ligi, kes meile meeldib. Püüda tähelepanu. Isegi kui ei otsi ja leiame. Leides ikkagi esimese hurraaga püüame meelejärgi olla. Me esitame sageli seda soovitut sotuks soovimata. Lihtne on öelda "ole sina ise". KUi juba soovitu terendab silmapiiril on pilk iseenda suhtes hägusem kui kunagi varem ...


Hiirekas - 19.06.2003 kell 20:25

Tsitaat:
Algne postitaja: sinisilm
Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...


Täiesti õige. See õige tabab sind ikka sel hetkel, mil sa kõige vähem loodad teda kohata.


hannes63 - 20.03.2005 kell 07:43

Sulle oli see tõehetk valus aga see hoidis teie vahel ära veel suurema valu, mis oleks selle suhte edasiarengu korral tekkinud - võib olla, sest täpselt ju seda keegi enam kindlaks teha ei saa. Kes ja kuidas kellegile meelidma hakkab on ikka suur küsimus. Ise vaatasin ka üht preilit, et pole viga- üpris kenake teine. Käisime ühistel üritustel ja siis sain aru, et ta ei sobi mulle mitte üks teps oma käitumise ja meie erineva ellusuhtumise poolest. Väline ilu on sageli petlik ja seejuures seda seesmist intelligentsi ning sära ei pruugi üldsegi olla. See ju ikka õige ütlemine, et ilu on vaataja silmades. Kuidas me endale siis kedagi leiame? Eks ikka juhus on see, mis meid kokku viib. Mõni leiab endale sõbra jutukast, mõni töölt, mõni bussist. Juhus on pime...


Tigger - 17.05.2005 kell 12:26

jap. eelpool nähtavate arvamistega nõus. nii ta on. ja seetõttu- ootan kaaa ootan pimedat juhust! aga senikaua olen lihtsalt ilus ja hea ja rõõmus


Blond_Bimbo - 17.05.2005 kell 12:30

Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.


mc1bluesky - 22.06.2005 kell 15:24

kas soov on leida üleüldse kedagi või siis on oluline , et partner peaks olema sobiv . siin on ka suur vahe sees sest esimese variandi puhul võib kergesti leida kedagi aga teise variandi puhul tekkivad probleemid


Karmapolice - 22.06.2005 kell 17:06

Nii tore, siin on kõik nii positiivselt meelestatud õige partneri leidmise suhtes. Minu tutvusringkonnas on kolm üksikema (kõigi vanused jäävad 30-40 vahele), kes on juba aastaid-aastaid üksi olnud. Üks neist on eriti kurb, kuna aastad tiksuvad, tema tahaks hea meelega perekonda ja hunnikut lapsi aga pole leidnud enda kõrvale meest.
Kas see sobiv on siis veel tulemas?

Ma näen, et paaniliselt otsimast on nad ammu loobunud aga ei tule ka niisama seda armastust.

Mida ma sellega siis nüüd öelda tahan? Mina ei tea, kuidas leida seda õiget aga ma tean, et see võib päris raske ja aeganõudev (mõnel juhul isegi võimatu?) olla.


Lola69 - 22.06.2005 kell 17:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.
Mina kaldun arvama, et peamine takistus ongi selle õige leidmisel esitatavad tingimused. Igal otsijal on oma jäik, liigagi jäik ettekujutus otsitavast. Pimedale juhusele ei jäeta üldse ruumi, sest juba esimese esmapilgul mittesobiva välise omaduse-käitumise-ütlemise-arvamuse korral praagitakse võimalik partnerikandidaat kui mittesobiv välja. Võib-olla peaks hoopistükkis need "nõudmised" üle vaatama?


Karmapolice - 22.06.2005 kell 17:38

Mul on tunne, et neil, kes on ise juba kindlas suhtes, on hea rääkida midagi liiga kõrgetest nõudmistest jne. Reaalsus on selline, et mingis eas on suurem hulk normaalseid mehi juba võetud ja päris iga matsiga nagu ka ikka ju ühte heitma ei hakka (no joodik ikka ei peaks olema ja töökoht võiks ka ikka olla ja mitte vägivaldne jms).

PS! eestis on muide naisi rohkem kui mehi!


Lola69 - 22.06.2005 kell 18:06

On jah hea rääkida.
Jutt ei olegi ju alkohoolikutest ja vägivaldsetest meestest. Aga fakt on see, et mõni preilna kurdab, ent kirtsutab nina juba ainuüksi ebasobiva juuksevärvi peale. Ühele ei meeldi, et mees on liiga pisikest kasvu ja kõhna. Ja olen kuulnud ka argumenti, et õnnetuseks ei ole potentsiaalsel mehekandidaadil piisavalt pikka ja jämedat riista. Nagu lõpeks selgus, saab vägagi kenasti koos elada küll ja pere luua kui ebaolulisi asju mitte liiga jäigalt raiuda.
Olen kuulnud ka seda, et mehekandidaat pole (muu meeldivuse korral) siiski sobilik, kuna .. 30-ndaks eluaastaks peaks mehel olema vähemalt arvestatav auto ja maja. Nujah .. minul tekib küll küsimus, et mida siis otsitakse?

Need on näited elust endast.
Kuigi fakt on ka see, et vanuse kasvades on kindlasti raskem kohaneda teiste heade-halbade külgedega. Kompromissid on aga toimivas kooselus vajalikud.


Karmapolice - 22.06.2005 kell 18:14

Need, kes vaid juuksevärvi peale öäk teevad, kõlavad kahtlaselt puberteedi moodi. Üksikud inimesed, keda mina tunnen, ei oma selliseid nõudmisi aga üht meeldivat meest, kellega pesa punuda, lihtsalt seni pole. Ma väga loodan, et tuleb, sest nad kõik on tõesti toredad naised.

Ma ise kah üksik aga mitte veel meeleheitel õnneks


Smuki - 22.06.2005 kell 21:54

Ma pakun, et sobiv partner võib olla vaid nö juhuslik suhe. Ja kui keegi väidabki, et ta nüüd sobiva elukaaslase leidnud, siis on nad lihtsalt vähe koos olnud.


maipõrnikas - 23.06.2005 kell 09:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.


Nu mina proovisin nii, oli selline normaalne mees, tundsin küll kohe alguses, et see ei ole ikka see aga suhe kestis edasi, kestis aasta ja siis läksime lahku....need samad asjad, mis ei meeldinud mulle alguses olid ka lahkumineku põhjuseks, sinna ei saa midagi parata.....ma mõtlesin küll samamoodi, et täiuslikke inimesi pole olemas aga koos siiski kauem olla ei suutnud.


wibelyss - 23.06.2005 kell 11:34

Kas partnerit peab otsima? Pigem lase lainetel ennast kaasa kanda, küll keegi ka seltsi tuleb. Kui konkreetselt hakata otsima, siis on läbikukkumise tõenäosus minu arvates suurem


sissy84 - 27.06.2005 kell 09:20

Leian,et otsida pole mõtet,mina ei otsi ja ei kavatse otsima hakatagi-kui tuleb,siis tuleb,seni elan oma elu endale ja käin väljas palju tahan.Ju ma naine ka,et ei viitsi nuh otsida.Ratest leiab alati...vähemalt pilti ka siis näeb,mitte ei pea kokkusaama nii,et ei tea ise ka kas saan kolliga kokku või iludusega.


dsikibriki - 07.07.2005 kell 10:58

pigem otsin endale sõpru, set liialt kaua üksi elanud ja nii nagu lihtsam ja mugavam, pole mõttetuid armukadedusestseene jne või kui siis lihtsalt "sebida"


kontorihiir - 07.07.2005 kell 11:07

vat kaua üksi elamine teebki mugavaks, nagu dsiki jutustki välja tuleb ...aga sõpru-häid tuttavaid võib ju alati olla


vicente - 25.09.2005 kell 22:32

Lohutuseks ja mõtlemisaineks: igal medalil on kaks poolt!


palderjan - 26.09.2005 kell 07:24

Tsitaat:
Algne postitaja: vicente
Lohutuseks ja mõtlemisaineks: igal medalil on kaks poolt!


Sa võiksid seda öelda eneselegi
näiteks enne kõikidesse muudesse teemadesse postitamist
üsna radikaalsed postitused kohati - ei paista seda medali teist poolt

/vabandan sales´i ees - tõepoolest täitsa teemast väljas/


kiusupunn - 10.05.2007 kell 20:59

mida rohkem otsid seda vähem leiad. iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem.


freelancer - 10.05.2007 kell 21:23

Paned ühega siis teisega siis kolmandaga-säästan te aega-ja lõpuks valid välja selle kes pani kõige paremini.


On ka teine variant.Tuleb kasutada mõistust.See on küll vähemkasutatud ja ununenud kui uskuge-kunagi mõistate ,et see on ainuõige


officer - 10.05.2007 kell 21:25

kõik sõltub sellest,et mis otstarbeks partnerit otsitakse...


Tempera - 11.05.2007 kell 08:11

nüüdseks mõnede suhete kõrvalt olen leidnud eneses äratundmise, et olen sedasorti inimene, kes vajab pühendumust nii suhetes kui seksis. Tõesti - klapp peab mõlemas olema. Meeldib romantika, hellus ja ilma selleta...njah kurb on, midagi on nagu puudu.
Iseenesest ei otsi paaniliselt kedagi enda kõrvale, oskan nautida ka üksikuna olemist, kui ta tuleb see kes mulle sobib, küll ta siis tuleb...

Huvitav on see et mõnest enada meelest mittesobivast isendist on saanud äkitselt inimene kelleta ei oska olla ja kes sobib mulle...


anne51 - 11.05.2007 kell 11:36

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tuleb kasutada mõistust.See on küll vähemkasutatud ja ununenud kui uskuge-kunagi mõistate ,et see on ainuõige

Olen selle sõnastusega nõus, kuigi ei ole kindel, mida freelancer täpselt mõtleb.
Kunagi kuskil teemas rääkisin mõistuseabielust. Ma tean, et see mõte ei meeldi teile ja ma ei räägigi sellest. Räägin mõistuse kasutamisest.
1. Kui sa tõesti tahad leida kaaslast, siis pead palju ringi liikuma. Magavale kassile hiir suhu ei jookse.
2. Kui märkad kedagi, kelle puhul süda jätab lööke vahele, siis pead olema nähtav ja julge.
3. Kui saate jutule, siis kuula ja jälgi.
4. Kui otsustad minna esimesele kohtamisele, siis pead aru saama, mis huvi kaaslasel on. Kui on kohe aru saada, et on vaid seksihuvi ja mitte midagi muud, siis võid kindel olla, et sina teda armastama ei veena. Kui tüürite kohe voodisse, siis võib enam-vähem kindel olla, et midagi pikemat sellest ei tule.
5. Kui pärast korduvaid kohtumisi on näha, et kaaslane hakkab sinusse armuma, siis püüa ka armuda. Jah, see "püüa" kõlab jaburalt ja väga raske on püüda, aga ...
6. Kui olete armunud, siis on sinu moto: ma saan muuta vaid iseennast.
Kõlab vanamoeliselt? Mõistuse kasutamine ongi vist moest läinud, aga paljud asjad on ringiga tagasi tulnud moodi.


officer - 11.05.2007 kell 11:39

...lihtsalt võtta sobivas pikkuses joonlaud ja minna raffa hulka


kuriKass - 11.05.2007 kell 15:56

100% sobivat tõenäoliselt ei olegi. Mis siis järgi jääb? Kompromissid, järeleandmised või mitmed nn eba-sobivad.
In¹allah