
Siin on mitmes teemas läbi jooksnud ahastus sellest, et armusuhe kipub sageli liiva jooksma, kuna selgub - see kelle leidsid osutub selleks, keda ei
otsinud. Mul on olnud täpselt samad mures - lahedalt sujusid üheöö- ja "perioodilised" suhted, aga hingelise klapiga püsisuhted kippusid tooma rohkem
valu kui rahuldust.
Rahustasin end sellega, et ju siis ei leidu seda õiget.
Kuni kuulsin ühelt neiult avameelselt: sa pole minu maitse!
Algul ahastasin, aga järele mõeldes... kas polnud see hoopis avastuse hetk...

Eks ma vist olin seni nagu ostja "maalioksjonil", kes sobivat "maali" ei leia. Aga tegelikult olin ju ka ise otsimise "objekt"...
Otsinud ja armunud ideaalidesse ise ideaal olemata, kuivõrd pole olemas ideaalset meest ja naist.
Öeldakse, et sobivad ikka sarnased.
Niisiis - tee endale selgeks, kes sa oled ja mida tahad ja kelleks oled valmis muutuma - toredaks inimeseks.
Ole ise see, keda sa oma ellu tahad meelitada ja sa leiad ta.



oli küll
ja kuigi sellised nahhaalsed ja julmad väljaütlemised võivad hetkel valusamad tunduda on nad siiski tunduvalt paremad kui hilisemad avastused et nää
ikkagi ei sobinud.
ja ega teistmoodi ei leiagi seda õiget kui otsides. Negatiivne seejures vaid see et kõik ei pruugigi leida seda ainust ja õiget. Väljend igaühejaoks
on kuskil keegi ei pea maailmas paika. Kahjuks.
Väga aktiivselt otsida ei saagi. Otsides sead omale ette ju mingid tundemärgid, mis otsitaval olema peavad. Küll aga ei pruugi see õige lõpeks neid
omada ja tegelikult sa ei vajagi nende olemasolu. Saab ka ilma ja paremini veel. Otsimine seab liiga konkreetsed klapid silmadele.
Tuleb avatud pilgul ilma vaadata. Ja lasta end vaadata (loe: avastada).
Kellegi maitse oleme me kõik ju. Igaühe jaoks on kuskil keegi. Kuid liigne kiirustamine ja liiga selekteeriv otsimine, ei aita just parima
tulemuseni.
Aga on ju ka vastupidiseid näiteid. Et algul vaatad, et see pole minu maitse. Aga kui on nt räägitud elus ja ilust ja nii mõnestki asjast veel -
vaatad inimest hoopis teise pilguga.
Nii juhtud minuga. Algul vaatasin, et on ikka ilueedi küll. Aga kui pool aastat hiljem ühele peole läksime ja rääkima hakkasime, siis selgus, et meie
unistused ja maailmavaated on nii sarnased. Ja ei näinud ta enam ilueedi moodi ka.
Nüüd juba 2 aastat koos oleme ja mingit pettumust pole olnud.
Eks see leidmine ole õnne asi ka. Kas see juhtub varem või hiljem aga kunagi juhtub ikka.
Veel üks tähelepanek - ära mine kunagi kindla plaaniga otsima, lihtsalt hois silmad lahti. Nii näed kõike laiemas plaanis ja selgemalt.
Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Aga on ju ka vastupidiseid näiteid. Et algul vaatad, et see pole minu maitse. Aga kui on nt räägitud elus ja ilust ja nii mõnestki asjast veel - vaatad inimest hoopis teise pilguga.
/.../
Veel üks tähelepanek - ära mine kunagi kindla plaaniga otsima, lihtsalt hois silmad lahti. Nii näed kõike laiemas plaanis ja selgemalt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Väga aktiivselt otsida ei saagi. Otsides sead omale ette ju mingid tundemärgid, mis otsitaval olema peavad. Küll aga ei pruugi see õige lõpeks neid omada ja tegelikult sa ei vajagi nende olemasolu. Saab ka ilma ja paremini veel. Otsimine seab liiga konkreetsed klapid silmadele.
Tuleb avatud pilgul ilma vaadata. Ja lasta end vaadata (loe: avastada).
Kellegi maitse oleme me kõik ju. Igaühe jaoks on kuskil keegi. Kuid liigne kiirustamine ja liiga selekteeriv otsimine, ei aita just parima tulemuseni.
Ütleks nii, et ega ma otsigi, või et teadlikult ei otsi. Mul paraku puudub mingi ettekujutus sellest õigest inimesest niisamuti, kui puudub
ettekujutus kust ma ta leian, või kas üldse leian.
Tavatsen alati selle kohapeal öelda üht lihtsat lauset, suhete teemaga tegeleb mul paraku see osakond, mille üle mul kontroll puudub. Mis plaanid seal
on ja mille järgi seal valikuid tehakse, no tõesti ei tea.
Vat see armastus juba kord on selline kole asi, et kui see su peale tuleb, siis ei aita enam püssi- ega ussiirohi. Korraga olen kadund ja kui silmad
kunagi avan, eks siis ole näha kelle ma leidsin, või kes mind leidis. Mõistusega pole mul siin miskit pistmist.
Ka minul puudus ettekujutus inimesest kes mulle sobiks. Olin kindel, et sellist polegi, kes mulle sobiks ja kellega suudaks koos elada...keda suudaks
jäägitult armastada. Ja ammugi ma ei otsinud kedagi...ei tahtnudki enam kedagi
Tuli aga see inimene nagu välk selgest taevast
Ja selline, kelle puhul ma poleks ealeski uskunud, et me kokku üldse sobime.
Polegi vaja otsida, pole vaja endale ette kujutada mingit inimese tüüpi kes sobiks. Selle õigega vist põrkad elus ise kokku ja just siis kui kõikse
vähem ootad, mõtled ja tahad
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ka mina mõtlen nii, et ei pea kõigest hingest OTSIMA mingit ideaali, vaid lasta just ennast LEIDA: olla ise selline, keda tahad omale partneriks...
--------------------------------------------------
Aga kuivõrd ikka tunnen iseennast?
Seksis näiteks?
Tuleb välja selline lugu, et vajan mitte ainult ja mitte peamiselt füüsilist rahuldust vaid nn. "pühendunud seksi" - hingelist klappi,hellitusi, romantikat, isegi sentimentaalsust...
See oli minu jaoks suur avastus!
Tegelikult selgub see kahe inimese suur sobimine alles aastate pärast. Esimesed 10 aastat kooselu on omamoodi katsepolügoon. Nu võib-olla ka veidi
vähem aastaid. Aga omamoodi katseaeg on antud meile ka siin. Ja siis on need, kes selle läbivad. On need, kes teevad näo, et läbivad, kuigi sisimas
ebaõnnestuvad. On need, kes ebaõnnestuvad ja lähevad uuele katsele peagi ....
Aga isegi õnnestujad ei või lõpuni kindlad olla, et kõik on täpselt nii kui peab. Sest elus kehtib paraku see, et "never say never".
Huvitav. Kas siinkohal on parem elada "kaljukindluses" või veidikese säriseva pingega, aga mis siis kui ...?
Kusjuures on nii, et kui meeleheitlikult otsid enda kõrvale kedagi, siis sa ei leiagi teda..Minuga juhtus nii...Käisn kogu aeg ringi igatsus silmis,
et äkki on nüüd järgmise nuka taga see õige..
..
Lõpuks otsistasin, et aitab küll, et tegelt mulle meeldib ju üksi uidata ja oma sõpradega olla ja elu nautida nendega..
Ja nii kui ma selle olin endale selgeks teinud, hakkas asi teises suunas liikuma...
Kunagi ei tea, mis järgmiseks juhtub ja kellega kohtuda võid....
Kusjuures minul on mitmeid tuttavaid, kelle kohta võin kindlalt väita, et nad pole minu maitse... otse välja pole seda öelnud ja võib-olla seetõttu
nad üritavadki muudkui uuesti & uuesti muljet avaldada... kuna nad mind ennastki suht pealiskaudselt tunnevad, siis olen väsinud kuulmast kui
tore, vahva, kena ja ideaalne ma olen... aga neil on vale ettekujutus minust ja on lausa näha, et elavad oma unelmates...
Praegu mõtlen, et ei otsigi endale sobivat partnerit... aega küll selle kiire asjaga...
mina küll tean mida ma tahan ja milline võix olla inimene ,kellega end jagan
aga praegu ei kipux veel end siduma,sest pole seda 99% -st
hmm..sobiva partneri leidmine pole nii keeruline kui enda ja teise elu muutmine selleks, et oleks piisavalt aega teineteise jaoks.. ning oleks soovi
edasi areneda koos, ületades raskusi.. Tutvuda pole ju raske, kokku jääda aga on
Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Kusjuures on nii, et kui meeleheitlikult otsid enda kõrvale kedagi, siis SA ei leiagi teda..MInauga juhtus nii...Käisn kogu aeg ringi igatsus silmis, et äkki on nüüd järgmise nuka taga see õige..Kuid kahjuks jälle pidin eksima...
Lõpuks otsistasin, et aitab küll, et tegelt mulle meeldib ju üksi uidata ja oma sõpradega olla ja elu nautida nendega..
Ja nii kui ma selle olin endale selgeks teinud, hakkas asi teises suunas liikuma...
Leidsin endalegi täiesti äkki ja ootamatust kohat kaaslase ja armastuse...
See ei ole küll ideaalne suhe, sest ka meie ei ole ideaalsed inimesed, ent me üritame..Ja siiani oleme hakkama saanud, ehkki vahepeal kiskus asi kohe väga rappa...
Ent lootma peab, sest ilma oleks elu väga masendav![]()
Kunagi ei või ju tead, mis järgmiseks juhtub ja kellega kohtuda võid....
Minagi arvan, et vägisi otsimine nüüd küll seda õiget kergesti kätte ei too. Peale selle, et sa loomulik pole, võid paista ka meeleheites vanapoisi või -tüdrukuna. Küll see õige leidmine tuleb iseenesest, ükskord lihtsalt märkat, et see õige on ühtäkki olemas... ning usun, et harvad pole ka need juhtumid, kus need õiged asuvad nii lähedal, et otsides sa neid tähelegi ei oska panna...
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Minagi arvan, et vägisi otsimine nüüd küll seda õiget kergesti kätte ei too. Peale selle, et sa loomulik pole, võid paista ka meeleheites vanapoisi või -tüdrukuna. Küll see õige leidmine tuleb iseenesest, ükskord lihtsalt märkat, et see õige on ühtäkki olemas... ning usun, et harvad pole ka need juhtumid, kus need õiged asuvad nii lähedal, et otsides sa neid tähelegi ei oska panna...
- igasugune liialdamine ei vii just parimate
tulemusteni.
Nii et kokkuvõttes võib öelda, oleme enamvähem ühte meelt: ära otsi vaid ole avatud ja hoia silmad ja süda lahti
See õige olles olemas satub ikka teele. Lihtsalt liigselt pingutades ehmatame tema või jätame tema just kahe silma vahele 
Lola69 : olen täitsa nõus. Mis tulema peab, tulemata ei jää. Aga enda elu vägistada ei saa.
Sobiva partneri leiad ikka nö katseeksitus meetodil
!
Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...
Tsitaat:
Algne postitaja: sinisilm
Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...


Tsitaat:
Algne postitaja: sales
/.../Öeldakse, et sobivad ikka sarnased.
/.../
Tsitaat:
Algne postitaja: sinisilm
Leida võib sealt, kust kõige vähem lootsid või arvasid leida...ja siis kui üldse ei otsinud-nii et juhus on pime...
Sulle oli see tõehetk valus aga see hoidis teie vahel ära veel suurema valu, mis oleks selle suhte edasiarengu korral tekkinud - võib olla, sest täpselt ju seda keegi enam kindlaks teha ei saa. Kes ja kuidas kellegile meelidma hakkab on ikka suur küsimus. Ise vaatasin ka üht preilit, et pole viga- üpris kenake teine. Käisime ühistel üritustel ja siis sain aru, et ta ei sobi mulle mitte üks teps oma käitumise ja meie erineva ellusuhtumise poolest. Väline ilu on sageli petlik ja seejuures seda seesmist intelligentsi ning sära ei pruugi üldsegi olla. See ju ikka õige ütlemine, et ilu on vaataja silmades. Kuidas me endale siis kedagi leiame? Eks ikka juhus on see, mis meid kokku viib. Mõni leiab endale sõbra jutukast, mõni töölt, mõni bussist. Juhus on pime...
jap. eelpool nähtavate arvamistega nõus. nii ta on. ja seetõttu- ootan kaaa ootan pimedat juhust! aga senikaua olen lihtsalt ilus ja hea ja
rõõmus
Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.
kas soov on leida üleüldse kedagi või siis on oluline , et partner peaks olema sobiv . siin on ka suur vahe sees sest esimese variandi puhul võib
kergesti leida kedagi aga teise variandi puhul tekkivad probleemid 
Nii tore, siin on kõik nii positiivselt meelestatud õige partneri leidmise suhtes. Minu tutvusringkonnas on kolm üksikema (kõigi vanused jäävad 30-40
vahele), kes on juba aastaid-aastaid üksi olnud. Üks neist on eriti kurb, kuna aastad tiksuvad, tema tahaks hea meelega perekonda ja hunnikut lapsi
aga pole leidnud enda kõrvale meest.
Kas see sobiv on siis veel tulemas?
Ma näen, et paaniliselt otsimast on nad ammu loobunud aga ei tule ka niisama seda armastust.
Mida ma sellega siis nüüd öelda tahan? Mina ei tea, kuidas leida seda õiget aga ma tean, et see võib päris raske ja aeganõudev (mõnel juhul isegi
võimatu?) olla.
Tsitaat:Mina kaldun arvama, et peamine takistus ongi selle õige leidmisel esitatavad tingimused. Igal otsijal on oma jäik, liigagi jäik ettekujutus otsitavast. Pimedale juhusele ei jäeta üldse ruumi, sest juba esimese esmapilgul mittesobiva välise omaduse-käitumise-ütlemise-arvamuse korral praagitakse võimalik partnerikandidaat kui mittesobiv välja. Võib-olla peaks hoopistükkis need "nõudmised" üle vaatama?
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.
Mul on tunne, et neil, kes on ise juba kindlas suhtes, on hea rääkida midagi liiga kõrgetest nõudmistest jne. Reaalsus on selline, et mingis eas on
suurem hulk normaalseid mehi juba võetud ja päris iga matsiga nagu ka ikka ju ühte heitma ei hakka (no joodik ikka ei peaks olema ja töökoht võiks ka
ikka olla ja mitte vägivaldne jms).
PS! eestis on muide naisi rohkem kui mehi!
On jah hea rääkida.
Jutt ei olegi ju alkohoolikutest ja vägivaldsetest meestest. Aga fakt on see, et mõni preilna kurdab, ent kirtsutab nina juba ainuüksi ebasobiva
juuksevärvi peale. Ühele ei meeldi, et mees on liiga pisikest kasvu ja kõhna. Ja olen kuulnud ka argumenti, et õnnetuseks ei ole potentsiaalsel
mehekandidaadil piisavalt pikka ja jämedat riista. Nagu lõpeks selgus, saab vägagi kenasti koos elada küll ja pere luua kui ebaolulisi asju mitte
liiga jäigalt raiuda.
Olen kuulnud ka seda, et mehekandidaat pole (muu meeldivuse korral) siiski sobilik, kuna .. 30-ndaks eluaastaks peaks mehel olema vähemalt arvestatav
auto ja maja. Nujah .. minul tekib küll küsimus, et mida siis otsitakse?
Need on näited elust endast.
Kuigi fakt on ka see, et vanuse kasvades on kindlasti raskem kohaneda teiste heade-halbade külgedega. Kompromissid on aga toimivas kooselus vajalikud.
Need, kes vaid juuksevärvi peale öäk teevad, kõlavad kahtlaselt puberteedi moodi. Üksikud inimesed, keda mina tunnen, ei oma selliseid nõudmisi aga
üht meeldivat meest, kellega pesa punuda, lihtsalt seni pole. Ma väga loodan, et tuleb, sest nad kõik on tõesti toredad naised.
Ma ise kah üksik aga mitte veel meeleheitel õnneks
Ma pakun, et sobiv partner võib olla vaid nö juhuslik suhe. Ja kui keegi väidabki, et ta nüüd sobiva elukaaslase leidnud, siis on nad lihtsalt vähe koos olnud.
Tsitaat:
Algne postitaja: Blond_Bimbo
Tegelikult, kui liiga palju ei irise-virise ega partnerile liialt kõrgeid kriteeriume sea, siis on neid sobivaid kandidaate ikka omajagu. Täiuslik pole nagunii keegi.
Kas partnerit peab otsima? Pigem lase lainetel ennast kaasa kanda, küll keegi ka seltsi tuleb. Kui konkreetselt hakata otsima, siis on läbikukkumise tõenäosus minu arvates suurem
Leian,et otsida pole mõtet,mina ei otsi ja ei kavatse otsima hakatagi-kui tuleb,siis tuleb,seni elan oma elu endale ja käin väljas palju tahan.Ju ma
naine ka,et ei viitsi nuh otsida.Ratest leiab alati...vähemalt pilti ka siis näeb,mitte ei pea kokkusaama nii,et ei tea ise ka kas saan kolliga kokku
või iludusega.
pigem otsin endale sõpru, set liialt kaua üksi elanud ja nii nagu lihtsam ja mugavam, pole mõttetuid armukadedusestseene jne või kui siis lihtsalt "sebida"
vat kaua üksi elamine teebki mugavaks, nagu dsiki jutustki välja tuleb
...aga sõpru-häid tuttavaid võib ju alati olla 
Lohutuseks ja mõtlemisaineks: igal medalil on kaks poolt!
Tsitaat:
Algne postitaja: vicente
Lohutuseks ja mõtlemisaineks: igal medalil on kaks poolt!
mida rohkem otsid seda vähem leiad. iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem.
Paned ühega siis teisega siis kolmandaga-säästan te aega-ja lõpuks valid välja selle kes pani kõige paremini.
On ka teine variant.Tuleb kasutada mõistust.See on küll vähemkasutatud ja ununenud kui uskuge-kunagi mõistate ,et see on ainuõige
kõik sõltub sellest,et mis otstarbeks partnerit otsitakse...
nüüdseks mõnede suhete kõrvalt olen leidnud eneses äratundmise, et olen sedasorti inimene, kes vajab pühendumust nii suhetes kui seksis. Tõesti -
klapp peab mõlemas olema. Meeldib romantika, hellus ja ilma selleta...njah kurb on, midagi on nagu puudu.
Iseenesest ei otsi paaniliselt kedagi enda kõrvale, oskan nautida ka üksikuna olemist, kui ta tuleb see kes mulle sobib, küll ta siis tuleb...
Huvitav on see et mõnest enada meelest mittesobivast isendist on saanud äkitselt inimene kelleta ei oska olla ja kes sobib mulle...
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tuleb kasutada mõistust.See on küll vähemkasutatud ja ununenud kui uskuge-kunagi mõistate ,et see on ainuõige![]()
...lihtsalt võtta sobivas pikkuses joonlaud ja minna raffa hulka
100% sobivat tõenäoliselt ei olegi. Mis siis järgi jääb? Kompromissid, järeleandmised või mitmed nn eba-sobivad.
In¹allah