Board logo

Mida teed, kui partner pöördub su poole?
Lola69 - 13.06.2003 kell 07:15

Taaskord teemaks, kuidas me suhtleme partneriga? Kui valmid me oleme arutama/rääkima, kui emba-kumba miski pitsitab ja ta rääkima tuleb?

Kodukolle 6/2003


Kayleigh´n I - 13.06.2003 kell 07:24

Olen siiani alati üritanud sama liini järgida, mida kaaslanegi.
Vahel ma liiale lähen ainult


roosi - 13.06.2003 kell 07:27

Eks ikka vastan partneri esitatud küsimusele ja eks edasi ole näha mis teemadel jätkame


NormKutt - 13.06.2003 kell 07:34

hakkan nutma



Lola69 - 13.06.2003 kell 07:36

Tsitaat:
Algne postitaja: NormKutt
hakkan nutma





Aus ülestunnistuski äkki pool võitu


tiina - 13.06.2003 kell 07:54

Eks ikka räägime asjast, mitte august. Nii kaua kui asjad rääkimata, üks pooltest ju kurb või mossis...tujutu... Et see olukord lahendada, on vaja rääkida. Ja seda me siis teemegi


NormKutt - 13.06.2003 kell 08:21

Tsitaat:
Algne postitaja: NormKutt
hakkan nutma




Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Aus ülestunnistuski äkki pool võitu


No ma tunnistan siis kõik ausalt üles. Sobilik käitumismudel: 1. vastan esitatud küsimusele või arendan vestlust viisil, mis haakub partneri sõnumiga.


murjam - 13.06.2003 kell 08:50

Mina räägin- vahest nutan ka ja tema noogutab ja ütleb mulle, et kõik on korras ja rahune maha Vahest ajab ikka vihale küll, pooled asjad jäävad sellepärast lahti rääkimata kui tema oma arvamust ei avalda.


RealBitch - 13.06.2003 kell 18:44

Täpselt! Mina eeldan seda, et ikka tore on, kui inimene räägib mis mõttes ja sydames ja mis häirib ja mis meeldib. Paraku alati ei näe teise sisse ja ei saa aru, mis nyyd siis valesti läks. Aga kurvaks teeb see, kui pyyad inimest rääkima panna aga ta ikka vait on ja iis vihastab, et mida sa urgitsed.


PrettyLizi - 13.06.2003 kell 23:24

Ikka asjast tuleb rääkida.


muhhin - 14.06.2003 kell 13:03

Kuulan ära ja avaldan arvamust


MonaLisa - 14.06.2003 kell 17:10

standartset käitumist pole, eks see oleneb olukorrast ja teemast, millest soovitakse rääkida. Tavaliselt ikka kuulan enne kui enda arvamust avaldan.


li-li - 16.06.2003 kell 01:43

njaah....monoloogist vist kasu pole,ikka tahax asjad selgex rääkida


saadanas - 19.06.2003 kell 14:58

Ei seedi seda vaikimise taktikat üldse
Ei seedi endale rääkimist, st kui ma justkui suhtlen aga vastuseks vaid mu oma mõtete kaja.


Arwen - 19.06.2003 kell 15:00

ikka vastan küsimusele ja kui tundub, et teine tahab veel seda teemat jätkata, siis jätkan


cleona - 19.06.2003 kell 17:21

Nutma kindlasti ei hakka....kuulame ära mis on öelda,esitame küsimusi ja räägime asjad selgeks...või ma ei tea....ehk kuleks veel kaaalumisele mõni variant.See sõltub eelkõige...millega on tegu,milline on süüdistus.


Hiirekas - 19.06.2003 kell 20:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Taaskord teemaks, kuidas me suhtleme partneriga? Kui valmid me oleme arutama/rääkima, kui emba-kumba miski pitsitab ja ta rääkima tuleb?

Kodukolle 6/2003


Esmalt lasen tal end tühjaks rääkida. Siis käitun vastavalt vajadusele. Vahel ei ütle sõnagi. Istun kõrvale ja hoian ümbert kinni. Või, kui soovitakse mu arvamust kuulda, siis üritan tekitada arutelu.


Blond_Bimbo - 19.06.2003 kell 21:42

Imelik teema...
Mina kukun nutma - šokk ju, et minu poole pöörduti.


sales - 19.06.2003 kell 22:53

Ma eelistan asjad selgeks rääkida.


Hiirekas - 19.06.2003 kell 23:26

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ma eelistan asjad selgeks rääkida.


Lihtne öeld, raske teostada.
Tean omast käest, et vahel lähed, et otsida midagi - toetust, mõistmist, mida iganes. Kohati on mul olukordi, kus ma isegi ei oska neid päris inimelikult sõnastada või edasi anda. Kuda sa siis siin midagi selgeks räägid? Endalgi asi maa ja taeva vahel. Tegelt on nii, et ega ma iga tühja-tähja pärast ka lähe kedagi tüütama. Pigem pöördun siis, kui enam endal jõud ja mõistus üle ei käi. Siiani on see aga nii olnud, et ega siis ka osata midagi ühest ja konkreetset vastata.


mada - 20.06.2003 kell 10:41

Oleneb olukorrast. Ma arvan, et teatud olukordades võivad kõik variandid peale nr 2e ette tulla.


bohemian - 20.06.2003 kell 16:55

mina olen yritamisest väsinud
olen pyydnud pöörduda oma murede ja ka meie yhiste asjadega mehe poole ent tema bvihastab või läheb närvi ja ytleb umbes nii et käin ja hädaldan

ja oleks see siis nii, ni harva kui yldse julguse kokku võtan siis lähen muidu püüan ise ikka hakkama saada.

sis kui püüan olla tugev ja sõltumatu olen ma paha ja liiga kuri, ning kui ma olen nõrk ja vajan lähedust siis käin ja hädaldan...

milline ma siis olema pean?
ja kas selline suhtemudel on terve?


Lola69 - 20.06.2003 kell 16:59

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ma eelistan asjad selgeks rääkida.


Nii peaks. Ja tundub lihtne. Aga millegipärast tundub pereeludest kuuldes ja probleemidest rääkides, et ega see nii kerge olegi. Kaks peaks jõudma selleks enamvähem ühele lainele, et rahulikult samast asjast ning mitte aiast ja aiaaugust rääkida.


Hiirekas - 20.06.2003 kell 18:43

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
mina olen yritamisest väsinud
olen pyydnud pöörduda oma murede ja ka meie yhiste asjadega mehe poole ent tema bvihastab või läheb närvi ja ytleb umbes nii et käin ja hädaldan

ja oleks see siis nii, ni harva kui yldse julguse kokku võtan siis lähen muidu püüan ise ikka hakkama saada.

sis kui püüan olla tugev ja sõltumatu olen ma paha ja liiga kuri, ning kui ma olen nõrk ja vajan lähedust siis käin ja hädaldan...

milline ma siis olema pean?
ja kas selline suhtemudel on terve?


see polegi suhtlemine. tegelikult otsib ta sellist blondiini, kel muresid ei ole ja ise ka millegiga hakkama ei saa. Kes süüa teeb ja voodis hea, muu ei huvitagi vist.
See minu arvamus asjast.


tiina - 20.06.2003 kell 21:31

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian/.../

milline ma siis olema pean?
ja kas selline suhtemudel on terve?
Ei...kindlasti pole see suhtemudel terve
Omavahel peab saama rääkida. Ja isegi kui see alati ei õnnestu, ei tohi teist inimest süüdistada. Vähemasti elukaaslased omavahel nii teha ei tohiks.

Olen vist õnnega koos, sest minu mees pole mulle midagi taolist kunagi öelnud. Tema salamõtteid ma muidugi ei tea
Aga virisejaks või siis kalgiks pole ta mind kunagi pidanud.
Vahel naljaga on mind küll suunanud õige suhtlemise poole. Aga see ju loomulik

Kahju, et ei oska sulle midagi soovitada. Selle peaksite ikka omavahel saama selgeks rääkida. Ja tundub, et seda millest rääkida...seda teil on.


Lola69 - 20.06.2003 kell 21:44

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
ja kas selline suhtemudel on terve?


Nu see sinu esitatud variant küll tervest suhtest märku ei anna. Kus on viga? Kuskil. Aga ilma rääkimata see ka välja ei tule. Ja kuna rääkimine ei õnnestu, siis jääbki see esialgu teadmata. Suhe eeldab vähemalt mõistusega kuulamist. Siin see aga puudub.

Minul on tunne, et see mees ei vaja kedagi. Kui, siis oma emotsioonidele/emotsioonitusele poksikotti. Elamaks oma oskamatust välja. Oskamatust suhelda. Suhet elus hoida.
Mina selelks olla ei taha keda togitakse sel viisil.


zitazitikaz - 14.12.2004 kell 21:57

esimene ikka...
kahjuks teine pool ei vasta samaga...


helikax - 14.12.2004 kell 23:42

Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Kuulan ära ja avaldan arvamust



Sama siin! Ja see meil vastastikune ..


bijoubi - 15.12.2004 kell 10:12

Kas peale esimese variandi, teised üldse väga tõsiseltvõetavad variandid ongi? Ausalt öeldes, ma küll ei kujuta ette, et keegi lihtsalt nutma hakkaks, pelgalt seetõttu, et partner ta poole pöördub...

Pollide koostajad võiks vastusevariantidega teinekord veidi rohkem vaeva näha!


viidik - 15.12.2004 kell 10:54

Arumaisaa sellest teemast. Kui palju on inimesi, kes iga kord nutma hakkaks, kui tema partner/elukaaslane temaga rääkima hakkab. Vms.


püsimatu - 15.12.2004 kell 10:59

Vahest mitte igakord, aga mõnikord...olenevalt teemast...Ise olen küll nutma hakand...ja minema läinud ja teise teemasse asja juhtind jne...st igatpidi käitunud...vastavalt olukorrale ja eesmärkidele.


GrinningSoul - 15.12.2004 kell 11:02

Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Kuulan ära ja avaldan arvamust

üritan samamoodi käituda. kahjuks olen suht emotsionaalne ja oleneb, kuidas ja kui selgelt mees räägib ja millest jutt käib.
tihtipeale võtan asju liig isiklikult ja reageerin üle
aga peale asja seedimist üritan mehele selgitada, mida mina tema jutust aru sain ja miks ma nii reageerisin


salliise - 15.12.2004 kell 12:50

Tegelikult kipub asi nii olema, et sageli tuleb esitada juudi moodi täpsustav küsimus. Aegade jooksul on tekkinud mitu sõnavahetust just erinevast arusaamistest.
Ma ei saa siiamaani päris aru, kuidas on võimalik nii rumalasti minu arust 100% selgetest asjadest hoopis teisiti aru saada.


psychoplika - 16.12.2004 kell 10:49

küsin täpsustavaid küsimusi, sest tahan aru saada, millest on tekkinud küsimus, mis selle taga on, kui olen aru saanud, siis vastan, aretan ehk vestlust edasi...
talle absoluutselt ei meeldi, et ma küsimusi küsin, a kuidas ma vastata saan, kui ei tea täpselt milles asi on

ja üleüldse tundub, et me saame mõningatest asjadest no ikka nii kardinaalselt erinevalt aru, kui veel üldse olla saab a läbiv teema on, et MINA teen valesti, saan valesti aru ja kui üritan enda seisukohta selgitada, siis raiub ta ikka enda oma kuulmatagi, mida ma ütlen


liisbeth - 25.12.2004 kell 16:03

üldiselt ma kardan rääkimiisi, sest ei meeldi enda emotsioone välja näidata.


habe - 25.12.2004 kell 16:17

See on üks nutuselt klassikaline värk - kulutasime naisega suure osa oma abielu esimesest poolest sellele et kasvatada partnerit samaheaks nagu ise oleme. Õnn tuli õuele aga ikkagi alles siis kui õppisime teineteist hindama ja austama nendena kes me oleme


hestia - 25.12.2004 kell 17:04

ikka üritan vestlusega kaasa minna ja arendada seda, et jõuda asja tuumani..... vahest juhtub ka seda, et vastan küsimusele küsimusega