Board logo

"Õige" otsingud
Lola69 - 26.06.2003 kell 17:56

Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


manga - 26.06.2003 kell 18:05

nii ja naa. on inimesi, kes tüdinevad ruttu teisest ja nii luuakse üha uusi suhteid. arvan, et enamus inimesi siiski soovivad leida seda ühte ja õiget. mulle tundub, et armastus on nagu haigus, mis ajapikku möödub. aga v-o võtab hoopis teise tasandi nagu räägitakse. aga üldiselt ei saa ma seda väita, et armastus on haigus, kuna puudub pikajaline kooselustaa˛. eks vanemad inimesed oskavad vast rohkem selle koha pealt kosta.


pisimimm - 26.06.2003 kell 18:06

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?

Miks nii ??? Et ei sobi üks, ei sobi teine... ? Aga ehk üritatakse pigem leida just SEE, kellega tunnetatakse, et suudetakse minna läbi kogu elu...ja kui iga ettejuhtuv ei sobi, siis minnaksegi taas lahku ja otsitakse edasi ?!? Või... ?


Kayleigh´n I - 26.06.2003 kell 18:53

See vist on rohkem sis, kui otsitakse oma ideaali. Aga tegelikult ei leita seda kunagi. Ja siis luuakse ja lõhutakse suhteid. Kõige parem vast ikka tutvuda ja vaadata rahulikult, kuhu see edasi läheb
Õppida tundma partnerit ja ennast läbi partneri silmade.


Lola69 - 26.06.2003 kell 18:55

Tsitaat:
Algne postitaja: manga
nii ja naa. on inimesi, kes tüdinevad ruttu teisest ja nii luuakse üha uusi suhteid. arvan, et enamus inimesi siiski soovivad leida seda ühte ja õiget. mulle tundub, et armastus on nagu haigus, mis ajapikku möödub. aga v-o võtab hoopis teise tasandi nagu räägitakse. aga üldiselt ei saa ma seda väita, et armastus on haigus, kuna puudub pikajaline kooselustaa˛. eks vanemad inimesed oskavad vast rohkem selle koha pealt kosta.

Huvitav oleks teada, kui pikk staaž see olema peaks, et seda väita. Minul miskit mööduvat haigust hetkeseisuga küll külges pole. End armastavat väidan aga küll. Armastus vahetab veidi värvi. Teiseneb. Aga tundena jääb ikka alles.

Aga selle õige otsimise kohta ... Siin on juba teistes teemades tõdetud, et otsesõnu otsides esitame kedagi teist ja ei leiagi. Nii et otsimine poleks vast selle sõna kõige otsesemas tähenduses see, mida õige leidmiseks vaja oleks.
Kui aga vaadata nende proovitavate suhete hulka sellel leidmise teel .. Nojah. Inimest muudab aeg. Ja pikalt otsides muutume võib-olla koguni sel määral, et seda esialgset õiget kohates ei tunne seda enam ära, kuna otsitu on kunagi peas loodud unelm, ent reaalselt ihkame sootuks kedagi teist. Selleks nö leidmise hetkeks.

Ja kes julgeb öelda, et see esimene proovitud partner ei olnud see õige? Ja meie lihtsalt ei osanud "õige" kõrval õiged olla?


Iceprincessa - 26.06.2003 kell 19:59

niisama koos olla pole kindlasti mõtet, et kui tunned kogu aeg et tahaks midagi paremat ja vaikselt silmanurgast ikka piilud ringi ka. Ma arvan, et need kes ikka armastavad ja hoolivad ei lähe ka 'seda õiget' otsima. Paratamatult otsib inimene nooruses ka ennast, vahel läheb selleks vaja teiste inimeste abi ja erinevaid suhteid.
ise mõtisklen just selle yle, et kas esimene armastus saab kestma jääda...


Blond_Bimbo - 26.06.2003 kell 20:20

On jah mugav - kes ikka viitsib hoida, kergem on ju leida uus ja parem (oletatavasti).
Ja samas - alati on erandeid.


sales - 26.06.2003 kell 20:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


Minu arvates on paljudel juhtudel häda selles, et inimene, kes otsib "seda õiget" ei tunne kõigepealt iseennast, ei tea seega, kes talle üldse sobiks ja siis loomulikult kobab justkui pimeduses, et ehk äkki näkkab...
------------------------------------------------
Ega asjata ei öelda, et ideaalse paarilise kohtamiseks:
- otsi partnereis neid omadusi, mida sa tahaksid endas arendada ja
- muutu ise selliseks inimeseks, keda sa tahad oma ellu meelitada


Hiirekas - 26.06.2003 kell 21:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


Kõik oleneb tõdemustest. Kes valib kaasat raha järgi, kes armastust otsib jne.
Ja pealegi, milleks hoida suhet mehega, kes on vägivaldne, võin naisega, kes ei suuda muud teha kui voodist voodisse jalutada.

Jätadki maha, sest otsid seda õiget.


Lola69 - 26.06.2003 kell 21:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


Kõik oleneb tõdemustest. Kes valib kaasat raha järgi, kes armastust otsib jne.
Ja pealegi, milleks hoida suhet mehega, kes on vägivaldne, võin naisega, kes ei suuda muud teha kui voodist voodisse jalutada.

Jätadki maha, sest otsid seda õiget.


Aga mille pärast need suhted siis kunagi luuakse?? Kas siis alguses suhtesse tormates üldse ei vaadata, kellega on tegu?
Ja lõpeks ei leia sa seda õiget nii eales, sest energia kulutad mahajätmisele ja hoidmiseks seda järgmisega jällegi ei jagu. Sest vaevalt kõik loodud suhted just vägivaödsed ja joomased on.


Hiirekas - 26.06.2003 kell 21:55

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?

Miks nii ??? Et ei sobi üks, ei sobi teine... ? Aga ehk üritatakse pigem leida just SEE, kellega tunnetatakse, et suudetakse minna läbi kogu elu...ja kui iga ettejuhtuv ei sobi, siis minnaksegi taas lahku ja otsitakse edasi ?!? Või... ?


Täiesti õige. Ega end lõpmatult alla ka ei tasu suruda. Kui tunned, et pole see ja ei suuda sellega leppida, siis on õigem lahku minna. Eriti kui asi puudutab sexi. Sex lihtsalt peab sobima ja rahuldama vajadused. Vastupidisel juhul hakkab see suhetesse pingeid tekitma. Vaielge palju tahate, aga see on nii.


Ray - 26.06.2003 kell 22:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


Üsna võimalik. Otsitakse tihti seda, mis on juba kättesaadav.


Lola69 - 26.06.2003 kell 22:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Kõik oleneb tõdemustest. Kes valib kaasat raha järgi, kes armastust otsib jne.
Ja pealegi, milleks hoida suhet mehega, kes on vägivaldne, võin naisega, kes ei suuda muud teha kui voodist voodisse jalutada.

Jätadki maha, sest otsid seda õiget.

Aga korra luuakse suhe. Armastuse sildi all. ja siis? Äkki saab otsa? Ja minnakse ÕIGET otsima? Mis see eelmine siis oli? Seega vale ja pettus puha.
Armastust saamaks peab teda andma. Kui üks ei anna, siis tekib lombakas suhe. Jah, siis tõesti lahku. Aga kui kaks suhet luues väidavad et armastavad ja nii omajagu, ent lõpeks ikak lahku lähevad, siis mina siin küll muud ei näe, et ei suudeta/ei taheta hoida seda olevat ja sellega tööd teha. Lihtsam on "õige" otsimise sildi all ilma tormata uut otsima.

Miks minna paari vägivaldse mehega? Miks võtta voodeid väisav naine? Sest liiga kiire on suhteid looma. Võtkem enne aeg maha.

Enne kui armastust nõutama hakata, peaks õppima teda andma.


sinisilm - 26.06.2003 kell 23:06

Ei ole mina otseselt kedagi otsinud,et tunnistaks endale -vot praegu ma otsin sellist ja sellist inimest.Pole seda pähegi tulnud.Küll aga suheldes mõelnud-kas see inimene sobiks mulle???Ja uudne oli ka minu jaoks enne õppida inimese "hinge" tundma(tema mõtteid ja vaateid elule...jne.)ja siis vaadata teda reaalis... Ja ma ütleks, et see oli üllatav ja uudne kogemus ja õnnelik kogemus...


Hiirekas - 26.06.2003 kell 23:11

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Aga korra luuakse suhe. Armastuse sildi all. ja siis? Äkki saab otsa? Ja minnakse ÕIGET otsima? Mis see eelmine siis oli? Seega vale ja pettus puha.
Armastust saamaks peab teda andma. Kui üks ei anna, siis tekib lombakas suhe. Jah, siis tõesti lahku. Aga kui kaks suhet luues väidavad et armastavad ja nii omajagu, ent lõpeks ikak lahku lähevad, siis mina siin küll muud ei näe, et ei suudeta/ei taheta hoida seda olevat ja sellega tööd teha. Lihtsam on "õige" otsimise sildi all ilma tormata uut otsima.

Miks minna paari vägivaldse mehega? Miks võtta voodeid väisav naine? Sest liiga kiire on suhteid looma. Võtkem enne aeg maha.

Enne kui armastust nõutama hakata, peaks õppima teda andma.


Ega enamus ei võta oma maske kohe eest. Vägivaldsus ilmneb hiljem. Litsi kombed ka.
Tihti valetatakse tundeid, lootest, et äkki see, et tundud meeldiv ongi armastus.

Mis voodisse puutub, siis enamik mehi kipuks sinna esimesel kohtumisel. Olen sel teemal vist juba teema teinud. Seal väidab enamik, et see on normaalne. Põhku ja siis edasi vaatab.

Ja üks asi veel - eksimine on inimlik.


Lola69 - 27.06.2003 kell 09:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Ega enamus ei võta oma maske kohe eest. Vägivaldsus ilmneb hiljem. Litsi kombed ka.
Tihti valetatakse tundeid, lootest, et äkki see, et tundud meeldiv ongi armastus.
/.../
Ja üks asi veel - eksimine on inimlik.

Maske ei võeta kohe eest? Aga miks peaks keegi üldse kohe vette hüppama tundmatus kohas?? Võtkem ikka veidi aega. Õppigem tundma. Jah, tunne pimestab. Aga vahel pimestab nii, et hiljem ei näe enam miskit positiivset. tegelikult me siis seda enam ei otsigi. Kergem on kõik mustaks võõbata kui püüda musti kohti puhtaks pesta. Kui see olekski võimalik. Aega peaks võtma enne järelemõtlemaks ja inimest ja iseennast tundmaõppimaks mitte takkajärgi kurtmaks.

Jah, eksimine on inimlik. Aga tark inimene ei pea KÕIKI vigu omal nahal ära proovima. Ja korduvalt seda enam.

Ma ei pea silmas mitte seda, kui üks kord ebaõnnestub. No kaks. Aga osa jookseb ühest lühiajalisest suhtest teise. No siin küll otsimisega tegu pole. Pigem tõesti suutmatusega ja soovimatusega tööd teha iseendas. Ja suhtega.


bohemian - 27.06.2003 kell 10:26

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Luuakse suhteid. Lahkutakse suhteist. Õigustusega: otsitakse õiget. Seda üht ja ainust.

Kas see mitte ei ole mugav õigustus inimeste suutmatusele luua ja hoida suhteid?


ja mille järgi see õige ikkagi ära tunda? ja kes ytleb et see nn. õige sinu jaoks elulõpuni selleks ainsaks ja õigeks jääb?
inimene kui pidevas arenguprotessis olev olend jääb muutuma ja kasvama hingeliselt elu lõpuni...kas siis see ainus ja õige tõesti suudab sammu pidada? ning kui enam ei suuda siis hakkab yks suhtes olevast inimesest ju lonkama...ja mida kauem lonkab seda mõtetum asi on....


Hiirekas - 27.06.2003 kell 10:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ma ei pea silmas mitte seda, kui üks kord ebaõnnestub. No kaks. Aga osa jookseb ühest lühiajalisest suhtest teise. No siin küll otsimisega tegu pole. Pigem tõesti suutmatusega ja soovimatusega tööd teha iseendas. Ja suhtega.


Need on lihtsal ehk need, kes igast inimesest üritavad leida neid jooni mis sobivad. Seega nad liiga palju mõtlevad ega lase südamel otsustada.


Hiirekas - 27.06.2003 kell 10:59

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Maske ei võeta kohe eest? Aga miks peaks keegi üldse kohe vette hüppama tundmatus kohas?? Võtkem ikka veidi aega. Õppigem tundma. Jah, tunne pimestab.


Ehh jahh.
Nüüd kiidad maskikandmist heaks, veidi aega tagasi soovitasid olla avatud. Siin see konks ongi.

Arvan, et õnn on juhusemäng. Ja see, et mõni hambad ristis kannatab teisepoole tegusid, on tema probleem. Otsigu siis pealegi neid positiivseid jooni.
Minu isiklikult on olemas asjad millega ma kaaslase juures ei lepi. Võin vaikida, aga seega eemaldun. Ja kas on sellisel kooselul mõtet. Millal kellegi puhul need ilmnevad, see on iseasi.
Pealegi on mul kahte liiku suhted, need mis lõppevad paari päevaga ja need mis kestavad aastaid. Selliseid paar kuud siin, paar kuud seal pole olnud.


Lola69 - 27.06.2003 kell 12:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Nüüd kiidad maskikandmist heaks, veidi aega tagasi soovitasid olla avatud. Siin see konks ongi. /.../

Ma ei kiida maskikandmist heaks. Aga selleks et olla inimesega ja luua suhet tuleks teineteist ja iseendid tundma õppida. Avatult. Tundmaõppimine eemaldab veel varjavad katted iseenesest kui just väga-väga paadunud valevorsti või krt teab kellega tegu ole. Kuid need tegelased on siiski olulises vähemuses.
Kui ise ei soovita inimestesse üldse süveneda, oodatakse vaid et nad pakuks seda, mida meie ootame neilt, siis pole ka ime kui pettumused on kerged tulema. Suhe on kahe koostöö. Seda ei saa luua ja hoida üks pooltest. selleks on vaja KAHTE!
Ühepoolsetele ootusele seda luua ei saa. Toimivana mitte.

Ja mis suhete pikkusesse puutub. See paar kuud pole kellegi suhe. Paar aastat ... Need on need kõige laastavamad. Sest üks mõnes mõttes pikk aeg osutub tühjaks ja raisatuks. Kas poleks arukam ebnne iseendas ja teises inventuur teha, kui pankrot kummitab?


Hiirekas - 27.06.2003 kell 17:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja mis suhete pikkusesse puutub. See paar kuud pole kellegi suhe.


Ei ütleks nii. Suhe on ika suhe, olenemata pikkusest. See teeb ju sama välja, kui öelda, et mees ja naine pole pere. Ikka on.


Lola69 - 27.06.2003 kell 18:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja mis suhete pikkusesse puutub. See paar kuud pole kellegi suhe.


Ei ütleks nii. Suhe on ika suhe, olenemata pikkusest. See teeb ju sama välja, kui öelda, et mees ja naine pole pere. Ikka on.


Nu paar kuud võib olla proovimine. Kuigi suhteks õige leidmise või mitteleidmise kohapealt ma seda küll nimetada ei julge. Kaks kuud ei näita ära, kas keegi on või ei ole see üks ja ainumas. "Õigest" räägiks kriitilise 7-nda kooselusaasta järel.


p@rdic - 27.06.2003 kell 18:03

Mul lihtad küsimused:
- kuidas ma saan inimest tundma õppida kui ma temaga ei suhtle?
- kes teist leidsi oma elukaaslase esimesest armastusest ja elab temaga praegu koos?
- kas ma olen siis liiderdaja, kui mingi aja pärast selgub, et me saame asjadest erinevalt aru või iseloomud ei sobi ja ma soovin seda suhet lõpetada ning kindlasti üritan uut suhet alustada, et leida see kes on mulle loodud?
- kas teile pole kunagi üllatusena tulnud isikuomadused mis tulevad välja kooselu ajal, mida on varjatud nö armumise perioodil?


Hiirekas - 27.06.2003 kell 18:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Nu paar kuud võib olla proovimine. Kuigi suhteks õige leidmise või mitteleidmise kohapealt ma seda küll nimetada ei julge. Kaks kuud ei näita ära, kas keegi on või ei ole see üks ja ainumas. "Õigest" räägiks kriitilise 7-nda kooselusaasta järel.


Oot, oot. Suhe ona kahe objekti vaheline seos, kui üks objekt mõjutab mingil määral teist ja vastupidi. Suhe on ka kahe objektivaheline võrdlus.

Seega on suhe kahe inimese vahel nii ehk na olemas. Ema ja lapse, isa ja poja, onu ja vanaema, naabrimehe ja minu vahel.
Märksaõnad sõprus, tutvus, tuttav, armuke, vihkamine jne. iseloomustavad inimestevahelisi suhteid.


Lola69 - 27.06.2003 kell 18:13

Tsitaat:
Algne postitaja: p@rdic
Mul lihtad küsimused:
- kuidas ma saan inimest tundma õppida kui ma temaga ei suhtle?
- kes teist leidsi oma elukaaslase esimesest armastusest ja elab temaga praegu koos?
- kas ma olen siis liiderdaja, kui mingi aja pärast selgub, et me saame asjadest erinevalt aru või iseloomud ei sobi ja ma soovin seda suhet lõpetada ning kindlasti üritan uut suhet alustada, et leida see kes on mulle loodud?
- kas teile pole kunagi üllatusena tulnud isikuomadused mis tulevad välja kooselu ajal, mida on varjatud nö armumise perioodil?

Mul ka mõned küsimused-vastused.
1. Suhtlema peabki. Tundmaõppimaeks. Kuigi pidev kiire kokku-lahku kolimine nüüd õigeks olemist või mitteolemist ei ennusta küll. Suhtlemine ja "kähkukaist" kooseluharjutused on iseasjad. Ja kergus, millega siirdutakse uut ja õigemat ostima.
2. Minu abikaasa oli minu armastus esimesest silmapilgust. Kohtusime pea et 15 aastat nüüdseks tagasi ja oleme siiani koos!
3. Ei, ei ole liiderdaja. Aga suhete loomisel peaks püüdma neid ka juba hoida. Loome aga kas ka hoiame? Mittesobivaks muutuvad inimesed liiga kergelt? Võib-olla mõtleks enne, miks ei sobi ja kas ja kuidas edasi?
4. Ei, ei ole ma olnud ebameeldivalt üllatunud mulle vastuvõetamatutest iseloomuomadustest. See, mis ei meeldi niiväga, oli ka teada ette. Nii temal minust kui ka minul temast. Enne abiellumist suhtlesime ja elasime niisama koos pea et 3 aastat. Ju see aeg aitas tuttavaks saada.


Lola69 - 27.06.2003 kell 18:15

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Oot, oot. Suhe ona kahe objekti vaheline seos, kui üks objekt mõjutab mingil määral teist ja vastupidi. Suhe on ka kahe objektivaheline võrdlus.

Seega on suhe kahe inimese vahel nii ehk na olemas. Ema ja lapse, isa ja poja, onu ja vanaema, naabrimehe ja minu vahel.
Märksaõnad sõprus, tutvus, tuttav, armuke, vihkamine jne. iseloomustavad inimestevahelisi suhteid.


Suhteid on IGASUGUSEID. Antudjuhul on teemaks selle "õige" otsimine. Elukaaslaseks. Ärgem ajagem "ruumi" vahtu täis.


bohemian - 27.06.2003 kell 18:29

no kuulge aga palun siis rääkige mis tunne on seda õiget kohata ja mis edasi saama peaks?


Hiirekas - 27.06.2003 kell 18:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Suhteid on IGASUGUSEID. Antudjuhul on teemaks selle "õige" otsimine. Elukaaslaseks. Ärgem ajagem "ruumi" vahtu täis.


Ok, seega räägime ikka teineteisest mööda vist.
* kohtan inimest, kes lööb pildi segamini - ikka otsin ju TEDA
* siis on meil lühiajaline suhe platooniline, sex, mis iganes - ikka otsin TEDA
* alguse roosisadu vaibub, ilmneb, et ei sobi me - ikka otsin TEDA
* läheme lahku - ikka otsin TEDA

Aga see vahepealne on ka ikka mingi suhe, kuigi sa väitsid vastupidist. Ma ei nimetaks pikaajalist suhet suhteks, ka lühiajaline on suhe.


Hiirekas - 27.06.2003 kell 18:38

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
no kuulge aga palun siis rääkige mis tunne on seda õiget kohata ja mis edasi saama peaks?


Vat seda tunnet on väga raske kellegi sõnades kirjeldada. Selles tundes on rahu, kindlustunne, usaldus, soojus, lähedus jne. Mulle on ka veel see, et kaob ära see teritooriumi piir. Muutute üheks.


kaitsevaim - 27.06.2003 kell 18:40

Mõnes mõttes olen nõus, mõnes mitte! Muidugi oleks parem kui suhe püsib, sest seda vähem on südamete murdmist, aga kui ikka pole võimalik jätkata, siis valu on suurem kui lahkumineku oma...


Lola69 - 27.06.2003 kell 20:54

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
no kuulge aga palun siis rääkige mis tunne on seda õiget kohata ja mis edasi saama peaks?

Kuidas selles "Rsitiisas" oligi selle äkilise armumise kohta. Pikselöök? (ma võin eksida).
See õige tabab umbes samamoodi. See äratundmine. See võib tulla tõesti armastusena esimesest silmapilgust. See võib tekkida ajapikku, aga ühel hetkel tunned end õiges kohas ja õige kõrval olevat, kindlal pinnal. Kus miski ei heiduta.
Igal isemoodi. Kes kuidas end ära kaotab. Liitmistehte teeb. Kui kahest ühest saab kokku üks.


Dagon - 27.06.2003 kell 23:40

Ohh, see 'õige'... Heh, mina arvan, et inimene on toode. Igal ühel omad plussid ja miinused. Iga inimene otsib täielikult sellist toodet, nagu ta seda soovib. Lihtsalt proovitakse panna tingimused ja siis vaadatakse, missugune on nendele kõige lähemal. Üks ei sobinud, mindakse teise juurde. Lõpuks tüdinetakse ära ja nõudmised vähenevad. Siis veel kompromissid ja veel. Siis tekib abielu
Muidugi mõned abielluvad ka pimedalt. Loodavad, et asjad läevad paremaks, et toode muutub kvaliteetsemaks, aga paraku on toodet väga raske muuta.

Mina arvan, et kõik on siiski ainult selles, mis nõudmised esitab ja mis illusioone vajab inimene.


tiina - 28.06.2003 kell 08:27

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
no kuulge aga palun siis rääkige mis tunne on seda õiget kohata ja mis edasi saama peaks?

Kuidas selles "Rsitiisas" oligi selle äkilise armumise kohta. Pikselöök? (ma võin eksida).
See õige tabab umbes samamoodi. See äratundmine. See võib tulla tõesti armastusena esimesest silmapilgust. See võib tekkida ajapikku, aga ühel hetkel tunned end õiges kohas ja õige kõrval olevat, kindlal pinnal. Kus miski ei heiduta.
Igal isemoodi. Kes kuidas end ära kaotab. Liitmistehte teeb. Kui kahest ühest saab kokku üks.
Vot sellega nõustun täiesti.
Kas see piksenool on...aga ka nii võib seda nimetada...äratundmine, et vot nüüd olen ma õiges kohas ja õige inimese kõrval.

Ja see on ütlemata mõnus ja kindel tunne


Arwen - 28.06.2003 kell 15:58

ega see alati ka nii pole. ja mõni inimene on suhte alguses hästi tore ja hea ja tähelepanelik ja siis vaatab et ok enam pole vaja pingutada ja laseb lõdvaks... sellisega ei taha ju suhet jätkata eriti? kui ta enam sind ei hoia


Lola69 - 28.06.2003 kell 16:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Arwen
ega see alati ka nii pole. ja mõni inimene on suhte alguses hästi tore ja hea ja tähelepanelik ja siis vaatab et ok enam pole vaja pingutada ja laseb lõdvaks... sellisega ei taha ju suhet jätkata eriti? kui ta enam sind ei hoia


Vot just. Suhte alguses. Aga kui kaua kestab suhte algus??? Nädal, kuu, kaks kuud ... aasta?

Kui pikalt võtate aega inimese tundmaõppimiseks?


Hiirekas - 29.06.2003 kell 18:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Vot just. Suhte alguses. Aga kui kaua kestab suhte algus??? Nädal, kuu, kaks kuud ... aasta?

Kui pikalt võtate aega inimese tundmaõppimiseks?


See on väga individuaalne ja ma arvane, et mingit konkreetset nubrit siin välja tuua ei saa.
Mõni matab kaasa maha ja tõdeb, et pole tast kunagi aru saanud.


bohemian - 30.06.2003 kell 07:58

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
no kuulge aga palun siis rääkige mis tunne on seda õiget kohata ja mis edasi saama peaks?

Kuidas selles "Rsitiisas" oligi selle äkilise armumise kohta. Pikselöök? (ma võin eksida).


See õige tabab umbes samamoodi. See äratundmine. See võib tulla tõesti armastusena esimesest silmapilgust. See võib tekkida ajapikku, aga ühel hetkel tunned end õiges kohas ja õige kõrval olevat, kindlal pinnal. Kus miski ei heiduta.
Igal isemoodi. Kes kuidas end ära kaotab. Liitmistehte teeb. Kui kahest ühest saab kokku üks.
Vot sellega nõustun täiesti.
Kas see piksenool on...aga ka nii võib seda nimetada...äratundmine, et vot nüüd olen ma õiges kohas ja õige inimese kõrval.

Ja see on ütlemata mõnus ja kindel tunne



aga kes see garanteerib et see ainus ja õige on ja jääb...et ka sina oled talle ainus ja õige? esialgu võib tunduda ju et kõik on nii kaunis ja ollakse täiuslikud, ent kas on välistatud et see ainus ja õige ei leia endale kunagi veel õigemat kui sina?


li-li - 11.09.2003 kell 04:05

inimeste moraal muutub iga põlvkonnaga ja igas ajas on olnud tabusi suhete loomisel ja lõpetamisel nüüdsex on vaid loodud sootsam pinnas valede otsuste tegemisel ,õigex jääda "me lihtsalt ei sobinud"


Lola69 - 11.09.2003 kell 07:01

Tsitaat:
Algne postitaja: bohemian
aga kes see garanteerib et see ainus ja õige on ja jääb...et ka sina oled talle ainus ja õige? esialgu võib tunduda ju et kõik on nii kaunis ja ollakse täiuslikud, ent kas on välistatud et see ainus ja õige ei leia endale kunagi veel õigemat kui sina?

Keegi teine ei saa midagi garanteerida. Suhet alustanuna peab ka ise selle hpoidmise nimel tööd tegema. Ka kui miski ei meeldi tuleks enne mõelda. Kuid kergelt lasuatkse läbi pea ja üle huulte :"ei sobinud". Ja läheb uus ring. Ka see "õige" me kõrval ei tähenda, et nüüd saaks ilma teineteise nimel pingutamata edasi minna.

Garant on igaüks ise. Ja tahe hoida olemasolevat.


Ray - 20.09.2003 kell 17:39

Juutidel asi hoopis lihtsama idee kohaselt.

"Tõeline armastus algab sageli alles pärast abiellumist. Aga enne paariminekut tuleb juudi tarkuse ning kavalusega kindlaks teha, kas selle naisega saab koos eluvankrit vedada või mitte. Ja naljalt me ei eksi."

LINK


skingirl - 20.09.2003 kell 17:43

Vat sellest asjas ma aru ei saa!


unistaja - 20.09.2003 kell 22:36

See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...


epp - 20.09.2003 kell 22:47

mina olen hakkanud elama nii.. et inimene peab olema mulle justkui ideaalne, ma ei hakka teda enam puutumagi kui ma ei tunne suurt tömmet tema vastu. sellise suhtumisega võin ma lasta mööda vägahäid inimesid kuid ma ei julge kartuses haiget saada... ja ex ma siis kae.. ja oota SEDA õiget.. kui sellist yldse leidubki..

kuid ju julge hundi rind on rasvane, kes ei proovi ei saa ka teada milline olex tema jaoks see õige..


michelle - 21.09.2003 kell 18:52

ei otsi seda õiget. lihtsalt hetkel kasvatan last, käin koolis, põetan vanaema, lähen varsti operatsioonile, jooksen arstide vahet, koristan ja kui juhtub mingi suhe tekkima siis suhtlen. kas see õige on olemas? ei tea. enam ammu ei vaeva sellega oma pead.


fatima - 22.09.2003 kell 15:53

mina arvan, et tuleb lävida paljude inimestega, et õppida neid tundma. ja siis kui tunned inimest juba hästi kaua, siis alles arenda tõsisemaid suhteid! peab olema kindel, et "ei osta siga kotis"


sales - 27.09.2003 kell 09:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ja mis suhete pikkusesse puutub. See paar kuud pole kellegi suhe.


Ei ütleks nii. Suhe on ika suhe, olenemata pikkusest. See teeb ju sama välja, kui öelda, et mees ja naine pole pere. Ikka on.


Nu paar kuud võib olla proovimine. Kuigi suhteks õige leidmise või mitteleidmise kohapealt ma seda küll nimetada ei julge. Kaks kuud ei näita ära, kas keegi on või ei ole see üks ja ainumas. "Õigest" räägiks kriitilise 7-nda kooselusaasta järel.


Siin ei saa ma sinuga,Lola, nõus olla, et 7 aastat prooviabielu...
Siin saab ikka rääkida abielukriisist ja need tulevad ikka tsüklite kaupa. Ja minu arvates ei näita see kriis sugugi, et oled vale valiku teinud. Vaid hoopis seda ,et oled õige valiku loorberitele puhkama jäänud, aga elu on edasi läinud ja üks või mõlemad pole viitsinud või tahtnud või osanud suhet värskena hoida


Lola69 - 27.09.2003 kell 17:15

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Siin ei saa ma sinuga,Lola, nõus olla, et 7 aastat prooviabielu...
Siin saab ikka rääkida abielukriisist ja need tulevad ikka tsüklite kaupa. Ja minu arvates ei näita see kriis sugugi, et oled vale valiku teinud. Vaid hoopis seda ,et oled õige valiku loorberitele puhkama jäänud, aga elu on edasi läinud ja üks või mõlemad pole viitsinud või tahtnud või osanud suhet värskena hoida
Nu ega ma seda päris nii nüüd ka mõtle, et 7 aastat on asi nö "prooviabielu". Samas kaks kuud kooselu võib seda olla küll.

Seda, et kaaslane osutub peale 7 abieluaastat valeks pole ka mina öelnud. See inimene võib olla ka see ainus ja õige. See "ebaõigeks" osutumine näitab reeglina tegemata kodutööd. Aga mugavam on ju end puhtaks pesta õigustusega, et "näe, ei olnudki õige". Nii ta reeglina on?

See "õigeks" olemine peale 7 abieluaastat ... Siis saab juba öelda küll, et õigega osatud õigesti elada. Sinnanigi. Võrreldes paljude paariaastaste abieludega on see juba midagi.


MonaLisa - 27.09.2003 kell 21:47

Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...


jahh..nii see on..


yller - 27.09.2003 kell 22:06

Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...


siis see pole j2relikult see 6IGE


Lola69 - 27.09.2003 kell 22:30

Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...
Miks peaks Õigest leitust loobuma?

Leitud liiga hilja, kui seotud on segavad siduvad sidemed?


sales - 28.09.2003 kell 00:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...
Miks peaks Õigest leitust loobuma?

Leitud liiga hilja, kui seotud on segavad siduvad sidemed?


Ka nii võib olla ja üsna reaalselt...
Ainult - kas siiski tasub kurvastada... kui õige leidmine on üldse suur juhus, aga tundub olevat. Kas ei peaks siiski ka segavate ja siduvate sidemete kiuste olema õnnelik, et üldse leidsid


MonaLisa - 28.09.2003 kell 12:38

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
See ka kurb, kui leiad selle Õige, kuid pead tast loobuma...
Miks peaks Õigest leitust loobuma?

Leitud liiga hilja, kui seotud on segavad siduvad sidemed?


Ka nii võib olla ja üsna reaalselt...
Ainult - kas siiski tasub kurvastada... kui õige leidmine on üldse suur juhus, aga tundub olevat. Kas ei peaks siiski ka segavate ja siduvate sidemete kiuste olema õnnelik, et üldse leidsid


jah, see on VÕIT ja KAOTUS korraga.. üliõnnelik ja üliõnnetu olemine kisub pooleks, elu omandab ennenägematut ilu ja sügavust.. igatahes võimas elamus


Ray - 28.09.2003 kell 12:43

Ehk on nn. "õige" otsingud vaid isekate ajendite juhitud egoistlik protsess enese mugavuse nimel?


MonaLisa - 28.09.2003 kell 12:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Ehk on nn. "õige" otsingud vaid isekate ajendite juhitud egoistlik protsess enese mugavuse nimel?


otsing võib küll olla egoistlik tegevus, kuid kui leida otsimata?


Ray - 28.09.2003 kell 13:06

Tsitaat:
Algne postitaja: MonaLisa
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Ehk on nn. "õige" otsingud vaid isekate ajendite juhitud egoistlik protsess enese mugavuse nimel?


otsing võib küll olla egoistlik tegevus, kuid kui leida otsimata?


See "õige" võib hoopis ise Su ellu tulla... milleks põõraselt ringi joosta ja "õiget" luurata?

Inimene elab teoreetiliselt ära ka üksinda, seega ehk polegi vaja kurja vaeva näha?


MonaLisa - 28.09.2003 kell 13:18

otsimisega tegeledes võibki leidmine ununeda
kuid energilisel inimesel midagi muud vist üle ei jää, kui ringi tormata ja otsida..
Leidmiseks on oluline hoida silmad ja süda avatuna..


püsimatu - 28.09.2003 kell 13:41

aga miks ikkagi see leidmine nii raske tegevus on...vast seetõttu, et igaüks otsib siiski endasarnast...vastandid küll tõmbuvad , aga kauaks...kui mees on lihasööja ja naine täielik taimetoitlane, siis mingil ajal need vastandid hakkavad hoopis tõrkuma, kaua sa ikka liha sööd, kui teine su eest kõik garneeringu nahka paneb...aga nüüd tagasi selle omasuguse juurde...miks ei leita, sest me pole ise endi vastu ausad, me ei tea ju isegi täpselt millised me oleme, omistame endile teab mis ilusaid omadusi ja siis nõuame neid teistelt jne...suutmatus enda vastu aus olla teebki selle õige leidmise tohutult raskekes..


yller - 28.09.2003 kell 13:50

Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
aga miks ikkagi see leidmine nii raske tegevus on...vast seetõttu, et igaüks otsib siiski endasarnast...vastandid küll tõmbuvad , aga kauaks...kui mees on lihasööja ja naine täielik taimetoitlane, siis mingil ajal need vastandid hakkavad hoopis tõrkuma, kaua sa ikka liha sööd, kui teine su eest kõik garneeringu nahka paneb...aga nüüd tagasi selle omasuguse juurde...miks ei leita, sest me pole ise endi vastu ausad, me ei tea ju isegi täpselt millised me oleme, omistame endile teab mis ilusaid omadusi ja siis nõuame neid teistelt jne...suutmatus enda vastu aus olla teebki selle õige leidmise tohutult raskekes..


vaata
seep2rast vastandid t6mbuvadki et erinevadi asju teevad tahavad jne
m6tle kui
mm6lemale meeldivad appsulll samad asja jne
kaua siuke v2rk kestaks?
mitte eriti kaua
aga kui on vastandid, siis yks tahab yht teine teist jne jne huvitav on

rutiin tapab


püsimatu - 28.09.2003 kell 14:03

Tsitaat:
Algne postitaja: yller
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
aga miks ikkagi see leidmine nii raske tegevus on...vast seetõttu, et igaüks otsib siiski endasarnast...vastandid küll tõmbuvad , aga kauaks...kui mees on lihasööja ja naine täielik taimetoitlane, siis mingil ajal need vastandid hakkavad hoopis tõrkuma, kaua sa ikka liha sööd, kui teine su eest kõik garneeringu nahka paneb...aga nüüd tagasi selle omasuguse juurde...miks ei leita, sest me pole ise endi vastu ausad, me ei tea ju isegi täpselt millised me oleme, omistame endile teab mis ilusaid omadusi ja siis nõuame neid teistelt jne...suutmatus enda vastu aus olla teebki selle õige leidmise tohutult raskekes..


vaata
seep2rast vastandid t6mbuvadki et erinevadi asju teevad tahavad jne
m6tle kui
mm6lemale meeldivad appsulll samad asja jne
kaua siuke v2rk kestaks?
mitte eriti kaua
aga kui on vastandid, siis yks tahab yht teine teist jne jne huvitav on

rutiin tapab


kui on sarnased siis nad täiendavad ju teineteist...sarnaste huvide ja koos edasiarenemise teel...aga vastandid mingil hetkel muutuvad teineteisele täielikult vastu, kus enam üksteise soovidest ja tahtmistest aru ei saada ja ei tahetagi saada...
tegl on selle teema üle igasugu vaidlusi tekitatud, meist targemate poolt ja seni pole seisu ega istekohta


yller - 28.09.2003 kell 14:21

Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu


kui on sarnased siis nad täiendavad ju teineteist...sarnaste huvide ja koos edasiarenemise teel...aga vastandid mingil hetkel muutuvad teineteisele täielikult vastu, kus enam üksteise soovidest ja tahtmistest aru ei saada ja ei tahetagi saada...
tegl on selle teema üle igasugu vaidlusi tekitatud, meist targemate poolt ja seni pole seisu ega istekohta


v6tame 2 n2idet
1. m6lemad pooled on noh, ideaalsed ei tylitse jne
et nagu 2 tilka vett, arvamused samad igas asjas jne jne
2. on t2ielikud vastandid

nyyyd ytle palun
kump suhe kestaks kauem, kas 1 v6i 2?


püsimatu - 28.09.2003 kell 15:23

[

v6tame 2 n2idet
1. m6lemad pooled on noh, ideaalsed ei tylitse jne
et nagu 2 tilka vett, arvamused samad igas asjas jne jne
2. on t2ielikud vastandid

nyyyd ytle palun
kump suhe kestaks kauem, kas 1 v6i 2?




mina pakun, et kauem kestab see suhe, kus ei tülitseta ja ollakse sarnased, sest ühtemoodi mõtlevatel inimestel ei teki uit-ega rutiinimõtteid, nad on rahul sellega mis neil on ja kooskõlas...

aga vastandid, kas kõva kivi head jahu ei jahvata...st. vastandid tavaliselt ei anna järele...või kaldun ma liiga äärmustesse?


yller - 28.09.2003 kell 15:41

Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu


mina pakun, et kauem kestab see suhe, kus ei tülitseta ja ollakse sarnased, sest ühtemoodi mõtlevatel inimestel ei teki uit-ega rutiinimõtteid, nad on rahul sellega mis neil on ja kooskõlas...

aga vastandid, kas kõva kivi head jahu ei jahvata...st. vastandid tavaliselt ei anna järele...või kaldun ma liiga äärmustesse?


hmm
olukorda
mees naine abielluvad perekond jne
noh ppaar aastat heal juhul hea elu
siiis
mees v6i naine, vahet poel
muretseb endale armukese
aga mix ometi?
tal onju olemas hea kaasa, hea lastega, hea temaga, mix p6rgup2rast veel on armukest vaja?

seep2rast et rutiiin tappab, nende elu on muutunud nii yheylbaliseks, et tahavad vaheldust, ja sorry
aga kui 2 inimest on t2pselt yyhtemoodi, siis see elu muutubki yheylbaliseks

ja 2 t2itsa erinevat, siiis on vaidlusi tylisid jne
aga see hoiabki suhet yleval, nad saavad nendest yle, l2hvad edasi, nad on 6nnelikud
nende suhe v2rskendub pidevalt jne

aga noh see k6igest minu arvamus

las igayhele j22gu oma


püsimatu - 28.09.2003 kell 15:57

see on lõpmatu vaidluse teema
kaks sarnast...saand enamvähem ühtemoodi lastetoakasvatuse...vähenõudlikud, teineteisega arvestavad, hoolivad...heasüdamlikud...ja teineteisega õnnelikud...sel juhul ei tule rutiini, sest nad ei teagi, mis see on...neil on aint oma idüll...

ja vastandid pidevas kakluses, riius, lahkarvamistes...ja siis leiavadki omale armukese, sest naine -mees kodus niikuinii ei saa teise hingest aru...

ma usun esimesse varianti puht isiklikel põhjustel, sest seda pole olnd...ja tõenäoliselt ei saagi, aga esimene on järele proovitud, olnud ja läinud


sales - 29.09.2003 kell 03:30

Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
aga miks ikkagi see leidmine nii raske tegevus on...vast seetõttu, et igaüks otsib siiski endasarnast...vastandid küll tõmbuvad , aga kauaks...kui mees on lihasööja ja naine täielik taimetoitlane, siis mingil ajal need vastandid hakkavad hoopis tõrkuma, kaua sa ikka liha sööd, kui teine su eest kõik garneeringu nahka paneb...aga nüüd tagasi selle omasuguse juurde...miks ei leita, sest me pole ise endi vastu ausad, me ei tea ju isegi täpselt millised me oleme, omistame endile teab mis ilusaid omadusi ja siis nõuame neid teistelt jne...suutmatus enda vastu aus olla teebki selle õige leidmise tohutult raskekes..


Oma tõetera selles on või siis täpsemalt - otsitakse sellist, milline tahaks ise olla ja neis jooni otsitavas, miliseid tahaks endas arendada...
Ja pole midagi halba ju selles, kui tahtmine ei ole pelgalt taevariik, vaid liikumissuund - sellised suhted tõesti toimivad...


Rashnu - 13.01.2008 kell 14:42

Inimesed teevad ikka valesid valikuid. Sageli pole neil kujunenud välja kindlaid väärtushinnanguid, mistõttu ei suudeta leida sellistele kriteeriumitele vastavat suhet, mis pakub rahuldust.
Ilmselt tuleks kõikidele kasuks, kui enne abielusängi pugemist koos elataks ja veendutaks otsuse õigsuses. Aga tundub, et see on kaduv trend.
Lisaks annavad inimesed liialt kergesti alla ja probleemide lahendamise asemel nende eest põgenetakse.


Leni - 13.01.2008 kell 17:16

Minu meelest ei pruugi ollagi valed valikud. (Enda elus ei tunnista ühtegi valet valikut suhete pinnal.) Lihtsalt inimene muutub ja see, mis oli õige siis, ei pruugi enam õige olla. Tulevad uued õiged, kellega areneda mingis teises suunas.

Oskamisest suhet hoida ... Ma ei saa aru sellest, milleks üldse paaniliselt mingit suhet hoida, et mis väärtus see niisugune hoidmine iseenesest on? (Kui lapsi ei ole, loomulikult. Kui on lapsed, siis on vast teine lugu.)


julianus - 13.01.2008 kell 18:58

Abiellutakse ehk tõesti liiga kiiresti. Peaks alguses mõnda aega lihtsalt koos elama ja teineteist tundma õppima. Suhte hoidmine on küll arusaamatu, sest inimesed ju muutuvad. Kui ikka suhe on ammendunud, siis mis mõtet on seda enam koos hoida.


Rashnu - 13.01.2008 kell 20:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Minu meelest ei pruugi ollagi valed valikud. (Enda elus ei tunnista ühtegi valet valikut suhete pinnal.) Lihtsalt inimene muutub ja see, mis oli õige siis, ei pruugi enam õige olla. Tulevad uued õiged, kellega areneda mingis teises suunas.

Oskamisest suhet hoida ... Ma ei saa aru sellest, milleks üldse paaniliselt mingit suhet hoida, et mis väärtus see niisugune hoidmine iseenesest on? (Kui lapsi ei ole, loomulikult. Kui on lapsed, siis on vast teine lugu.)


Kui inimene aastatega hoopis teistsuguseks muutub, on tegemist psüühilise häirega. Inimene võib muutuda ja muutubki teatud piirides, aga mitte nii palju, et see märkimisväärne on.

Küsimus ei ole limase molluski kombel suhte ja teise inimese ümber klammerdumises, vaid selles, et inimesed annavad liiga kergesti alla. Arvavad, et suudavad teist inimest ümber kasvatada, aga kui selgub tõde, siis löövad käega. Abielus on probleemid paratamatud, aga lahutus võetakse liiga kergekäeliselt ette, ei süüvita probleemi olemusse ning võetakse lahkuminekut kui midagi loomulikku. Ma ei taha öelda, et inimesed peaksid, hambad ristis, kokku jääma (ka mitte laste pärast), vaid lahutus, nagu ka kooselu, peab olema kaalutletud otsus, et vältida hilisemaid kahetsusepisaraid. Ma olen 16 aastat abielus olnud, pidanud maha lugematul arvul vaidlusi ning tülisid, kuid mitte ühelgi korral pole mul turgatanud pähe mõte minna lahku selle pärast, et talle ei meeldi osta magamistuppa nt pöögist riidekappi. Ma teadsin, millise iseloomuga inimesega end sidusin ja ütlen ausalt, et me mõlemad oleme täpselt samasugused nagu abielludes...ainult natuke rahulikumad.


Lola69 - 13.01.2008 kell 20:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Oskamisest suhet hoida ... Ma ei saa aru sellest, milleks üldse paaniliselt mingit suhet hoida, et mis väärtus see niisugune hoidmine iseenesest on? (Kui lapsi ei ole, loomulikult. Kui on lapsed, siis on vast teine lugu.)
Ma kaldun arvama, et kui suhet hoida ei oska, siis lapsi ei tulegi.

Kuigi eks juhtub ka teisipidi.


Leni - 13.01.2008 kell 20:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Kui inimene aastatega hoopis teistsuguseks muutub, on tegemist psüühilise häirega. Inimene võib muutuda ja muutubki teatud piirides, aga mitte nii palju, et see märkimisväärne on.
Ma ei räägi "hoopis teistsuguseks" muutumisest, ma räägin arengust. Oled kuulnud niisugust väljendit, et inimesed kasvavad lahku? See on täiesti reaalne nähtus. Mingi aja pärast teatud inimene, kelle maailm sind omal ajal täiendas ja avardas, seda enam ei suuda, võib-olla just selle pärast, et ta ei muutu -- mitte "sulle sobivaks" (see on üldse napakas taotlus, see teiste enda käe järgi vormimine), vaid üldse. Ta ei olnud selle pärast vale valik, omas kohas ja omal ajal oli ta väga õige ja võib-olla kellegi teise jaoks on ta siiani härra/proua Õige, lihtsalt mitte enam sulle.

Lola, kõik ei tahagi lapsi. (Veel.)

Tegelikult teemaväliselt tahtsin veel sinu postituse puhul, Rashnu, vinguda re/ psüühiliste probleemidega inimeste halvustamine. Enamus kirjandusklassikuid ja filosoofe on olnud ühe või teise diagnoosiga. Kanname nad maha? Inimestena ja üldse?


julianus - 13.01.2008 kell 23:23

Nõustun ka eelmise postitaja põhimõtetega. Inimesed vananedes arenevad ja muutuvad. Kui nad arenevad eri suundades ei pruugi nad mõne aja pärast enam teineteisega sobida.


vaikivmees - 13.01.2008 kell 23:34

in-d vananevad jah ja nende isikup2rased veidrused pigem syvenevad, aga ei muutu midagi nii palju,
lihtsad tekivad uued huvid (1 tahab matkata ja teine kodus istuda),
tydinetakse teineteisest peale 10 aastat nt
ja tahetakse midagi muud, uut noort liha

mehe (ja miks mitte ka paljude naiste)seksuaalsus on veel nii ehitatud, et seda 'uut' tahetakse ka t2itsa tootava suhte k6rvalt nii vahelduse m6ttes..
ja kes aktsepteerida ei suuda, et ta partner ka teiste silmis ihaldusv22rne on, l2heb lahku ja.... peab j2rgmises suhtes samade asjadega arvestama

P.S. loe ka teemast 'Mida hakata peale sellise mehega': "Meest ümber kasvatada pole võimalik"


Rashnu - 13.01.2008 kell 23:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
Tegelikult teemaväliselt tahtsin veel sinu postituse puhul, Rashnu, vinguda re/ psüühiliste probleemidega inimeste halvustamine. Enamus kirjandusklassikuid ja filosoofe on olnud ühe või teise diagnoosiga. Kanname nad maha? Inimestena ja üldse?


Ma ei halvusta psüühikahäiretega inimesi, vaid toonitasin, et kapitaalsed muutused isiku käitumises on tingitud vaimsetest häiretest. Kas nad inimestena maha kanda, pole minu otsustada.

Jään siiski seisukohale, et kui inimesed nii vastupidistes suundades kasvavad, siis oli tegemist läbimõtlemata otsusega.


Leni - 14.01.2008 kell 07:15

Kontekst, kus sa selle väitega (mis minu meelest ei ole isegi õige, aga ma ei ole ka mõni psühhiaater ja olen piisavalt noor, et mitte tunda nii palju inimesi (või teada nende võimalikke diagnoose), et nende põhjal võiks üldistada, seega oletame, et sul on õigus) lagedale tulid, andis alust arvata, et sa ei pea neid inimestena samaväärseteks. Aga see selleks.

Suhetest. Kas tegu oli läbimõtlemata otsusega sõltub minu meelest sellest, kas oli kohe plaan, et jääme eluks ajaks kokku. Sellist plaani ei pruugi tingimata olla.


mmunk - 14.01.2008 kell 10:09

praeguse teema kontekstis saan mina "õigest" aru kui inimesest, kes vastab antud hetkel minu väga isiklikest kogemustest jms tulenevatele ootustele võimalikult suures ulatuses. mida rohkem, seda "õigem". kes meist ootab kellestki/millestki täpselt samal moel või määral kui nt viis aastat tagasi? päevad on täis tegevusi, tegevused loovad tähendusi, tähenduste põhjal kujunevad väärtushinnangud, soovid, hirmud jne. me kõik vananeme ja see on suur muutus (ehkki lühikestes ajavahemikes hoomamatu). piisavalt suur, et avaldada mõju meie ootustele "õigsuse" suhtes.

seega, kui otsitakse kedagi, kelle peale näpuga näidata "mitteõige" olemises ja suhte lõppemises, siis mina alustaksin peeglisse vaatamisest. ja selles valguses, nagu armas Lenigi, oleksin äärmiselt ettevaatlik kellelegi psüühilise hälbe külgepookimisel. tõenäoliselt olid "mitteõiged" omadused olemas ka varem- ainult et neid varjutanud "õige" loor oli märksa tihedam ja meie soov selle varjust "mitteõiget" avastada väiksem.

minu hinnangul pole lahkukasvamine "mitteõigest" lahkumineku põhjus ega tagajärg, vaid suhte tähendustest tühjenemise kaasnähe - vähem tähendusi-> vähem huvi -> vähem rahulolu-> vähem põhjusi koosolemiseks-elamiseks. kuhu kaovad tähendused, see on juba omaette teema.


Rashnu - 14.01.2008 kell 10:43

mmunk, sa tunnistasid praegu isegi, et need mitteõiged omadused olid enne olemas. Neid ei märgata justnimelt sel põhjusel, et ollakse liiga armunud ja tõenäoliselt ei analüüsita teise inimese isikuomadusi piisava põhjalikkusega.