
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?
hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..

Tsitaat:
Algne postitaja: epp
hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..
![]()
võitlema? no mis sa teisest poolest oma võitlemisega ikka piinad? kui ta ei taha, ega siis ka võitlus midagi ei aita... see väga tuuleveskitega võitlemise moodi tunduks
/me ei ole selle nimel nõus tegema enam mitte midagi
nagu nii asjal mõttet ei ole ja lõpp kokkuvõttes jääd veel lolliks ka nii, et millex
rabeledal
jah, kui on armastus, siis on, kui ei ole siis ei ole...
i give her my world if she asked me to...
Tsitaat:
Algne postitaja: etc
i give her my world if she asked me to...
siis tuleb see ÕIGE naine leida
Aga kust tead etc, et see just see ÕIGE on? Algul kõik roosiline ja ilus ja arvad, et tema just see õige ongi, aga paari aasta möödudes leiad, et oled
puusse pannund.
On isegi paare, kes lähevad lahku pensioni põlves ja leiavad alles siis, et polnud üksteise jaoks need õiged.
tuleb oma sisetunnet usaldada 
Oleksin valmis kompromissideks. Samas püüaksin siiski peilida, kas on tegemist "võrdväärse" suhtega, või hoopiski manipuleeritakse minuga. Viimasel
juhul jääksid vastaspoole trikid ära.
Kui kaaslane hoolib minust, siis on ka tema ilmselt vähem või rohkem valmis kompromissideks ning seega on erimeelsused võimalik ületada. Tulemus oleks
positiivne.
Sedavõrd elutarkust on juba kogunenud, et ühepoolse (endapoolse) armastuse puhul ennast "terroriseerima" ei hakkaks. Selline asi oleks olnud võimalik
nooremas eas....
arvan ka, et ainult endapoolse armastuse pärast ei maksa ennast lõhki rebida... Kahepoolse suhte puhul aga võib ennast ohverdada küll ja mitmesuguseid kompromisse leida...
Ma olen võidelnud ja võitlen veel kui vaja on. Aga piiriks seaksin ikkagi selle kui mu mees avalikult kellegi teisega suudleb minu juuresolekul ja
magamisest võõra naisega ei hakka rääkimagi
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Oleksin valmis kompromissideks. Samas püüaksin siiski peilida, kas on tegemist "võrdväärse" suhtega, või hoopiski manipuleeritakse minuga. Viimasel juhul jääksid vastaspoole trikid ära.
Kui kaaslane hoolib minust, siis on ka tema ilmselt vähem või rohkem valmis kompromissideks ning seega on erimeelsused võimalik ületada. Tulemus oleks positiivne.
Sedavõrd elutarkust on juba kogunenud, et ühepoolse (endapoolse) armastuse puhul ennast "terroriseerima" ei hakkaks. Selline asi oleks olnud võimalik nooremas eas....
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Aga kust tead etc, et see just see ÕIGE on? Algul kõik roosiline ja ilus ja arvad, et tema just see õige ongi, aga paari aasta möödudes leiad, et oled puusse pannund.
On isegi paare, kes lähevad lahku pensioni põlves ja leiavad alles siis, et polnud üksteise jaoks need õiged.
Leida vahepealne tee, sealjuures kaotamata nii mõistust kui ka tundeid. Ei tasu ju aint mõistusega ka olla kui tundeid pole ja vastupidi on ju ka
sama
Ehk oleksin nõus teise linna kolima et kalliga koos olla. Aga siin tekivad jälle probleemid: töökoha suhtes jne.
Ah, tõesti ei tea
Kui on *võrdne* suhe, siis on kõik kompromissid võimalikud. See on piirideta suhe.
Kuidas seda ära tabada? Öeldakse ju, et kallima jalapesuvesigi on armas, ega see vale olegi.
Armutunded võivad ju mõlemil samaväärsed olla, aga suhtumised ei pruugi olla. Negatiivse suhtumisega inimesele ei ole kunagi küllalt hea, positiivne
hindab seda, mis on.
Kui suhe pole võrdne, siis tuleb hakata valikuid tegema, lihtne see pole.
<< mõtles just eiöe Sõpruse kinost yhe mega suure ja armsa pehme looma ära varastada või no kuidagiendale saada .. et siis mitte endale jätta vaid
ära kinkida 

teile ei ole Sõpruse kinos tutvusi Minul on teatud piirid, kuhu kompromissid võivad ulatuda. Kui on tegemist enamaga, siis loobun suhtest. Mina pean jääma minaks. Jään kasvõi erakuks. Olen Ray'ga nõus. Iseend suhtesse ära kaotada on mõttetu. Suhe peaks olema arendav mitte lammutav. Mingil määral annax kindlasti järgi,muidugi kui need "armastatule"järeleandmised sinu eneseväärikust jalgealla hakkavad tallama.Vaevalt keegi nii
kaugele asjal minna lasex - aga no mine tea...
<
Ray - 22.09.2002 kell 10:56
Loretta - 23.09.2002 kell 07:35
knnarpuu - 23.09.2002 kell 08:28

Harri - 23.09.2002 kell 21:03
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..
Võitlema muidugi...aga kus maani? Kas oleksid nõus läbi minema nii veest kui tulest, enda mina ja väärikuse jalge alla tallama...peasi, et ikka
armastatu rahul oleks ja sinuga jääks??
/me oleks nõus...aga siis peab ka asi väärt olema
ja teist korda ma ei taha enam tagasilööki saada 
Kunagi ajasin ma armastuse nimel isegio juuksed ära,kuna exkaasa käis koguaeg närvidele.Pool aastat hiljem läksime lahku ja nüüd ei tee ma armastuse
nimel enam mitte midagi.
Lühidalt öeldes: kõike ja samas mitte midagi... Kui on sügav tõsine armastus lähen läbi tule ja vee... seni kuni asjal ikka mõtet tundub olema... kui puudub vastuarmastus siis pole suurt midagi teha... sel juhul ainult enda isiksust hävitatakse
Mida siis- raske öelda... Kui on veel lootust, võitlen...aga kui ei, siis lasen minna- pole ju mõtet kedagi kinni hoida, kui temal enam minu vastu
tundeid ei ole...
Omal kogemus olemas ja ma lasin tal minna. Antud juhul on see minu jaoks lihtsam, kui vastu voolu ujuda...
Kui tunded vastastikused, siis kõike olen võimeline tegema. See järgi proovitud.
Viinapudel oli see vaenlane, kellega võidelda tuli. Kuigi kõik ümberringi rääkisid, et joodikut parandab vaid haud, ma ei loobunud. Ja võitsin!
Mul praegu tänu sellele võitlusele väga hää mees on!
Kuid kui tunded ei ole vastastikused, siis üksi tuuleveskitega võidelda mõttetu. Sunniviisiliselt kedagi ennast armastama panna ei saa. Kui korra
saadaksegi kokku, siis lõpp ikka enamjaolt õnnetu, ja oma hingel valus.
Kui partnerid võrdsed ja tunded vastastikused, ega siis nõutagi üksteiselt võimatut. Kui aga üks osapooltest tahab väga teist allutada, siis tuleks
vist sügavalt järgi mõelda, et kas asi ikka on nii väga vastastikune? Ei mõtle selle all väiksemaid kompromisse ja järeleandmisi, neid tuleb ikka
teha. Iga inimene ju omade veidrustega
Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Mida siis- raske öelda... Kui on veel lootust, võitlen...aga kui ei, siis lasen minna- pole ju mõtet kedagi kinni hoida, kui temal enam minu vastu tundeid ei ole...
Omal kogemus olemas ja ma lasin tal minna. Antud juhul on see minu jaoks lihtsam, kui vastu voolu ujuda...![]()
kõigepealt tuleb välja uurida,milles point,,,,,,mida edasi plaanib,,,,veidi aega jälgida,kas oma lubadustest kinni peab,,,,,annaksin aega
järelemõtlemiseks,,,kui see ei aita,,siis pole midagi parataaa
Tegalikult see mitmeotsaga teema on ja põhjusi võib olla 10-id,miks lahku tahetakse
minna.Nii ,et esialgu küll võitleks,aga see ju aru saada on,kas teinepool seda arvestab või mitte,,,,,ja siis ka tegutsen vastavalt
mina ei loobu enne kui saab aru et asi tõestiei ole seda värt..siis nutan ja jonnin ja mõtlen et mix..mõni asi peab lihtsalt nii minema nagu ta läheb

kui ikka tõeliselt armastatud inimene ,siis lähen vai tulest ja veest läbi ja pussnugade sajust kah..
Armastus on selles suhtes kummaline tunne, et tema nimel liigutatakse mägesid ja samas on ta nii habras, et vahel puruneb paha pilguga peale vaatamisest. Armastus on tugev austusest, hellusest ja usaldusest ja nõrk nende puudumisest. Teeksin armastuse nimel kõik, kuni ei ole sülitatud austuse ja usalduse peale. Ja pole tähtis on see siis ühepoolne või kahepoolne.
Ma ei teeks, ma annaks endast kõik selle tunde nimel.
Eks ikka neid tegusid mis omalegi tagantjärele ootamatud tunduvad
i would do anything for love... but i won't do that
Üldiselt kõike vist peale iseenda müümise...läheks, kui vaja, nii tulest kui veest läbi, kui teine pool seda vääriks
Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!![]()
Tsitaat:Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!![]()
Tuli ja vesi veel suht lihtsad asjad kust läbi minna.
Sa solgitorusid oled läbida proovinud?
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?![]()
Tsitaat:No sina vististi alustasidki valest otsast ja jäid kapoti vahele kinni. Aga igal juhul aitähh soovituse eest!
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?![]()
NO torusid on mõistlikum läbida peenemast otsast jämedama poole.
siis kohe selge kas mahud läbi või mitte
ja edasiminek läheb kergemaks.
Vastasel korral võid äkki avastada et oled torus kinni ja ei saa enam edasi ...![]()
nu arvestades et tuu viimase 11 kuu jooksul kolmas kapott on pole ime. (kõik on olnud erinevad ja seos eelmisega nullilähedane)
a kusjuures siiani pole ma ühegi masina alle kinni jäänud. Pisut pingutamist ja läbi olen alati mahtunud.
ja tead kui huvitav auto all on.
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
nu arvestades et tuu viimase 11 kuu jooksul kolmas kapott on pole ime. (kõik on olnud erinevad ja seos eelmisega nullilähedane)
a kusjuures siiani pole ma ühegi masina alle kinni jäänud. Pisut pingutamist ja läbi olen alati mahtunud.![]()
ja tead kui huvitav auto all on.
Arvestades, et väljas on kevad, ehk tibake päikest kosutab sind või üks
vitamiinikuur ?!?
Aga auto kapoti alt ei leia mina küll miskit huvitavat...
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?![]()
NO torusid on mõistlikum läbida peenemast otsast jämedama poole.
siis kohe selge kas mahud läbi või mitte
ja edasiminek läheb kergemaks.
Vastasel korral võid äkki avastada et oled torus kinni ja ei saa enam edasi ...![]()
kesse kapotialusest rääkis?
ma ikka auto alust mõtlesin
ja mis tollesse suunda puutub siis ongi parem kui vastu voolab, muidu avastad et ühel hetkel sõidab mõni ebameeldiv vidinas üle
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
kesse kapotialusest rääkis?
ma ikka auto alust mõtlesin![]()
ja mis tollesse suunda puutub siis ongi parem kui vastu voolab, muidu avastad et ühel hetkel sõidab mõni ebameeldiv vidinas üle
Istun kivi otsas ja kui armastus mööda läheb siis olen nõus käe välja sirutama ja armastusest kõvasti kinni võtma.Kui armastus nüüd seisma ei jää lohisen veel mingi aeg järgi ja kui väga kriipima hakkab ja nahk juba maha tuleb siis lasen armastusest lahti ning rooman kivile tagasi ning lakun haavu ise uut möödujat oodates!
Järgi mõeldes võin vajadusel kaalu jälgima hakkama ning paar kilo alla võtma seda kõik armastuse nimel!
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Minul on teatud piirid, kuhu kompromissid võivad ulatuda. Kui on tegemist enamaga, siis loobun suhtest. Mina pean jääma minaks. Jään kasvõi erakuks.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?
yhesõnaga armastatule olen valmis andma sama palju kui tema ja kui vaja siis rohkemgi 
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?
suurim asi mida armastatu heaks teha on ta vabaks lasta kui tal vaja minna, see on küll valus, kuid kui vägisi kinni hoida siis ei ole kumbki
õnnelik
''See, mis toimub armastuse nimel, on hea ja kurja sfääri väljaspool.''
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?
kunagi andsin kõik, kuni aru sain, et tegelen enese hävitamisega.
Nüüd ei tea. Kardan siiski, et kui see tunne mind taast tabab olen sama loll. Aga sel hetkel ääretult õnnelik loll. Loodan, et siis lihtsalt saan vastu ka midagi inimlikku.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?
kunagi andsin kõik, kuni aru sain, et tegelen enese hävitamisega.
Nüüd ei tea. Kardan siiski, et kui see tunne mind taast tabab olen sama loll. Aga sel hetkel ääretult õnnelik loll. Loodan, et siis lihtsalt saan vastu ka midagi inimlikku.


Armastuse nimel ... Ma võin ju tõmmata piiri, aga kui ikka silmis on vaid see tugev tuli ja südames leegid, siis ega ikka mõtle, kas see piir on käes
või ei. Siis lähed kuni tuleb selline selguse hetk, kus näed, et oled jõudnud millegi selliseni, mida ei pidanud seni võimalikuks. Armastusel on ju
omadus olla pime.
Selguse tuua võib aga mis iganes.
Vahel ärkad äratundmisega, et see, kelle nimel püüad ja annad endast kõik, ei olegi seda väärt. Ta lihtsalt on su armastust ja usaldust petnud.
Armastuse nimel minnakse nii kaugele, kui tuntakse, et võib minna. Eks see äratundmine olene inimesest endast. *Ka vahel piire ületanud, kuid ei tunne süümekaid seepärast*
Huvitav,kas keegi siin on kohanud vastastikkust , puhast, siirast armastust?
Ja kas ikka armastate veel vastu?
Minu käest ka üks kena daam alles küsis, et kas mul on tema vastu armumist olnud ja ma küll ütlesin talle ausalt ära, - ei ole.
Tundus algul, et solvus, siis nagu põles seest valuga, aga hetk hiljem oli veel rohkem avali nagu sõber. Nüüd suhtlebki nagu sõbraga. Mul ka hea, et
ei varjanud oma tegelikke tundeid.
Miks peakski teist piinama, ta hakkab ju kuduma lootuse-kangast, mis ei ole alati koos kootud....
ei oleks. Pigem vist loobuksin...
Arvan, et mingitlaadi kompromissidele läheksin. Kuigi, mitte alati. Peavad olema ka küllalt mõjuvad põhjused. Ikka, jah, nagu Ray ütles, et iseendaks tuleks siiski jääda.
Usun, et mingit rolli mängib vanus. Vanemas eas ollakse võib-olla rohkem valmis kompromissideks, aga ma pole üldse kindel, et osatakse rohkem neid
leida.
Neid ongi hirmus raske leida ja mina pole seda kunsti väga hästi ära õppinud.
kui on väike lootus!?siis läbi tule ja vee,üle mägede ja läbi kõrbede...aga kui vastaspool ei taha siis ei ole ju mõtet lollusi teha.
Kindlasti ei andestaks ma löömist ja petmist.
Kui mees väärt on(mida ta ka hetkel on). Siis teisele naisele ma teda ei anna,niiet võitleks
polegi nõus mingeid järeleandmisi tegema. mul siiber igasugusest armastusest! ei taha, ei taha, ei taha!
....kardan,et võin ka armastama hakata
!
hmm...armastuse nimel kompromissima,mis see armastus ültse on,kui selle nimel tuleb kompromisse teha