Board logo

Mida olete nõus tegema armastuse nimel?
tiina - 19.08.2002 kell 00:02

Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?


epp - 19.08.2002 kell 08:54

hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..


tiina - 19.08.2002 kell 12:19

Tsitaat:
Algne postitaja: epp
hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..


Võitlema muidugi...aga kus maani? Kas oleksid nõus läbi minema nii veest kui tulest, enda mina ja väärikuse jalge alla tallama...peasi, et ikka armastatu rahul oleks ja sinuga jääks??


mada - 19.08.2002 kell 17:23

võitlema? no mis sa teisest poolest oma võitlemisega ikka piinad? kui ta ei taha, ega siis ka võitlus midagi ei aita... see väga tuuleveskitega võitlemise moodi tunduks


Ull Miis - 19.08.2002 kell 18:02

/me ei ole selle nimel nõus tegema enam mitte midagi nagu nii asjal mõttet ei ole ja lõpp kokkuvõttes jääd veel lolliks ka nii, et millex rabeledal


mada - 19.08.2002 kell 18:22

jah, kui on armastus, siis on, kui ei ole siis ei ole...


etc - 19.08.2002 kell 22:13

i give her my world if she asked me to...


mada - 19.08.2002 kell 22:41

Tsitaat:
Algne postitaja: etc
i give her my world if she asked me to...


jah... ja kui naine läheb, siis sina oma "world'ist" ka ju ilma...


etc - 19.08.2002 kell 22:54

siis tuleb see ÕIGE naine leida


tiina - 22.08.2002 kell 19:39

Aga kust tead etc, et see just see ÕIGE on? Algul kõik roosiline ja ilus ja arvad, et tema just see õige ongi, aga paari aasta möödudes leiad, et oled puusse pannund.
On isegi paare, kes lähevad lahku pensioni põlves ja leiavad alles siis, et polnud üksteise jaoks need õiged.


etc - 22.08.2002 kell 22:09

tuleb oma sisetunnet usaldada


Ray - 28.08.2002 kell 02:00

Oleksin valmis kompromissideks. Samas püüaksin siiski peilida, kas on tegemist "võrdväärse" suhtega, või hoopiski manipuleeritakse minuga. Viimasel juhul jääksid vastaspoole trikid ära.

Kui kaaslane hoolib minust, siis on ka tema ilmselt vähem või rohkem valmis kompromissideks ning seega on erimeelsused võimalik ületada. Tulemus oleks positiivne.

Sedavõrd elutarkust on juba kogunenud, et ühepoolse (endapoolse) armastuse puhul ennast "terroriseerima" ei hakkaks. Selline asi oleks olnud võimalik nooremas eas....


mada - 28.08.2002 kell 12:45

arvan ka, et ainult endapoolse armastuse pärast ei maksa ennast lõhki rebida... Kahepoolse suhte puhul aga võib ennast ohverdada küll ja mitmesuguseid kompromisse leida...


penelope - 28.08.2002 kell 21:24

Ma olen võidelnud ja võitlen veel kui vaja on. Aga piiriks seaksin ikkagi selle kui mu mees avalikult kellegi teisega suudleb minu juuresolekul ja magamisest võõra naisega ei hakka rääkimagi


tiina - 28.08.2002 kell 22:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Oleksin valmis kompromissideks. Samas püüaksin siiski peilida, kas on tegemist "võrdväärse" suhtega, või hoopiski manipuleeritakse minuga. Viimasel juhul jääksid vastaspoole trikid ära.

Kui kaaslane hoolib minust, siis on ka tema ilmselt vähem või rohkem valmis kompromissideks ning seega on erimeelsused võimalik ületada. Tulemus oleks positiivne.

Sedavõrd elutarkust on juba kogunenud, et ühepoolse (endapoolse) armastuse puhul ennast "terroriseerima" ei hakkaks. Selline asi oleks olnud võimalik nooremas eas....

Nõustun sinu arvamusega. Kui on ühepoolne armastus, siis pole mõtet rabeleda, see ei vii kuskile. Aga kui on armastus vastastikune, aga on ka erimeelsused, siis võib nende erimeelsuste lahenemise nimel nii mõndagi teha ja leida kompromisse.


Ray - 20.09.2002 kell 20:32

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Aga kust tead etc, et see just see ÕIGE on? Algul kõik roosiline ja ilus ja arvad, et tema just see õige ongi, aga paari aasta möödudes leiad, et oled puusse pannund.
On isegi paare, kes lähevad lahku pensioni põlves ja leiavad alles siis, et polnud üksteise jaoks need õiged.


Just nimelt. Mille järgi otsustada, et just nüüd on see "õige"!

Kas mingi sisetunne või totaalne armumine paneb asja paika? On ju lisaks olemas veel selline mõiste nagu mõistusabielu?

Kuidas teie valiksite või olete valinud???


penelope - 20.09.2002 kell 21:11

Leida vahepealne tee, sealjuures kaotamata nii mõistust kui ka tundeid. Ei tasu ju aint mõistusega ka olla kui tundeid pole ja vastupidi on ju ka sama


kontorihiir - 21.09.2002 kell 14:10

Ehk oleksin nõus teise linna kolima et kalliga koos olla. Aga siin tekivad jälle probleemid: töökoha suhtes jne.

Ah, tõesti ei tea


Tom25 - 21.09.2002 kell 15:03

Kui on *võrdne* suhe, siis on kõik kompromissid võimalikud. See on piirideta suhe.
Kuidas seda ära tabada? Öeldakse ju, et kallima jalapesuvesigi on armas, ega see vale olegi.
Armutunded võivad ju mõlemil samaväärsed olla, aga suhtumised ei pruugi olla. Negatiivse suhtumisega inimesele ei ole kunagi küllalt hea, positiivne hindab seda, mis on.
Kui suhe pole võrdne, siis tuleb hakata valikuid tegema, lihtne see pole.


matu - 22.09.2002 kell 10:28

<< mõtles just eiöe Sõpruse kinost yhe mega suure ja armsa pehme looma ära varastada või no kuidagiendale saada .. et siis mitte endale jätta vaid ära kinkida


matu - 22.09.2002 kell 10:46

teile ei ole Sõpruse kinos tutvusi <


Ray - 22.09.2002 kell 10:56

Minul on teatud piirid, kuhu kompromissid võivad ulatuda. Kui on tegemist enamaga, siis loobun suhtest. Mina pean jääma minaks. Jään kasvõi erakuks.


Loretta - 23.09.2002 kell 07:35

Olen Ray'ga nõus. Iseend suhtesse ära kaotada on mõttetu. Suhe peaks olema arendav mitte lammutav.


knnarpuu - 23.09.2002 kell 08:28

Mingil määral annax kindlasti järgi,muidugi kui need "armastatule"järeleandmised sinu eneseväärikust jalgealla hakkavad tallama.Vaevalt keegi nii kaugele asjal minna lasex - aga no mine tea...


Harri - 23.09.2002 kell 21:03

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:
Algne postitaja: epp
hmm.. vöitlema ikki..
ja nii nagu olukord nöuab..


Võitlema muidugi...aga kus maani? Kas oleksid nõus läbi minema nii veest kui tulest, enda mina ja väärikuse jalge alla tallama...peasi, et ikka armastatu rahul oleks ja sinuga jääks??

/me oleks nõus...aga siis peab ka asi väärt olema
ja teist korda ma ei taha enam tagasilööki saada


grim reefer - 23.09.2002 kell 21:13

Kunagi ajasin ma armastuse nimel isegio juuksed ära,kuna exkaasa käis koguaeg närvidele.Pool aastat hiljem läksime lahku ja nüüd ei tee ma armastuse nimel enam mitte midagi.


Virgin - 14.10.2002 kell 06:51

Lühidalt öeldes: kõike ja samas mitte midagi... Kui on sügav tõsine armastus lähen läbi tule ja vee... seni kuni asjal ikka mõtet tundub olema... kui puudub vastuarmastus siis pole suurt midagi teha... sel juhul ainult enda isiksust hävitatakse


saskia - 20.10.2002 kell 23:05

Mida siis- raske öelda... Kui on veel lootust, võitlen...aga kui ei, siis lasen minna- pole ju mõtet kedagi kinni hoida, kui temal enam minu vastu tundeid ei ole...
Omal kogemus olemas ja ma lasin tal minna. Antud juhul on see minu jaoks lihtsam, kui vastu voolu ujuda...


pirka - 21.10.2002 kell 00:35

Kui tunded vastastikused, siis kõike olen võimeline tegema. See järgi proovitud.
Viinapudel oli see vaenlane, kellega võidelda tuli. Kuigi kõik ümberringi rääkisid, et joodikut parandab vaid haud, ma ei loobunud. Ja võitsin!
Mul praegu tänu sellele võitlusele väga hää mees on!
Kuid kui tunded ei ole vastastikused, siis üksi tuuleveskitega võidelda mõttetu. Sunniviisiliselt kedagi ennast armastama panna ei saa. Kui korra saadaksegi kokku, siis lõpp ikka enamjaolt õnnetu, ja oma hingel valus.
Kui partnerid võrdsed ja tunded vastastikused, ega siis nõutagi üksteiselt võimatut. Kui aga üks osapooltest tahab väga teist allutada, siis tuleks vist sügavalt järgi mõelda, et kas asi ikka on nii väga vastastikune? Ei mõtle selle all väiksemaid kompromisse ja järeleandmisi, neid tuleb ikka teha. Iga inimene ju omade veidrustega


poleoluline - 21.10.2002 kell 21:50

Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Mida siis- raske öelda... Kui on veel lootust, võitlen...aga kui ei, siis lasen minna- pole ju mõtet kedagi kinni hoida, kui temal enam minu vastu tundeid ei ole...
Omal kogemus olemas ja ma lasin tal minna. Antud juhul on see minu jaoks lihtsam, kui vastu voolu ujuda...

Minulgi mingi värske kogemus - kui ei - pole midagist teha,armastatu heaks olen nii mõnekski asjaks valmis,kahju kui se jallgealla tallatakse,aga loodan kevadel kosuda.Kuigi üksi on nukker,ehk elan üle või leian kellegi kes minu püüdlusi hindab - eks elu näitab.


ivi - 21.10.2002 kell 23:45

kõigepealt tuleb välja uurida,milles point,,,,,,mida edasi plaanib,,,,veidi aega jälgida,kas oma lubadustest kinni peab,,,,,annaksin aega järelemõtlemiseks,,,kui see ei aita,,siis pole midagi parataaa Tegalikult see mitmeotsaga teema on ja põhjusi võib olla 10-id,miks lahku tahetakse minna.Nii ,et esialgu küll võitleks,aga see ju aru saada on,kas teinepool seda arvestab või mitte,,,,,ja siis ka tegutsen vastavalt


lota_kalla - 23.03.2003 kell 18:42

mina ei loobu enne kui saab aru et asi tõestiei ole seda värt..siis nutan ja jonnin ja mõtlen et mix..mõni asi peab lihtsalt nii minema nagu ta läheb


Mara - 23.03.2003 kell 20:48

kui ikka tõeliselt armastatud inimene ,siis lähen vai tulest ja veest läbi ja pussnugade sajust kah..


sales - 23.03.2003 kell 21:01

Armastus on selles suhtes kummaline tunne, et tema nimel liigutatakse mägesid ja samas on ta nii habras, et vahel puruneb paha pilguga peale vaatamisest. Armastus on tugev austusest, hellusest ja usaldusest ja nõrk nende puudumisest. Teeksin armastuse nimel kõik, kuni ei ole sülitatud austuse ja usalduse peale. Ja pole tähtis on see siis ühepoolne või kahepoolne.


Lola69 - 23.03.2003 kell 21:13

Ma ei teeks, ma annaks endast kõik selle tunde nimel.


cleona - 23.03.2003 kell 21:31

Eks ikka neid tegusid mis omalegi tagantjärele ootamatud tunduvad


etc - 24.03.2003 kell 13:01

i would do anything for love... but i won't do that


pisimimm - 24.03.2003 kell 13:04

Üldiselt kõike vist peale iseenda müümise...läheks, kui vaja, nii tulest kui veest läbi, kui teine pool seda vääriks


murjam - 24.03.2003 kell 13:31

Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!


Venom - 24.03.2003 kell 13:33

Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!



Tuli ja vesi veel suht lihtsad asjad kust läbi minna.
Sa solgitorusid oled läbida proovinud?


murjam - 24.03.2003 kell 13:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Olen nõus läbi minema nii tulest kui veest, mingil juhul ei loobu niisama lihtsalt!



Tuli ja vesi veel suht lihtsad asjad kust läbi minna.
Sa solgitorusid oled läbida proovinud?
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?


Venom - 24.03.2003 kell 13:41

Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?


NO torusid on mõistlikum läbida peenemast otsast jämedama poole.
siis kohe selge kas mahud läbi või mitte
ja edasiminek läheb kergemaks.
Vastasel korral võid äkki avastada et oled torus kinni ja ei saa enam edasi ...


murjam - 24.03.2003 kell 13:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?


NO torusid on mõistlikum läbida peenemast otsast jämedama poole.
siis kohe selge kas mahud läbi või mitte
ja edasiminek läheb kergemaks.
Vastasel korral võid äkki avastada et oled torus kinni ja ei saa enam edasi ...
No sina vististi alustasidki valest otsast ja jäid kapoti vahele kinni. Aga igal juhul aitähh soovituse eest!


Venom - 24.03.2003 kell 13:46

nu arvestades et tuu viimase 11 kuu jooksul kolmas kapott on pole ime. (kõik on olnud erinevad ja seos eelmisega nullilähedane)
a kusjuures siiani pole ma ühegi masina alle kinni jäänud. Pisut pingutamist ja läbi olen alati mahtunud.
ja tead kui huvitav auto all on.


pisimimm - 24.03.2003 kell 13:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
nu arvestades et tuu viimase 11 kuu jooksul kolmas kapott on pole ime. (kõik on olnud erinevad ja seos eelmisega nullilähedane)
a kusjuures siiani pole ma ühegi masina alle kinni jäänud. Pisut pingutamist ja läbi olen alati mahtunud.
ja tead kui huvitav auto all on.

Äkki oled natsa nõrgaks jäänud, ei jõua end lihtsalt välja suruda Arvestades, et väljas on kevad, ehk tibake päikest kosutab sind või üks vitamiinikuur ?!? Aga auto kapoti alt ei leia mina küll miskit huvitavat...


pisimimm - 24.03.2003 kell 13:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Ma teadsin, et midagi on tegemata, aitäh soovituse eest. Aga vajan õpetust kust otsast alustama peaks?


NO torusid on mõistlikum läbida peenemast otsast jämedama poole.
siis kohe selge kas mahud läbi või mitte
ja edasiminek läheb kergemaks.
Vastasel korral võid äkki avastada et oled torus kinni ja ei saa enam edasi ...

Aaaga, mu meelest tuleks arvestada jka solgi jooksmise suunda...muidu tuleb teist kogu aeg näkku...vot rooma siis kuidas tahad...


Venom - 24.03.2003 kell 13:55

kesse kapotialusest rääkis?
ma ikka auto alust mõtlesin
ja mis tollesse suunda puutub siis ongi parem kui vastu voolab, muidu avastad et ühel hetkel sõidab mõni ebameeldiv vidinas üle


pisimimm - 24.03.2003 kell 14:01

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
kesse kapotialusest rääkis?
ma ikka auto alust mõtlesin
ja mis tollesse suunda puutub siis ongi parem kui vastu voolab, muidu avastad et ühel hetkel sõidab mõni ebameeldiv vidinas üle


Veel hullem ju kui see ebameeldiv vidinas suhu jookseb... Aga ka autoalune ei ole suureks tõmbenumbriks, ic


raibert - 24.03.2003 kell 14:07

Istun kivi otsas ja kui armastus mööda läheb siis olen nõus käe välja sirutama ja armastusest kõvasti kinni võtma.Kui armastus nüüd seisma ei jää lohisen veel mingi aeg järgi ja kui väga kriipima hakkab ja nahk juba maha tuleb siis lasen armastusest lahti ning rooman kivile tagasi ning lakun haavu ise uut möödujat oodates!


raibert - 24.03.2003 kell 14:15

Järgi mõeldes võin vajadusel kaalu jälgima hakkama ning paar kilo alla võtma seda kõik armastuse nimel!


li-li - 20.05.2003 kell 03:31

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Minul on teatud piirid, kuhu kompromissid võivad ulatuda. Kui on tegemist enamaga, siis loobun suhtest. Mina pean jääma minaks. Jään kasvõi erakuks.


näen siin vastust, mida ümber ei hakka kirjutama


MonaLisa - 20.05.2003 kell 10:24

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?


oleksin nõus armastuses arenema ja oma arusaamu üle vaatama selleks, et kompromisse saavutada. Kuid mu põhiolemus peaks jääma samaks.


Mara - 20.05.2003 kell 10:34

yhesõnaga armastatule olen valmis andma sama palju kui tema ja kui vaja siis rohkemgi


Hiirekas - 20.05.2003 kell 20:26

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?


kunagi andsin kõik, kuni aru sain, et tegelen enese hävitamisega.
Nüüd ei tea. Kardan siiski, et kui see tunne mind taast tabab olen sama loll. Aga sel hetkel ääretult õnnelik loll. Loodan, et siis lihtsalt saan vastu ka midagi inimlikku.


pipiplika - 22.05.2003 kell 00:20

suurim asi mida armastatu heaks teha on ta vabaks lasta kui tal vaja minna, see on küll valus, kuid kui vägisi kinni hoida siis ei ole kumbki õnnelik


Dagon - 22.05.2003 kell 20:35

''See, mis toimub armastuse nimel, on hea ja kurja sfääri väljaspool.''


kontorihiir - 22.05.2003 kell 21:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?


kunagi andsin kõik, kuni aru sain, et tegelen enese hävitamisega.
Nüüd ei tea. Kardan siiski, et kui see tunne mind taast tabab olen sama loll. Aga sel hetkel ääretult õnnelik loll. Loodan, et siis lihtsalt saan vastu ka midagi inimlikku.


Jah, mul oli ka nii. Arvasin, et olgu siis minust vaba ,et siis õnnelikum on. Aga kui vabaks sai ,siis talle ei meeldinudki see niiväga... ei saa ka neist meestest teinekord aru (mis siis naistest rääkida veel)


sales - 22.05.2003 kell 23:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Milliseid järeleandmisi olete nõus tegema armastatud inimese pärast? Kust tekib piir, et vot enam kompromissile ei lähe ja järeleandmisi ei tee?


kunagi andsin kõik, kuni aru sain, et tegelen enese hävitamisega.
Nüüd ei tea. Kardan siiski, et kui see tunne mind taast tabab olen sama loll. Aga sel hetkel ääretult õnnelik loll. Loodan, et siis lihtsalt saan vastu ka midagi inimlikku.



Ka ei võitle enam kunagi armastuse eest - sellega läks ka nagu Hiirekas ütles... Aga kui armsale inimesele on tulevikus mind vaja, siis annan endast kõik ja ei ole loll vaid õnnelik sellest


Lola69 - 23.05.2003 kell 09:46

Armastuse nimel ... Ma võin ju tõmmata piiri, aga kui ikka silmis on vaid see tugev tuli ja südames leegid, siis ega ikka mõtle, kas see piir on käes või ei. Siis lähed kuni tuleb selline selguse hetk, kus näed, et oled jõudnud millegi selliseni, mida ei pidanud seni võimalikuks. Armastusel on ju omadus olla pime.
Selguse tuua võib aga mis iganes.
Vahel ärkad äratundmisega, et see, kelle nimel püüad ja annad endast kõik, ei olegi seda väärt. Ta lihtsalt on su armastust ja usaldust petnud.


unistaja - 08.09.2003 kell 12:29

Armastuse nimel minnakse nii kaugele, kui tuntakse, et võib minna. Eks see äratundmine olene inimesest endast. *Ka vahel piire ületanud, kuid ei tunne süümekaid seepärast*


2mustikas - 23.02.2006 kell 22:40

Huvitav,kas keegi siin on kohanud vastastikkust , puhast, siirast armastust?
Ja kas ikka armastate veel vastu?
Minu käest ka üks kena daam alles küsis, et kas mul on tema vastu armumist olnud ja ma küll ütlesin talle ausalt ära, - ei ole.
Tundus algul, et solvus, siis nagu põles seest valuga, aga hetk hiljem oli veel rohkem avali nagu sõber. Nüüd suhtlebki nagu sõbraga. Mul ka hea, et ei varjanud oma tegelikke tundeid.
Miks peakski teist piinama, ta hakkab ju kuduma lootuse-kangast, mis ei ole alati koos kootud....


British - 06.03.2006 kell 09:06

ei oleks. Pigem vist loobuksin...


Marla - 06.03.2006 kell 09:10

Arvan, et mingitlaadi kompromissidele läheksin. Kuigi, mitte alati. Peavad olema ka küllalt mõjuvad põhjused. Ikka, jah, nagu Ray ütles, et iseendaks tuleks siiski jääda.


anne51 - 06.03.2006 kell 09:21

Usun, et mingit rolli mängib vanus. Vanemas eas ollakse võib-olla rohkem valmis kompromissideks, aga ma pole üldse kindel, et osatakse rohkem neid leida. Neid ongi hirmus raske leida ja mina pole seda kunsti väga hästi ära õppinud.


karumees2 - 14.05.2006 kell 21:57

kui on väike lootus!?siis läbi tule ja vee,üle mägede ja läbi kõrbede...aga kui vastaspool ei taha siis ei ole ju mõtet lollusi teha.


Canyncton - 14.05.2006 kell 22:21

Kindlasti ei andestaks ma löömist ja petmist.

Kui mees väärt on(mida ta ka hetkel on). Siis teisele naisele ma teda ei anna,niiet võitleks


lati - 15.05.2006 kell 08:12

polegi nõus mingeid järeleandmisi tegema. mul siiber igasugusest armastusest! ei taha, ei taha, ei taha!


exactly - 15.05.2006 kell 10:33

....kardan,et võin ka armastama hakata!


surkko - 15.05.2006 kell 11:43

hmm...armastuse nimel kompromissima,mis see armastus ültse on,kui selle nimel tuleb kompromisse teha