
Mul sõbranna ikka kirub oma naabreid, pidi täitsa segod olema: koer pidi haukuma pidevalt, öösel pannakse tymps põhja, kahtlane seltskond luusib
trepikojas jne jne.
Mina elan õnneks vaikses kohas ja naabritega on ka vedanud.
Aga mingis mõttes ka naabrid mõjutavad meie igapäevaelu.
Kas olete nõus ja kuidas sina oma naabritega läbi saad?
Aaaa, tegelt mul 1 probleem on ikka ka naabritega- ylevalt naabrimees ei taha trepikoda koristada kui tema kord on , a see pole miskit hullu õnnex

Mega
Ma parem ei hakka oma naabritest rääkima, kuna eluisu veel otsas pole
Mnjah, see pole just vahva kui korter saab naabrite tõttu kahjustada, eriti kui oled värskelt remonti teinud 
Meil on majas kolm korterit ja naabrid on õed koos oma peredega. Njah, mida siis öeldagi:
1) riputavad oma veneaegseid hiigelsuuri trussikuid mulle akna alla (vot ei saa aru kas tõesti peavad kõik nende ihupesu vahtima)
2) ühed naabrid pole ka eriti kõvad koristajad ja siis mina nende tööd teen
3) mõtlevad nad, et meie oleme nii kohutavalt rikkad inimesed, et peame uue aia ehitama ja katuse panema jne.
Aga muidu igati toredad inimesed
Ahjaa, muusikat kuulatakse nii kõvasti, et mul kapid hüppavad.
Omavahel saame normaalselt peaaegu alati läbi

kasutage DHL-i.. siis on naabrite koer rahulikum ja seeläbi ka naabrid jne 
mul oli kunagi suvilas naaber, kes öösiti muru niitis...ilusti rääkimine ei aidanud...abiks oli 2 kg valge ristiku seemet ja pime öö...
...hyvasti golfimuru >;D
/me on vist ise jube naaber,sest mulle on ka pollar kunagi kutsutud
Aga ilmselt siiski oli see mu naabrite viga ,et nad neid vaesekesi tööle
kamandasid,kuna nad pidid õlgu kehitades lihtsalt lahkuma
Muidu ma oma naabritega vabsee ei suhtle.
Üldiselt on naabritega vedanud, kui välja arvata need naabrid, kes otse minu peal elavad. Rahvuselt on nad venelased ja venelastel teadagi teine temperament. Ei ole just harvad need juhused, kui pean minema neile ukse taha meelde tuletama, et nad ei ela seal majas sugugi üksi. Üks rõvedamaid vahejuhtumeid oli veebruari kuus, kui õues veel mõnus pakane oli. Olid teised juba neli päeva korralikult pidu pidanud, millest said osa ka kõik nende naabrid. Seega mina kaasa arvatud. Olin suht rahulikult asja võtnud selle hetkeni kuni öösel kell pool kolm kuulsin mingit robinat vastu aknalauda. Esimese hooga ei pööranud sellele tähelepanu. Pool minutit hiljem aga asi kordus. Hakkasin siis asja uurima. Vaatasin ühest aknast välja ega märganud midagi ebatavalist. Mõtlesin, et vaatan ka igaks juhuks köögi aknast välja. Ja vaat siis olin sõnatu. Kogu mu aknalaud oli ülemiste poolt täis roobitud. Siis saatsin oma kaasa ülemistele ukse taha, et mis värk on?...Esimese hooga muidugi kohe eitama, et nemad ei tea asjast midagi. Pikemal juurdlemisel selgus, et üks külaline oli aknast välja vaadandu ja siis oli süda pahaks läinud. Kaasa muidugi siis käratas, et hommikul 7.15 olete uksetaga ja tulete aknalauda pesema. Aga kallis naabrimees tuli siiski kohe, sest hommikul oleks ta pidanud selle kraami aknalaua küljest lahti saamiseks vist peitlit kasutama.
Pole probleeme naabritega kuna ümber ringi aint pesionäärid,toimetavad omaette ja on väga rahumeelsed
Naabritega on nii nagu ilmaga, kas veab või mitte. Meil oli kunagi maal naaber, ka venelane, kes käis meie põllukeselt endale kartuleid võtmas. Sai
küsida, et miks? Vastas, et teil ju dojuhaa, kas on kahju või. Tema olevat unustanud kevadel endale maha panna. Üldiselt on naabritega vedanud.
Naabritega on nagu anektoodis, paar lugu siin.
Esimene. Naaber helistab ukse taga kell 2 öösel ja teatab, et telefon on. Peremees saadab ta kuu peale. Tund hiljem heliseb uksekell uuesti ja
naaber teatab väga viisakalt :"...vabandan, aga see kõne ei olnud Teile..."
Teine. Natuke vürtsikam. Naaber laseb ukse taha vaibale korraliku hunniku. Ajab peremehe kell 3 öösel ülesse ja küsib pepu pühkimiseks paberit.
Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Naabritega on nii nagu ilmaga, kas veab või mitte. Meil oli kunagi maal naaber, ka venelane, kes käis meie põllukeselt endale kartuleid võtmas. Sai küsida, et miks? Vastas, et teil ju dojuhaa, kas on kahju või. Tema olevat unustanud kevadel endale maha panna.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
/me on vist ise jube naaber,sest mulle on ka pollar kunagi kutsutudAga ilmselt siiski oli see mu naabrite viga ,et nad neid vaesekesi tööle kamandasid,kuna nad pidid õlgu kehitades lihtsalt lahkuma
Muidu ma oma naabritega vabsee ei suhtle.
/me ei tunnegi ühtegi oma naabrit ja ega ei tahagi vist
Tsitaat:
Algne postitaja: Jb
mul oli kunagi suvilas naaber, kes öösiti muru niitis...ilusti rääkimine ei aidanud...abiks oli 2 kg valge ristiku seemet ja pime öö...
...hyvasti golfimuru >;D
Minul on küll väga head naabrid. Vahel pole vaja isegi muusikat käima panna, saab läbi lae kuulata. Mis sest, et ma ei kuula vene muusikat, aga noh
rikastab silmaringi. 
Naabritega on muidu kõik korras, kui välja arvata mõned veeuputused
. Oli kord nii, et kaks korrust ülevalpool lõhkes omavoliliselt paigaldatud
radiaatori toru ja vett muudkui voolas... Saepuruplaadist põrand läks kahtlaselt künklikuks
, tapeedid rikutud... pärast veel kaks päeva seinad
voolu all... Kindlustust ei olnud, kuid õnneks sai süüdlasega kokkuleppele ja ta maksis ikka kahjud kinni... Meie vahel oleval korteril oli
kindlustus, see läks juba kallimaks maksma
. Lisaks veel aeg-ajalt kõige ebasobivamatel aegadel tehakse kuskil naaberkorteris remonti, kuid see on
nii tavaline
.
Ühel mu tuttaval aga ei ole naabritega nii vedanud... Kui ta magama läheb, nii kaheteistkümne paiku, hakkab keegi ülevalt korterist ooperit harjutama
. Kättemaks on magus... nii on ta proovinud paar minutit raskemat muusikat vastu lasta... üleval jäädi vait, kuid mujalt tuldi kaebama
.
Mnjah, kell on 20.00 ja ühed venelastest naabrid läbuvad ja lärmavad nii, et vähe pole... keset kolmapäeva... oijah, a see ju selle nädala viimane
Nii hea olex oma majas elada...
Naabritega on nii mida vähem sa neist tead seda parem. ma üle koridori omadele ikka tere ütlen .Ohutu vanem venelastest paar.Õnneks ongi mind viimase 10 aasta jooksul peamiselt pensionäridega õnnistatud. ja kui ülevalt naabripoiss tahab ikka muusikat kuulata mingit imelikku.ma seda isegi liigitada ei oska. Siis kasutan oskuslkult seda et mul natsa võimsam pill kui tal. panen kõlari kapi otsa ja CD Wagneri avamängudega peale. No ise lähme selleks tyunnikeseks poodi või õue jalutama. Pärast pole tykk aega kuulda et naabripoiss makki kuulaks.Ostis kõrvaklapid vist!
Eks naabritega jah vahel ikka häda. See tuleneb juba väga õhukestest seintest.
Alt naaber on mul kõva sexman.
Nii kui uue naisega tutvub, nii enda juurde elama kutsub (üks kõige mööbliga tuli, aga poole aasta pärast välja kolis).
Ja ta leiab alati endale ka jube häälekad naised. Njah.
Ülemine naabripoiss (venku) kuulab jälle mingit imelikku musa. Tegelikut sellest ei saagi aru, sest vasta lage kostavad ainult rütmilised mütsatused.
On ka ütlemas käidud aga tolka netu
Oma poisse ikka manitsen kui see su-vuffer (mai tea kuda seda kirjutada) nurka tümpsub. Kord käis ka politsei ukse taga, et kus see disko on..ic
Tegelt polnud midagi kuulda aga eks ülemised kuulsid siis seda meie kõlari tümpsu - paras..ic. aga ise ei julgend ütlema tulla. Politsei läx muidugi
lolli näoga minema..ic
kuna mina elan eramajas siis miskit erilist probleemi ple..kui ise mürglit panen ja autod mööda tänavat kimavad ei tule nad kahh ütlema...ühed naabritest on rikkamad inimesed...teised aga kunstnikud...teretataxe ikke miskit erisemat läbikäimist meil aga ple küll...
Mul naabriteks venelased, ei ole nendega võimalik suhelda, ei saa ju midagi aru...
Aga meil mõlemal pool jube vedanud naabritega, nii tartud, kus maja ja ka Tallinnas, kus peame hetkel veel korteriga leppima. Tartus oli ühe naabermaja tädi meie poja lapsehoidja ja igati tore perekond üldse. Tallinnas samuti vanatädi kõrvalnaabriks ja niipalju kui suhelnud oleme, pole probleemi olnud. Altnaabrid aga arvavad, et oleme hirm rikkurid (kuna meie korteri pärast murti naabritädile ka sisse) ja nemad ei tereta meid miskipärast...aga see on nende probleem. Ju oleme ka ise head naabrid, ei tekita tüli ja käi seda ka ise kusagilt otsimas...elame oma elu.
Mul altnaabrid venelased- neile meeldib aeg-ajalt öösiti kitarri saatel laulda, üle seina -koer kes üksi kodus kipub ulguma, ülevalt- pensionääri paar
kes nädalavahetuseti ennast täis joob ja kakleb nii , et on tunne et ülakorrus kaela sajab, ja vastastele teeb tütar liiga- kuulab eminemi väga
valjusti.
Naabrid elavad körvalmajas...peale kolimist kahjuks saab neid olema kolm korrusejagu
ehk saan siis söna sekka kosta
Kunagi lapsepõlves olid venelased ja joodikud. Jube aeg oli. Seda va karjumist oli hirmus palju. Ja pealegi haises kogu maja ka kassikuse järele. Neil
oli kombeks võtta emane kassipoeg ja kui see oli nii parasjagu välja veninud, st. kiisust hakkas kass saama, siis visati ta välja. Ja võeti uus. Nii
neid sinna sigines. Kasse st. Nad paljunevad ju hirmkiiresti.
Nüüd, elades väiksemas külalaadses kohas, on seltskond päris hea. Kuid eks tule vahel ka siin ette arusaamatusi. Kasvõi muusika kuulamisega. Aga kuna
kõik on enamasti arukad inimesed, siis saame hakkama. Kuigi jah, näe lapsevankrit akna all pole enamus aktsepteerima õppinud. Aga see aeg on õnneks
lühike.
Elan paneelmajas ja mind ajab hulluks, et kõik kostab ja oma korteris ei tahaks sosistada ka... Ei tea, kes kõrval elavad ja ei tahagi teada.
Elan oma majas teen mis tahan naabritega probleeme pole olnud 
nja mind on "õnnistatud" naabri näol poolhullu ja süüdimatu vanamutiga kes lisaks kõigele muule kannatab ka suhtlemisvaeguse ja mälunõtruse all. Õnnex võttis ta kevade endale paar allüürnikku ja nüüd olen ma vähemalt rahus magada saanud. Varem oli nii et hommiku oli mammi juba kuskil 4-5 paiku üleval ja kuskil 5.30 kandis tulla alla mind üles ajada ja oma kurba elu kurtma hakata. NOh jah mitugi korda ajas mind öösi üles mingite luuludega. ja noh igast jama on saand. Mul üldiselt pohlad sellest aga naisele eriti ei meeldi.
mina kahjuks pean oma naabritega suhtlema kuna vean seda va korteriühistut ja siis peab ka nende muresid vahel kuulama. õnneks on nii, et enamus suht
koht norm aj kannatab täitsa juttu rääkida aga siis kui pikanäpumehed mul külas käisid siis ei kuulnud ega näinud keegi midagi - see ikka vihastas
küll
Mina võin küll öelda,et minul on naabritega vedanud-isegi väga!Nad pole veel kordagi mulle midagi ütlema tulnud,kuigi saan isegi aru,et vahest olen
ikka üle piiri läinud!Väga toredad naabrid!
mina naabritega suhtlen kyll nimelt k2ivad muusika p2rast irisemas eriti seniilne naabri vanamutt
Olen täna naabrite peale eriti tige
Panin eile õhtul kümne ajal last magama...naabri lastel räpp möirgas ja makk oli täpselt vastu minu lapse toa
seina. Läksin koputasin siis naabrite uksele, pereema tuli avama, soovisin kenasti head vana-aasta lõppu ja palusin, et nad laste toas muusika veidi
vaiksemaks paneksid, et mul ei jää laps magama. Tädi oli päris kurja moega...kuulsin siis läbi seina, et läks lastele ütlema...lapsed sõna otses
mõttes saatsid ema pikalt ja panid muusika veel valjemaks
Kuidas üldse lapsed emale nii öelda saavad?
Ega ma meelega, kõrv vastu seina ei kuulanudki...lihtsalt laste toas meil kahe korteri vahel ääretult õhuke sein. Isegi natuke kõvem jutt kostab läbi.
Ja kui makk vastu seina on ja punn põhjas, siis on selline tunne nagu endal toas makk möirgaks. Ma poleks ütlema muidu läinud, aga laps tõbine ja tal
niigi paha olla ja suhtumine solvas mind ikka väga
Suvel kui veidigi aega on tuleb ilmselt sein paksemaks teha, sest ma ikka valiks ise muusikat mida kuulan ja tahan, et lapse peaotsas räpp vastu seina
ei taoks

Haakun sellepärast foorumisse, et minul pisut ebatavaline olukord. Minu naabriks (täpselt kõrvalkorteris) on minu endine elukaaslane, kellega elasin
koos 7 õnnelikku aastat. Mina elan oma kolmetoslises korteris koos oma 3 lapse, 2 hamstri ja imetoreda koerakesega. Tema elab oma kahetoalises
korteris koos oma uue noore elukaaslase ja lapsega. Olukord üsnagi talumatu, aga see oli mehe valik. Lihtsalt tugev peab olema...
Lubasin ju ka peale kolimist muljeid vahetada
Ehk siis
Viskaks alumise korruse naabrid majast välja, körvalt mammi kollikoerale söödaks magusat
vorsti, alt naabrile kingiks autole uue aku, trepikotta paneks sildi palun mitte joosta. Postkastile silt, et palun mitte "prygi" toppida...trepikotta
paneks pöranda ulatuses porimatid....
Majja laseks ehitada lifti, lumekoristustööd peaks hoovis tehtama siis KUI MAI MAGA...

Öösel
keelaksin postiluugist reklaamide sissetoppimise (kes myyks mulle pyssi). Liinibussid laseks öhku vöi keelaks neil öösiti söitmise....ups
Asi läks
naabritest juba korrusmaja röömudeni välja!
Ma ei ole YLDSE öel inimene

Vaat asi mida ma korrusmaja naabritelt ootaks oleks siiski koera pidamine omades piirides mitte maja ees kuudis. Krt, no on jobu. Karjub aint. Aa kui
võõrad liiguvad, siis mitte üks piuks. Nu vanamammile seda enam selgeks küll ei tee.
Ja kas te kujutaks ette, kui korrusmaja kõik 12 korterit peaks maja ümber kuudikoera ... Vaatepilt missugune!
Ja ämm naabriks! Pole kah just parim. Aga vähemalt alt üles trampimise pääle ei tulda. Nu suurim lõhkuja ju oma lapselaps.
Ma loen siin ja vaatan veidi enda ümber ringi,vaatan korra veel.
Ei leia midagi mille üle kurta.
Igaks juhuks vaatan korra veel, ah jaa õues on liiga külm.
Oma maja rõõmud
Ei kujutaks seda korteri elu ette
Kuule, sa siin meelega teisi kadetaks ajad või?
See kõik minu unistus, millest sina mõnu tunned. Ebaõiglus ma ütleks
Jääb vaid loota, et ka minu pere unistus oma majast kunagi täitub
Oma trepikoja naabritega on kõik kõige paremas korras.
Teise majapoolega ka, välja arvatud üks vanem mees ja tema kaasa.
Ei, muidu toredad inimesed, kuid mehel on komme napsutada ja pärast tuleb väga huvitavaid möirgamisi esile.
No ja nagu ikka, "väikseid naginaid" tuleb neilgi ette-mõlemad kaks kõva kivi, ikka kräunuvad ja kriiskavad tihtilugu üksteise kallal. 
Vahest mõtlen, et kas nad ise ka teavad, kui hästi seinad läbi kostavad...
Ega vist. 
Minul on naabritega väga vedanud. Ca kümme aastat ei elanud meil kõrvalkorteris mitte hingelistki, ainult paar korda üks vanem paar käis seda üle
vaatamas. Siis kolis keegi sisse, kes varsti jälle välja kolis ja nüüd on mul jälle oma isiklik naaber, kes elab sõna otseses mõttes hiirvaikselt. Kui
ma talveõhtul koju tulles tema aknast tuld ei näeks, oleks ma siiamaani veendunud, et mul pole naabrit. Teised kaks on ka väga toredad. Ühtedega käib
mu ema koos koera jalutamas ja teised on uued, kellest ka midagi kuulda ei ole.
Alumised naabrid on hoopis teine ooper. Vahepeal oli neil seal kaks just teismeikka jõudnud tüdrukut ja ma siis õhtuti ikka kuulasin
"rõõmsalt" seda, kui loll on üks ja teine ja kui vastik on maailm ja miks mind niimoodi kiusatakse, mida mina teile kunagi teinud olen ja
siis jupp aega täiesti südantlõhestavat nuttu. Vahepeal tegid vanemad ka veidi kõvemat häät
siin meie külas olin essa,kes oma onni püsti sai....need naabrid alles tekivad ja maganud pole neist kellegagi
Aga üks (naaber)meremehe naine on
täitsa....
...aga tissid võiksid musil küll sutsu väiksemad olla!
mul on ainult ühed naabrid...hetkel saame suurepäraselt läbi, kuna oleme nüüd kõik vanemad ja targemad...vanasti aeti kõik nende lapse lollused minu
kaela ja olen isegi ühe rusikahoobi lagipähe selle eest saanud 
Minu arust suhted meil naabritega OK. Tegelikult ega me nendega eriti ei suhtlegi, rohkem nii-tere-head päeva...seni vähemalt ühtki riidu pole olnud .
Aga missugused me ise neile naabritena oleme, sellest pole õrna aimugi...mine või küsima
kõigi naabritega on suhted korras välja arvatud üle tee vanamutt kes on hullumajas ka arvel
vanasti tülitas koguaeg igast lollustega
muidu on mul naabritega suht normaalne läbisaamine. elan oma majas, mitte korteris. suvel käivad küll ühed naabrid täiega ajudele. mina kuulan muusikat suvel ikka nii, et panen kõllid aknale aga mitte põhja vaid normaalselt mängima aga nemad tulevad ikka vinguma, aga teisi see ei häiri. ja siis meeldib neile kogu aeg meie õuest läbi jalutada. vahepeal oli meil pandud eravalduse märk aga see kadus paari päevaga. naabreid leidub ikka igasuguseid
Tsitaat:
Algne postitaja: Arwen
kõigi naabritega on suhted korras välja arvatud üle tee vanamutt kes on hullumajas ka arvelvanasti tülitas koguaeg igast lollustega
minul pole naabrite kohta ühtegi paha sõna öelda. kõi kon vaiksed inimesed, lapsi pole, käivad tööl, tegelavad omade asjadega.
aga MEIE, meie nii toredad naabrid vist ei ole.
laste kisa, koera pidev haukumine, valju muusika.
aga keegi pole proteste esitand
üürikorter Kalamajas naabrid vahetuvad kiiresti ei jõua kõigi paranähtustega harjuda.Juba kolmas allkorrusel elav pere üritab millegipärast eelmise
pere rekordit lüüa naelte seina tagumises Pea iga päev käib tok....tok.tok....tok aga võrreldes ülemaailmse revolutsiooniga on see köömes
mu altnaaber jälle proovis eelmist elanikku puurimisega üle trumbata....
minu naaber on küll segane midagi ei meeldi taob rusikatega vastu seina..haige
pole naabreid - pole probleemi


nuu ennem ajas mind närvi kui naabrimees hakkas hommikul kell kuus rögistama ja tatistama, õhukeste seinadega on kõik läbi kosta.... mnjah muidugi
siis lõugavad ja pidevalt kaklevad naabripoisid allkorrusel, kuid muidu täitsa ok
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
naabri lastel räpp möirgas ja makk oli täpselt vastu minu lapse toa seina. Läksin koputasin siis naabrite uksele, pereema tuli avama, soovisin kenasti head vana-aasta lõppu ja palusin, et nad laste toas muusika veidi vaiksemaks paneksid, et mul ei jää laps magama. Tädi oli päris kurja moega...kuulsin siis läbi seina, et läks lastele ütlema...lapsed sõna otses mõttes saatsid ema pikalt ja panid muusika veel valjemaksKuidas üldse lapsed emale nii öelda saavad?
Ega ma meelega, kõrv vastu seina ei kuulanudki...lihtsalt laste toas meil kahe korteri vahel ääretult õhuke sein. Isegi natuke kõvem jutt kostab läbi. Ja kui makk vastu seina on ja punn põhjas, siis on selline tunne nagu endal toas makk möirgaks. Ma poleks ütlema muidu läinud, aga laps tõbine ja tal niigi paha olla ja suhtumine solvas mind ikka väga![]()
Suvel kui veidigi aega on tuleb ilmselt sein paksemaks teha, sest ma ikka valiks ise muusikat mida kuulan ja tahan, et lapse peaotsas räpp vastu seina ei taoks
![]()
Üle trepikoja naabrid... Alguses oli nendega raske.. Uksed paukusid, naabrimees magas trepikojas jne...Aga see maharahunenud... Naabrinaisele ütlen
tere ja räägin, kui midagi küsima tuleb... Naabripoiss selline Nukitsamehe moodi... Allasurutud paharett... No tema ikka küsib, et kust ma tulen ja
kuhu ma lähen...
Korrus allpool... Minu all... Tore perekond.. Kuigi nende rotveiler ajas vahet hulluks... Nüüd aga meie kaks koera ajavad neid veel rohkem... Ühel
koeral komme rõdule häda teha.. Kuidagi ei saa seda ära harjutatud... Nüüd lihtsalt ei saa neid sinna lasta... Muidu naabritüdruk käib ütlemas, et
neil sajab...
Nende vastas eelmise kooi direktor... Neil oli ikka kalduvus mu koer enda juurde võtta, teda pesta ja sööta... :S Ja no mees, kui üksi kodus oli, siis
Mati Nuude plaat käis, nii et terve küla kajas... lemmikuks oli tal see "seitse valget kivist inglit...". Aga mingitel arusaamatutel
põhjustel, üks päev oli korter mehe asjadest tühi ja mees nüüd kuskil Lõuna-Eesti kandis...
Seina vastas, elas kunagi üks noor pere... Issand missugust kisa sealt tuli... Nüü elab seal nende vanaema.. See ka kipub rögastama ja köhima...
Külmavärvinad tulevad peale...
Ootan nii väga seda aega, kui maja valmis saab... Seal naabrid üle jõe... Üks mingi a-sotsiaalidega maja ja teises mingid... Aga ehk seal see kisa nii
väga ikka ei kosta... 
Naabritega meeletult vedanud-üks neid ongi kui aus olla.Hea läbisaamise tipuks kirjutasid oma korteri ka veel minu nimele ,et pärast nende surma või ,mis iganes riigile ei läheks.Omal neil lapsi pole kuid on alati meie omadesse suhtunud kui omadesse ja eks nad ole ka mulle väga lähedased inimesed.
Kuskohas Muhhin siis elab, et naabreid pole?
Naaber on isegi selline tegelane:"A sosed? Tut rjadom, 500 kilometrov na jug, okolo bolhsova ozero. Paru raz v god uvidimsja."
Aga omal kõik naabrid igati vins-vonks. Eks asi ka selles, et samad perekonnad-suguvõsad naabrid olnud juba 50 ja rohkem aastat. Ainus uus kolis
lähikonda Lasnamäelt ja püüdis sealset "kultuuri" tuua. Sai ruttu oma eksimusest aru.
Ja maakodus ka ostis hää sõber naabermaa ära, ehk: meie oleme naabritega igal pool rahul
No kui 500 km raadiuses, siis pooled lätlased ka mul naabrid
Aga muidu pidasin silmas, et otse aia taga kedagi ei ole. Lähim naaber on ca 300
meetrit eemal. Ja temast ei tea ma miskit
unistan majast mere kaldal, kus ainukeseks naabriks oleks loksuv vesi ja sügisene tuul... sest joodikust naabreid ei soovi ka vihavaenlasele
nende laga , sodi ja mille kõik veel koristamine ajab juba süda pahaks, pill ja pillerkaar tavaline
kui jälle polla välja kutsun, siis rahu hetkeks
varsti saan nende jõmmide käest peksa ka, et aina õiendan
Naabrite üle ei kurda, alati võiks muidugi paremad olla ja paremini läbi saada, aga mingit otsest suuremat tüli/õiendamist pole ette tulnud. No kui, siis ainult mõned korrad, kui nende suur koer on ketist lahti saanud ja meie aeda tuleb. Vot siis ei suuda ma küll oma suud kinni pidada - vaja kohe õiendama minna. Ja eks niisama hõõrumisi on ikka ette tulnud, aga ei midagi tõsist.
naabrid muhahhaaa...
1 kilt yheltpoolt teine teiseltpoolt...
normaalsed muidu...
ise oleme kyll kohutavad naabrid...icciccc
Minu suvila kõrval elab üks mees, kes muidu normaalse mulje on jätnud. Minu ja tema maja vahel on küll tükk tühja maad, aga ometi näeb üksteise õue
peale.
Ja nüüd on ta hakanud (palava ilmaga) täiesti alasti vikatiga heina niitma
. Ei saa enam lihtsalt väljaski käia, peab jälle teda nägema. Viisakusest
võiks vähemalt mingid püksidki ju jalga panna. Käisin rääkimas küll korra temaga aga tema käskis mul enda maa pealt minema minna ja ütles, et see on
vaba maa jne. Ajas üsna segast juttu. Ja ta niidab nii aeglaselt, et heina jätkub kogu suveks
.
Minu rase naine peab ju kah teda nägema, aga tema ei tee väljagi...
to.earthland - ma ei tea, mida sa võiksid talle öelda, aga su text ajas mind jubedalt itsitama.
Endal on rahu majas, krunt on suur ja ümbruskond vaikne. Selle 4 aastaga õieti ei tunnegi naabreid.
Kui siis autode järgi.
Meie kõrvaltnaaber on väga rahulik üksik naisterahvas, sõbralik ja teistega arvestav.
Altnaaber tümpsutab öösiti ja põhjustab meile magamata öid, muidu viisakas vene kutt...Pidevalt luban endale, et kui veel üks kord juhtub, kaeban
ühistule ära
Ülevaltnaaber kah rahulik vend, enne oli tal koer, see pidevalt haukus ja trampis. Nüüd rahu majas. Möllu ei tee.
Naabritega suhted head.
(tegu siis korterelamuga
)
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Naabritega meeletult vedanud-üks neid ongi kui aus olla.Hea läbisaamise tipuks kirjutasid oma korteri ka veel minu nimele ,et pärast nende surma või ,mis iganes riigile ei läheks.Omal neil lapsi pole kuid on alati meie omadesse suhtunud kui omadesse ja eks nad ole ka mulle väga lähedased inimesed.
Naabrid on täpselt sellised nagu nad on! Vahel halvad ja käivad närvidele ja siis kui midagi ei ole, siis ei olekski neid nagu olemas.
(tuli meelde üks hiljutine nagelemine sõna "nagu" peale. Ega ei olekski saanud seda lauset ilma "nagu"-ta lõpetada)
Nüüd tahaks ikka oma maja ja oma hoovi ja siis end lahedalt tunda!
Ma olen nii tige tige oma naabrite peale praegu. Mitte kõigi aga paari korteri. Viimasel ajal on üsna sõjaks kujunenud see olukord. Kuigi ma üritan
end säästa ja mitte välja teha aga 100% ei õnnestu see iialgi, mingi hetk ikka viskab üle kah. Pidevalt on juua juua juua ja oi siis seda juttu. Ühel
tüübil on iga teine sõna süsteem ja iga kolmas lause, et tema abiellub noore tüdrukuga, kes tema sokke ja trussikuid pesema hakkab, kellele tema iga
õhtu taha keerama hakkab. Kohutav. Ja miks meie maja naised lapsi ei tee, sellest tema ka aru ei saa. Aga süsteem ruulib, temal on süsteem, tema ostis
pool maja.
Ja nii kui keegi hoovi peale läheb, nii on tema seal ja vastavalt tujule kas röögib et tema ei maksa, või ajab kätt püksi. Jäle lihtsalt.
Eriti ei näegi oma naabreid.. vahel harva kui näeme siis ikka teretame. Koridori peal ülejärgmises korteris mingid joomingud koguaeg käisid... aga
kuulu järgi koksati seal omanik ühe sellise käigus maha ja nüüd rahu majas 
kehvad,naabrinaisel on suured tissid
,õnneks meil majade vahe ca 100m.....ja selle kauguse pealt paistavad suured asjad veica väiksemad kaa...
!
mul on väga vedanud, sest mul on ülimalt vaikne majake ja austusest kodurahu vastu ise ka lärmama ei kipu. ma arvan et ka muusika mängib mul
naabritega sama kõvasti (vaikselt siis), aga seinad on sellegipoolest õhukesed... ohwell. lasnamäe hiidmajast ära kolinuna on üks väike maja ikka väga
tore 