
Vanasti olid kõik abielusõrmused ühesugused, aga praegu on poodides silma jäänud väga lai valik ja erinevad tegumoed... milline on Sinu oma? Valisid ise selle välja? Kui olulisex seda vidinat üldse pead?
Ma veel abielus ei ole ja ei tea, kas ka kunagi saan ää võetud
aga ma ei kanna kollast ega punast kulda, ainult hõbedat. Seega saab minu
pulmasõrmus olema valgest kullast.
Ja milline?
Mitte lihtsalt latakas ümber sõrme. Lasen väliselt graveerida sinna miskit .. või mingi
mustri.[url=http://www.bluenile.com/product_zoom.asp?oid=551&zoom=1&filter_id=0]
Üks[/url][url=http://www.bluenile.com/product_zoom.asp?oid=548&zoom=1&filter_id=0]
Teine[/url]
Tsitaat:Valisin ise, III suuruse aga muidu tavalise, ilma mustrita. Sisse on graveeritud, nagu vanastigi kombeks, mehe nimi ja abiellumise kuupäev. Vajalik ? Eluliselt vajalik nüüd kindlasti mitte, kuid mis mul ikka saab olla ühe kuldsõrmuse vastu lisaks
Algne postitaja: Virgin
Vanasti olid kõik abielusõrmused ühesugused, aga praegu on poodides silma jäänud väga lai valik ja erinevad tegumoed... milline on Sinu oma? Valisid ise selle välja? Kui olulisex seda vidinat üldse pead?
Ja veel, pisike on....kõik kes vaatavad, imestavad, et ups, kas sul on nii väikesed sõrmed
Ahjaa, kulla sõrmuste
tegemiseks sain emalt päranduseks...eestiaegne kuld, sest tema oli need sõrmused saanud omakorda oma emalt
minu sõrmus vanaisa pärandus.kunagi ta ütles mulle.et mina pean selle jällagi oma lapselapsele edasi pärandama.
Ei ole veel sõrmust sõrme saanud, ent ema andis oma sõrmuse juba päranduseks...Eks näis, kas seda kunagi mul tarvis läheb kah
Tavaline peenemat sorti sõrmus.
Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Ei ole veel sõrmust sõrme saanud, ent ema andis oma sõrmuse juba päranduseks...Eks näis, kas seda kunagi mul tarvis läheb kah![]()
Mul tavaline abielusõrmus sisse on graveeritud mehe nimi
alles kusagil gröönimaa vastavatud kaevanduses
abiellun küll, a sõrmed on tolle ringikese kandmiseks äärmiselt ebasobiva kujuga - võibolla ei
hakkagi teist kandma.
Mul Gimmel sörmus
Ehk siis kolmest vörust koosnev lai sörmus. Köigepealt mustriline punane kuld siis ilma mustrita valge vöru ja siis taas
mustriline kollane vöru. Sees meha nimi ja kuupäev-aasta!
Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Ei ole veel sõrmust sõrme saanud, ent ema andis oma sõrmuse juba päranduseks...Eks näis, kas seda kunagi mul tarvis läheb kah![]()
ei abielluta sama sörmusega kaks korda
Aga need saab ju ümber sulatada/teha või mis iganes. Kas siis ka halb tava?
Ehh, usu jah igasugu uskumusi, siis jääks ju pooled asjad elus tegematta.... Me sulatasime ka vanemate sõrmused ümber ja lasime endi jaoks õige
suurusega teha....ei usu küll, et sellepärast õnnetumalt meie abielu sujuks
Seega, kõik tuleb sisemusest - kui midagi väga kõvasti usud, siis see
juhtub ka, niikuinii... 
Ymber vöib teha kuid samaga kaks korda abielluda mitte

Kui selle sõrmusega seoti minu vanemad abiellu, mis on kestnud siiani...siis usun, et see toob enne rohkem õnne kui halba...
Mina küll soovin oma éma sõrmust enda jaoks ümber sulatada..
Tsitaat:Meryli, reeglina see ju ei õnnestukski, kuna sõrmed on inimestel ju nii erimõõtu... Ainult kui, siis juhul kui abiellub sama inimene teistkordselt...ja siis ka sõltub ikka suuresti kõik tema uskumustest ja nende jõust... (ema mul abiellus kaks korda sama sõrmusega ja teine abielu oli igati normaalne, hoolimata igasugu vanarahvatarkustest...
Algne postitaja: meryli
Ymber vöib teha kuid samaga kaks korda abielluda mitte![]()
)
Ebausuga võib väga palju kihva keerata...
Usul on ju nii suur mõjuvõim..Ja arvan, et kui abielu on määratud ebaõnnestuma, siis ei päästa sellest ka uus sõrmus.
Kusjuures ma ei ole ebausklik
Ei saa krampe-kui must kass läheb üle tee, ega ei tee paanikat sellest kui pean koju unustatud asjale järgi minema või
ärkan vasaku jalaga! Minu arust on ka mingil määral see kombena kasutusel, et otseselt sama sõrmusega nagu see on, teist korda ei abielluta. Olgu siis
sõrmuse puhul kasvõi pisike ümbertegemine
Aga ofkoos igaühe isiklik asi
kui peaks ka kunagi selle tembuga hakkama saama, siis sõrmus saab olema valgest kullast
just sellepärast, et olen hõbeda fänn ja "kollane" kuld mulle ei meeldi.
Traditsiooniline kitsamat sorti sõrmus on ja seegi on naise sõrmes
..et naisel siis kaks abielusõrmust
Hmm, veab mõnel alles

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ma veel abielus ei ole ja ei tea, kas ka kunagi saan ää võetud![]()
Kogu aeg seda teadnud .. me sinuga ainult hunniku pudinaid valmis teeme .. abielust ei ole küll juttu olnud .. või vähemalt ma ei mäleta seda ..
ma siis ei tea millega sa parasjagu oled tegelenud või millest mõelnud kui ma sinuga nendel teemadel olen rääkinud...eriti just monoloogid pole nad
olnud aga mine sa tea jah

Minul ka sõrmuseks kitsamat sorti kuldrõngas ja asub see ka naise sõrmes. Kipub teine suviti ujumas käies ära kaduma.
Mul hõbedast sõrmus ja väga ilus. Kui 10 aastat abielu täis saab, siis kingime üksteisele kuldsed sõrmused
Aga kindlasti mitte tavalised
rõngad...midagi kenamat tahaks.
Kena!!!
Ma ise mõtlen ka tasapisi, millised...
Kuna ma ise ehteid ja muud valmistanud, siis teen ehk ise. Aga materjali valik pole veel selge.
Ise arvan, et ilmselt mingi komplektse mõjuga sõrmused valmistaks, vastavad metallid, kujundus, siduvad märgid peale... et toimiks ka igapäevase
kaiseesemena. Hele metall mulle meeldib. Ehk ka plaattina, aga ka hõbe, eks näis. Kombineeritud variant...
Sõrmuste kandmisel on ka see asi, et oleneb, millises sõrmes kanda, igas sõrmes on oma energia joon. Vastavalt siis saab ka vastavalt oludele kanda...
ja sõrmust saab kanda kahte pidi... selleks vaja palju uurida.
Tsitaat:Sellistel sõrmustel on kohati komme kaduda. Ja kadumist loetakse halvaks endeks. Kuigi jah, minugi sõrmus on kadunud. Aga antud juhul sai sellest pigem hea enne. Aga see on pikk ja segane jutt, miks just nii.
Algne postitaja: pointer
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Ei ole veel sõrmust sõrme saanud, ent ema andis oma sõrmuse juba päranduseks...Eks näis, kas seda kunagi mul tarvis läheb kah![]()
Köikide heade tavade ja ebausu kohaseltei abielluta sama sörmusega kaks korda
![]()
Aga need saab ju ümber sulatada/teha või mis iganes. Kas siis ka halb tava?
Ma ise mõtlen ka tasapisi, millised...
Kuna ma ise ehteid ja muud valmistanud, siis teen ehk ise. Aga materjali valik pole veel selge.
Ise arvan, et ilmselt mingi komplektse mõjuga sõrmused valmistaks, vastavad metallid, kujundus, siduvad märgid peale... et toimiks ka igapäevase
kaiseesemena. Hele metall mulle meeldib. Ehk ka plaattina, aga ka hõbe, eks näis. Kombineeritud variant...
Sõrmuste kandmisel on ka see asi, et oleneb, millises sõrmes kanda, igas sõrmes on oma energia joon. Vastavalt siis saab ka vastavalt oludele kanda...
ja sõrmust saab kanda kahte pidi... selleks vaja palju uurida.
Lyhidalt...vöi siis möne maakeelse
netilehe lingi
kui ma üleüldse kunagi, sellega hakkama saan, et abiellun, siis tahaks ka hõbedast sõrmust, siis ma enam ühtegi teist sõrmust ei kannaks, peale selle ühe.
Nii tavaline nagu ma olen oli ka minu abielusõrmus,kullast ja sisse kraveeritud n. ilma mustrita
Täiesti tavaline rõngas.
See ei ole ju tavaline rõngas, ikkagi sõrmus 
Ja veel abielusõrmus
Oleks mina abielus ma küll ei nimetaks seda tavaliseks rõngaks
!!!
täpselt selline, millise ma tulevikus ostan
Klassika, nimed kuupäevad sees. Mitte midagi muud ei tahakski.
Aga teema jätkuks(ei viitsi uut topicut alustada
): kummas käes sõrmust kannate?
Meie vasakus, ikka südame pool. Olime ühed esimesed, kellel südames mitte "NLKP" polnud vaid midagi muud. Vene ajal hakati ju miskipärast
paremas kandma, et südame poolele muu jääks
Uuuuu .... see oli ammu
Kannan sõrmust paremas käes. Kullast sõrmus tuleb kunagi vasakusse kätte....kui kõik hästi läheb
Skingirl ei kanna sõrmuseid.
Muidugi kui peab siis ainult väga suuri.
kindlasti kuldsed sõrmused tulevad kuid ise loodan, et partner on nõus ja laseme teha need valgest kullast....
.....hetkel on õnnestunud jahh sõna kätte saada kuldse sõrmusega kus 0.06 karaadine brillu peal...ja veerand sõrmusest on valgest kullast...siis see
osa kus kivi sees!...nagu seda nägin nii see kohe ka meeldima hakkas...aga valge kulla fänn olen juba pikemat aega
mul veel sõrmust pole aga üsna pea tuleb
Räägitakse et mida rohkem on sõrmusel sälke ja mustreid seda rohkem on eluteel konarusi
mida siledam
seda parem! Minu sõrmus on kindlasti täiesti sile läikiv sõrmus!
minu arust näitab kriimudeta sõrmus hoopis tegematta töid ja siidikäplust 

Mulle on pärandatud sõrmus. Kandis seda mu vanavanaema, vanaema, ema ja nüüd kannan seda kunagi mina!
minu arust näitab kriimudeta sõrmus hoopis tegematta töid ja siidikäplust 

kuna ma veel abielus ei ole siis saan ma vaid öelda milline on mu kihlasõrmus - hõbedast ja seitsme valge kiviga, hästi ilus
mul kõige tavalisem kollasest kullast abielusõrmus - alguses tahtsin valget kullast ja midagi erilist aga siis hakkasin mõtlema, et traditsiooniline
ikka parem
siis teistele kah näha, et ma ära võetud, sest igast muid sõrmuseid võib ju igaüks kanda aga sellist tavalist kullast kannavad enamasti
ikka abieluinimesed...
ja ma ei leidnud kah ühtegi valgest kullast, mis mulle sobinud oleks, sest mul sõrmed nii peenikesed, et need sõrmused mul sõrmes jõhkralt suured
tundusid...
Hiljem: sisse on graveeritud mehe nimi ja meie abielu registreerimise kuupäev 
Ikka tavaline kuldne rõngas sõrmes, mitte kõige peenem ja mitte kõige paksem. Ma vist liiga traditsiooniodes kinni selline sõrmus juba ju iidsetest aegadest olnud, kuigi tänapäeval palju ilusaid müügil.
kitsamat sorti ja mehe nimi sisse graveeritud.
Pole kunagi olnud. Naisel oli, kaotas ära. Nüüd pole kummalgi. Elu niigi ilus.
Abielusadamasse pole veel randunud, kuid kihlasõrmus võiks näiteks valgest kullast olla, pisikeste valgete teemanditega ümbritsetud.
Abielusõrmus võiks sarnane olla. Aga ega see, milline sõrmus sõrmes on, olegi kõige olulisem, peaasi, et armastus on
Tsitaat:
Algne postitaja: triiton
Klassika, nimed kuupäevad sees. Mitte midagi muud ei tahakski.
Aga teema jätkuks(ei viitsi uut topicut alustada): kummas käes sõrmust kannate?
Meie vasakus, ikka südame pool. Olime ühed esimesed, kellel südames mitte "NLKP" polnud vaid midagi muud. Vene ajal hakati ju miskipärast paremas kandma, et südame poolele muu jääksUuuuu .... see oli ammu
![]()
Minul sõrmust veel ei ole, kuid midagi väga erilist ei taha.Piisab peenikesest ning midagi võiks sinna peale ka kraveerida
Kuna mul see asi kaugel siis pole mõelnud ja teiseks nagunii sõrmuseid kanda ei meeldi, kooli lõpusõrmuski vedeleb niisama kapis siis ei usu ka, et
seda abielu oma kandma hakkan.
Ainuke ehe mida üldse kannan on kaelakett, see nagu ei häiri a käekellad jne kuidagi häirivad tegurid on
.
Üldiselt jätax siis tulevikus selle asja naise otsustada
, mis ma ikka oma pead vaevan, seda enam, et naistele nagu nii meeldib selliseid asju ise
otsustada ja orgunnida
!
ee...kui kingitakse, siis teen siia oma postituse, kindlasti...
Kollasest kullast sile parajalt paks rõngas. Tehtud mehe ühe esiema laperguseks kulunud sõrmusest, uuest kullast ja mõned pisividinad kahest
suguvõsast veel.
Sees nimi ja kuupäev, jupp aega punnis vastu aga lasi ikka järgi vaadata. Järelikult armastatakse
.
Vot musi pole mulle seda asjakest veel ostnud. Kihlasõrmus on küll, aga abieluni on veel natu aega. Küll jõuab 
mul on punasest kullast, keskel valgest kullast võru ja mustriga, sees mehe nimi ja kuupäev...sõrmused valis ja ostis mees ja kanname vasakus käes,
kuigi niipalju kui ma näind kannavad kõik paremas, on meie oma ikkagi südamel lähemal
Mul ei olegi kunagi sõrmust olnud.Aga armastus ja abielu pn pidev.
Minul on traditsiooniline sõrmus, sees mehe nimi ja kuupäev. Sõrmust kanname ka paremas käes. Ema kannab mul vasakus, sest tema kahjuks on lesk. Seega ei mõelnud selle käte asja peale üldse. Ja sõrmused said seetõttu traditsiooniliselt sile ring, et ikkagi kõigile oleks arusaadav et see on abielusõrmus, muidu jääb selline mulje et püütakse seda seisust varjata või nii ja lisaks seleta, näete see on mul abielusõrmus. See minu personaalne arvamus asjast
2mm laiune, valgest kullast, graveerimata (see tuleb esimesel pulmaaastapäeval).
Mehel on 3mm laiune.
Pole sellist asja :S Veel...
mul ei ole abielusõrmust.
tea kas tulebki.
kui tuleb siis laseks mehel otsustada miukest ta tahab ja millises käes seda kandma peaks. endale meeldib ka valge kuld väga, aga abielusõrmus peaks
ikka traditsiooniline olema.. muidu jah.. ei saa aru et mis sõrmus
kullast, ümmargune, kitsas ja väike. Sisse graveeritud naise nimi ja täpne rõngastamise aeg. Tahtsime sisse graveerida ka "uka, uka mina prii" kuid see jäi siiski ära.
Tavaline kollane rõngas
Vanaema abiellus sellega- siis minu ema ja nüüd ka mina...(sõrmus ise üle 100 aasta vana)
Sõrmust pole mitte üks gramm ümber tehtud... ja ei mingit ebausku et ühe ja sama sõrmusega ei tasu kaks korda abielluda... see sõrmus on juba kolmas
kord abielu sõlmimisel pruudi sõrme lükatud
ümber sulatatud.....
mul oli tavaline st. klassikaline
Topeltrõngas - alumine kollane ja pealmine valge kuld, muster sees. Mehel käib pealmine rõngas ringi ka.
Valik oli keeruline, päris ühesuguseid ei saanudki. Olude sunnil leppisime pisut väiksevõitu sõrmustega. Tseremoonial oli tükk pusimist. 
Valgest kullast, üsna jäme rõngas.Sisse graveeritud mehe nimi ja kuupäev.Kanname ka vasakus sõrmes, kuna siin see kombeks nii 
Päris tavalise moega. Nö letikaubast sutsu jämmem ja vana- ja esivanemate sõrmustest järgi ja üle jäänud juppidest ja osast uuest kullast ehitet.
Nimed ja kuupäev ka sees nagu ikka. Et äkki läheb see hull päev meelest ära.
Suurus on 17,5.
kui oleks, siis kindlasti ei võtaks seda ära mitte kunagi.. 
Meie sõrmused on kollasest kullast ja mustriga 
Pean täiesti tähtsusetuks.
Nii tähtsusetuks, et polegi sellist asja meil.
no ise abielus pole aga kannan oma isa abielusõrmust, kuna see talle nii väike ja kippus haiget tegema nii siis ema nõusoekul loovutati see minule
kanda, kuna ma nende armatuse vili
...see siuke täiesti traditsiooniline, sees ema nimi, kuupäeva pole märgitud.
aga olen kuulnud, et mustrilised abielusõrmused ei too head õnne, kuna iga mustri ktiipsuke pidi õnnetust või tüli tähendama....ise seda ei usu, pole
eriti ebausklik tegelane....
Eelistan kõige klassikalisemat, seda ilma mustri või kivikesteta. Aga kihlasõrmus on mul ikkagi armas 
Mul on ümmargune abielusõrmus .
Kollasest kullast, natuke sakiliseks lihvitud. Eriti ei kanna, sest kannan peamiselt kas hõbedat või ei kanna üldse mingeid ehteid.
Tsitaat:
Algne postitaja: chocolatefugitive
kui oleks, siis kindlasti ei võtaks seda ära mitte kunagi..![]()
kulda igapaevaselt enda peal ei kannata, seega saab see olema miskist muust materjalist.
kui saab.
Meil on täiesti klassikaline abielusõrmus(pole kitsas, pole lai, selline keskmine)Sisse graveeritud abikaasa nimi ja pulmapäeva kuupäev.
Mul on midagi sellist, nagu oli "Armastus kolme apelsini vastu" Toskaana juuksenõel. See viimane.
Enda abielu sõrmust mul pole, aga on vanaema abielu sõrmus.
Aga eks paistab, milline saab minu oma tulevikus olema.Arvatavasti kullast 
Tsitaat:see nähtamatuks muutev nähtamatu juuksenõel jah
Algne postitaja: Andrew
Mul on midagi sellist, nagu oli "Armastus kolme apelsini vastu" Toskaana juuksenõel. See viimane.
Pigem: seda ei saa näha, see on ju nähtamatu!
Ka midagi toskaana juuksenõela taolist.Teistsugust pole 20-ne aasta jooksul vaja läinud,sellest piisab.
70-ndatel aastatel (taevake, see oli ju möödunud sajandil!) olid moes laiad, umbes 6-7mm laiused sõrmused. Noh, muidugi muretsesime ka meie sellised, kuldsed ja graveeringuga.
jessver
, mul oleks sellist pool sõrme täis, anne
Mõõtsin enda oma ära - 4 mm ja ei milligi rohkem 
Mul juhtus tegelikult selline lugu , et pulmapäeva hommikul avastasin et olen sõrmused ära kaotanud...
Ning et oleks miskit sõrme panna, laenasin
ämma käest seda 6mm sõrmust, mees sai õemehe käest (teiste omad ei läinud meil sõrme) Pildid on naljakad...mõnel olen laia sõrmusega, ämma lahkudes
olin üldse ilma sõrmuseta...
Kui uued tellisime, siis naersin et ma pean sellise laia saama..
Nüüd on minugi sõrmus 4mm-ne, sest juba aastaid tagasi hakkas mu sõrmus mõranema, kuni läks katki. Lasin ümber teha.
jah anne! tolle aegne nii lai mulle ei meeldinud, see oli rohkem muulaste mood ja sai lasta teha, just nii lai kui mulle meeldis, pole lai ega väga
kitsas, vaid keskmine, kuna mul väike käsi siis paras, graveering sees, mees pani sõrme oma vanaisa sõrmuse ja see oli nats suur ning paari nädala
pärast ta kadus
mees või sõrmus, ariita? (must huumor, sry)
Mul on lihtne kollasest kullast rõngas aga mälestused selle ostmisest on kirevad. See sai ostetud dokumente võltsides 
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
mees või sõrmus, ariita? (must huumor, sry)
pole veel leidnud inimest,kes oleks väärt mulle sellist asja nagu abielusõrmus pakkuma
Hallhiir-igaühe jaoks on kuskil see õige...ainult ei tea,millal ta su ellu tuleb.On isegi päris vanas eas üksteist leitud.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Vanasti olid kõik abielusõrmused ühesugused, aga praegu on poodides silma jäänud väga lai valik ja erinevad tegumoed... milline on Sinu oma? Valisid ise selle välja? Kui olulisex seda vidinat üldse pead?
Sõrmused on suht laiad - 6 mm.
Minu jaoks on neil sõrmustel eriline väärtus.
Kui abiellusime, ei jätkunud sõrmuste ostmiseks raha ja siis lasime endale sõrme panna mingid vuhvlid.
5 aastat hiljem oli mu naine haiglas ja lootust tema paranemiseks enam ei antud. Sain just siis ühe suurema vaba summa ja - taipasin, et sõrmuste
ostmiseks õigemat aega ei tule. Nii ma selle talle seal haiglavoodil sõrme paningi - usus ja lootuses, mida arstidel juba nappis ning armastuses.
See juhtus 37 aasta tagasi aga meeles on, kui olnuks eile...
Tsitaat:
Algne postitaja: Fiona
Meil on täiesti klassikaline abielusõrmus(pole kitsas, pole lai, selline keskmine)Sisse graveeritud abikaasa nimi ja pulmapäeva kuupäev.
Ilus.sile.klassikaline.Peale laulatust võtsin ära ja pole siiani sõrme pannud.
Ma ei küsi,miks? Sest see pole minu asi


Viisakas küsimus saab alti viisaka vastuse.
1.-Ma ei näe mingit olulist põhjust selle kandmiseks
2.-Inimesed kes mind tunnevad teavad et olen abielus
3.-Abielu algusaastatel ta lihtsalt segas töötegemist ja võis osutuda ohtlikuks
4.-Nüüd olen harjunud ilma sõrmuseta olema ja ma ei näe põhjust miks peaksin teda sõrme panema.
Täpselt, nagu minu vanemad oleks oma neli punkti kirja pannud
Eriti 3.-s, mõistan neid mehi kes sõrmust ei kanna.
Habe jutt oli südantliigutav lugeda, õnnelik ring.
Sellistel sõrmustel on oma lugu.
Huvitav, kas keegi ka pärandatud abielusõrmust kannab? Või pole see enam tänapäeval asi, mis õnne võiks tuua ja sobib üldse.
(Mina pole abielus.)
Minul on vanaisa,vanaema ja isa sõrmus olemas.
Mul on üks eriline sõrmus, mis mulle sõrme pisteti kummalises kohas, kummalises riigis. Ma võtsin selle sõrmuse vastu ja kannan seda ....enesekindlalt. Abielus pole, sest ma ei ole otsustanud , kas ma tahan abielluda. Koos elatud juba 14 aastat...mida see tseremoonia muudaks....
Väga erilise graveeringuga... 
Klassikaline abielusõrmus, sees on abikaasa nimi ja kuupäev. Kannan paremas käes.
Kihlasõrmus puudub. Muidu oleks ilmselt samas sõrmes.
Aga mida see abielu annab?
* Ametlikke asju on lihtsam ajada.
* Ühine perekonnanimi. Kui panna lapsed ema perekonnanime peale küsitakse kes isa on ja vastupidi.
* Osad huvituvad peost ja romantilisest pulmareisist.
Minul tekkis küsimus, mis perekonnanimi lastele panna. Ma leidsin, et mõlema vanema oma aga mehele see ei sobinud.
Kas te olete abielus? Kui mehele ei sobinud mõlemad nimed, siis pane enda oma. Ta oma viga, kui pole Sinuga abiellunud. See pole mingi mees, kui lastele tahab oma nime aga oma naisele keeldub seda pakkumast...
Aastast 2010 abielus.
Abielu polnud oluline kuni laste perekonnanime valikuni. Ma poleks iial leppinud sellega, et lastel on mehe perekonnanimi.
Abielu kui suur pidu pole ka kunagi huvi pakkunud. Ma arvan, et tore on käia pulmas aga ise ei tahaks olla nö päevakangelane. Ja ka lapsena pole ma
unistanud pulmakleidist jms. Ilmselt seetõttu, et olen suhteliselt poisilik iseloomult. Lapsenagi eelistasin ikka ronida puu otsa ja mängisin vibra
(tibla) ning võrkpalli. Printsessid pole kunagi olnud olulised. 
Nagu ma aru saan, ei võtnud Sa mehe perekonnanime abielludes?
Ma poleks iial leppinud sellega, et pole abielu aga lastel on mehe perekonnanimi. Kuna tuli teemaks abielu, siis võtsin ikka mehe perekonnanime.
Lisaks tal on täitsa OK perekonnanimi. Kui see oleks olnud Kana, siis ma poleks seda võtnud.
Lihtsalt omamoodi lahja oli see algne vestlus ja "aga ma võtan siis su ära" oli selline jalutuskäigu vestlusega tulnud abieluettepanek.
Ei midagi romantilist, ei olnud ka kihlasõrmust.
Lihtne, titaanist.
Kes see tänapäeval veel abiellub? 
See, kes pole leplik laste perekonnanime osas.
Romantikud on vist otsa saanud. 