Board logo

Hing katki - kuidas lappida?
madu - 25.09.2003 kell 12:37

Ma tean, et paar sarnast teemat on juba läbi käinud, aga kuna säält kahjuks abi ei saanud, siis annate ehk seekord veel armu...?

Mure. Lained jooksid üle pea kokku. Muudaks hea meelega tekkinud olukorda, aga ei saa, sest minust ei sõltu enam midagi, st olen kõik võimaliku ära proovinud. Kuna olen kohutavalt kehv kaotaja, siis just sellepärast masendun, et hoolimata tehtud ponnistustest asi pole õnnestunud...

Niisiis palun abi.
Kuidas rahustada meeled maha, et suudaks lasta ajal haavad parandada?
Vesi majapidamises puudub, st vanni kohe kuidagi minna ei saa, eile juba püüdsin muresid alkoholi uputada, aga nad, kurjavaimud, on õppinud ujuma . Jalutamine ei aita, koeral jooksuaeg, mistõttu kodus kah hullumaja ja sõpru külla kutsuda või nendega välja minna ei saa. Söök hakkab üldse vastu (shokolaad välistatud), raamatu lugemiseks on närvid liiga pingul ja magada kah ei taha...
On's üldse veel miskeid valikuvõimalusi või peaks ennast kohe kuskile hullumajja arvele võtma?

Brrrrr, kuidas ma kardan hingerahu ärakadumist....

madu,
99% juhtudest siiski rõõmus ja roosa


moggy - 25.09.2003 kell 12:51

Minu puhul aitas töö vist, palju palju tööd ja siiamaani palju palju tööd, enam ei saa lahti... hingehaavad juba enamvähem paranenud kuid töö tööö tööö ja veelkord töö... ei saa enam lahti, nii et see ka omamoodi ohtlik


Ray - 25.09.2003 kell 16:40

Supper Attac ja kõik saab korda.

Ekstreemsed olukorrad nõuavad ekstreemseid lahendusi. Kui keha on pinges ja närvid otsakorral, püüa kasvõi peapeal seista. Venita ja vääna ennast. See leevendab.


Miralda - 25.09.2003 kell 17:47

Seda hingerahu on üldse raske leida.Minul ka.Põen juba pikemat aega,mattusin töösse,jõin ennast purju,proovisin usklikuks hakata,aga tolku ei mingit.Mida veel võimalik teha oleks,kes teab?


unistaja - 25.09.2003 kell 17:50

Hea on see, et otsid oma täbarale olukorrale lahendust! Igaüks ravib oma haavu erinevalt.

Ise läksin ära välismaale, arvates, et hingehaavad paranevad. Ei paranenud kahjuks. Sellest nüüd oma kolm aastat. Öeldakse küll, et leinaaeg kestab umb. 1-3 aastat, kuid ise tunnen, et terve elu.

Aga sõbrad aitavad ka palju! Kui nad kutsuvad sind välja, siis mine. Seltskond ongi hetkel üks parimaid ravimeid, siis ei lähe mõtted kogu aeg tema juurde.

Ja tõesti aitab ka töö, kuid üle ei maksa ka pingutada.

Ja ennekõike lohuta end sellega, et sa pole ainuke murtud süda. *Ei olnud mõeldud solvanguna*


sales - 25.09.2003 kell 20:45

Tsitaat:
Algne postitaja: Miralda
Seda hingerahu on üldse raske leida.Minul ka.Põen juba pikemat aega,mattusin töösse,jõin ennast purju,proovisin usklikuks hakata,aga tolku ei mingit.Mida veel võimalik teha oleks,kes teab?


Eks siin ongi vist ainsaks lohutuseks see, et ükskord saab otsa iga masendus...
Ja veel: mõtle asi veelkord üle ja tee omale selgeks, et süüdi selles ei ole ei sina ega tema, vaid see suhe lihtsalt ei toiminud ( on selliseid suhteid, mis ei toimi), mitte armastus sinus pole otsa saanud, vaid see suhe... Ja ära üksi norutama jää, otsi üles sõbrad, tuttavad ja ole nendega...


Lola69 - 25.09.2003 kell 20:54

Inimesed aitavad. Head sõnad. Meeli ei tohiks sulgeda.

Ja tegevust ...


yller - 25.09.2003 kell 21:01

Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja


Ja ennekõike lohuta end sellega, et sa pole ainuke murtud süda. *Ei olnud mõeldud solvanguna*

see niinimetatud lohutamine, et oih alati v6iks s.temini minna, ja n2e mul pole yksi nii
see ei vii mitte kuskile
sorry
aga see ei aita


vantark - 25.09.2003 kell 21:06

Madu kle, uputame need raiped koos ära


li-li - 26.09.2003 kell 02:36

kui ikka väga valus ja mõistus tahab minema jalutada,siis rahustid ehk aitavad esimesel hetkel ja hiljem juba toibudes on äkki mõistus kodus n. leiad ka ise lahenduse


madu - 26.09.2003 kell 07:37

Tundub, et kui kogu ülejäänud maailm on kokku kukkumas, siis siin, kodututes, on jätkuvalt helesinine taevas ja sõbralikult naeratavad inimesed! Aitäh!
Eile õhtul oli vaja meisterdada koerale hunnik aedasid. Allakirjutanu siis peksis kogu oma negatiivse energia naeltesse - viha andis nii palju jõudu, et olin nagu kogenud meistrimees . Aiad said igatahes rekordajaga valmis .

Tsitaat:
Algne postitaja: vantark
Madu kle, uputame need raiped koos ära


Suurima häämeelega Ütle koht ja aeg

madu,
kui mitte veel roosa, siis juba üsnagi märgatava punaka varjundiga


vantark - 26.09.2003 kell 09:28

ma seitsmeni tööl pärast seda kartulikott ja kivi kaasa ning uputama


Lady - 26.09.2003 kell 09:39

Sääl, kus inimese käsi
laseb lahti teise käest,
ainsa karjatuse viivul
maailm veereb alla mäest.

Tühjad sõnad tuule viivul
plagisevad kõigest väest.
Pole purje. Paljad lipud
laeva edasi ei vii.

Igihaljad mägiaasad,
igatsuste lumitipud,
kurbus valuni.


Jah, olen tundnud sama. Palju tegevust, eriti füüsilist-sportida, või niisamagi jalutada.Aitab.Töö aitab ka.Ja head sõbrad.


mmunk - 31.10.2003 kell 16:06

armas (või misiganes muu kõrvusilitav omadussõna) madu, panen ka omalt poolt mõned loitsud ja retseptumid kirja, millest võib abi olla:
1) kõik muutub;
2) keegi pole asendamatu (isegi kui naa näib);
3) sisise ja vonkle ja pritsi vahtu suust välja ja vala krokodillipisaraid - kõik mis üles tuleb paiska valimatult välja (on küll vähe hirmutav ja koormav, a kindlasti kiireim ja tõhusaim viis);
4) kui sisiseda ja vongelda ei jaksa/taha/vms, siis pane kõik ette- ja tahaheited kirja, ära unusta ka tänusid!!!, mida tollele (eeldatavasti) meeshingele tahaksid öelda ja kanna see kellelegi ette (mina soovitan mõnda puud);
5) kui sinu foorumi postitusi hoolikalt lugeda, siis ei tohiks sul üldsegi mitte endaga probleeme tekkida. seega (mmunk karjub) tõsta pea uuesti püsti ja vaata, mis hallidest pilvedest kõrgemal toimub, va enesehaletsusekott


madu - 31.10.2003 kell 16:57

Aitäh, mmunk ja loomulikult kõik teised ka!

Kummaline, kuidas mingitel X hetkedel lähevad meelest kõik ilusad/positiivsed/nauditavad hetked ja jääb vaid tinahall raske taevas, mis paneb jaksu kaduma...

Aitäh teile kõigile!
Kogun teie hääd soovitused kokku, trükin rõõmsavärvilisele paberile ja panen sahtlisse käepärasesse kohta järgmise enehaletsuskotistumise (jube lahe sõna ) tarbeks!


kaitsevaim - 31.10.2003 kell 17:48

Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...


marintz - 31.10.2003 kell 21:09

Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...


Aeg...kui pikk aeg??? Ja e-mailides millest siis kirjutate,lilledest liblikatest? või sellest kui hea ja tore on üksteiseta olla.Või kui hea on uus kutt/mutt


viidik - 31.10.2003 kell 21:15

Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...

Aeg...kui pikk aeg??? Ja e-mailides millest siis kirjutate,lilledest liblikatest? või sellest kui hea ja tore on üksteiseta olla.Või kui hea on uus kutt/mutt

Mitte lilledest. Ikka elust ja oma tegemistest. Muredest-rõõmudest. Millest ikka sõbrad omavahel räägivad. Mina tean, minuga juhtus ka nii.


lenxu - 01.11.2003 kell 09:11

Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...


Olen meelitatud


Christina - 03.11.2003 kell 21:59

Hingevalu on sisemise tasakaalu puudumine. Sulle tundub, et inimese puudumine teeb haiget aga tegelikult ei ole see nii.
Se teema on tegelikult liiga pikk, et seda siin lahti seletama hakata aga isemõtlemine selles suunas aitab ka.


Renx - 04.11.2003 kell 10:16

sõbrad sõbrad ja veelkord sõbrad...nemad aitavad ka kõige suuremast valust üle saada....ja hingerahu tagasi saada

and " Always look at the bright side of life"


Uss - 30.05.2006 kell 10:44

Mis tast ise ikka lappida. Küll aeg lapib. Seni toimetad oma tegemisi edasi.


Monique - 30.05.2006 kell 11:16

EI LAPI (kahjux) see AEG midagi, pigem tekivad selle hirmuäratava sõnaga - ajaga siis suuremad augud, mis rebenevad selle nn. AJAGA aina kaugemale ja suuremax ..... Kuigi jah, mõningad tegevused, toimetamised, töö, sõbrad ja ka ilusad asjad aitavad seda leevendada


Imre - 30.05.2006 kell 12:04

Piisavalt tegevust on vaja, et ei mõtleks sellele.
Pole paha ka kõike tagantjärgi analüüsida.
Ehk leiad ka midagi positiivset asjas.
Midagi ju ikka oli ....
Alkohol ei aita üldse asjale kaasa.
Jooma käigus tekib veel hullem masendus, järgmine päev kassiahastus.
Igatepidi halb ....


Canyncton - 31.05.2006 kell 22:08

Hullumajja arvele. Inimesed on ikka kehvad kaotajad.


exactly - 31.05.2006 kell 22:27

ilmselt mingi suhte katki minek...? tuleb uus kindlasti,ole rahulik
...loll rääkida,aga mul tundub vahest,et järjekord uksetaga.....nagu mingi elektronide liikumine-üks läheb,teine tuleb,kolmas põrkub....tegelt julmalt äratüüdanud ...koli või kloostrisse!


hendrix - 01.06.2006 kell 07:07

Tsitaat:
Algne postitaja: Monique
EI LAPI (kahjux) see AEG midagi, pigem tekivad selle hirmuäratava sõnaga - ajaga siis suuremad augud, mis rebenevad selle nn. AJAGA aina kaugemale ja suuremax ..... Kuigi jah, mõningad tegevused, toimetamised, töö, sõbrad ja ka ilusad asjad aitavad seda leevendada

lapib ikke, küll aega läheb veidi ja seega peab kannatlik olema. Aeg on üldse üks hea augulappija, kuid nagu öeldud, igavesti venivillem teine


rebaxwulf - 01.06.2006 kell 17:40

aeg on haavatohter kui valu polnud kuigi ohter-kuid ma arvan ,et iga asi mis ei tapa teeb meid tugevax ja see on hea või kuidas- oled tulevikus lausvalust läbi käinud ja karastatud teras-enda kogemustest tean ,et on valusid mis valutavad veel aastakümnete pärast-kui puutud- uutes suhetes lihtsalt tead kuidas mitte nii väga haiget saada
ühesõnaga iga halb asi on millegi jaoks hea -aga sellest ,mis seal head olex saad alles hiljem aru vihma taga on päike olemas


Marchrabbit - 01.06.2006 kell 20:55

Töö on see ravim,mis tihti aitab sellel puhul. Tuleb lihtsalt endale tegevust leida.Elasin aasta aega perest eemal Saksamaal ja kuna tööpäevad olid tihedad,siis igatseda oli aega ainult laupäeviti ja pühapäeviti ,kell 9.00-19.00. Ülejäänud aja tegin tööd või magasin.


renxx - 01.06.2006 kell 21:13

Tegelikult ei paranda see aeg ka midagi.Kui haav ikka piisavalt sügav on ,siis sinna armi ei tule,lihtsalt valu jääb väixemax.
Alkohol on kohe kindlasti viimane asi mida proovida,see teeb ainult hullemax,isegi minimaalne kogus ja kui tegemist oli lahkuminekuga siis kellegi "uue" otsimine/asendamine on ainult enesepetmine ja teeb lõppkokkuvõttes haiget mõlemale.Ma ei kujuta hästi ette kuidas sellise tundega üldse tööd saab teha korralikult,eriti veel nii et unustada mis tunded sees möllavad,aga mingi tegevus vist tõesti peax aitama.
Küsimus veel et kui palju peab karastuma et võix ise ka kunagi öelda et "kõik mis ei tapa teeb tugevax"?
Ise muutun ainult nõrgemax.

Seosetu jutt mul siin,võite selle kustutada.


LadyButterfly - 02.06.2006 kell 08:26

Aeg parandab haavad. Kui sul on mõnest valusast sündmusest ikka 10-20 aastat möödas, siis pole valu enam ollagi, on vaid mälestus. 20aastastel on sel teemal veel vara vaielda - siin kohal heietavad 'mullad'


Bithe - 02.06.2006 kell 11:41

Inimese hing on nagu klaas- pilla ta maha ja püüa pärast killud kokku liimida- see võib küll õnnestuda, aga praod jäävad ikka näha... Lõhutud asja ei saa kunagi endiseks muuta...


renxx - 28.07.2006 kell 02:16

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Aeg parandab haavad. Kui sul on mõnest valusast sündmusest ikka 10-20 aastat möödas, siis pole valu enam ollagi, on vaid mälestus. 20aastastel on sel teemal veel vara vaielda - siin kohal heietavad 'mullad'


Krt. ma ei elagi nii kaua et aeg need vaod suudab parandada...


Madame - 28.07.2006 kell 11:56

ütled et vesi majapidamises puudub...
mine kellegi juurde sauna, kui võimalik.
kui ei ole võimalik - kasta käed ja jalad vette, parem kui saad neid voolava vee all hoida. see uhub halva energia minema.

lõhnaküünlad? üldse küünlad? silmitse küünlaleeki ja mõtle halvad mõtted endast minema, ära ainult küünalt ümber aja - tead küll, et tuletõrjujad on praegu mujal hõivatud.


anne51 - 28.07.2006 kell 12:11

Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
ilmselt mingi suhte katki minek...? tuleb uus kindlasti,ole rahulik
...loll rääkida,aga mul tundub vahest,et järjekord uksetaga.....nagu mingi elektronide liikumine-üks läheb,teine tuleb,kolmas põrkub....tegelt julmalt äratüüdanud ...koli või kloostrisse!
Vaeseke! Aga see vist hingele haiget ei tee? Pigem on karta füüsise vigastamist, kui neid horde tõrjud või neid kasutad.

Madame, kuidas mõeldakse halvad mõtted peast välja?


Madame - 28.07.2006 kell 12:17

ega ma väga pädev ei ole vastama, aga teooria on umbes selline -
mõtled selle peale, mis sulle haiget teeb
mõtled selle halva tunde küünlaleeki sisse, et see seal ära põleks
mõtled seda mõtet rahulikult uuesti
lased tal mõtetemaale minema lennata

või siis

kui sa näiteks kedagi süüdistad või arvad keegi on sulle haiget teinud, siis on teie vahel energeetiline seos.
sinu mõtted tema pihta on sinupoolsed energiakanalid - kutsu need tagasi ja vabasta
tema teod (sest mõtetelugejad me ju ei ole) või sõnad sinu pihta on tema energiakanalid - haruta need kujutluses enda küljest lahti ja saada tema poole minema
sinna juurde käis veel mingi hingamisharjutus.


Chess - 14.08.2006 kell 01:42

Kui minu maailm kokku kukkus, ikka korralikult, siis mina tegin midagi, mille pärast inimesed minu ümber ikka väga vihastasid, kuid samas muretsesid.

Kui ühel õhtul maailmavarisemisele viimase tõuke sain, siis jalutasin jala koju, öösel, mõtlesin, et mida kuradit ma nüüd teen.
Läksin koju lülitasin välja oma mobiiltelefoni, tõmbasin seinast tavatelefoni, lülitasin välja arvuti, ühendasin lahti uksetelefoni ja tõmbasin välja uksekella.
Läksin tuppa, võtsin suure teki ümber ja kadusin diivaninurka, tõmbasin teki üle pea ja istusin. Ma pole MITTE KUNAGI niimoodi nutnud, nagu ma sellel õhtul nutsin. Võtsin klaasi kangemat ja lihtsalt istusin diivanil ning haletsesin ennast.
Olin kurb ja meeleheitel, kõik minus oli õnnetu, Käed, jalad, silmad, isegi juuksed.
Ma ei üritanud seda kurbust ära ajada, mul oli igasugune ÕIGUS olla õnnetu ja meeleheitel. Käisin väljas nii palju, et endale poest vajalikku ostmas. Jätsin kõik oma kohustused, nii üldse ei huvitanud, mis saab.
Nii ma haletsesin ennast ja oma elu kuskil 2 - 3 nädalat. Ei mäleta hästi. Ei mäleta sellest ajastki midagi. Vaid üks suur auk ja pisikese järve täis pisaraid.
Ühel päeval oli kõik korras. Käisin poes ja järsku tabas mind mõte "SA SAID HAKKAMA!" Nagu sõrmenips. Sain hakkama selle kõige raskemaga, et minna edasi. Läksin koju ja hakkasin koristama, sest selle aja sees polnud ma kordagi koristanud.
Edasiminek algas väikestest asjadest, aga ma ei pidanud end selleks sundima.

Tuleb võtta endale aeg, olemiseks õnnetu. See on samasugune õigus, kui õigus õnnele.

Niimoodi parandasin mina oma kokkuvajunud elu ja katki kukkunud unistusi.


iff001 - 14.08.2006 kell 10:47

mul endal sama asi läks ja laulis kolm päeva tagasi. See siis juba teine kord kui nii tegi. Aeg parandab kõik haavad aga esialgu otsi endale palju palju tegevust aga mitte üksi ja proovi olla võimalikult vähe kodus, sest kui sa üksi jääd tuleb lõpuks kass peale. Minul nii palju tööd, et ei olegi aega millelegi muule mõelda ja alkoholist sa abi ei leia. Kõike paremat...


PS: Tuleb uus ja hullem


unistaja - 13.10.2006 kell 22:32

Nüüd, lugedes oma postitust, ei saa ma ise niimoodi käituda. Täitsa nõme. Püüan kõike - leida igast päevast midagi head, igast heast sõnast head surinat, isegi kõige põhjas olen ära käinud... Hetkel tundub, et läheb paremini, olen rahulikum, hingerahu hakkab tulema tagasi, kuigi kõik on habras veel, tunnen, et olen põrgust juba läbi käinud ja tean, et seal olla enam ei taha. Võib-olla tegin vea sellega, et püüdsin leida abi inimestelt, kes mind aidata ei tahtnud... Jäin vist teistele lootma. Aga enam mitte.

Tugevamaks teebki just see, et oled lõppude lõpuks ise just otsustanud või aeg on teinud põdemisele lõpu, et nüüd hakkan juba paranema... Ja ma ei unusta kunagi ära, kui habras on kõik...


nöps - 15.10.2006 kell 02:59

Et leida oma printsi, tuleb suudelda mitmeid konni.
Mina hakkan vaikselt üle saama ,kuigi reedeti nii rängalt, et ma poleks uskunud, et inimene,kellega ma veetsin oma elust 6 aastat,on võimeline selliseks reetmiseks...Ma nutsin ja nutsin...Magada saan vaid unerohuga ja paanika-ja nutuhood .Selleks, et välja tulla sellest soustist on vaja inimesi enda ümber ,päris üksi ei tohi jääda..Minu südamesse jääb ta nagunii


Tulevik.vs.Olevik - 15.10.2006 kell 14:02

Tsitaat:
Algne postitaja: madu

Mure. Lained jooksid üle pea kokku. Muudaks hea meelega tekkinud olukorda, aga ei saa, sest minust ei sõltu enam midagi, st olen kõik võimaliku ära proovinud. Kuna olen kohutavalt kehv kaotaja, siis just sellepärast masendun, et hoolimata tehtud ponnistustest asi pole õnnestunud...



Minu puhul aitas meeletu trenn ehk siis füüsiline koormus. Õhtul peale tööd trenni ja koju tulles ei suutnud enam muretseda, väsimus nii suur peal. Käi sõpradel tuttavatel külas ja oota...1 kuu kuni 6 kuud peaks kõik hetkel päevakorras mured taandama ajusopist. Pärast ainult muigad irooniliselt kui selle jama peale mõtled.


unistaja - 14.11.2006 kell 16:53

Aga nüüd, kuu aega hiljem, olen hoopis teine inimene! Tunnen, et sain hakkama!!! Tulin välja ja vikerkaares on palju rohkem värve, kui need, mida teame!!!


sossuke - 14.11.2006 kell 17:25

sport metsik sport.
1. tegevus
2. koormus
3. väsimus
ja kõige tähtsam

super hea enesetunne ja väsimus.
mind aitas ja lisas enesekindlust. ülbust isegi


pisimimm - 14.11.2006 kell 17:35

Kuulge, teemaalgatus on aastast 2003 - madu siiani meie keskel, st. et sai sellest üle


officer - 14.11.2006 kell 17:42

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
madu,
99% juhtudest siiski rõõmus ja roosa


...üldjuhul aitab meie kliimas sellisel puhul ohjeldamatu seks!


Lola69 - 14.11.2006 kell 19:18

Antud hetkel lapiks ma sõna otseses mõttes niidi ja nõelaga

Ajad on erinevad ...


susanna - 14.11.2006 kell 19:25

jube hea on teinekord abivajale midagi soovitada
tegelikult ei saagi keegi kedagi aidata
saad toekas olla, aga hetkeseisuga saan vaid öelda, et lapin ise, nii, kuis oskan

veel parem, on keegi juriidilise haridusega, saan nõu küsida ehk


pisimimm - 14.11.2006 kell 20:28

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Antud hetkel lapiks ma sõna otseses mõttes niidi ja nõelaga

Ajad on erinevad ...
mind just lapiti musta niidiga...krt, ausalt, ei soovita seda niidi-nõela värki...tulemus ei pruugi üldse hea olla/saada


Lola69 - 14.11.2006 kell 20:53

No nii otse ma nüüd ka ei mõelnud


rosita - 14.11.2006 kell 20:56

Hingehaavad parandab vaid aeg, kõik muud võib ka kinni õmmelda, isegi musta niidiga.


pisimimm - 14.11.2006 kell 21:15

Rosita...armid jäävad ikka...


quiida - 19.11.2006 kell 22:47

Jama on selle asjaga jh..Selle vastu aitab ainult aeg..
..Uued tutvused (uued mehed siis) ka ja lähedad inimesed,kes lohutavad


.-Ükski mees pole asendamatu


Titaan - 20.11.2006 kell 01:52

njaa joomine ei lahenda midagi,ise pooldan kah tööd ja sõprade seltskonda,tavaliselt on mul peale tinutamist siuke kiisu kallal,et anna olla siuke tunne nagu olex kellegi maha löönud


Blond_Bimbo - 20.11.2006 kell 12:10

Aeg on parim haavatohter.
Lisaks mitte kapselduda, vaid suhelda sõpradega, võtta ette midagi uut, kas või minna trenni.


madu - 20.11.2006 kell 12:19

Ohjah, nende aastate jooksul, mis lahutavad käesolevat hetke tolle teema tegemisest, on oi-oi, kui palju vett merre voolanud...

Aga aeg pole minu arvates mingi imeravim. Aeg võib su küll tuimemaks muuta, aga vähemalt minul isiklikult nood kunagi kriipinud tunded täiesti ära küll ei kao. Nagu siin mainiti, jäävad armid ikke, ja sinikate kombel annavad nad aeg-ajalt endast ikka märku.

Igatahes pole suurt mõtet enam tolleaegsele probleemile erilist tähelepanu pöörata, pigem võib siinkohal filosoofilist arutelu jätkata.


krupskaja - 21.11.2006 kell 15:39

Ega aeg ei ravi, aga ta annab võimaluse vaadata probleemidele eemalt. Tavaliselt tunduvad need siis juba tühisemana.


krupskaja - 21.11.2006 kell 15:40

Ega aeg ei ravi, aga ta annab võimaluse vaadata probleemidele eemalt. Tavaliselt tunduvad need siis juba tühisemana.


anne51 - 21.11.2006 kell 17:19

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Aga aeg pole minu arvates mingi imeravim. Aeg võib su küll tuimemaks muuta, aga vähemalt minul isiklikult nood kunagi kriipinud tunded täiesti ära küll ei kao. Nagu siin mainiti, jäävad armid ikka

Armid kaunistavad!
Mina ei usu ka aja imettegevasse võlujõusse. Tuimendab ta jah, aga ... on see ikka hea või halb?


Sybill - 21.11.2006 kell 17:37

Lapitud hing. Tjahh. Eks need lapitud kohad kipu ikka aeg-ajalt rebenema


Blackvell - 23.04.2007 kell 15:31

leia endale tegevust, saa sõpradega kokku tee midagi mõnusat.... usu mind see tavaliselt aitab... siiski on see leevendus vaid hetkeks... pikemaks abiks....
leia keegi kes sind toetaks.... (st vastassoost)