
Ma tean, et paar sarnast teemat on juba läbi käinud, aga kuna säält kahjuks abi ei saanud, siis annate ehk seekord veel armu...?
Mure. Lained jooksid üle pea kokku. Muudaks hea meelega tekkinud olukorda, aga ei saa, sest minust ei sõltu enam midagi, st olen kõik võimaliku ära
proovinud. Kuna olen kohutavalt kehv kaotaja, siis just sellepärast masendun, et hoolimata tehtud ponnistustest asi pole õnnestunud...
Niisiis palun abi.
Kuidas rahustada meeled maha, et suudaks lasta ajal haavad parandada?
Vesi majapidamises puudub, st vanni kohe kuidagi minna ei saa, eile juba püüdsin muresid alkoholi uputada, aga nad, kurjavaimud, on õppinud ujuma
. Jalutamine ei aita, koeral jooksuaeg, mistõttu kodus kah hullumaja ja sõpru külla kutsuda või nendega välja minna ei saa. Söök hakkab üldse
vastu (shokolaad välistatud), raamatu lugemiseks on närvid liiga pingul ja magada kah ei taha...
On's üldse veel miskeid valikuvõimalusi või peaks ennast kohe kuskile hullumajja arvele võtma?
Brrrrr, kuidas ma kardan hingerahu ärakadumist....
madu,
99% juhtudest siiski rõõmus ja roosa
Minu puhul aitas töö vist, palju palju tööd ja siiamaani palju palju tööd, enam ei saa lahti... hingehaavad juba enamvähem paranenud kuid töö tööö
tööö ja veelkord töö... ei saa enam lahti, nii et see ka omamoodi ohtlik 
Supper Attac ja kõik saab korda.
Ekstreemsed olukorrad nõuavad ekstreemseid lahendusi. Kui keha on pinges ja närvid otsakorral, püüa kasvõi peapeal seista. Venita ja vääna ennast. See
leevendab.
Seda hingerahu on üldse raske leida.Minul ka.Põen juba pikemat aega,mattusin töösse,jõin ennast purju,proovisin usklikuks hakata,aga tolku ei mingit.Mida veel võimalik teha oleks,kes teab?
Hea on see, et otsid oma täbarale olukorrale lahendust!
Igaüks ravib oma haavu erinevalt.
Ise läksin ära välismaale, arvates, et hingehaavad paranevad. Ei paranenud kahjuks.
Sellest nüüd oma kolm aastat. Öeldakse küll, et leinaaeg
kestab umb. 1-3 aastat, kuid ise tunnen, et terve elu.
Aga sõbrad aitavad ka palju! Kui nad kutsuvad sind välja, siis mine. Seltskond ongi hetkel üks parimaid ravimeid, siis ei lähe mõtted kogu aeg tema
juurde.
Ja tõesti aitab ka töö, kuid üle ei maksa ka pingutada.
Ja ennekõike lohuta end sellega, et sa pole ainuke murtud süda.
*Ei olnud mõeldud solvanguna*
Tsitaat:
Algne postitaja: Miralda
Seda hingerahu on üldse raske leida.Minul ka.Põen juba pikemat aega,mattusin töösse,jõin ennast purju,proovisin usklikuks hakata,aga tolku ei mingit.Mida veel võimalik teha oleks,kes teab?
Inimesed aitavad. Head sõnad. Meeli ei tohiks sulgeda.
Ja tegevust ...
Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
Ja ennekõike lohuta end sellega, et sa pole ainuke murtud süda.*Ei olnud mõeldud solvanguna*
Madu kle, uputame need raiped koos ära

kui ikka väga valus ja mõistus tahab minema jalutada,siis rahustid ehk aitavad esimesel hetkel ja hiljem juba toibudes on äkki mõistus kodus n. leiad
ka ise lahenduse
Tundub, et kui kogu ülejäänud maailm on kokku kukkumas, siis siin, kodututes, on jätkuvalt helesinine taevas ja sõbralikult naeratavad inimesed!
Aitäh!
Eile õhtul oli vaja meisterdada koerale hunnik aedasid. Allakirjutanu siis peksis kogu oma negatiivse energia naeltesse - viha andis nii palju jõudu,
et olin nagu kogenud meistrimees
. Aiad said igatahes rekordajaga valmis
.
Tsitaat:
Algne postitaja: vantark
Madu kle, uputame need raiped koos ära![]()
![]()
Ütle koht ja aeg
ma seitsmeni tööl
pärast seda kartulikott ja kivi kaasa ning uputama
Sääl, kus inimese käsi
laseb lahti teise käest,
ainsa karjatuse viivul
maailm veereb alla mäest.
Tühjad sõnad tuule viivul
plagisevad kõigest väest.
Pole purje. Paljad lipud
laeva edasi ei vii.
Igihaljad mägiaasad,
igatsuste lumitipud,
kurbus valuni.
Jah, olen tundnud sama. Palju tegevust, eriti füüsilist-sportida, või niisamagi jalutada.Aitab.Töö aitab ka.Ja head sõbrad.
armas (või misiganes muu kõrvusilitav omadussõna) madu, panen ka omalt poolt mõned loitsud ja retseptumid kirja, millest võib abi olla:
1) kõik muutub;
2) keegi pole asendamatu (isegi kui naa näib);
3) sisise ja vonkle ja pritsi vahtu suust välja ja vala krokodillipisaraid - kõik mis üles tuleb paiska valimatult välja (on küll vähe hirmutav ja
koormav, a kindlasti kiireim ja tõhusaim viis);
4) kui sisiseda ja vongelda ei jaksa/taha/vms, siis pane kõik ette- ja tahaheited kirja, ära unusta ka tänusid!!!, mida tollele (eeldatavasti)
meeshingele tahaksid öelda ja kanna see kellelegi ette (mina soovitan mõnda puud);
5) kui sinu foorumi postitusi hoolikalt lugeda, siis ei tohiks sul üldsegi mitte endaga probleeme tekkida. seega (mmunk karjub) tõsta pea uuesti püsti
ja vaata, mis hallidest pilvedest kõrgemal toimub, va enesehaletsusekott
Aitäh, mmunk ja loomulikult kõik teised ka!
Kummaline, kuidas mingitel X hetkedel lähevad meelest kõik ilusad/positiivsed/nauditavad hetked ja jääb vaid tinahall raske taevas, mis paneb jaksu
kaduma...
Aitäh teile kõigile!
Kogun teie hääd soovitused kokku, trükin rõõmsavärvilisele paberile ja panen sahtlisse käepärasesse kohta järgmise enehaletsuskotistumise
(jube
lahe sõna
) tarbeks!
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...
Aeg...kui pikk aeg??? Ja e-mailides millest siis kirjutate,lilledest liblikatest? või sellest kui hea ja tore on üksteiseta olla.Või kui hea on uus kutt/mutt![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
Meenutab mulle kui mu senine ainuke ja tõeline armastus mind maha jättis... Tundus ka, et lained löövad pea kohal kokku, aga vähemalt mind aitas mu enda hoiak ja see, et me temakesega senini kirjutame e-maile. Aeg parandab siiski kõik haavad...


Hingevalu on sisemise tasakaalu puudumine. Sulle tundub, et inimese puudumine teeb haiget aga tegelikult ei ole see nii.
Se teema on tegelikult liiga pikk, et seda siin lahti seletama hakata aga isemõtlemine selles suunas aitab ka.
sõbrad sõbrad ja veelkord sõbrad...nemad aitavad ka kõige suuremast valust üle saada....ja hingerahu tagasi saada
and " Always look at the bright side of life"


Mis tast ise ikka lappida. Küll aeg lapib. Seni toimetad oma tegemisi edasi.
EI LAPI (kahjux) see AEG midagi, pigem tekivad selle hirmuäratava sõnaga - ajaga siis suuremad augud, mis rebenevad selle nn. AJAGA aina kaugemale ja
suuremax ..... Kuigi jah, mõningad tegevused, toimetamised, töö, sõbrad ja ka ilusad asjad aitavad seda leevendada 
Piisavalt tegevust on vaja, et ei mõtleks sellele.
Pole paha ka kõike tagantjärgi analüüsida.
Ehk leiad ka midagi positiivset asjas.
Midagi ju ikka oli ....
Alkohol ei aita üldse asjale kaasa.
Jooma käigus tekib veel hullem masendus, järgmine päev kassiahastus.
Igatepidi halb ....
Hullumajja arvele. Inimesed on ikka kehvad kaotajad.
ilmselt mingi suhte katki minek...? tuleb uus kindlasti,ole rahulik
...loll rääkida,aga mul tundub vahest,et järjekord uksetaga.....nagu mingi elektronide liikumine-üks läheb,teine tuleb,kolmas põrkub....tegelt julmalt
äratüüdanud ...koli või kloostrisse
!
Tsitaat:
Algne postitaja: Monique
EI LAPI (kahjux) see AEG midagi, pigem tekivad selle hirmuäratava sõnaga - ajaga siis suuremad augud, mis rebenevad selle nn. AJAGA aina kaugemale ja suuremax ..... Kuigi jah, mõningad tegevused, toimetamised, töö, sõbrad ja ka ilusad asjad aitavad seda leevendada![]()
aeg on haavatohter kui valu polnud kuigi ohter-kuid ma arvan ,et iga asi mis ei tapa teeb meid tugevax ja see on hea või kuidas
- oled tulevikus
lausvalust läbi käinud ja karastatud teras-enda kogemustest tean ,et on valusid mis valutavad veel aastakümnete pärast-kui puutud- uutes suhetes
lihtsalt tead kuidas mitte nii väga haiget saada
ühesõnaga iga halb asi on millegi jaoks hea -aga sellest ,mis seal head olex saad alles hiljem aru
vihma taga on päike olemas
Töö on see ravim,mis tihti aitab sellel puhul. Tuleb lihtsalt endale tegevust leida.Elasin aasta aega perest eemal Saksamaal ja kuna tööpäevad olid tihedad,siis igatseda oli aega ainult laupäeviti ja pühapäeviti ,kell 9.00-19.00. Ülejäänud aja tegin tööd või magasin.
Tegelikult ei paranda see aeg ka midagi.Kui haav ikka piisavalt sügav on ,siis sinna armi ei tule,lihtsalt valu jääb väixemax.
Alkohol on kohe kindlasti viimane asi mida proovida,see teeb ainult hullemax,isegi minimaalne kogus ja kui tegemist oli lahkuminekuga siis kellegi
"uue" otsimine/asendamine on ainult enesepetmine ja teeb lõppkokkuvõttes haiget mõlemale.Ma ei kujuta hästi ette kuidas sellise tundega
üldse tööd saab teha korralikult,eriti veel nii et unustada mis tunded sees möllavad,aga mingi tegevus vist tõesti peax aitama.
Küsimus veel et kui palju peab karastuma et võix ise ka kunagi öelda et "kõik mis ei tapa teeb tugevax"?
Ise muutun ainult nõrgemax.
Seosetu jutt mul siin,võite selle kustutada.
Aeg parandab haavad. Kui sul on mõnest valusast sündmusest ikka 10-20 aastat möödas, siis pole valu enam ollagi, on vaid mälestus. 20aastastel on sel
teemal veel vara vaielda - siin kohal heietavad 'mullad'
Inimese hing on nagu klaas- pilla ta maha ja püüa pärast killud kokku liimida- see võib küll õnnestuda, aga praod jäävad ikka näha... Lõhutud asja ei saa kunagi endiseks muuta...
Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Aeg parandab haavad. Kui sul on mõnest valusast sündmusest ikka 10-20 aastat möödas, siis pole valu enam ollagi, on vaid mälestus. 20aastastel on sel teemal veel vara vaielda - siin kohal heietavad 'mullad'![]()
ütled et vesi majapidamises puudub...
mine kellegi juurde sauna, kui võimalik.
kui ei ole võimalik - kasta käed ja jalad vette, parem kui saad neid voolava vee all hoida. see uhub halva energia minema.
lõhnaküünlad? üldse küünlad? silmitse küünlaleeki ja mõtle halvad mõtted endast minema, ära ainult küünalt ümber aja - tead küll, et tuletõrjujad on
praegu mujal hõivatud.
Tsitaat:Vaeseke! Aga see vist hingele haiget ei tee? Pigem on karta füüsise vigastamist, kui neid horde tõrjud või neid kasutad.
Algne postitaja: exactly
ilmselt mingi suhte katki minek...? tuleb uus kindlasti,ole rahulik![]()
...loll rääkida,aga mul tundub vahest,et järjekord uksetaga.....nagu mingi elektronide liikumine-üks läheb,teine tuleb,kolmas põrkub....tegelt julmalt äratüüdanud ...koli või kloostrisse!
ega ma väga pädev ei ole vastama, aga teooria on umbes selline -
mõtled selle peale, mis sulle haiget teeb
mõtled selle halva tunde küünlaleeki sisse, et see seal ära põleks
mõtled seda mõtet rahulikult uuesti
lased tal mõtetemaale minema lennata
või siis
kui sa näiteks kedagi süüdistad või arvad keegi on sulle haiget teinud, siis on teie vahel energeetiline seos.
sinu mõtted tema pihta on sinupoolsed energiakanalid - kutsu need tagasi ja vabasta
tema teod (sest mõtetelugejad me ju ei ole) või sõnad sinu pihta on tema energiakanalid - haruta need kujutluses enda küljest lahti ja saada tema
poole minema
sinna juurde käis veel mingi hingamisharjutus.
Kui minu maailm kokku kukkus, ikka korralikult, siis mina tegin midagi, mille pärast inimesed minu ümber ikka väga vihastasid, kuid samas
muretsesid.
Kui ühel õhtul maailmavarisemisele viimase tõuke sain, siis jalutasin jala koju, öösel, mõtlesin, et mida kuradit ma nüüd teen.
Läksin koju lülitasin välja oma mobiiltelefoni, tõmbasin seinast tavatelefoni, lülitasin välja arvuti, ühendasin lahti uksetelefoni ja tõmbasin välja
uksekella.
Läksin tuppa, võtsin suure teki ümber ja kadusin diivaninurka, tõmbasin teki üle pea ja istusin. Ma pole MITTE KUNAGI niimoodi nutnud, nagu ma sellel
õhtul nutsin. Võtsin klaasi kangemat ja lihtsalt istusin diivanil ning haletsesin ennast.
Olin kurb ja meeleheitel, kõik minus oli õnnetu, Käed, jalad, silmad, isegi juuksed.
Ma ei üritanud seda kurbust ära ajada, mul oli igasugune ÕIGUS olla õnnetu ja meeleheitel. Käisin väljas nii palju, et endale poest vajalikku ostmas.
Jätsin kõik oma kohustused, nii üldse ei huvitanud, mis saab.
Nii ma haletsesin ennast ja oma elu kuskil 2 - 3 nädalat. Ei mäleta hästi. Ei mäleta sellest ajastki midagi. Vaid üks suur auk ja pisikese järve täis
pisaraid.
Ühel päeval oli kõik korras. Käisin poes ja järsku tabas mind mõte "SA SAID HAKKAMA!" Nagu sõrmenips. Sain hakkama selle kõige raskemaga, et
minna edasi. Läksin koju ja hakkasin koristama, sest selle aja sees polnud ma kordagi koristanud.
Edasiminek algas väikestest asjadest, aga ma ei pidanud end selleks sundima.
Tuleb võtta endale aeg, olemiseks õnnetu. See on samasugune õigus, kui õigus õnnele.
Niimoodi parandasin mina oma kokkuvajunud elu ja katki kukkunud unistusi.
mul endal sama asi läks ja laulis kolm päeva tagasi. See siis juba teine kord kui nii tegi. Aeg parandab kõik haavad aga esialgu otsi endale palju
palju tegevust aga mitte üksi ja proovi olla võimalikult vähe kodus, sest kui sa üksi jääd tuleb lõpuks kass peale. Minul nii palju tööd, et ei olegi
aega millelegi muule mõelda ja alkoholist sa abi ei leia. Kõike paremat...
PS: Tuleb uus ja hullem
Nüüd, lugedes oma postitust, ei saa ma ise niimoodi käituda. Täitsa nõme. Püüan kõike - leida igast päevast midagi head, igast heast sõnast head
surinat, isegi kõige põhjas olen ära käinud... Hetkel tundub, et läheb paremini, olen rahulikum, hingerahu hakkab tulema tagasi, kuigi kõik on habras
veel, tunnen, et olen põrgust juba läbi käinud ja tean, et seal olla enam ei taha.
Võib-olla tegin vea sellega, et püüdsin leida abi inimestelt,
kes mind aidata ei tahtnud... Jäin vist teistele lootma. Aga enam mitte.
Tugevamaks teebki just see, et oled lõppude lõpuks ise just otsustanud või aeg on teinud põdemisele lõpu, et nüüd hakkan juba paranema... Ja ma ei
unusta kunagi ära, kui habras on kõik...
Et leida oma printsi, tuleb suudelda mitmeid konni.
Mina hakkan vaikselt üle saama ,kuigi reedeti nii rängalt, et ma poleks uskunud, et inimene,kellega ma veetsin oma elust 6 aastat,on võimeline
selliseks reetmiseks...Ma nutsin ja nutsin...Magada saan vaid unerohuga ja paanika-ja nutuhood .Selleks, et välja tulla sellest soustist on vaja
inimesi enda ümber ,päris üksi ei tohi jääda..Minu südamesse jääb ta nagunii
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Mure. Lained jooksid üle pea kokku. Muudaks hea meelega tekkinud olukorda, aga ei saa, sest minust ei sõltu enam midagi, st olen kõik võimaliku ära proovinud. Kuna olen kohutavalt kehv kaotaja, siis just sellepärast masendun, et hoolimata tehtud ponnistustest asi pole õnnestunud...
Aga nüüd, kuu aega hiljem, olen hoopis teine inimene! Tunnen, et sain hakkama!!! Tulin välja ja vikerkaares on palju rohkem värve, kui need, mida
teame!!! 

sport metsik sport.
1. tegevus
2. koormus
3. väsimus
ja kõige tähtsam
super hea enesetunne ja väsimus.
mind aitas ja lisas enesekindlust. ülbust isegi
Kuulge, teemaalgatus on aastast 2003 - madu siiani meie keskel, st. et sai sellest üle 
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
madu,
99% juhtudest siiski rõõmus ja roosa
!
Antud hetkel lapiks ma sõna otseses mõttes niidi ja nõelaga
Ajad on erinevad ...
jube hea on teinekord abivajale midagi soovitada
tegelikult ei saagi keegi kedagi aidata
saad toekas olla, aga hetkeseisuga saan vaid öelda, et lapin ise, nii, kuis oskan
veel parem, on keegi juriidilise haridusega, saan nõu küsida ehk
Tsitaat:mind just lapiti musta niidiga...krt, ausalt, ei soovita seda niidi-nõela värki...tulemus ei pruugi üldse hea olla/saada
Algne postitaja: Lola69
Antud hetkel lapiks ma sõna otseses mõttes niidi ja nõelaga![]()
Ajad on erinevad ...
No nii otse ma nüüd ka ei mõelnud 
Hingehaavad parandab vaid aeg, kõik muud võib ka kinni õmmelda, isegi musta niidiga.
Rosita...armid jäävad ikka...
Jama on selle asjaga jh..Selle vastu aitab ainult aeg..
..Uued tutvused (uued mehed siis) ka ja lähedad inimesed,kes lohutavad
.-Ükski mees pole asendamatu

njaa joomine ei lahenda midagi,ise pooldan kah tööd ja sõprade seltskonda,tavaliselt on mul peale tinutamist siuke kiisu kallal,et anna olla siuke
tunne nagu olex kellegi maha löönud
Aeg on parim haavatohter.
Lisaks mitte kapselduda, vaid suhelda sõpradega, võtta ette midagi uut, kas või minna trenni.
Ohjah, nende aastate jooksul, mis lahutavad käesolevat hetke tolle teema tegemisest, on oi-oi, kui palju vett merre voolanud...
Aga aeg pole minu arvates mingi imeravim. Aeg võib su küll tuimemaks muuta, aga vähemalt minul isiklikult nood kunagi kriipinud tunded täiesti ära
küll ei kao. Nagu siin mainiti, jäävad armid ikke, ja sinikate kombel annavad nad aeg-ajalt endast ikka märku.
Igatahes pole suurt mõtet enam tolleaegsele probleemile erilist tähelepanu pöörata, pigem võib siinkohal filosoofilist arutelu jätkata.
Ega aeg ei ravi, aga ta annab võimaluse vaadata probleemidele eemalt. Tavaliselt tunduvad need siis juba tühisemana.
Ega aeg ei ravi, aga ta annab võimaluse vaadata probleemidele eemalt. Tavaliselt tunduvad need siis juba tühisemana.
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Aga aeg pole minu arvates mingi imeravim. Aeg võib su küll tuimemaks muuta, aga vähemalt minul isiklikult nood kunagi kriipinud tunded täiesti ära küll ei kao. Nagu siin mainiti, jäävad armid ikka
Lapitud hing. Tjahh. Eks need lapitud kohad kipu ikka aeg-ajalt rebenema 
leia endale tegevust, saa sõpradega kokku tee midagi mõnusat.... usu mind see tavaliselt aitab... siiski on see leevendus vaid hetkeks... pikemaks
abiks....
leia keegi kes sind toetaks.... (st vastassoost)