
Altari ette minnes seisab naise ees lisax pruutkleidi valikule küsimus: kas loobuda senisest nimest või mitte? Või hoopis liitnimi?
Praegu jääb umbes kümnendik noortest naistest mehele minnes oma neiupõlvenime juurde.
Kuidas Sina otsustaksid?
Vahel mees võtab hoopis naise nime....
tean, et eestis elavad mehe rahvusest mehed võtavad eesti neiuga abielludes tema nime, et saada oma nimi eestipäraseks. Seda selleks, et oma elu oleks
lihtsam, kuna siin elavatele venelastele vaadatakse siiani viltu.
Naised siiski jah abielludes võtavad üldjuhul oma tulevase kaasa nime....... vähemalt mina olen nii aru saanud
Mina igatahes võtsin oma mehe nime. Samas minu isa võtis ema perekonnanime. Ahjaa ja mehe ema kellel enne oli mehe nimi võtis nüüd enda neiupõlve nime tagasi ja mees vahetas kah ära. Seega on minu perekonnanimi praegu ämma neiupõlvenimi.
Aga üldjuhul leian, et igaüks valib ise, kas talle meeldib enda nimi rohkem või mitte ja kui tuntud inimene ta on. Sest vahel ju mitte ei saa võtta
mehe nime, sest siis keegi ei tunneks ära ja töö selle tõttu kannataks.
Kui juba abielluda ,siis ikka rituaalide kohaselt
Võtaksin mehe nime ,kui see ei ole just mingi eriti jube nimi.
Võibolla olen konservatiivne aga kui juba abielus olla siis ikka ühe perekonnanimega.Polegi vast tähtis kumma omaga. Võib ju valida, kumb rohkem
meeldib
Tean ühte (kindlasti on neid rohkemgi), kes lahutuse järgselt endise nime tagasi võttis. Aga tean kas seda, et kui peaks uuesti abilelluma, ei jätaks
endale lahutatud mehe perekonnanime.
Ise olen seisukohal, et võtan mehe nime... (see ei saa ju ometi hullem olla kui minu oma
) Pole oma nimega rahul ja hea meelega olex juba mehel ning
teise nimega 
hmm.......ei teagi, ex seda näeb, kui selline hetk peax kunagi tulema, et peab valima..........
Lapsena olin ma täitsa veendunud, et kui mina abiellun, siis jätan kindlasti oma perekonnanime. 

Praegu ega ei tea, ei ole üldse nii kindel kas
nimevahetust üldse tarviski läheb. Vabaabielu ehk siis lihtsalt koos elamine tundub nagu mugavam ja parem. Kui lahku minna, siis ei pea hakkama
paberitega jamama, sest igavest armastust ma küll ei usu, ning kõik asjad lõppevad kunagi, ka suhted. Saab lihtsalt võtta oma seitse asja ja jalga
lasta.
Ning ega mingid paberid armastust tugevamax ju ei muuda.
nunuh.... jätax vistis ikka oma nime alles .... kes teab 
oleneb milline perekonnanimin on. Kui miskit negatiivset või lihtsalt tobedat, siis vahetax küll heameelega(ei tahax tutvustada end teistele eesli või tobukese või.......nime all). Kuid minul endal pole vaja vahetada, täitsa korralik nimi on, rahul mis rahul.
/me võtaks ikkagi mehenime,tahan ja kõik vot nii
Mina võtsin endale mehe nime. Alguses tundus see nimi mulle igati kena. Mida rohkem aga aeg edasi läheb, seda rohkem probleeme selle nimega on. Alati
suudab mõni ametnik selle nime valesti kirjutada. Olgugi, et alati lisan, et kõiki tähti on keskel topelt ja kokku peab 10 tähte olema.
Vahetult peale abiellumist läksin oma haigekassakaarti ümber vahetama. Ametnik vaatab mulle otsa ja kiidab takka, et oi kui ilus perekonnanimi teil
on. Veidi aja möödudes saan siis oma uue haigekassakaarti kätte ja mida ma näen - vigu täis. Ulatasin siis oma kaarti tagasi ja lisasin, et see küll
mulle ei kuulu. Taas oli üks "s" nimest puudu.
Nii ma mõtlen, et ehk oleks pidanud ikka oma nime jätma. Endal oli mul ka ilus nimi ja mingeid probleeme sellega kunagi ei tekkinud.
nu mina naisega abielludes soovix küll, et ta minu nime võtax! Nuja lapsele soovin kohe kindlalt oma nime, selles ma alla ei annax!!! Olen kuulnud, et paljud naised tahavad ka lastele oma nime panna.
Kui mehel on ilus nimi, siis võtan selle. Aga mul endal on kena perekonnanimi, siis arvatavasti jätan selle. Sellepärast kah, et oleks rohkem minu perekonnanimega inimesi. Ja isa auks jätaks enda numbri...
Nime....töö juures on igasugu sagimist ja telefoninumbritest oli juttu. Ja mingi hull märatseb siin.
Isa auks jätaksin tema perekonnanime..
mina valisin mehe nime,sest see oli ilusam.Kui aga olla tuntud tegelane,siis liitnime pooldaks,muidugi kui see liitnimi totrana välja ei paistaks.
eheee, selle teemaga meenub mulle kohe 1 lugu.......ta oli mu kehalise kasvatuse õpetaja ja tema perekonnanimi on Schönberg ja mees , kellega ta
tahtis abielluda, tema nimi oli Pahapill...............arvake ise kumba nime nad kannavad
Aga ise ma võtaksin kyll mehe nime, tal ilus nimi ka
Aga mida ma siin võtan, kui ple pakutudki

Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
eheee, selle teemaga meenub mulle kohe 1 lugu.......ta oli mu kehalise kasvatuse õpetaja ja tema perekonnanimi on Schönberg ja mees , kellega ta tahtis abielluda, tema nimi oli Pahapill...............arvake ise kumba nime nad kannavad![]()
Aga ise ma võtaksin kyll mehe nime, tal ilus nimi kaAga mida ma siin võtan, kui ple pakutudki
![]()
![]()
![]()
![]()
Kontorihiir, nimedega ennegi nalja saanud. Meil olid ingerisoomlased, üks oli Kirppu ja teine Särki. Eks siis oligi nii, et kirp läks särki.
See rohkem nagu kokkuleppe küsimus. Praegu on palju ka selliseid paare, kus kumbki jääb oma nimele truuks. Minu meelest pole vahet...nii kuidas kokkuleppele jõutakse. Kuigi jah...millegipärast on traditsioon võtta mehe nimi.
Meil oli kõik traditsiooniline- minul ja lapsel mehe nimi. Kui peaks lahutama, siis ma jätaks mehe nime- nagu harjunud juba ja ilusam nimi ka kui mul
oli. Jääks paberimäärimist ka vähemaks.
mehe nimi mul
Mina olen mehe nimega,ei tea miks aga mees tahtis seda.
Vabalt oleks mõnesmõttes oma vanat nime tahtnud jätta.
Aga kuulasin meest.
Kannan mehe nime. Nii nagu kombeks. Abiellumise hetkel ma seda valikut eriti ei kaalunud. Kui ma peaks seda praegu tegema, siis saaks mu perekonnanimi koosnema kahest nimest. Minu praegune perekonnanimi on saanud liiga omaks, et ma, kui see peaks juhtuma, uuesti abiellumise korral sellest loobuda tahaksin. Ja neiupõlvenimi sai ju äragi uputatud ...
No meil lapsed juba kõik mehe nimel, niisiis tuleks võtta ikka mehe nimi... Kuigi oma perekonnanimi kaob siis päriselt ära, ääääää
Aga mehel ka
ilus nimi, kuigi ei kujuta oma eesnime selle perekonnanimega kuidagi kokku
, ju siis peab jääma ikka nii nagu siiani, vabaabielu
Tsitaat:
Algne postitaja: inglike
Mina võtsin endale mehe nime. Alguses tundus see nimi mulle igati kena. Mida rohkem aga aeg edasi läheb, seda rohkem probleeme selle nimega on. Alati suudab mõni ametnik selle nime valesti kirjutada.
Tsitaat:Mul kahjuks oma perekonnanimega sageli sama jama, muudkui ütle tähthaaval, kuigi suht lihtne teine. Ikka avastan, et valesti kribatud, isegi siis kui tähthaaval ette veeritud. Eriti hull on kui pead seda telefonitsi tegema, pannakse 95% puusse.
Algne postitaja: Lola69
Sama ka minu probleem. Pole nimi ei pikk ega keeruline, aga imelisi asju suudetakse sellest teha küll. Mu enda nimega selliseid asju ei olnud.
Nüüd tehti lapse haigekassakaart kah teise nimega. Enam ei oska nad paberilt ka maha kirjutada. Ime siis kui ma alati tähthaaval seda ütlema pean, kui tahan end ka paberites õige isikuna tunda.
mina võtsin mehe nime kuna mehele minu Ännik ei meeldinud :'(
Eks see otsus tehakse ikke suht. spontaanselt,ma arvan.
Algne postitaja: Lola69
Mul kahjuks oma perekonnanimega sageli sama jama, muudkui ütle tähthaaval, kuigi suht lihtne teine. Ikka avastan, et valesti kribatud, isegi siis kui
tähthaaval ette veeritud. Eriti hull on kui pead seda telefonitsi tegema, pannakse 95% puusse.
minu naine otsustas kah pika arupidamise järel minu nime võtta 
Mina võtsin mehe nime. Ega me seda ei arutanud vist kah, tuli kuidagi iseenesest, et mehe nimi. Ja laps oli niikuinii juba mehe nmega.Ja vot ilusam on ka see nimi. Aga seda kuidas ametnikud suudavad nimest ikka erilisi variante välja võluda, olen selle lühikese aja jooksul kogenud küll ja küll. A võib- olla põhjus selles, et seda nime kannab Eestis vaid~10 inimest.
Kuna läksin mehele teist korda ja mul oli eelmisest abielust laps siis vahetasime nime tütrega koos. Plaanis oli siis veel lapsi saada, otsustasime et
oleks ühine nimi-üks perekond.
ega ei kujutaks ette küll vabaabielu või siis abielu kus nimed jäävad mõlemale samaks - kelle nime küll lapsele panna
mulle jääks küll mulje et üks vanematest polekski nagu oma vaid võõras
ihii kui ma just eluaegsex vanatydrikux jää siis võtan ikke mehe nime
kui see just veel utoopilisem kui mu praegune ei ole
vaheldust ju kahh
vaja 
kui ma naise võtan... siis soovin et ta oma perekonna nime ka vahetaks. sest kuskil maailmas pole seda nime enam alles jäänud.. seega mina olen
ainukene kes võib veel seda edasi kanda ja edasi anda
Kui naisele mu nimi ei meeldi siis käigu kus kurat....
vot nii!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
kui ma naise võtan... siis soovin et ta oma perekonna nime ka vahetaks. sest kuskil maailmas pole seda nime enam alles jäänud.. seega mina olen ainukene kes võib veel seda edasi kanda ja edasi andaKui naisele mu nimi ei meeldi siis käigu kus kurat....
vot nii!!!
minu vend ja vennanaine võtsid abielludes meie vana-vanaema nime.vennanaine ei soovinud (vist)venna nime ja vastupidi.leiti selline lahendus
Eks see nimevahetus ole ka ikka rohkem sümboolse tähendusega. Tänapäeva emantsipeerunud naiste puhul on ikka sellised praktilised kaalutlused ületanud
romantilise traditsiooni võlu. Vabaabielu vormistamisel paberabieluks ei ole nimevahetus üldse oluline. Aga kui pulmad on eesmärk omaette, kui
mälestus eluajaks, siis tuleks seda teha ikka täie rauaga.
Tegelikult sobiks tänapäeva võrdõiguslikku maailma isegi selline variant, et uus perekonnanimi moodustatakse mehe ja naise perekonnanimede liitmise
või muul moel koosütlemise tulemusena.
Kuid kas nimi siis on nii määrav...
Mina olen teise nimega kui mees, lapsed mehe nimel.
Hakata nüüd kogu paberimajandust ringi tegema... maapaberid, korteripaberid, juhiload, pass jne... nu see ju meeletus.
Ja see ei muuda ju suhetes midagi, kelle perekonnanimi mul on.
Vähemasti mulle tundub nii...
Õndsal vene ajal tahtis üks härra Mats abielluda preili Prints`iga. Neiu ei olnud nõus Matsiks hakkama, sest tahtis, et printsi tütred saaksid ikka
printsessid olema. Nii jäigi seaduslikus abielus ema nimeks Prints ja isa nimeks Mats
Aga printsesse ei tulnudki, tulid Printsid - kaks poega. Nii
täitus ema unistus ainult pooliti
See oli niisugune eriline olukord, aga muidu peaks mu meelest ikka kogu pere kandma üht nime - muidu nad nagu polekski päris pere... et sinu lapsed
ja minu lapsed ja meie lapsed ja...
Aga eks mõtted selles asjas ole erinevad ja ikka igaüks ise valib, millist nime ta soovib ja millega nõus on
Tsitaat:
Algne postitaja: Naxik
ega ei kujutaks ette küll vabaabielu või siis abielu kus nimed jäävad mõlemale samaks - kelle nime küll lapsele panna
mulle jääks küll mulje et üks vanematest polekski nagu oma vaid võõras
Mina ikka arvan,et traditsioonide kohaselt mehe nimi
mul mehenimi ja nagu siin eespool juba juttu on olnud siis sama mure, ei saa õieti kirjutatud, eesnime ei kuule õieti, nüüd perekonnanime ka,
autojuhiload saadeti tagasi, nimi oli valesti, paistab et kah ei suudetud paberilt maha kirjutada
Tsitaat:
Algne postitaja: penelope
Mina igatahes võtsin oma mehe nime. Samas minu isa võtis ema perekonnanime. Ahjaa ja mehe ema kellel enne oli mehe nimi võtis nüüd enda neiupõlve nime tagasi ja mees vahetas kah ära. Seega on minu perekonnanimi praegu ämma neiupõlvenimi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Nime edasikandjateks on ju ikkagi lapsed. Ja kui need on sinu nimel, mis sest naise nimest. Las temal olla oma valik. Nõudmisega ei saavuta sa midagi. Jäädki üksi ulguma.
Mina võtaksin küll mehe nime. See on ju ikka noorte tüdrukute unistus. Juba põhikoolis ju kirjutatakse oma nn allkiri kõigi klassi poiste
perekonnanimedega.
Mul endal on keeruline eesnimi, niiet uus perekonnanimi peab mulle sobima või muidu jääb ära.
Mul endal on üsna kena perekonnanimi, ei kurda, ent kui kunagi peaks sattuma valiku ette, kas oma või mehe nime edasi kanda, siis arvatavasti võtaks
ikka mehe perekonnanime. See ju nagu traditsiooniks saanud ja perekonna tunne oleks kah vast täiuslikum. Tunned, et oled oma mehega üks pere. Ehkki
see sõltub nimedest üsna vähe.
Kui ikka mehe nimi sobib, siis miks peaksin ma ilusat tava rikkuma.
Loomulikult kaasnevad nimevahetusega erinevad probleemid-dokumentidega. Ent siiski on see minu arvates seda väärt.
Minu naisel ei tekkinud küsimustki - võtta minu nimi, või mitte. Hoobilt vahetati nimi ära, kuigi minu nimi just kõige paremini ei kõla. Aga tema
tahtis.
Mis unikaalsusesse puutub, siis peale meie suguvõsa pole seda kuskil rohkem täheldanud.
Minu meelest on raskem otsustada, siis kui mehel on väga võõramaine ja suht raskesti hääldatav perekonnanimi... kõigele lisax on mõni nimi selline,
mis peale mitmekümnendat üleküsimist, meelde ikkagi ei jää
Kuid meesterahvas raiub, et tema nimi peab edasi kanduma...
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Minu meelest on raskem otsustada, siis kui mehel on väga võõramaine ja suht raskesti hääldatav perekonnanimi... kõigele lisax on mõni nimi selline, mis peale mitmekümnendat üleküsimist, meelde ikkagi ei jääKuid meesterahvas raiub, et tema nimi peab edasi kanduma...
Tsitaat:Einuh, ma mõtlen, et kui juba, siis kogu pere ikka ühe nimega... võib-olla on see nn hullus mõnel juhul ka õigustatud... kui suguvõsast pole ühtki nimekandjat peale tema alles jäänud ja väidetavalt on sel nimel kuulus minevik...
Algne postitaja: Lola69
Nimi PEAB edasi kanduma?
Huvitav, mis on sellele mehele sellisel juhul olulisem, omaenda egost kantud nimehullus või naine, keda ta enda kõrval näha soovib?
Ja tagatipuks, nime kannavad edasi ikkagi lapsed. Lapsed võib ju mehe nimele kirjutada.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Einuh, ma mõtlen, et kui juba, siis kogu pere ikka ühe nimega... võib-olla on see nn hullus mõnel juhul ka õigustatud... kui suguvõsast pole ühtki nimekandjat peale tema alles jäänud ja väidetavalt on sel nimel kuulus minevik...
Mnjah, mis iganes... ei jaxa mina end tegelikult võõraste probleemidega vaevata...
Mina võtsin mehe nime.Õigupoolest ei ole sel vahet ju kes millist nime kannab aga ma eelistan siiski et perekonnas kannavad mees ja naine ikka ühist
nime.
Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
.. seega mina olen ainukene kes võib veel seda edasi kanda ja edasi andaKui naisele mu nimi ei meeldi siis käigu kus kurat....
vot nii!!!
Ka minu mees ainuke nime edasi kandja. Kahjuks praegugi jäi viimaseks, sest sündis meil tüdruk
Aga ma ei leia, et see probleem oleks. Kui ma ikka
poleks tahtnud ametlikult tema nime võtta, siis poleks võtnud ja kõik. Sundimisega poleks mind küll saanud seda nime võtma...pealegi, kui polda juba
enne abiellumist valmis kompromissideks,,,siis milleks üldse abielu...nagunii ei õnnestu.
Ja üldse...kui mees hoolib rohkem oma nimest kui minust ja lapsest...siis sorry...ei taha ma sellist meest.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ull Miis
Olen kuulnud, et paljud naised tahavad ka lastele oma nime panna.
sigadus!!!
Tsitaat:Aga miks see kohe siis sigadus on? Ma küsiks pigem, miks naised lapsi oma nimele tahavad? Minul on küll hea meel, et nad oma isa nime kannavad. Ja jääksid ka tulevikus kandma, kui ma ise ka näiteks teise abielu korral võtaks nõuks jätta oma nime ja lisada sellele mehe nime. Lapsed jääks ikkagist oma isa nime peale, need tollest abielust sündivad.
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Ull Miis
Olen kuulnud, et paljud naised tahavad ka lastele oma nime panna.
sigadus!!!
võtaksin mehe nime
kuid jah gerli padari mees otsustas ju naise nime võtta
kuidas kellelegi sobib
kui eesnimi uue perekonnanimega kohe üldse üldse ei läheks siis jätaks enda oma
Tsitaat:See nimede sobimine on suuresti ka harjumise asi. Alguses võib paljugi võõras olla. Aga aeg teeb armsaks. Kui kaks nime just mingit õudust ruudus, veidrat kombinatsiooni kokku ei anna.
Algne postitaja: TKtydryk
võtaksin mehe nime
kuid jah gerli padari mees otsustas ju naise nime võtta![]()
kuidas kellelegi sobib
kui eesnimi uue perekonnanimega kohe üldse üldse ei läheks siis jätaks enda oma
Tsitaat:
Algne postitaja: Ull Miis
nu mina naisega abielludes soovix küll, et ta minu nime võtax! Nuja lapsele soovin kohe kindlalt oma nime, selles ma alla ei annax!!! Olen kuulnud, et paljud naised tahavad ka lastele oma nime panna.
ma võtan oma nime
Olen suht vanamoodne ja kindlasti abielludes võtaksin mehe nime
aga lastele nii või teisiti ikka mehe nimi
Tsitaat:
Algne postitaja: murjam
Olen suht vanamoodne ja kindlasti abielludes võtaksin mehe nimeaga lastele nii või teisiti ikka mehe nimi
![]()
Oma nimi ikka uhkem on. Tahaks nagu seda jätta. aga kuna ma enam- vähem kindel, et ma ei abiellu iial, siis ei teki ist isegi seda dilemmat.
ikka mehe nimi, kuid kui mees ise tahab, eks ta ise tea.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Altari ette minnes seisab naise ees lisax pruutkleidi valikule küsimus: kas loobuda senisest nimest või mitte? Või hoopis liitnimi?
Praegu jääb umbes kümnendik noortest naistest mehele minnes oma neiupõlvenime juurde.
Kuidas Sina otsustaksid?
Mul pole kunagi tekkinud mõtetki, et mehe nimi võtta. Mulle meeldib mu enda perekonnanimi (mille kandjaid Eestis oli vist 16), mis hea pärast peaks ma hakkama kunagi nime vahetama?
Mina jätaks ikka enda nime alles. Võtaks liignime.
mehe nimi!!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: vantark
mehe nimi!!!!
Oma nimi...ikka ja alati ja senini...
Kust ma tean, mis elu toob ja mitu korda ma veel mehe võtan...hakka siis igakord uut allkirja õppima
Mina pole sellest nime vahetamise vajadusest aru saanud. Minu naised on vaatamata minu vastuseisule minu nime võtnud.
Aga mina küll ei kujuta ette, kuidas noorusaegseid naistuttavaid, kes abielus ja nime muutnud, üles leida võiks.
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Mina pole sellest nime vahetamise vajadusest aru saanud. Minu naised on vaatamata minu vastuseisule minu nime võtnud.![]()
Aga mina küll ei kujuta ette, kuidas noorusaegseid naistuttavaid, kes abielus ja nime muutnud, üles leida võiks.![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
No sellest ma küll aru ei saa!! Kui ikka mees ei tahaks ega siis tema nime ju vägisi ka võtta saa ju.
Sa viidik oled üks pehmeke küll siis ...![]()
Ma ütlesin neile, et kui te ei taha minu nime, ärge võtke. Aga nemad ikka võtsid.
Aga nimi on üsna
levinud, ja sellenimelisi tuleb nagu järjest juurde.
Võtaks mehe nime. Kui juba, siis juba
Enda nimega küll juba elatud!
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
No sellest ma küll aru ei saa!! Kui ikka mees ei tahaks ega siis tema nime ju vägisi ka võtta saa ju.
Sa viidik oled üks pehmeke küll siis ...![]()
No ega ma nii vastu ka ei olnud.Ma ütlesin neile, et kui te ei taha minu nime, ärge võtke. Aga nemad ikka võtsid.
Aga nimi on üsna levinud, ja sellenimelisi tuleb nagu järjest juurde.
![]()
Võtax ka mehe nime.Juhul,kui see nimi mingi jube olex siis,jah mõtlex rohkem selle peale aga praegu jään endale kindlax
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
No kui neid juurde teha, siis ikka tuleb ju juurde![]()
Kuskilt mujalt tulevad.
Mina võtan mehe nime 



mina võtcin mehe nime,nii on ikka minu meelest õigem või ma eip tia vanadest aegadest saati ju ikka mehe nimi võetud 
Otsustasin mehe nime kasuks - siis ikka arusaadav, et abielus
Pealegi mu eelmine perekonnanimi oli inimeselt, kes pole mulle vere poolest keegi...
mina võtaks vist mehe perekonnanime
oleks naisel mingi haruldane nimi, siis laseks lastele selle nime panna, aga omale, v6ibolla ka
aa 6nneks ei ole abiellumist plaanis, ja pole ei naist ega lapsi
Algul ka protestisin,et mina jään oma nime juurde,kuid siis tahtsin juba kahte nime korraga.Mees suutis ikka mu ümber rääkida ja nüüd olen mehe nimega.Nüüd pole hullu,olen juba harjunud teise nimega,kuigi algul oli võõras.
see on ju läbi aegade traditsiooniks olnud, et naine saab pärast abiellumist mehe perekonnanime. selles suhtes olen vanamoodne ja ise võtaks heameelega mehe nime.
Võtaks ka mehe nime kui muidugi pakutakse kunagi, sest tal on lihtsalt väga ilus haruldane nimi minu meelest. Ja pealegi on mul vend, kes meie küllaltki levinud nime edasi kannab.
Kuidagi kahju oleks oma nimest loobuda, see ju nagu osake minust. Kuid lähtudes traditsioonist, siis võtaks siiski mehe nime. Ent see nimi peab ikka
normaalne olema, mitte näiteks mingi Pudrunen või Sibi vms. Kui nimi on ikka väga kole, siis oma nimest ei loobu mitte mingil juhul ning soovitaks
mehelgi uue perekonnanime võtta.
Kuid jah, nimevahetusele on vist veel vara mõelda
meie leppisime kokku, et kuna minu perekonna nime on eestis ainult 5 siis võtab ta minu perekonna nime
Kui naine minu nime ei nõustuks võtma siis ei oleks ka mingit abielu, lihtne ja loogiline.
Võtax ikka mehe perekonnanime. Enda omaga kll elatud juba 
Ilus ta ju oleks, kui abielludes liidetakse ka nimed, polegi ehk nii tähtis, kumma nimi võetakse aga kurb on vaadata, kui kaks inimest tahavad
üksteisest hoolida, aga sümbolid ja teod räägivad teist keelt.
Kuid põlvkonnad muutuvad ja paistab, et abielu hakkab üldse teisejärguliseks jääma. See sõlmitakse tihti vaid mõne juriidilise sammu
astumiseks.
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Kui naine minu nime ei nõustuks võtma siis ei oleks ka mingit abielu, lihtne ja loogiline.
Armastad kedagi, tahaksid temaga elada oma elu, aga näädsa, sinu perekonnanime ta ei võta ja punkt! -
kooselu temaga jääb ära.
Tsitaat:
Sa oled ikka eriline rullnokk, paistab!
Tsitaat:
Armastad kedagi, tahaksid temaga elada oma elu, aga näädsa, sinu perekonnanime ta ei võta ja punkt! - kooselu temaga jääb ära.
Tsitaat:
Ja siis imestad veel, miks sa tarka naist ei leia. Milline tark naine see sellist meest tahaks, kes ennast niipalju naisest paremaks peab.
Lihtsam oleks, kui abikaasadel üks perenimi.Tulevastel lastel oleks ka lihtsam.
Aga mõni on ome nime ntx tuntux gteinud ja ei taha sellest loobuda. Või on oma suguvõsa viimane haru - soovib nime säilitada. Austagem neid ja muid
võimalikke soove.
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
... Kuidas see siia teemasse puutub ma aru ei saa, rääkisime abielust ja nimedest ikka...
Võtsin mehe nime...
Kui juba nagunii leivad ühes kapis, elu omas sammus ja mõtted samal lainel siis eks see abielu olegi ju ainult teise nime saamine..ja sõrmuse ka.
Aint krdi raske on ära harjuda uue allkirjaga, sassi kipub veel minema.
Aga muidu on täitsa vahva (peale selle et asjaajamist tohutult uue nime pärast)
Ja kui ei meeldi saab ju alati lahutada

võtaks meha oma.
präegune on liiga exotic.
ja kui mu perekonnanimele eesnimi ka juurde panna.
sis on nagu mega
...
Mina isiklikult arvan, et naine peaks ikka mehe nime võtma, aga elus on ikka erandeid ja kui ise abiellusin siis mees tahtis minu nime, aga nüüd kanname minu soovil mõlemad mehe nime. Aga seda peab ikka inimene oma südames ise tundma mis ta tahab.
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Kui naine minu nime ei nõustuks võtma siis ei oleks ka mingit abielu, lihtne ja loogiline.
Abielu on materjaane leping ja nimi kaasarvatud omand.
Nii,et ma ei poolda seda ja oma nime ma ei muuda eluilmaski, liiga hea, et loobuda1
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Kui juba abielluda ,siis ikka rituaalide kohaseltVõtaksin mehe nime ,kui see ei ole just mingi eriti jube nimi.
![]()
võtsin mehe nime, algul oli harjumata, aga aastad teevad oma töö ja enam ei kujutaks ette, et peaksin abielueelset nime kandma.
Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Kui naine minu nime ei nõustuks võtma siis ei oleks ka mingit abielu, lihtne ja loogiline.
Julged sa väita et matad abielu mõtted automaatselt maha kui naine kelleta sa elada ei saa, kes on sulle nagu õhk ja vesi jms tahab jääda oma nime juurde?
julgen kahelda selles...
Mul nii tobe perekonnanimi(vabandust isa),et mehe nime võtaksin ilma pikemalt mõtlematta!
paistab,et igal ühel on oma arvamus nimest,kas võtta või mitte....siiski arvan minagi,et kui koos ikka elada ja perekond on,siis võiks mehe nimepeal
olla
muidugi tänapäeval võib vastu pidi kah olla,kuid milleks siis need traditsioonid, kui neist kinni ei peeta....? 
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Kui naine minu nime ei nõustuks võtma siis ei oleks ka mingit abielu, lihtne ja loogiline.
Julged sa väita et matad abielu mõtted automaatselt maha kui naine kelleta sa elada ei saa, kes on sulle nagu õhk ja vesi jms tahab jääda oma nime juurde?
julgen kahelda selles...
Sellist naist kes oleks mulle nagu õhk ei ole ega tule, kui ta mulle väga meeldib ja ma abielluda tahan temaga aga ta minu nime ei nõustu võtma siis ei nõustu mina ka abieluga, kooselu jääks edasi samamoodi nagu enne.
arvan et jätaks oma nime-austusest isa vastu -ja siis sidekriipsuga mehe nimi ka.
kui juba pulmad, siis ikka sama nimi kah.. Vahet pole, kas mehe või naise oma... Peaasi, et üks...
Kui omad nimed jätta, siis võib ju pulmadetagi edasi elada...
kuna mehe nimi sobiks mulle, siis võtaksin-võtan tulevikus tema oma
mul oli kord klassiõde, siuke pontsakas ja mees tal samasugune, ja tema siis jättis ikkagi enda nime, sest mehe nimi oli Kont..
...ütles ise kah, et
veica imelik oleks end kondina tunda ...
ja sünnitusmajas olin koos naisega, kelle mehe nimi oli Kirst....ei taht ka teine, et teda puusärgiks hüüdma hakatakse....
nii et vahel on enda nime jätmine vast õigemgi..
mul jälle ühel tuttaval oli neiupõlve nimi Paljas ja kui ellus,siis temakesest Korjus sai
....mõelgem nüüd liig-perekonnanimele
kui mehe nimi mu eesnimega kohe kuidagi ei sobiks, siis jääks enda nime juurde. Ja tegelikutl pole mul üldse plaanis abielluda 
Sai võetud mehe nimi, ei tulnud nagu selle pealegi, et võiks oma nime jätta
mehe nimi..
Mehe nimi, mitte et mu enda nimel midagi viga oleks, aga minu nimekaime on niigi vähemalt 2(kellega mind on isegi segi aetud:S). Ja üldse ... olen
häste vanamoeline
Raske vastata...nimi ikka terveks eluks...
Kui kena nimi, siis mehe oma või enda ja mehe mõlemad. Eks näis. 
mh.. altari ette ma vist ei lähe, kuna pole ristitudki, kuigi jah tahaks kiriklikke pulmi..
aga kui pulmitamiseks peaks minema, siis mu musi tahab võtta minu nime...
ma ilmselt kunagi ei abiellu, aga kui see tõesti kunagi mingil põhjusel juhtuma peaks, siis sõltub lihtsalt mehe perekonnanimest, ma olen oma praeguse perekonnanimega ka väga rahul.
Kui tulevase kaasa perekonnanimi oleks ikka halvakõlaline ning minu jaoks ebameeldiv, siis jätaksin nime muutmata. Lõppude-lõpuks ei ela nimed koos, vaid inimesed.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Altari ette minnes seisab naise ees lisax pruutkleidi valikule küsimus: kas loobuda senisest nimest või mitte? Või hoopis liitnimi?
Praegu jääb umbes kümnendik noortest naistest mehele minnes oma neiupõlvenime juurde.
Kuidas Sina otsustaksid?
Igatahes võtaks ma abielludes mehe nime.
Juba palju aastaid oman uut ja paremat nime. Algul oli palju nalja ja räägiti, et suurusehullustus. Hakkasin pisikesest veekogust palju suuremaks.
Ootan põnevusega, mis mu pisiõde nüüd teeb
.
Tegelt pole kuskil kirjas, et mehe nime peab võtma. Üks kauge meessugulane võttis naise nime ja lahutades jättiski omale.
mina võtaksin mehe nime !
Võtaksin mehe nime kuna liitnimi on natuke kohmakas, mõlemad algavad S-ga
kui mehel just rõve perenimi ei ole - siis muudan nime.
Võtsin mehe nime...esimesel korral abielludes.
Teist korda abielludes vahetasin rõõmuga nime...sest teise mehe perekonnanimi on armas ja lihtne...
esimene oli pikk ja saksapärane ja pidevalt oli õigekirjaga ametiasutustes probleeme.
tahaks ikka mehe nime saada ja, et lastel, minul ja mehel oleks ühine nimi
olen selline vanamoeline naasterahvas
Mina jätan kindlasti enda nime, imelik tunduks nime vahetada, sest ma olen ka inimene. Lapsele paneks liitnime.
Mina võtsin ka mehe nime.
Kui naine paneb lastele oma nime, on loomulikum mehe nime lastele panemisest, sest naine on ikkagi see, kes lapsed sünnitab. Eks see on igaühe enda
otsustada, aga see on täiesti normaalne, et naised tänapäeval igivanu traditsioone ei järgi. 
Nonii, teema alguses olin veel vallaline ja arvamus nimevahetusest teine...nüüd siin juba mõni aeg mehe nimega ringi silganud ja pole hullu ühti
(lapsed tahavad hirmsasti koerale ka juba perekonnanime külge pookida, et kuidas ta ikka vaeseke ainult eesnimega ringi jookseb
)
mimm- läksid mehele lähipäevil????Juhuu!
mis lähipäeval
, paberite järgi olen mehel juba 3 aastat ja väheke rohkemgi olnud 
aa siis ma sain valesti aru-sorry
Aga palju õnne siis tagantjärgi!
seda läheb alati vaja 
Abielludes sai mehe nimi võetud, lahutades tahtis mees seda aga tagasi saada.Oleksin selle talle ka heameelega tagasi andnud, aga kuna see tähendanuks mitte väikseid kulutusi ja kõigi dokumentide ringivahetamist, siis jäingi tema nimega.