
Küsimus selline, et kui hästi te tunnete oma kallimaid/abikaasasid?
Kas teate täpselt, kuidas teine pool reageerib mistahes olukorras või suudab ta jätkuvalt üllatada vaatamata aastatepikkusele koosolemisele?
Kas üllatused enamasti positiivset või negatiivset laadi?
Põhilisemaid käitumismalle ikka tean. Sageli ka lausa täpses sõnastuses. Aga aeg-ajalt tuleb loomulikult üllatusi ette. Kui neid ei tuleks, st elu
oleks nii rutiinne, et tead iga pisiasja peast, siis mina küll koos elada ei suudaks. Need etteaimatavad "pisiasjad" muutuksid äärmiselt
häirivateks "suurteks asjadeks".
Õnneks suudan üllatuda ja rõõmu tunda imeväikestest asjadest/olukordadest.
eks tuleb ikka vahest yllatusi ette,kuigi nagu peaks teadma mida oodata. aga kes ei yllataks,ise on ka ettearvamatuid asju tehtud, muidu kisub asi liiga rutiiniks ,kui tead täpselt mida su teinepool teeb, igav hakkab lõpuks
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Aga aeg-ajalt tuleb loomulikult üllatusi ette. Kui neid ei tuleks, st elu oleks nii rutiinne, et tead iga pisiasja peast, siis mina küll koos elada ei suudaks. Need etteaimatavad "pisiasjad" muutuksid äärmiselt häirivateks "suurteks asjadeks".
Õnneks suudan üllatuda ja rõõmu tunda imeväikestest asjadest/olukordadest.
madu on taas minu mõtted juba teiste ette laiali laotanud ja mulle jätnud aint enda olemasolu
õigustamiseks paari rea jagu juurdelisamist

Jah...ma tunnen piisavalt oma kaasat. Tean ka kuidas ta mingile asjale reageerib
Samas on jäänud õnneks ka üllatusmomente. Eks neid üllatusi ole halvemat sorti ja väga häid. Ilma üllatusteta muutuks asi tõesti jamaks nagu eelpool
juba mainitud. Jube jama oleks, kui teaks mida teine inimene täpselt sulle vastab, ütleb, mis liigutuse järgmiseks teeb. Kole lugu oleks
Ja ühtegi inimest ei saa tunda 100% , isegi ennast mitte. Elu mängib ette erinevaid situatsioone ja isegi kui eelnevalt oled ette mõelnud kuidas siis
ja siis käituksid...käitud ikka tiba teisiti, kui oled mõelnud.
Oeh...segane jutt tuli vist
kui oled üle 8 a koos olnud siis midagi ikka peaks teadma
Ikka üldjoontes juba teada mis ja kuidas aga eks ikka tuleb ka üllatusi!!
No nagu eelpool juba kõik ütlesid, et nad oma kallimaid üldjoontes juba tunnevad, siis sama võin ka mina öelda.
Oskan aimata, mida ta mingis olukorras teeb või ütleb, kuid siiski mitte alati. VAhel tuleb ette täiesti ootamatusi, mis võivad olla nii positiivsed,
kui ka negatiivsed.
Eks see kehti kõikide sõprade ja lähedaste inimeste suhtes, sest iialgi ei oska ju teise inimese mõtteid ja tundeid ette teada. See teebki
meievahelised suhted nii huvitavateks ja erilisteks.
Tjah, ma ütleks et mida aeg edasi seda enam on üllatusi
Mis on igati positiivne nähtus mu meelest. Aga miks see nii on? Nagu oleks mingi aeg
silmaklapid pääs olnud? Või arvasin end targaks ja teadjaks ja ei vaevunud piisavalt vaatama?
Kuigi jah, seda teadmise kindlust on omajagu. Seda teadmise antavat turvatunnet.
Ja negatiivses mõttes pole mu teinepool mind üllatada veel suutnud. Seega seni ikkagi positiivsed üllatused 
see mida mul esialgu vaja teada,seda ma tean,ex edaspidi paista.......kui vaja on
Enamasti aiman milline reaktsioon millegile tuleb, a' eks vahest tuleb üllatusi ka, nii häid kui halbu.
peale 12 aastast kooselu ei suutnud ma ikkagi veel aru saada kellega koos elan, tunne oli, et pidevalt näen ja kuulen kahekordselt...ja mehe
meeleolumuutustega ei jõudnud ma küll sammu pidada...ma ütleks, et enne kooselu tundsin teda paremini...
eh, meie abielu oli nagu ladvata puu, mis kaheks hargnend...
Tuleb ka välja, et ei tundnud nii hästi kui arvasin, kuigi enne sai paar aastat koos oldud.....
püsimatu ütles selle kohta väga tabavalt juba ära....
Aga samas, kui põhjalikult on ikka võimalik teist inimest tundma õppida?
Jah, eks leidub vist inimesi keda loed kui avatud raamatut ja selliseid, kelle sisse kuidagi ei näe...
mina oma teist poolt tunnen
tean mis talle meeldib mis talle ei meeldi
saan temast poole sõna pealt aru
tunnen kui ta helistab
oskan temaga käituda
temal minu puhul vastupidi....
TKtydryk, kas see viimane lause tähendab seda, et sina teda tunned, aga tema sind mitte?
Sageli me arvame teise inimese kohta, et teame teda läbi ja lõhki. Ja et tema meid mitte. Kuigi nii üksühele see ka ei ole. Lihtsalt me ei oska vahel vaadata ja näha, et temagi teab nii mõndagi. Aga tema teadmine teeb meid mingitpidi haavatavaks vahel ja siis surud silma kinni ja suu kriipsuks ja saad tigedaks ... "midagi sa ei tea, vot!"
Tsitaat:
Algne postitaja: pointer
TKtydryk, kas see viimane lause tähendab seda, et sina teda tunned, aga tema sind mitte?
Üldiselt oskan oodata küll. Aga eks kallis kaasa vahel hoiab minus igavust ära ja üllatab mind... Ja nagu elus ikka - vahel negatiivselt, vahel
positiivselt. Õnneks peamiselt positiivselt 
Mida rohkem koos oled, seda rohkem teada saad. Kunagi ei saa sa päris kõike teada..
Avastamisrõõmu peab ikka alles ka jääma.. Ja kui tead
juba tõesti kõike, siis võib partner just teha midagi ootamatut, mis su arvamuse peapeale pöörab! Mina avastasin just hiljuti midagi uut ja üllatavat
oma mehe kohta.. 
Teada on hea, siis tekib selline turvaline tunne. Päris kõike teada ei taha. Aga selliseid asju, mis puudutavad mõlemaid suhte osapooli tahaks küll teada. Oh. Aga kahjuks jääb see ainult helesiniseks unistuseks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Renx
kui oled üle 8 a koos olnud siis midagi ikka peaks teadma![]()
Iga inimene muutub, ka 8 aasta jooksul.. ja minuarust on hea, kui tead inimese põhilisi käitumismalle ja mõtteviisi, kuid alati on midagi veel ka
avastada
Teadmine on samas alati parem kui teadmatus.
Tunnen läbi ja löhki! Nii heas kui ka halvas
Kuid ei tunne teda vahest kui ta vihastab (mitte, et ta midagi hullu siis teeks). Kuid vihahoos ei
tunne me ju vahest ennastki ära
Ma tahaks teda rohkem tunda aga kuue kuu pikkuse suhte jooksul on sedagi hästi 
Käitumist vöin ette teada, ja vahest on ka nii et ennem kui ta jöuab öelda, olen mina öelnud mida ta just ytlemas oli...Aga tal on ka asju mida ta minuga ei jaga, nagu meil köigil on omad mötted, ja nii kui nii möni saladus ja muidu asju millest kellegagi ei räägi..
Enamasti tean juba ette, mis reageeringut oodata on, kuigi...on ette tulnud ka erandeid.. mõned positiivsed, mõned negatiivsed... Aga samas, isegi kui
ette tean, et reageering tuleb negatiivne, ikkagi ei suuda rääkimata/küsimata jätta, eks siis reageerin ise ka vastavalt...ja temagi juba vist teab
kuidas 
loodan, et tunneme teineteist piisavalt
kuigi, eks me muutume koos kõigega, mis meid ümbritsb
aga see ei sega ennast teineteise tundmaõppimisel
aastatega tunned, kui kaasal tuju paha või midagi viga
siis püüad teda rõõmustada ja mõtteid mujale viia
ühel ajal väljaöeldud mõtted
ühised soovid
üks arusaamine asjast
arvan, et tunneme teineteist piisavalt
kuid üllatusi tuleb ikka ka
Vahel tuleb ikka yllatusi ette
A yllatused on siiski ikka positiivsed. Mis iseenesest hea ju.
Üllatusi pole ammu olnud - me vist liiga sarnased inimesed... Aga mine tea, mis tulevik toob 
teatud olukordi kujutan ette küll aga alles eile üllatas mind ja just meeldivalt
arvan et ega kõiki reaktsioone ei suuda enne ettekujutada kui need on juhtunud ja eks neid jagub ju terveks eluks
seega põnevusega jään järgmist üllatust ootama
käimas õppeprotsess
2 aastat koos olnud...
Ja pean tunnistama, et tean temast ikka vähe...
Eriti seda, mis puutub seltsiellu... Tean paari tema tuttavat, aga ikka räägib, kuidas mingi päev käis kellegiga, kellest ma pole kuulnudki, kuskil
jne...
Aga seda mida ta millegi peale öelda võib, tean küll ette...
Samamoodi tean, mida tema lubadused tegelikult tähendavad ja kas neid usukuda või mitte...
Aga no tema "kohe", "varsti" jne tekitavad küll peavalu... See lihtsalt kohutav.."kohe" võib olla 5 minutit aga ka 5
tundi...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lotake
Küsimus selline, et kui hästi te tunnete oma kallimaid/abikaasasid?
Kas teate täpselt, kuidas teine pool reageerib mistahes olukorras või suudab ta jätkuvalt üllatada vaatamata aastatepikkusele koosolemisele?
Kas üllatused enamasti positiivset või negatiivset laadi?
Ei oska nagu teisega üldse suhelda.
Ükskõik, mida ütled, ikka tundub see
minu silmis vale. Tahad öelda midagi hästi, kuid mingi uss minu sees ei lase seda. Vahel on aga nii, et võib isegi väga meeldivalt üllatada, ise ei
oska oodatagi just sellist lahendust asjale. Nii et inimene on täis vastuolusid ja ka üllatusi. Ühel päeval arvad, et tunned inimest läbi ja lõhki ja
teisel päeval ei tunne üldse ja lausa kahju hakkab raisatud päevast.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lotake
Küsimus selline, et kui hästi te tunnete oma kallimaid/abikaasasid?
Äärmiselt vale on tahta selliste teadmiste olemasolu, või veel hullem arvata,et sellised teadmised on olemas....!
Epukas - 29.07.2004 kell 01:53Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Jah...ma tunnen piisavalt oma kaasat. Tean ka kuidas ta mingile asjale reageerib![]()
Samas on jäänud õnneks ka üllatusmomente. Eks neid üllatusi ole halvemat sorti ja väga häid. Ilma üllatusteta muutuks asi tõesti jamaks nagu eelpool juba mainitud. Jube jama oleks, kui teaks mida teine inimene täpselt sulle vastab, ütleb, mis liigutuse järgmiseks teeb. Kole lugu oleks
Ja ühtegi inimest ei saa tunda 100% , isegi ennast mitte. Elu mängib ette erinevaid situatsioone ja isegi kui eelnevalt oled ette mõelnud kuidas siis ja siis käituksid...käitud ikka tiba teisiti, kui oled mõelnud.
Oeh...segane jutt tuli vist![]()
täica nõus![]()
tinkivinky - 03.08.2004 kell 18:41arvan,et tunnen üpris hästi oma meest...njah,vahel on tunne,et ei tunne ikka kõiki tema omadusi...suudab ikka üllatada...kuid elu on täis üllatusi..kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista...äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult... keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib... iga inimene on saladus nagu seda on öelnud dostojevski...igal ühel on meil midagi varuks...
Lord666 - 09.08.2004 kell 16:25Täielikult ei saa kedagi tunda, ma isegi olen endale aeg ajalt üllatus. Arvan, et tunnen oma naist nii palju kui mul on vaja tunda, muidugi ta ka üllatab vahest mind.
Renx - 12.08.2004 kell 13:27vahest on tunne nagu tunneks teda ...siis jälle nagu oleks tegemist täiesti tundmatu inimesega....seega arvan, et ei tunne teda veel nii eriti...
carina - 27.08.2004 kell 20:42ta minu jaoks nagu avatud raamat......
Lycette - 12.03.2005 kell 01:30Enamjaolt tean ikka ette ära kuidas ta reageerida võib, aga esineb ka erandeid.
Lumeleopard - 12.03.2005 kell 11:40absoluutselt ei tunne!
lovely - 13.03.2005 kell 00:54Raske küsimus, kes see ikka teise sisse näeb, vahest ei tunne ennastki ära!
anahid - 13.03.2005 kell 11:47Enamasti arvan, et ikka tunnen teda. Aga olukorras, mis pole nii igapäevane, vot siis on vahest üllatusi küll jah. Ma kahtlustan, et mina olen vist see muutuvam pool enamasti.
mark1169 - 16.03.2005 kell 12:16Mul sellega mure.... minu teine pool käitub just nii nagu tema arvab mind teadvat.... seega on nii mõnigi minupoolne üllatus vett vedama läinud....
![]()
aga noh..... teinekord on õnnestunud seetõttu ka üllatada teda.... samas pole kahjuks viimasel ajal minul tulnud tema käitumise üle üllatuda.... ei positiivselt ega negatiivselt....ja see võtab ka igasuguse soovi teist üllatada..... pigemini lõhnab asi vaikse hääbumise poole :'(
bellatrix - 19.09.2009 kell 22:06loodan et läbilõhki ei tunne..inimene on nagu tallinna linn, mis ei pidavat kunagi valmis saama ja see ongi hea..siis on alati võimalik üllatuda, ka positiivselt..
![]()
ma ei tahaks et inimene oleks lahti minu ees nagu avatud raamat, see teeb teise liiga haavatavaks..ega ise ka ei tahaks olla.