
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!"
Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?
Pole juhtunud nii, aga eks armumine lööks jalad alt küll
Tuleks ikka veenduda suhte ehtsuses, äkki möödub sama kiirelt kui algaski
Niimoodi on siin kerge heietada, aga kui selline asi juhtub, siis otsustaks, elame ju tõesti ainult korra...
Ei löö armumine mind nii hullusti.
Aga kui mingi kiindumine tuleb, siis ei hakka kohe eelnevat suhet purustama.
See kiindumine võib ju olla ainult mõne päeva või nädalane. Kui aga asi tõsisemaks läheb, siis loomulikult lõpetan kestva suhte.
Jõudsin esimese mehega neli kuud abielus olla, kui armusin teisse...läksin esimese juurest ja hakkasin teisega elama...
Kas õige või vale, kust mina tean...sest teisiti ei saand
teema on tuttav ütleme niii

Arvan, et sellised otsused tuleb teha peale pikka kaalumist. Ja arvatavasti möödub selle kaalumise pikkuse ajal juba kah see meeletu armumine sellesse teise ning mõistus tuleb pähe tagasi.
Ma ei tea miks aga minus tekitavad sellised situatsioonid reeturi tunde. Aga ärge Teie sellest välja tehke, andke minna, otsige ome elu armastust.
nii mul juhtus jah natii rohkem,kui aasta tagasi.hyppasin tundmatusse ja ei kahetse yldse...nyyd kohe ei saa ilma temata
ja kõik on
viimasepeal

Ma nõnda rahulik ja pikaldase mõtlemisega inimene ning lisaks sellele kohutav asjade ksaaluja, nii et vaevalt mind selline asi ootamatult tabaks.
Ja kui tabaks, siis ei otsustaks ma eriti kiiresti, sest kõik küljeb tuleb ju ikka läbi kaaluda.
Teinud, käinud, olnud...enam ei taha. Nii võib väga kallist inimesest ilma jääda, kui valik osutub valeks.
Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
... Nii võib väga kallist inimesest ilma jääda, kui valik osutub valeks.
Huhh, on juhtunud ... Ja oi kui raske on ennast vaos hoida....mõtted keerlevad vaid selle teise ümber, hing on kogu aeg ärevust täis ja söök-jook on
igati out. Mida olen teinud ? Oleneb suuresti sellest teisest - kui ma tean, et tema poolt mingeid tundeid ei ole loota, siis kannatan vaikselt ja
üritan ajapikku sellest tulest välja tulla. Olen nutnud kui tunnen, et on vaja... Raskem aga on siis kui ka see teine on samas jamas, nagu mina -
siis... Siis üritan säilitada kaine mõistuse ja mitte lõhkuda midagi, mida lõhkuda ei tohi. Kui aga mingil hetkel peaks tekkima hetk, võimalus olla
temaga kahekesi, siis ma kardan, et lendaksid eest kõik tõkked ja ma võtaks elult viimast ... Aga ma igati üritan seda võimalust mitte ise tekitada 
Tsitaat:Vastaksin umbes samuti
Algne postitaja: Beith
Ma nõnda rahulik ja pikaldase mõtlemisega inimene ning lisaks sellele kohutav asjade ksaaluja, nii et vaevalt mind selline asi ootamatult tabaks.
Ja kui tabaks, siis ei otsustaks ma eriti kiiresti, sest kõik küljeb tuleb ju ikka läbi kaaluda.


On juhtunud...ei hüpanud pea ees tundmatusse.Paistab,et vist tegin õieti!!!
Mida teha , et hoiduda....see on nii rumal küsimus.Siia ei saa ju midagi teha...see lihtsalt võib juhtuda,ilma,et sa seda ise ootaksid ültse...
sääntest asja pole veel juhtunud. tuttavate kogemuste pealt võin siiski öelda, et suurem osa neist on ikkagi põhutuli- põleb palavalt ja suure
leegiga, aga kustub kiiresti.
tihti ollakse ju armunud oma kujutlusse teisest; mingisse iseloomuomadusse, mis esimesel hetkel jätab kõik muu varju ja lummab. selle pildi taga on
ikkagi ju lihast ja luust inimloom kõigi oma heade ja vigadega. mõneaastast püsisuhet ma küll mingi loteriipileti vastu ei vahetaks.
Minust ei saaks vist äraminejat, kui ühega juba seotud ja suhe toimiks.....
arvan et süda tilguks aga jääks paigale....
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
arvan et süda tilguks aga jääks paigale....
Tsitaat:Aga sageli see ongi just ilus ja parem lahendus. Kunagi ei tea ju ette, võid pettuda jubedalt - kujutades teda sootuks teisena, kes ta tegelt on....
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
arvan et süda tilguks aga jääks paigale....
Just nii!Jääb vaid unistus,mis oleks võinud olla....
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:Aga sageli see ongi just ilus ja parem lahendus. Kunagi ei tea ju ette, võid pettuda jubedalt - kujutades teda sootuks teisena, kes ta tegelt on....
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir

On juhtunud. Ja jään paigale. Raske ta on, aga see, kelle kõrval ma juba omal kohal olen, on ka kallis ja väga oluline ja armastatud. Ja temast
olulisemaks pole veel keegi osutunud. Kuigi süda on vahel jalutamas käinud.
Ma enamasti isegi ei ütle neile, kelle ta endasse võtnud on.
Pole mõtet "väga head" olemasolevat õhkõrnade lootuste nimel purustada. Ma ei pelga mitte niiväga iseenda pettumist. Pigem seda, et osutun
kallile inimesele pettumuseks.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Elan küll vaid üks kord, aga kaotatut tagasi enam ei saa. Milleks siis sahmida![]()


õnneks pole ise sedasi ära armunud kellegisse....aa kui enda partner sedasi ära armub...kurb lugu....
On täitsa juhtunud. Olin püsisuhtes ja armusin uues kohas töökaaslasesse.
Kuid kuna mul põhimõte töökaaslastega mitte sebida, siis aja möödudes surusin tunded maha. Kuid ikka süda hüppab, kui teda näen ..
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
On täitsa juhtunud. Olin püsisuhtes ja armusin uues kohas töökaaslasesse.
Kuid kuna mul põhimõte töökaaslastega mitte sebida, siis aja möödudes surusin tunded maha. Kuid ikka süda hüppab, kui teda näen ..
Eks vast väga paljud on olnud samas olukorras- kus oled nii nii armunud, kuid nagu siin on juba mainitud on aeg ja kaine mõistus need, mis asjad omale
kohale lõpuks panevad. Pea ees ei maksaks tundmatus kohas vette hüpata, muidu võib lõpuks nii juhtuda, et jääd mõlemist ilma (juhul kui see teine
juhtumisi pole nii armunud sinusse) 
See olukord oleks vist suht võimatu - pole sellist asja ka enne juhtunud aga kui isegi juhtuks siis tõenäoliselt suruks alla mõeldes, et see vaid
ajutine on aga see, mis mul oma mehega on, peaks kestma "kuni surm meid lahutab"...
jälle mul on roosad prillid 
hakkasin seda asja natuke teisest kyljest mõtlema, et mis siis saaks kui minu partner peaks niimoodi kõrvuni ära armuma? kui ta otsustaks lihtsalt
minu juurest minema jalutada selle pärast.... seda valu ei kujutaks ma kyll ette.
mina pole veel niimoodi ära armunud ja ma loodan, et ei juhtu ka. see oleks liiga keeruline situatsioon. aga kindlasti mitte ei teeks ma otsust nö.
ylepeakaela. selline olukord nõuaks korralikku mõttetööd enne otsuse langetamist.
Just sellepärast üritaksingi maha suruda - nagu muvelin ütles - kui endal oleks juba nii kohutavalt valus, miks ma siis oma kallile nii
teeks??
Aga üritan sellised järsud armumised juba eos hävitada, aga ega ma nii kiirelt armu kah kui omal kodus nii kallis mees olemas...
Üks asi on see kui armutakse...aga mida teha siis kui armastad lausa juba ja meeletult......nii, et öösiti magadagi ei saa...
Kui armunud olla siis kohe nagu teise juurde putkata ei pea normaalseks....
Ainult armumine vast elukorraldust ei muudaks, sääl peaks ikka miskit enamat olema. Ma üldse armun imekergesti, ega siis sellepärast saa sassis
hormoonidega jänest mängida!
Selle "enama" pärast olen läinud. Ja ei pettunud.
Ma kardan tohutult sellist olukorda-kellegisse teise meeletult ära armuda...
Olen suhtes juba 3 aastat ja tegelikult ikka väga noor...võks ju hullata teistega,millal siis veel kui mitte noorena...
See on kõige hulem kui keegi imehea satub su teele liiga vara...
Kuid ma ei suudaks ka oma kallimale nii kohutavalt haiget teha...ta on juba osa minust
Arvatavasti kannataks ise valus ja nutaks ja kui aeg ei paranda olukorda siis ....tuleb uut lahendust hakata mõtlema
Olen nõus Musikesega, et kallimale haiget teha ei tahaks kohe mittekuidagi.
Isegi hetkel sellises olukorras, et oma elukaaslasega koos olnud juba 5 aastat aga nüüd siis on keegi kolmas pea sassi ajanud. Hea omadus on aga see,
et olen pika mõtlemisega (mis tuleb praegusel juhul ainult kasuks) ning liiga kiirelt otsuseid ei langeta.
Olen kindel, et selle praeguse armumise pärast ma oma mehale haiget tegema ei hakka- jään ikka tema juurde edasi- küll ka see kolmas ühel hetkel mu
elust kaob ja siis on hea meel (võib olla) et praegusest suhtest mõttetult minema ei läinud.
:
Olen sellises seisus. Esimese armumise peale ei jookse aga kui uni ja elu on häiritud juba kuid siis... Õnneks on mul piisavalt hea suhe ja mõistev
partner, et saan enda välja mõtlemiseks paar kuud aega võtta, et mõista, mida tahan. Sest kui õnn peitub selles kolmandas siis miks peaks ma selle
käest laskma. Samas ei takistaks ka oma partnerit soovi korral sama tegemast. Sest teineteise õnn peaks ikkagi ju põhilised olema. Koos või kellegi
teisega. Selliseid kahtlusi ei tohi aga lasta endale palju tekkida. Üle pingutamise puhul ei tugevda see mitte suhet ja veendumust, et see on just see
ainus ja õige, vaid tekitab teises pooles ebakindlust ja usaldamatust.
Üleüldiselt ei ole ülepea seikustesse sukelduja, küll aga piisavalt noor, et mitte end igavesest ajast igavesti siduda 
Ok, kes ikka oma kallimale tahab haiget teha...aga, kui juba oled kõrvuni armunud teise, kohad vahetuvad ... praegune kallim saab endiseks kallimaks...ja nüüd räägid ja mõtled ka haiget tegemisest,kui halvast alatust teost... ainult objekt on muutunud...
Olen küll kooselus õhanud teise inimese järgi aga armund vist mitte
..hoidsin end meelega eemale,et mitte vääratada
...küll see vanameelne kasvatus,mis jalaga p***se lõi on ikka tore asi
Endal pole midagi sellist õnneks juhtunud, aga sellegipoolest olen kindel:
Mina jääks paigale. Teise armumine ei ole midagi muud kui üks probleem, millest tuleb koos armastatuga üle saada. Kui on kellelegi antud tõotus
elupäevad koos veeta, siis seda ma ka teen. Armumine on mööduv, armastus peaks olema igavene.
Tsitaat:
Algne postitaja: muvelin
hakkasin seda asja natuke teisest kyljest mõtlema, et mis siis saaks kui minu partner peaks niimoodi kõrvuni ära armuma? kui ta otsustaks lihtsalt minu juurest minema jalutada selle pärast.... seda valu ei kujutaks ma kyll ette.
Julge on see, kes suudab käituda südame hääle järgi.
Olen armunud olnud küll nii. Mina ei seoks armumist üldse niivõrd armastusega. Olen täiesti võimeline armastama oma naist ja samas pea igapäev kellesegi üha uuesti armuma, tihti juhtub, et ma armun uuesti oma naisesse.
Tsitaat:
Algne postitaja: marga22
Olen armunud olnud küll nii. Mina ei seoks armumist ültse niivõrd armastusega.
)
Kuid mäletan oma armumisi. Midagi nii ilusat pole vist enam loota. Nii et kahe käega poolt- haara kinni.
Miks peaks armumine tähendama oma elu muutust kui elu niigi hea ... Aga kui kodus pole asjad nii nagu peaks.... nagu mul , katus sõidab kohe ära,
kui ilusat hobu näen, vaat siis ära lase käest, olgu ta musta või valge lakaga....
Ma tean et mehed armuvad vahest ka autodesse kuni ära ostavad ja siis tossutavad sellega.....
Igal juhul aitab see ära armumine inimese ajul toota vajalikke aineid, mina küll seda tunnet maha suruma ei hakka, las katus sõitta,
Tuul ja päikeseloojang ja tuline hobuke... vot see on elu.
ma jälle arvan nii,et kui armutakse teise,siis see esimene pole seda armujat enam väärt,kuna on tekitanud&lasknud tekkida vaba ruumi selliseks liikumiseks (juhtimisteoorias on see negatiivne tagasiside, kui mingit hälvet kompenseeritakse vastupidise hälbega süsteemi väljundist sisendisse,et süsteem viia taastasakaalu proportsionaalse muudu esilekutsumise põhimõttel)
Üldiselt teevad inimesed alateadlikult õigeid valikuid, pole vahet kas minnes või paigale jäädes.
Eelnev postitus on äärmiselt eluterve mõtlemisviisi hea näide! Tänan!
tagasiside ahelat on siin ülal piisaval hästi kirjeldatud, pole vahet mis erialalt seda tehakse. suured tänud.
ise olen füüsikas kobedam.
Ja mida ütleb OSHO : armastus on siin ja praegu ja tulevik kui mõiste langeb hoopis ära.
Nii juhtus ka minuga, et see tekkis tühjale kohale.
ma ise ootasin seda ja see sündis.
No enda arusaamade ja arvamuste puhul ytleks, et armastus on kahel viisil -
1) Seda pole kunagi olemas.
2) See ei kao kunagi.
Ja siiski, yks isik.
Ja kui t6esti, keegi armub teise, endal veel esimene olemas, siis on juhtum m6lemapoolselt(t2hendab, sama isiku puhul kaks objekti) ja kindlalt
armastusev2line.
On veel ka kolmas variant - ei suuda enam kedagi armastada, armuda jne.
Samas aga, inimesed saavad s6nadest v2ga erinevalt aru, nii et... See oli ainult minu puhul ja minu elu jooksul. Teistel v6ib genitaal igas suunas
liikuda.
Ma olen nii pirtsakaks läinud, et ei armu enam nii lihtsalt juba. Ma näen need vead kohe ära ja ei hakka mingeid intiimsemaid mõtteid üldse
heietamagi. Öeldakse, et armastus on pime - kas tegelikult pole hoopis nii, et armunu on pime aga armastaja siiski juba nägija
Ma siis üritan
alati hästi pärani silmadega olla kui mõni teistest meeldivam objekt silmapiiril. Senini pole keegi mind veel oma abikaasa kõrvalt suutnud ära
pimestada.
Aga selle variandi peale, et partner peaks teise ära armuma, ei taha ma mõeldagi. See oleks kohutavalt valus ja tõenäoliselt suhte allakäigu algus.
Ma tavaliselt kaalun asja tükk aega enne kui eluga edasi lähen seega usun,et säilitaksin kaine mõtlemisvõime ja ei jookseks armunult tuisapäisa uude
suhtesse.Aga samas kui parner armuks ja otsustaks suhte lõpetada,siis see oleks kindlasti väga valus.Loodan,et seda ei juhtu.
Raske küsimus, sest minuga pole sellist asja juhtunud. Minu tähelepanu on kuulunud vaid ühele isikule korraga. (Kahjuks vist, sest liiga palju
tähelepanu ja hoolimist viskab kergesti üle, ja nii ma siis jälle üksi olen
)
Teemaalgatajale: kui ikka tunned, et püsisuhe ei paku enam midagi, siis mõtle hoolikalt järele, enne kui pea eest uude suhtesse tormad. Ja kui see
ikkagi tundub õige, siis head sukeldumist.
elada saad vaid korra,ja k6ike tuleb proovida.kunagi ei tea mis juhtub ja vahest ongi see suur pluss.kui k6ik laheb perss siis nii pidigi minema .juhtunut ei saa enam muuta,kui ei lahe, on hea ja sa oled endaga rahul.see ongi k6ige tahtsam.
Kui ma armun, olen õnnelik, sest see on nii hea tunne. Selle olen ma endale ise tekitanud, järelikult ma tahan seda.
Ja et veel parem oleks lähen selle juurde.
Ma ei usu et armumine on selline "hirmus" asi, mis mind nii "ootamatult" kuskil tänaval tabas. Armumise tekitavad need samad
võrratud instinktid mis meile sündides kaasa tulevad. Ja milleks siis neid varjata? Ega see ju midagi halba ei ole.
Mõnedel on moraaliõpik käed ja jalad kinni sidunud, nad ei julge elada, teiste arvamused, jne.
Aga äkki on keegi tähele pannud, et elada ilma teistele haiget tegemata ei ole lihtsalt võimalik. Või kui kõigest jõust nii teha, kõigi meele järel
olla...see on vaid eneseohverdus, saades sellest mitte kõige vähematki.
aga süda, seda asja moraal ei puuduta. Süda saab olla vaba. Mõistus on kinni, ja pidevalt on selles mingid segavad tegurid. Aga kas need viivad meid
õnnele lähemale?
Ja kui ma olen õnnelik, ilmub mu sisse selline ärev tunne, nagu ma elaks päriselt, mul on hea füüsiliselt ja vaimselt. Ja need kes on mu ümber, on
samuti õnnelikud. Muidugi tean et olen kellegi hüljanud, ja ta on õnnetu. aga see on elu. Ei saa süüa liha, ilma looma tapmata.
Mul on hea olla 
Ma olen ka kõrvuni armunud...ja ma ei kavatse ennast üldse tagasi hoida 
Armumisi tuleb ikka ette, aga kas nende pärast ajahambale vastu pidavast püsisuhtest loobuda, jäägu asjaosaliste otsutada. 
Arm, see raip ei anna aru - murrab noori , murrab vanu...
On kogetud ja läbielatud ja õnneks ka hinge jäädud - millise hinnaga, jääb rääkimata.
Kui tahad head otsust teha, siis kujutle enne tundmatusse kargamist enesele, milline näeb välja koos sinu armuobjektiga näiteks esmaspäev aasta pärast
- keset olmerutiini...
Kogemus on sagedasti üpris kainestav.
Brr...selline variant on üks paha asi..niipalju tean öelda...
ah...ega ta lõbus olukord just ei ole. armastad oma kallimat, aga samas mõtted on kellegi teise juures pidevalt. kord tunned häbi, siis jälle meeldivat erutust alakõhus...ilmselt on tegu lihtsalt uudishimuga: kuidas, mismoodi, kus ja miks oleks selle teisega. see läheks vast üle kui see uudishimu rahuldatud saaks. aga ma ei hakka seda ju ometi rahuldama!
Nujah..
Lohutuseks kõigile õnnetuile armunuile http://www.youtube.com/watch?v=Gbr7SI-UxyI
Selle loo peale upub mõni lootusetu nii sügavale unistustesse, et läheb hoopis nööri järele
Mitte, et see lugu mulle ei meeldiks - vastupidi
Kõrvuni armunud - teise. Väga tavaline lugu, sest armastusväärseid inimesi on ilmas ohtrasti. Aga mida teha, seda küsi oma sisetunde käest
P.S. Oldfield oma tuntud headuses oli kuulamist väärt
just, pala kuulates ununes teemaalgataja mure kohe 
Juhtus kunagi selline asi...päris kaua läks aega,enne,kui tunde alla sain suruda.
Võtaks ka tavapärasest suuremates kogustes Oldfieldi..
Ok. Nüüd tõesti kõik.
Ma võin sulle posti panna
Mõnikord käiakse jah südame järgi. Ju on see siis vajalik.
Aga mõistust (selle olemasolul korral) ei tohiks ignoreerida (täiesti
)
Nojah, kuid mäletad seda, et "m..n juhib mõistust"
kui Woldemaril lubatakse kaasa rääkida (no ta räägib niikuinii aga kui teda ka kuulatakse), siis võib mõistuse üldse koju jätta 
Tegija tüüp, peab tunnistama 
ELAN JU VAID KORRA!!!
Pole nägijaid, pole ka tegijaid.. 
Looda sa, bella! Kus tegijaid, seal nägijaid!
Pole vahele jäänud,pole teinud!!
Mulle meeldis rohkem teema, et "armastan kolme korraga, on see normaalne". See "teine" on liiga trafaretne.
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Armuda saab ikka siis, kui on selleks põhjust, kui püsisuhe kõiki hingelisi vajadusi ei suuda katta. Siis, kui vasakule hakkab vägisi vedama, peaks
võibolla mõtlema, mis püsisuhtes puudu on.
Täis kõhuga hunt käib lambatallest tuima näoga mööda, pole tal mõtteski miskit kahtlast. 
Mingis mõttes sama olukord, ei tea valus on mõlemale haiget teha ja armastatuga on ju ka keerulisem koos olla. Mõttes ma tahaks mõlemast ajutiselt eemalduda, reaalselt mõtlen, et kui isegi hüppaks tundmatus kohas vette pean enne sada prossu kindel olema.
ütleme nii, et midagi taolist, aga mitte päris
see on juhtund kunagi,kui nüüd juhtuks käituksin teisiti kui siis! 
minulgi liblikad lendavad viimasel ajal, kui yks teatud meeldiv meeskodanik helistab voi toolt labi astub... kas ma just korvuni armunud olen, aga
muret tekitab kyll, et kaua ma saan tema kutsetele meeldivalt naeratades ara ytelda, kui hing samas kripeldab... help!
isevr lase need liblikad siis välja mis sa piinad neist
põhimõttelislet ma olen pidevalt linnu või liblikaga
pohimotted, skin, pohimotted!

to Pipi.: ..ega siis ainult põhimõtte pärast saa jalgu kogu aeg risti hoida
off, vaata, jalgade ning sydame ristihoidmises on vahe sees. syymekad ei teki sellest, et jalad enam koos ei kaiks, aga vat see hinge vark on teine....
Pipi.: .... mul läheb (ka) hing vahest kõvaks 
Põhimõtted on väga tähtsad, armastust ei saa jagada laiadele massidele aga sa pead teadma mis on eriline ja selle ära tundma!
oli nii, aga sellist mõtet küll polnud, et oma mehe maha jätan. hüppasin pea ees kõrvalistesse meeletustesse motoga "Elan ju vaid korra!" ja ... lõpuks rahunesin
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?
Tegelikult ei teki tühja koha pealt midagi--ei isu, ega isutust....
Algne postitaja: Bellatrix
Täis kõhuga hunt käib lambatallest tuima näoga mööda, pole tal mõtteski miskit kahtlast.
...........................................................................
Ära sa ütle midagi.
Mõnel kiskjal on kombeks ka lõbupärast murda.
just mõnele meeldib ka lõbu pärast murda
ei pea kohe peast soe olema, lihtsalt tunded peavad olema organiseeritud ja lolliks minna võib ainult kogenematu kanapea, seda kardetaksegi, äkki ma
armun ää!
Doseerige kõike, kirg, armastus, seks, mitmekesine mõtlemine, vabadus, õrnus, tarkus
skin, sa peaks lausa armukeste pidamise kursuse korraldama...
ma annan eratunde
pipi ma ei ütleks, et ma ei ole armund hetkel, mind annab ka ümber sõrme keerata aint selle vahega ,et mulle jääb mõistus pähe
kas sa online tunde ka annad?
pipi, sa pane ennast järjekorda
Tsitaat:Seda korratakse nagu mantrat.
Algne postitaja: Caty
ELAN JU VAID KORRA!!!
anne mantra on"OM MANI PADME HUNG"seda korda sina
aga elust peab rõõmu tundma, ja kes ütles, et armumine on patt või kuritegu!
skin, mida see tähendab? Üks pagana preester käskis mul kunagi üht teistsugust mantrat lugeda.
Raske juhus ...hea ,et ise sellist kogemust ei oma.
Ma arvan ,et armumise pärast ma oma armastatut ei hülgaks kohe kindlasti ..samas ei jookseks ma ka kogu maailmale kuulutama et olen teise armunud.
Ehk oleks asjalik oodata ja uskuda ,et see armumine kustub.Armastus on pikaajaline kui mitte igavene suurtunne ...armumine aga on ajaga kaov.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
aga elust peab rõõmu tundma, ja kes ütles, et armumine on patt või kuritegu!
)
!
offitcer mis tuim loom sina oled, et keegi su kuplit sõitma ei võta?
....selline wärk,et ma üritan normaalne olla ilma, et kuppel ärasõidaks, .... siiani on rahule jäädud
,võid üle küsida
!
aga päriselt, sa siis pole???
sa kasutad teda lihtsalt ära???
mehed on ikka sead!!!
...mehed on sead kaa,jahh....
Meil "temaga"on nii,et mina kasutan teda ära paariskuupäevadel ja tema mind paaritutel kuupäevadel,viimasel kuuvahetusel (okt-nov)kasutas ta
mind ära 2 päeva järjest....
nuukz
mõned aastad tagasi olin õnnelikus abielus, kuid tutvusin teisega... ilma pikemalt mõtlemata jätsin oma mehe maha ja läksin teise juurde... nüüd on
sellest pea kaks aastat möödas ja olen tüdinud teisest... me vaidleme ja kakleme alatasa... ja nii vaimselt, kui füüsiliselt...
Vahetades töökohta leidsin, et mulle meeldib ja väga töökaaslane... väga atraktiivne ja ma usun, et tunne on vastastikune...
süda tahaks teda lähemalt tunda õppida, mõistus mitte...
Ei tahaks nagu korrata sama viga, mis aastaid tagasi, sest olen selle pärast ikka miljoneid, kui mitte miljardeid pisaraid valanud... kinkisin oma
abielu, mis tähendas mulle palju niisama ära... või pigem viskasin ära... ja mitte üks kahetsus siin ei aidanud/aita...
Kas teen sama vea uuesti... Miks tunduvad mehed, kes on uued atraktiivsemana, kui need, kellega on natuke koos oldud?
Miks on suhte algus alati ilus ja aja möödudes kõik hääbub...

kitja miks sa lihtsalt ei proovi siis seda atraktiivset meest ära, ennem kui leibu kappi sättima hakkad, see mees tuleb pooleks keppida ennem kui saab
talle üldse mingi hinnagu anda
skin, aga mis sa selle pooleks kepitud mehega parast peale hakkad? pole tast kasu ei garaazis, koogis ega magamistoas.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
kitja miks sa lihtsalt ei proovi siis seda atraktiivset meest ära, ennem kui leibu kappi sättima hakkad, see mees tuleb pooleks keppida ennem kui saab talle üldse mingi hinnagu anda![]()
kas ma mitte kujudites ei kõnelnud
poolekskeppimise all mõtlesin ma oma partneri üdini tundma õppimist voodis, sest seal räägitakse ka kõige suuremad saladused välja
aga confidence mida sina mõtled siis selle sõnumi all?
Harimatu ja eluvõõras nagu ma olen. Kuram. Nonäe, ei oska ridade vahelt lugeda.
Saladustest. No kurat. Pangakaardi pin koodi ei ütleks ikka. Kestku kepp või jaanist jõuludeni.
Mina ei oska video kohta nagu midagi mõelda. Juhtub ikka.
Mulle näiteks Sabrina lood meeldivad. Ja Sam Fox. Viimast isegi kuulan rohkem.
wow confidence see on mulle üllatus
aga sabrina video sellepärast, et minu nooruses oli seksika naise ikoon just sabina ja sõnum on see, et õige naine peab kuum olema!
eh, skin, mis sa arvad, et confu saab aru, mis kuum naine on? ta pole elus yhtegi naist saanudki, ja oma arvamuse on yles ehitanud tabloidide ja pornofilmide pohjal.
Saamine või mittesaamine oleks nagu au küsimus. Selle põhjal vist teatakse suhtuda, hoiakuid võtta.
siis ta oskab võrrelda millised tissid ja millised reied on vinged
ei ole, aga kogemuse puudumise pohjal voib kyll hoiakuid votta.
Siin ka läheb offtopicuks.
Ameeriklastel on selle kohta ütelus "That's life". Kui ei ole, siis ei ole. Kui ei tule, siis ei tule. Et mingisugust soosingut võita,
sellega oma rutiini rikkuma ja endale probleeme tekitama küll ei hakka. Igal inimesel omad hirmud ja ujedus.
offtopic ehk läbi
ameeriklastel on ka muid toredaid ytlusi, aga ehk koikse eestiparasem on see, et iga mees on oma onne sepp vms.
offtopic ka minu poolt labi. sorry moded.
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?
välistatud see variant muidugi pole, kuid siiski suhet rikkuma ma selle hetkelise kire pärast ma kindlasti ei hakkaks. kuid ,kui suhe on üldse loodud mingitel valedl põhjustel, näiteks lootuses kedagi unustada...siis on küll võimalik, et oma partnerit justjkui ei armastagi, aga seda eelmist tüüpi küll
Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?
Skinni variant mulle meeldib 