Board logo

Kõrvuni armunud.. teise!
Rahel - 04.11.2003 kell 12:34

Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?


Ray - 04.11.2003 kell 12:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?


"Elan vaid korra" võib terveks eluks probleeme tekitada. Kaine meel ja pikaldaselt küpsev otsus annab õige vastuse.


jenni - 04.11.2003 kell 12:44

Pole juhtunud nii, aga eks armumine lööks jalad alt küll Tuleks ikka veenduda suhte ehtsuses, äkki möödub sama kiirelt kui algaski Niimoodi on siin kerge heietada, aga kui selline asi juhtub, siis otsustaks, elame ju tõesti ainult korra...


PrettyLizi - 04.11.2003 kell 12:52

Ei löö armumine mind nii hullusti.

Aga kui mingi kiindumine tuleb, siis ei hakka kohe eelnevat suhet purustama.

See kiindumine võib ju olla ainult mõne päeva või nädalane. Kui aga asi tõsisemaks läheb, siis loomulikult lõpetan kestva suhte.


püsimatu - 04.11.2003 kell 13:04

Jõudsin esimese mehega neli kuud abielus olla, kui armusin teisse...läksin esimese juurest ja hakkasin teisega elama...
Kas õige või vale, kust mina tean...sest teisiti ei saand


Renx - 04.11.2003 kell 13:13

teema on tuttav ütleme niii


mada - 04.11.2003 kell 13:36

Arvan, et sellised otsused tuleb teha peale pikka kaalumist. Ja arvatavasti möödub selle kaalumise pikkuse ajal juba kah see meeletu armumine sellesse teise ning mõistus tuleb pähe tagasi.


waves - 04.11.2003 kell 14:49

Ma ei tea miks aga minus tekitavad sellised situatsioonid reeturi tunde. Aga ärge Teie sellest välja tehke, andke minna, otsige ome elu armastust.


netty - 04.11.2003 kell 14:51

nii mul juhtus jah natii rohkem,kui aasta tagasi.hyppasin tundmatusse ja ei kahetse yldse...nyyd kohe ei saa ilma temataja kõik on viimasepeal


Beith - 04.11.2003 kell 14:58

Ma nõnda rahulik ja pikaldase mõtlemisega inimene ning lisaks sellele kohutav asjade ksaaluja, nii et vaevalt mind selline asi ootamatult tabaks.
Ja kui tabaks, siis ei otsustaks ma eriti kiiresti, sest kõik küljeb tuleb ju ikka läbi kaaluda.


unistaja - 04.11.2003 kell 15:28

Teinud, käinud, olnud...enam ei taha. Nii võib väga kallist inimesest ilma jääda, kui valik osutub valeks.


waves - 04.11.2003 kell 15:32

Tsitaat:
Algne postitaja: unistaja
... Nii võib väga kallist inimesest ilma jääda, kui valik osutub valeks.


Just see mulle selle juures kõige kahtlasem tundubki.

Kuidas leida õiget, kui paljusid ei proovi? Aga kuidas olla kindel et järgmise hetkeemotsiooni ajendil just selle "õige" juurest ära ei jookse??


pisimimm - 04.11.2003 kell 15:41

Huhh, on juhtunud ... Ja oi kui raske on ennast vaos hoida....mõtted keerlevad vaid selle teise ümber, hing on kogu aeg ärevust täis ja söök-jook on igati out. Mida olen teinud ? Oleneb suuresti sellest teisest - kui ma tean, et tema poolt mingeid tundeid ei ole loota, siis kannatan vaikselt ja üritan ajapikku sellest tulest välja tulla. Olen nutnud kui tunnen, et on vaja... Raskem aga on siis kui ka see teine on samas jamas, nagu mina - siis... Siis üritan säilitada kaine mõistuse ja mitte lõhkuda midagi, mida lõhkuda ei tohi. Kui aga mingil hetkel peaks tekkima hetk, võimalus olla temaga kahekesi, siis ma kardan, et lendaksid eest kõik tõkked ja ma võtaks elult viimast ... Aga ma igati üritan seda võimalust mitte ise tekitada


tiina - 04.11.2003 kell 15:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Ma nõnda rahulik ja pikaldase mõtlemisega inimene ning lisaks sellele kohutav asjade ksaaluja, nii et vaevalt mind selline asi ootamatult tabaks.
Ja kui tabaks, siis ei otsustaks ma eriti kiiresti, sest kõik küljeb tuleb ju ikka läbi kaaluda.
Vastaksin umbes samuti
Kuni ma kaalun ja mõtlen ja praen omas mahlas...selleks ajaks kõik juba möödas ja mu oma kallis ikka mulle kõikse kallim ja armsam
Elan küll vaid üks kord, aga kaotatut tagasi enam ei saa. Milleks siis sahmida


marintz - 04.11.2003 kell 15:49

On juhtunud...ei hüpanud pea ees tundmatusse.Paistab,et vist tegin õieti!!!
Mida teha , et hoiduda....see on nii rumal küsimus.Siia ei saa ju midagi teha...see lihtsalt võib juhtuda,ilma,et sa seda ise ootaksid ültse...


mmunk - 04.11.2003 kell 16:00

sääntest asja pole veel juhtunud. tuttavate kogemuste pealt võin siiski öelda, et suurem osa neist on ikkagi põhutuli- põleb palavalt ja suure leegiga, aga kustub kiiresti.

tihti ollakse ju armunud oma kujutlusse teisest; mingisse iseloomuomadusse, mis esimesel hetkel jätab kõik muu varju ja lummab. selle pildi taga on ikkagi ju lihast ja luust inimloom kõigi oma heade ja vigadega. mõneaastast püsisuhet ma küll mingi loteriipileti vastu ei vahetaks.


kontorihiir - 04.11.2003 kell 16:01

Minust ei saaks vist äraminejat, kui ühega juba seotud ja suhe toimiks.....
arvan et süda tilguks aga jääks paigale....


marintz - 04.11.2003 kell 16:15

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir

arvan et süda tilguks aga jääks paigale....


Just nii!Jääb vaid unistus,mis oleks võinud olla....


pisimimm - 04.11.2003 kell 16:24

Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir

arvan et süda tilguks aga jääks paigale....


Just nii!Jääb vaid unistus,mis oleks võinud olla....
Aga sageli see ongi just ilus ja parem lahendus. Kunagi ei tea ju ette, võid pettuda jubedalt - kujutades teda sootuks teisena, kes ta tegelt on....


marintz - 04.11.2003 kell 16:29

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir





Aga sageli see ongi just ilus ja parem lahendus. Kunagi ei tea ju ette, võid pettuda jubedalt - kujutades teda sootuks teisena, kes ta tegelt on....


/me jääb siis oma helesinise pilve sisse teades,et tegi õige valiku


Lola69 - 04.11.2003 kell 19:56

On juhtunud. Ja jään paigale. Raske ta on, aga see, kelle kõrval ma juba omal kohal olen, on ka kallis ja väga oluline ja armastatud. Ja temast olulisemaks pole veel keegi osutunud. Kuigi süda on vahel jalutamas käinud.
Ma enamasti isegi ei ütle neile, kelle ta endasse võtnud on.

Pole mõtet "väga head" olemasolevat õhkõrnade lootuste nimel purustada. Ma ei pelga mitte niiväga iseenda pettumist. Pigem seda, et osutun kallile inimesele pettumuseks.


Ray - 04.11.2003 kell 20:27

Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Elan küll vaid üks kord, aga kaotatut tagasi enam ei saa. Milleks siis sahmida


Väga tark vastus: elu ei ole väga pikk, kõige nutikam on püüda leida võimalikult stabiilset oeluolu põhjustavad otsused.

Tasakaal võib olla "igav", aga see-eest on selle oma võlu!!!

Loomulikult igaühele oma.


eero - 04.11.2003 kell 21:51

õnneks pole ise sedasi ära armunud kellegisse....aa kui enda partner sedasi ära armub...kurb lugu....


Kayleigh´n I - 05.11.2003 kell 21:25

On täitsa juhtunud. Olin püsisuhtes ja armusin uues kohas töökaaslasesse.
Kuid kuna mul põhimõte töökaaslastega mitte sebida, siis aja möödudes surusin tunded maha. Kuid ikka süda hüppab, kui teda näen ..


unistaja - 06.11.2003 kell 01:58

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
On täitsa juhtunud. Olin püsisuhtes ja armusin uues kohas töökaaslasesse.
Kuid kuna mul põhimõte töökaaslastega mitte sebida, siis aja möödudes surusin tunded maha. Kuid ikka süda hüppab, kui teda näen ..


Mõni inimene jääb alati eriliseks ise asjast teadmata...

Ja kellele ei meeldiks mõelda, et kusagil on keegi, kes talle mõtleb...


mirka - 08.01.2004 kell 11:55

Eks vast väga paljud on olnud samas olukorras- kus oled nii nii armunud, kuid nagu siin on juba mainitud on aeg ja kaine mõistus need, mis asjad omale kohale lõpuks panevad. Pea ees ei maksaks tundmatus kohas vette hüpata, muidu võib lõpuks nii juhtuda, et jääd mõlemist ilma (juhul kui see teine juhtumisi pole nii armunud sinusse)


kodukiisu - 08.01.2004 kell 12:02

See olukord oleks vist suht võimatu - pole sellist asja ka enne juhtunud aga kui isegi juhtuks siis tõenäoliselt suruks alla mõeldes, et see vaid ajutine on aga see, mis mul oma mehega on, peaks kestma "kuni surm meid lahutab"...

jälle mul on roosad prillid


muvelin - 08.01.2004 kell 12:50

hakkasin seda asja natuke teisest kyljest mõtlema, et mis siis saaks kui minu partner peaks niimoodi kõrvuni ära armuma? kui ta otsustaks lihtsalt minu juurest minema jalutada selle pärast.... seda valu ei kujutaks ma kyll ette.

mina pole veel niimoodi ära armunud ja ma loodan, et ei juhtu ka. see oleks liiga keeruline situatsioon. aga kindlasti mitte ei teeks ma otsust nö. ylepeakaela. selline olukord nõuaks korralikku mõttetööd enne otsuse langetamist.


kodukiisu - 08.01.2004 kell 13:04

Just sellepärast üritaksingi maha suruda - nagu muvelin ütles - kui endal oleks juba nii kohutavalt valus, miks ma siis oma kallile nii teeks??

Aga üritan sellised järsud armumised juba eos hävitada, aga ega ma nii kiirelt armu kah kui omal kodus nii kallis mees olemas...


Renx - 08.01.2004 kell 13:12

Üks asi on see kui armutakse...aga mida teha siis kui armastad lausa juba ja meeletult......nii, et öösiti magadagi ei saa...
Kui armunud olla siis kohe nagu teise juurde putkata ei pea normaalseks....


madu - 08.01.2004 kell 13:19

Ainult armumine vast elukorraldust ei muudaks, sääl peaks ikka miskit enamat olema. Ma üldse armun imekergesti, ega siis sellepärast saa sassis hormoonidega jänest mängida!
Selle "enama" pärast olen läinud. Ja ei pettunud.


Musike - 08.01.2004 kell 15:17

Ma kardan tohutult sellist olukorda-kellegisse teise meeletult ära armuda...
Olen suhtes juba 3 aastat ja tegelikult ikka väga noor...võks ju hullata teistega,millal siis veel kui mitte noorena...

See on kõige hulem kui keegi imehea satub su teele liiga vara...

Kuid ma ei suudaks ka oma kallimale nii kohutavalt haiget teha...ta on juba osa minust
Arvatavasti kannataks ise valus ja nutaks ja kui aeg ei paranda olukorda siis ....tuleb uut lahendust hakata mõtlema


mirka - 08.01.2004 kell 15:54

Olen nõus Musikesega, et kallimale haiget teha ei tahaks kohe mittekuidagi.
Isegi hetkel sellises olukorras, et oma elukaaslasega koos olnud juba 5 aastat aga nüüd siis on keegi kolmas pea sassi ajanud. Hea omadus on aga see, et olen pika mõtlemisega (mis tuleb praegusel juhul ainult kasuks) ning liiga kiirelt otsuseid ei langeta.
Olen kindel, et selle praeguse armumise pärast ma oma mehale haiget tegema ei hakka- jään ikka tema juurde edasi- küll ka see kolmas ühel hetkel mu elust kaob ja siis on hea meel (võib olla) et praegusest suhtest mõttetult minema ei läinud.:


trash - 08.01.2004 kell 17:33

Olen sellises seisus. Esimese armumise peale ei jookse aga kui uni ja elu on häiritud juba kuid siis... Õnneks on mul piisavalt hea suhe ja mõistev partner, et saan enda välja mõtlemiseks paar kuud aega võtta, et mõista, mida tahan. Sest kui õnn peitub selles kolmandas siis miks peaks ma selle käest laskma. Samas ei takistaks ka oma partnerit soovi korral sama tegemast. Sest teineteise õnn peaks ikkagi ju põhilised olema. Koos või kellegi teisega. Selliseid kahtlusi ei tohi aga lasta endale palju tekkida. Üle pingutamise puhul ei tugevda see mitte suhet ja veendumust, et see on just see ainus ja õige, vaid tekitab teises pooles ebakindlust ja usaldamatust.
Üleüldiselt ei ole ülepea seikustesse sukelduja, küll aga piisavalt noor, et mitte end igavesest ajast igavesti siduda


püsimatu - 08.01.2004 kell 19:08

Ok, kes ikka oma kallimale tahab haiget teha...aga, kui juba oled kõrvuni armunud teise, kohad vahetuvad ... praegune kallim saab endiseks kallimaks...ja nüüd räägid ja mõtled ka haiget tegemisest,kui halvast alatust teost... ainult objekt on muutunud...


li-li - 09.01.2004 kell 02:31

Olen küll kooselus õhanud teise inimese järgi aga armund vist mitte..hoidsin end meelega eemale,et mitte vääratada
...küll see vanameelne kasvatus,mis jalaga p***se lõi on ikka tore asi


karl - 22.01.2004 kell 18:10

Endal pole midagi sellist õnneks juhtunud, aga sellegipoolest olen kindel:
Mina jääks paigale. Teise armumine ei ole midagi muud kui üks probleem, millest tuleb koos armastatuga üle saada. Kui on kellelegi antud tõotus elupäevad koos veeta, siis seda ma ka teen. Armumine on mööduv, armastus peaks olema igavene.


waves - 27.01.2006 kell 14:16

Tsitaat:
Algne postitaja: muvelin
hakkasin seda asja natuke teisest kyljest mõtlema, et mis siis saaks kui minu partner peaks niimoodi kõrvuni ära armuma? kui ta otsustaks lihtsalt minu juurest minema jalutada selle pärast.... seda valu ei kujutaks ma kyll ette.


See tunne ei ole meeldiv, üldse ei ole. Tahab hinge seest välja rebida.

Kusjuures, nii uskumatu kui see ka pole, suutsin oma kaaslasele sellise armumise andestada. Ta on minu jaoks ikkagi nii tähtis, et ma ei loobu Temast selle pärast, et Tal tekkisid (väga tõenäoliselt ajutised) tunded kellegi teise vastu

Nüüd on ainult vaja aega, et Ta otsustaks, kas läheb jahtima uusi või leiab, et ma olen ikkagi midagi väärt ning püüab päästa Meid. See lõpliku otsuse ootamine teeb vaata, et veel hullemalt piina, kui see armumine ning sellest teada saamine.


Andrew - 27.01.2006 kell 14:48

Julge on see, kes suudab käituda südame hääle järgi.


marga22 - 27.01.2006 kell 14:50

Olen armunud olnud küll nii. Mina ei seoks armumist üldse niivõrd armastusega. Olen täiesti võimeline armastama oma naist ja samas pea igapäev kellesegi üha uuesti armuma, tihti juhtub, et ma armun uuesti oma naisesse.


Maiu - 27.01.2006 kell 15:03

Tsitaat:
Algne postitaja: marga22
Olen armunud olnud küll nii. Mina ei seoks armumist ültse niivõrd armastusega.

just täpselt, üx ei sega teist. Armumist ei saa kontrollida, armastuse olemasolu seda ei takista. Kui suhe korras, siis see läheb mööda, ei hakata tegutsema selle armumise nimel,sest see on vaid meeleseisund (väga positiivne muide )


Andrew - 27.01.2006 kell 16:10

Kuid mäletan oma armumisi. Midagi nii ilusat pole vist enam loota. Nii et kahe käega poolt- haara kinni.


2mustikas - 07.02.2006 kell 21:57

Miks peaks armumine tähendama oma elu muutust kui elu niigi hea ... Aga kui kodus pole asjad nii nagu peaks.... nagu mul , katus sõidab kohe ära, kui ilusat hobu näen, vaat siis ära lase käest, olgu ta musta või valge lakaga....
Ma tean et mehed armuvad vahest ka autodesse kuni ära ostavad ja siis tossutavad sellega.....
Igal juhul aitab see ära armumine inimese ajul toota vajalikke aineid, mina küll seda tunnet maha suruma ei hakka, las katus sõitta,
Tuul ja päikeseloojang ja tuline hobuke... vot see on elu.


exactly - 08.02.2006 kell 01:08

ma jälle arvan nii,et kui armutakse teise,siis see esimene pole seda armujat enam väärt,kuna on tekitanud&lasknud tekkida vaba ruumi selliseks liikumiseks (juhtimisteoorias on see negatiivne tagasiside, kui mingit hälvet kompenseeritakse vastupidise hälbega süsteemi väljundist sisendisse,et süsteem viia taastasakaalu proportsionaalse muudu esilekutsumise põhimõttel)


berta - 08.02.2006 kell 09:14

Üldiselt teevad inimesed alateadlikult õigeid valikuid, pole vahet kas minnes või paigale jäädes.


exactly - 08.02.2006 kell 21:33

Eelnev postitus on äärmiselt eluterve mõtlemisviisi hea näide! Tänan!


2mustikas - 10.02.2006 kell 23:21

tagasiside ahelat on siin ülal piisaval hästi kirjeldatud, pole vahet mis erialalt seda tehakse. suured tänud.
ise olen füüsikas kobedam.
Ja mida ütleb OSHO : armastus on siin ja praegu ja tulevik kui mõiste langeb hoopis ära.
Nii juhtus ka minuga, et see tekkis tühjale kohale.
ma ise ootasin seda ja see sündis.


arthas6014 - 13.02.2006 kell 16:57

No enda arusaamade ja arvamuste puhul ytleks, et armastus on kahel viisil -
1) Seda pole kunagi olemas.
2) See ei kao kunagi.
Ja siiski, yks isik.
Ja kui t6esti, keegi armub teise, endal veel esimene olemas, siis on juhtum m6lemapoolselt(t2hendab, sama isiku puhul kaks objekti) ja kindlalt armastusev2line.
On veel ka kolmas variant - ei suuda enam kedagi armastada, armuda jne.
Samas aga, inimesed saavad s6nadest v2ga erinevalt aru, nii et... See oli ainult minu puhul ja minu elu jooksul. Teistel v6ib genitaal igas suunas liikuda.


LadyButterfly - 13.02.2006 kell 22:56

Ma olen nii pirtsakaks läinud, et ei armu enam nii lihtsalt juba. Ma näen need vead kohe ära ja ei hakka mingeid intiimsemaid mõtteid üldse heietamagi. Öeldakse, et armastus on pime - kas tegelikult pole hoopis nii, et armunu on pime aga armastaja siiski juba nägija Ma siis üritan alati hästi pärani silmadega olla kui mõni teistest meeldivam objekt silmapiiril. Senini pole keegi mind veel oma abikaasa kõrvalt suutnud ära pimestada.
Aga selle variandi peale, et partner peaks teise ära armuma, ei taha ma mõeldagi. See oleks kohutavalt valus ja tõenäoliselt suhte allakäigu algus.


sissy84 - 14.02.2006 kell 19:08

Ma tavaliselt kaalun asja tükk aega enne kui eluga edasi lähen seega usun,et säilitaksin kaine mõtlemisvõime ja ei jookseks armunult tuisapäisa uude suhtesse.Aga samas kui parner armuks ja otsustaks suhte lõpetada,siis see oleks kindlasti väga valus.Loodan,et seda ei juhtu.


Blond_Bimbo - 14.02.2006 kell 21:41

Raske küsimus, sest minuga pole sellist asja juhtunud. Minu tähelepanu on kuulunud vaid ühele isikule korraga. (Kahjuks vist, sest liiga palju tähelepanu ja hoolimist viskab kergesti üle, ja nii ma siis jälle üksi olen )
Teemaalgatajale: kui ikka tunned, et püsisuhe ei paku enam midagi, siis mõtle hoolikalt järele, enne kui pea eest uude suhtesse tormad. Ja kui see ikkagi tundub õige, siis head sukeldumist.


zahiir - 14.02.2006 kell 21:55

elada saad vaid korra,ja k6ike tuleb proovida.kunagi ei tea mis juhtub ja vahest ongi see suur pluss.kui k6ik laheb perss siis nii pidigi minema .juhtunut ei saa enam muuta,kui ei lahe, on hea ja sa oled endaga rahul.see ongi k6ige tahtsam.


Morg - 15.02.2006 kell 20:37

Kui ma armun, olen õnnelik, sest see on nii hea tunne. Selle olen ma endale ise tekitanud, järelikult ma tahan seda.
Ja et veel parem oleks lähen selle juurde.
Ma ei usu et armumine on selline "hirmus" asi, mis mind nii "ootamatult" kuskil tänaval tabas. Armumise tekitavad need samad võrratud instinktid mis meile sündides kaasa tulevad. Ja milleks siis neid varjata? Ega see ju midagi halba ei ole.
Mõnedel on moraaliõpik käed ja jalad kinni sidunud, nad ei julge elada, teiste arvamused, jne.
Aga äkki on keegi tähele pannud, et elada ilma teistele haiget tegemata ei ole lihtsalt võimalik. Või kui kõigest jõust nii teha, kõigi meele järel olla...see on vaid eneseohverdus, saades sellest mitte kõige vähematki.
aga süda, seda asja moraal ei puuduta. Süda saab olla vaba. Mõistus on kinni, ja pidevalt on selles mingid segavad tegurid. Aga kas need viivad meid õnnele lähemale?
Ja kui ma olen õnnelik, ilmub mu sisse selline ärev tunne, nagu ma elaks päriselt, mul on hea füüsiliselt ja vaimselt. Ja need kes on mu ümber, on samuti õnnelikud. Muidugi tean et olen kellegi hüljanud, ja ta on õnnetu. aga see on elu. Ei saa süüa liha, ilma looma tapmata.
Mul on hea olla


minister - 16.02.2006 kell 09:41

Ma olen ka kõrvuni armunud...ja ma ei kavatse ennast üldse tagasi hoida


Rashnu - 13.08.2007 kell 05:46

Armumisi tuleb ikka ette, aga kas nende pärast ajahambale vastu pidavast püsisuhtest loobuda, jäägu asjaosaliste otsutada.


habe - 13.08.2007 kell 08:52

Arm, see raip ei anna aru - murrab noori , murrab vanu...

On kogetud ja läbielatud ja õnneks ka hinge jäädud - millise hinnaga, jääb rääkimata.

Kui tahad head otsust teha, siis kujutle enne tundmatusse kargamist enesele, milline näeb välja koos sinu armuobjektiga näiteks esmaspäev aasta pärast - keset olmerutiini...
Kogemus on sagedasti üpris kainestav.


metsakutsa - 13.08.2007 kell 08:54

Brr...selline variant on üks paha asi..niipalju tean öelda...


faded - 14.08.2007 kell 09:42

ah...ega ta lõbus olukord just ei ole. armastad oma kallimat, aga samas mõtted on kellegi teise juures pidevalt. kord tunned häbi, siis jälle meeldivat erutust alakõhus...ilmselt on tegu lihtsalt uudishimuga: kuidas, mismoodi, kus ja miks oleks selle teisega. see läheks vast üle kui see uudishimu rahuldatud saaks. aga ma ei hakka seda ju ometi rahuldama!


bellatrix - 14.08.2007 kell 10:17

Nujah..

Lohutuseks kõigile õnnetuile armunuile http://www.youtube.com/watch?v=Gbr7SI-UxyI


muhhin - 14.08.2007 kell 10:31

Selle loo peale upub mõni lootusetu nii sügavale unistustesse, et läheb hoopis nööri järele
Mitte, et see lugu mulle ei meeldiks - vastupidi


vaarema - 14.08.2007 kell 10:45

Kõrvuni armunud - teise. Väga tavaline lugu, sest armastusväärseid inimesi on ilmas ohtrasti. Aga mida teha, seda küsi oma sisetunde käest

P.S. Oldfield oma tuntud headuses oli kuulamist väärt


kontorihiir - 14.08.2007 kell 10:51

just, pala kuulates ununes teemaalgataja mure kohe


kranz - 14.08.2007 kell 18:56

Juhtus kunagi selline asi...päris kaua läks aega,enne,kui tunde alla sain suruda.


Maiu - 14.08.2007 kell 19:19

Võtaks ka tavapärasest suuremates kogustes Oldfieldi..

Ok. Nüüd tõesti kõik.


muhhin - 15.08.2007 kell 15:19

Ma võin sulle posti panna


Andrew - 15.08.2007 kell 15:26

Mõnikord käiakse jah südame järgi. Ju on see siis vajalik.


muhhin - 15.08.2007 kell 15:30

Aga mõistust (selle olemasolul korral) ei tohiks ignoreerida (täiesti)


Andrew - 15.08.2007 kell 15:37

Nojah, kuid mäletad seda, et "m..n juhib mõistust"


muhhin - 15.08.2007 kell 15:49

kui Woldemaril lubatakse kaasa rääkida (no ta räägib niikuinii aga kui teda ka kuulatakse), siis võib mõistuse üldse koju jätta


Andrew - 15.08.2007 kell 16:00

Tegija tüüp, peab tunnistama


Caty - 16.08.2007 kell 19:08

ELAN JU VAID KORRA!!!


bellatrix - 16.08.2007 kell 19:49

Pole nägijaid, pole ka tegijaid..


anne51 - 17.08.2007 kell 13:19

Looda sa, bella! Kus tegijaid, seal nägijaid!


Allikas - 17.08.2007 kell 14:20

Pole vahele jäänud,pole teinud!!


Andrew - 17.08.2007 kell 14:25

Mulle meeldis rohkem teema, et "armastan kolme korraga, on see normaalne". See "teine" on liiga trafaretne.


muhhin - 20.08.2007 kell 19:21

Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?


Ei ole - söön, joon ja magan korralikult


bellatrix - 20.08.2007 kell 20:21

Armuda saab ikka siis, kui on selleks põhjust, kui püsisuhe kõiki hingelisi vajadusi ei suuda katta. Siis, kui vasakule hakkab vägisi vedama, peaks võibolla mõtlema, mis püsisuhtes puudu on.
Täis kõhuga hunt käib lambatallest tuima näoga mööda, pole tal mõtteski miskit kahtlast.


pantera1234 - 28.08.2007 kell 15:02

Mingis mõttes sama olukord, ei tea valus on mõlemale haiget teha ja armastatuga on ju ka keerulisem koos olla. Mõttes ma tahaks mõlemast ajutiselt eemalduda, reaalselt mõtlen, et kui isegi hüppaks tundmatus kohas vette pean enne sada prossu kindel olema.


kaldkriips - 28.08.2007 kell 18:05

ütleme nii, et midagi taolist, aga mitte päris


evs - 02.11.2007 kell 12:48

see on juhtund kunagi,kui nüüd juhtuks käituksin teisiti kui siis!


Pipilota - 02.11.2007 kell 17:47

minulgi liblikad lendavad viimasel ajal, kui yks teatud meeldiv meeskodanik helistab voi toolt labi astub... kas ma just korvuni armunud olen, aga muret tekitab kyll, et kaua ma saan tema kutsetele meeldivalt naeratades ara ytelda, kui hing samas kripeldab... help!


skingirl - 02.11.2007 kell 17:59

isevr lase need liblikad siis välja mis sa piinad neist
põhimõttelislet ma olen pidevalt linnu või liblikaga


Pipilota - 02.11.2007 kell 18:28

pohimotted, skin, pohimotted!


officer - 02.11.2007 kell 18:44

to Pipi.: ..ega siis ainult põhimõtte pärast saa jalgu kogu aeg risti hoida


Pipilota - 02.11.2007 kell 18:47

off, vaata, jalgade ning sydame ristihoidmises on vahe sees. syymekad ei teki sellest, et jalad enam koos ei kaiks, aga vat see hinge vark on teine....


officer - 02.11.2007 kell 19:55

Pipi.: .... mul läheb (ka) hing vahest kõvaks


skingirl - 02.11.2007 kell 20:39

Põhimõtted on väga tähtsad, armastust ei saa jagada laiadele massidele aga sa pead teadma mis on eriline ja selle ära tundma!


kiusupunn - 03.11.2007 kell 22:29

oli nii, aga sellist mõtet küll polnud, et oma mehe maha jätan. hüppasin pea ees kõrvalistesse meeletustesse motoga "Elan ju vaid korra!" ja ... lõpuks rahunesin


brainstorm - 03.11.2007 kell 22:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?

Ma isegi ei lugenud järgnevaid postitusi, sest ei taha noist mõjutet saada ja....
On juhtunud, kuid...Sõin-jõin-magasin.
Saan aru nii, et räägid vastutusest-süümekatest?
Järelikult oli minu tolleaegne partner selle kuhjaga ära teeninud.
Vastasel juhul mul sellist tunnet, et söön-joon-magan edasi, poleks tekkinud, ega ka vastupidist..
Tegelikult ei teki tühja koha pealt midagi--ei isu, ega isutust....


Myrk - 04.11.2007 kell 16:13

Algne postitaja: Bellatrix
Täis kõhuga hunt käib lambatallest tuima näoga mööda, pole tal mõtteski miskit kahtlast.
...........................................................................

Ära sa ütle midagi. Mõnel kiskjal on kombeks ka lõbupärast murda.


skingirl - 04.11.2007 kell 17:05

just mõnele meeldib ka lõbu pärast murda
ei pea kohe peast soe olema, lihtsalt tunded peavad olema organiseeritud ja lolliks minna võib ainult kogenematu kanapea, seda kardetaksegi, äkki ma armun ää!
Doseerige kõike, kirg, armastus, seks, mitmekesine mõtlemine, vabadus, õrnus, tarkus


Pipilota - 04.11.2007 kell 17:07

skin, sa peaks lausa armukeste pidamise kursuse korraldama...


skingirl - 04.11.2007 kell 17:10

ma annan eratunde
pipi ma ei ütleks, et ma ei ole armund hetkel, mind annab ka ümber sõrme keerata aint selle vahega ,et mulle jääb mõistus pähe


Pipilota - 04.11.2007 kell 17:13

kas sa online tunde ka annad?


skingirl - 05.11.2007 kell 11:26

pipi, sa pane ennast järjekorda


anne51 - 05.11.2007 kell 14:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Caty
ELAN JU VAID KORRA!!!
Seda korratakse nagu mantrat.
Elagu individualism ja naudingud!


skingirl - 05.11.2007 kell 14:38

anne mantra on"OM MANI PADME HUNG"seda korda sina
aga elust peab rõõmu tundma, ja kes ütles, et armumine on patt või kuritegu!


anne51 - 05.11.2007 kell 15:01

skin, mida see tähendab? Üks pagana preester käskis mul kunagi üht teistsugust mantrat lugeda.


SinineLiblikas - 06.11.2007 kell 09:47

Raske juhus ...hea ,et ise sellist kogemust ei oma.
Ma arvan ,et armumise pärast ma oma armastatut ei hülgaks kohe kindlasti ..samas ei jookseks ma ka kogu maailmale kuulutama et olen teise armunud.
Ehk oleks asjalik oodata ja uskuda ,et see armumine kustub.Armastus on pikaajaline kui mitte igavene suurtunne ...armumine aga on ajaga kaov.


officer - 06.11.2007 kell 10:01

Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
aga elust peab rõõmu tundma, ja kes ütles, et armumine on patt või kuritegu!


sellele võib alati pimesilmi allakirjutada,võtta tuleb ainult parimat ja eriti kehtib see inimese kohta enda kõrval (armumise koha pealt sõna ei võta,kuna pole spetsialist sellel alal)!


skingirl - 06.11.2007 kell 10:07

offitcer mis tuim loom sina oled, et keegi su kuplit sõitma ei võta?


officer - 06.11.2007 kell 10:23

....selline wärk,et ma üritan normaalne olla ilma, et kuppel ärasõidaks, .... siiani on rahule jäädud,võid üle küsida!


skingirl - 06.11.2007 kell 11:11

aga päriselt, sa siis pole???
sa kasutad teda lihtsalt ära???
mehed on ikka sead!!!


officer - 06.11.2007 kell 12:38

...mehed on sead kaa,jahh....
Meil "temaga"on nii,et mina kasutan teda ära paariskuupäevadel ja tema mind paaritutel kuupäevadel,viimasel kuuvahetusel (okt-nov)kasutas ta mind ära 2 päeva järjest.... nuukz


kitja - 24.03.2008 kell 23:33

mõned aastad tagasi olin õnnelikus abielus, kuid tutvusin teisega... ilma pikemalt mõtlemata jätsin oma mehe maha ja läksin teise juurde... nüüd on sellest pea kaks aastat möödas ja olen tüdinud teisest... me vaidleme ja kakleme alatasa... ja nii vaimselt, kui füüsiliselt...
Vahetades töökohta leidsin, et mulle meeldib ja väga töökaaslane... väga atraktiivne ja ma usun, et tunne on vastastikune...
süda tahaks teda lähemalt tunda õppida, mõistus mitte...
Ei tahaks nagu korrata sama viga, mis aastaid tagasi, sest olen selle pärast ikka miljoneid, kui mitte miljardeid pisaraid valanud... kinkisin oma abielu, mis tähendas mulle palju niisama ära... või pigem viskasin ära... ja mitte üks kahetsus siin ei aidanud/aita...
Kas teen sama vea uuesti... Miks tunduvad mehed, kes on uued atraktiivsemana, kui need, kellega on natuke koos oldud?
Miks on suhte algus alati ilus ja aja möödudes kõik hääbub...


skingirl - 25.03.2008 kell 00:13

kitja miks sa lihtsalt ei proovi siis seda atraktiivset meest ära, ennem kui leibu kappi sättima hakkad, see mees tuleb pooleks keppida ennem kui saab talle üldse mingi hinnagu anda


Pipilota - 25.03.2008 kell 00:16

skin, aga mis sa selle pooleks kepitud mehega parast peale hakkad? pole tast kasu ei garaazis, koogis ega magamistoas.


confidence - 25.03.2008 kell 00:22

Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
kitja miks sa lihtsalt ei proovi siis seda atraktiivset meest ära, ennem kui leibu kappi sättima hakkad, see mees tuleb pooleks keppida ennem kui saab talle üldse mingi hinnagu anda


Teema teemaks, see mind ei huvita, sest sinust skin kellegi poolekskeppijat niehknii ei ole. Enne lõhud oma masina ära.
Tekkis huvi sinu allkirjas oleva youtube video vastu. Tahad mingit sõnumit sellega edastada?


skingirl - 25.03.2008 kell 00:27

kas ma mitte kujudites ei kõnelnud
poolekskeppimise all mõtlesin ma oma partneri üdini tundma õppimist voodis, sest seal räägitakse ka kõige suuremad saladused välja
aga confidence mida sina mõtled siis selle sõnumi all?


confidence - 25.03.2008 kell 00:34

Harimatu ja eluvõõras nagu ma olen. Kuram. Nonäe, ei oska ridade vahelt lugeda.
Saladustest. No kurat. Pangakaardi pin koodi ei ütleks ikka. Kestku kepp või jaanist jõuludeni.

Mina ei oska video kohta nagu midagi mõelda. Juhtub ikka.
Mulle näiteks Sabrina lood meeldivad. Ja Sam Fox. Viimast isegi kuulan rohkem.


skingirl - 25.03.2008 kell 00:41

wow confidence see on mulle üllatus
aga sabrina video sellepärast, et minu nooruses oli seksika naise ikoon just sabina ja sõnum on see, et õige naine peab kuum olema!


Pipilota - 25.03.2008 kell 00:49

eh, skin, mis sa arvad, et confu saab aru, mis kuum naine on? ta pole elus yhtegi naist saanudki, ja oma arvamuse on yles ehitanud tabloidide ja pornofilmide pohjal.


confidence - 25.03.2008 kell 01:06

Saamine või mittesaamine oleks nagu au küsimus. Selle põhjal vist teatakse suhtuda, hoiakuid võtta.


skingirl - 25.03.2008 kell 01:07

siis ta oskab võrrelda millised tissid ja millised reied on vinged


Pipilota - 25.03.2008 kell 01:07

ei ole, aga kogemuse puudumise pohjal voib kyll hoiakuid votta.


confidence - 25.03.2008 kell 01:21

Siin ka läheb offtopicuks.

Ameeriklastel on selle kohta ütelus "That's life". Kui ei ole, siis ei ole. Kui ei tule, siis ei tule. Et mingisugust soosingut võita, sellega oma rutiini rikkuma ja endale probleeme tekitama küll ei hakka. Igal inimesel omad hirmud ja ujedus.

offtopic ehk läbi


Pipilota - 25.03.2008 kell 01:38

ameeriklastel on ka muid toredaid ytlusi, aga ehk koikse eestiparasem on see, et iga mees on oma onne sepp vms.

offtopic ka minu poolt labi. sorry moded.


sales - 25.03.2008 kell 10:33

Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?


No, normaalse mehe puhul on ikka nii, et kui oled õhtul kõrvuni armunud, hommikul ärgates tahad teda veel keppida ja oma naine meelde ei tule, südametunnistus ei kripelda ning aju päästvat legendi ei hau, siis tuleb vana naine maha jätta...


hallhiir - 01.04.2008 kell 12:41

välistatud see variant muidugi pole, kuid siiski suhet rikkuma ma selle hetkelise kire pärast ma kindlasti ei hakkaks. kuid ,kui suhe on üldse loodud mingitel valedl põhjustel, näiteks lootuses kedagi unustada...siis on küll võimalik, et oma partnerit justjkui ei armastagi, aga seda eelmist tüüpi küll


Wet - 28.01.2012 kell 08:46

Tsitaat:
Algne postitaja: Rahel
Kas teiega on juhtunud nii, et olles püsisuhtes, armute kellessegi teise nii meeletult ära, et ei suuda enam süüa, juua ega magada?
Mida teeksite, kui nii juhtuks? Kas jätaks inimese, keda armastate, kõrvale ja hüppaks pea ees meeletustesse, motoga: "Elan ju vaid korra!" Või suruks tunde alla ja vaikiks nüüd ja igavesti?


Ei ole ise seda kogenud,aga tean,et see on võimalik. Mis ise teeks? "Tark ei torma"


ullike - 28.01.2012 kell 09:54

Skinni variant mulle meeldib