
Viimase kuu aja jooksul on minu tutvusringkonnas 4 paari lahku läinud või minemas. Kahel neist on väiksed lapsed, ka imikud... Tundub nagu minnakse
liiga kergekäeliselt lahku - ei üritatagi asja arutada või probleeme lahutada ja ei mõelda selle peale, kuidas see lastele mõjub... Mul ei ole kunagi
õiget isa olnud tänu sellele, et mu vanemad lahku läksid ja oma lapsele tahaks ma paremat - laps vajab nii isa kui ema.
Mind ajab see lausa nutma kui ma jälle kuulen, et ühe pisikese lapse ema-isa lahku lähevad, eriti veel lähituttavad...
Võibolla olen tõesti loll aga mina üritaks päästa, mis päästa annab, et hoida suhet oma lapse isaga - ei saa ju nii olla, et järsku lihtsalt ei
armasta seda inimest, kes sulle sellise ime kinkis nagu on laps... Või saab?
/me on lihtsalt viimastest uudistest tuttavate kohta masenduses...
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukiisu
...ei saa ju nii olla, et järsku lihtsalt ei armasta seda inimest, kes sulle sellise ime kinkis nagu on laps... Või saab?...
Ei mina usu, et keegi lihtsalt lambist lahku läheb, ju siis enam muidu kuidagi ei saa
Kahju muidugi, tundub, et mitte lahku ei minda kergekäeliselt, vaid kokku hoopis 
Palju mehed on sellised, kes näitlevad, see tähendab nad pole suhte algusest peale juba naisest tõsiselt huvitatud, naine on loll ei saa aru, mees
kasutab naist niikaua ära, kui tüdineb, selle aja sees sünnib laps, mis paneb mehe natukeseks mõtlema, aga ainult mingiks ajaks ja siis kui kõik juba
üle viskab, mõeldakse mõni hea põhjus lahkuminekuks ja nii ongi...
Probleemid ei teki päris lambist. Neil on reeglina oma eellugu.
Hoida on keerulisem kui otsida ja luua. See on rutiinsem. Ja kergem vastupanu on paljudele meelejärgi
Sest alati on ju keegi teine enam süüdi
ka.
Ja arvan minagi, et kkku minnakse kergekäeliselt.
Lahkuminek on halb, aga lahkuminekust veel halvem on, kui elatakse koos ainult laste pärast...vaat, siis alles lapsed kannatavad
Veel jubedam on , kui ema jätab lapsed (väiksem on sai alles 2 aastaseks!) ...mu töökaaslane tegi nii...tegelikult küll, isa ei andnud lapsi emale,
kuna naine leidis uue kallima, mitte mees (kusjuures mees on kena, hakkaja, kuid lihtne töömees ja nad olid väga kena paar) ....
naine on üldse igavene parseldis ja on teada ka (no maavärk ju!), et uus mees külastab regulaarselt oma endist armuksest ja eksnaist....
nii et alati pole sugugi mehed süüdi ja see naine on väga paljude silmis oma lugupidamise kaotanud....
Pigem vist jah minnakse kokku kergekäeliselt...
Kui juba alguses tõsised kahtlused on kokkusobivuses siis oleks parem mitte tõsisesse suhtesse laskuda, arvan ma.
Sellega tuli meelde üks lugu...tõestisündinud.
Läksid lahutuama vana abielupaar naine 80 ja mees 85. Ametnik vaatas neid suurisilmi ja küsis:`Miks siis nüüd, nii kõrges eas, mis mõtet sel enam
on?`
Ja vastasid vanakesed:`Me saime juba algusest peale aru, et kokku ei sobi. Siis tulid lapsed...ja laste ees oli häbi. Aga nüüd on kõik lapsed ka juba
surnud...`
see kuidas suhe teistele välja paistab ei pruugi üldse olla see kuidas omavahel läbisaamine on... teiste seltsis võibolla jah ninnu-nännu aga kodus asi nugade peal ja aastaid juba nii
Miks minnakse kergesti lahku?
Eks siin on vist mitmeid põhjusi:
1. liiga kiiresti/kergekäeliselt kokkuelama asumine,
2. kiirelt lapsed
3 jne.
Ise tean kindlalt, et lapse/laste pärast kooselama/ head nägu tegema ei hakka.
Kui selgub, et ikka ei sobi või leiti keegi teine, siis milleks see hingepiin ja -vaev.
Parem sõbralikult lahkuminna ja kokkuvõttes on ka lapsel/lastel parem.
lahkuminek või siis nagu lahutus?
njah. ma arvan sama mis enne siin ette loeti et tuleks aega varuma enne kui sa abiellud või nii. ja siis ikka hoolega jälgima et kes on mis ja mix ta
on nii.
Minugi meelest pole hull mitte lahku minemine, vaid vägisi koos olemine. Kasvõi "laste pärast". Lastele on kasvamiseks/arenemiseks vaja tervet, mitte ükskõikset või vihkamisest küllastunud õhkkonda. Nagu Murphy seaduski ütleb, parem õudne lõpp kui lõputu õudus.
ma ei ole nõus väitega, et kui lahku minnakse siis pole lapsel ema/isa..
kuhu ta siis kaob....lihtsalt ei elata koos....aga see ei tähenda, et teda pole!
Aga see minuarust õige pole, et ainult elatakse koos lapse pärast....see poleks kummagi suhtes õige....
kuid see kõigest minu arvamus...
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Lahkuminek on halb, aga lahkuminekust veel halvem on, kui elatakse koos ainult laste pärast...vaat, siis alles lapsed kannatavad![]()
kahtlane periood. mu tutvusringkonnast lugesin kokku 6 paari, kes just nüüd viimase aja jooksul on lahku läinud. väga kahtlane periood.
minu tutvusringkonnas pole keegi viimasel ajal lahku läinud....vist..
seega pole perioodil häda midagi...
nuu. ma siis süüdistan seda kanti kus ma elan - põlvat. Siin neid lahkuminekuid olnud päris palju (isegi üks osaline selles
)
selles et lahkuminnakse tuleb ikka ennast syydistada mitte kohta ega ilma ega kuuseisu....
kui yldse kedagi või midagi syydistada, siis ELU ennast.
ega ma ei süüdistagi kedagi-midagi, kuid siiski tundub mulle see kuidagi kahtlane, kui muidu aasta jooksul nägi vast paari lahkuminekut, kuid viimase kuu jooksul neid olnud 5-6 tk. Ma tean, et see on lihtsalt elu, kuid kahtlane ikka on.
aga äkki on see vandenõu
ma kyll ei tea kelle või mille vastu, aga ikkagi...
äkki tõesti. või miski halb kuuseis vms. astroloogiaga miskit seotud. Umbes, et suhetekriis. Alles jäävad, vaid tugevad. Paljus on selline eksperiment
iseenesest hea. Inimesed lähevad lahku ja saavad hakata seda kõige õigemat taas otsima. Samas paljudele lahkuminek liig ning sattuvad masendusse.
Aga õnneks ei ole see eksperiment, vaid juhuste kokkulangemine.

teema kohta oskan ma ainult niipalju öelda, et lahkuminekud on maailma köige kurvemad ja halvemad asjad maailmas.
bäng bäng.

enne kui lahku minna tuleb istuda maha ja läbi arutada, mis siis ikkagi suhte juures häirib ja üritada, selle vastu midagi ette võtta, ei saa ju nii
olla,et inimene kes sulle ennem nii kallis oli on nüüd su jaoks koletis
Omadest kogemustest tean, et vahel on parem, kui vanemad ei ela koos, kuna seda sõda ei jõua kannatada.
kõik olex ju veel talutav,kui minnaxe lahku üxteist alandamata ja solvamata............aga "olex"oli vist paha poizz
See on meie ajastu kaubamärk, kui nii võib öelda. Kiirelt kokku, kiirelt lahku. Elu võetakse nagu mängu, tehakse mis pähe tuleb ja seda mis ainult
endale hea tundub...trambitakse teistest üle ja ei arvestata teiste tundeid, ka mitte oma laste omasid enam mitte.
Inimestel pole aega, viitsimist ega tahtmist enam midagi väärtustada ja hoida...aetakse taga tühiseid väärtusi.
Moodne perekond koosneb mitte ainult emast ja isast ja lastest, vaid täpsemal vaatlused liigagi sageli mehe-naise lastest esimesest, teisest,
kolmandast ja …X abielust. Pluss siis need ühised järeltulijad.
Samas … Perekonnamudeli parim eeskuju on ikkagi kodu.
Kurdetakse, et püsivad suhted ei ole enam ammu püsivad. “Püsi” tähendab paljudel puhkudel aastat-paari või veidi enamat. Ammu enam mitte “kuni surm
meid lahutab”. Ime siis, kui vanemad ise ei ole ees just eeskujulikumaks eeskujuks. Põhjendused tulemaks-minemaks-tulemaks-minemaks on kõigil varnast
võtta, kõik on õiged ja õigustavad valikuid. Olemise plussid aga jäävad tähelepanuta. Kurb et tõotused ei tähenda midagi ja suhte/abielu ühel
ilusaimal põhimõttel pole püsi ega pidamist. Ja ega üldine trend ja abielude/suhete paljusus pole vist ka parim näitaja tulevikuks.
lahutus on minujaoks nagu surm... armastuse surm, millele pikk lein järgneb...
millegipärast on tänapäeva inimestel armastusega nukrad lood.... seda ei tunta ära... seda ei mõisteta... vahel kardetakse seda kui tuld...
aga kui on armastus saab kõik jälle klaariks... kui on armastus, selline, mida mõlemad osapooled tunnistavad, ei pelga ja ei tee seda nagu kõigi
ühiskonnas levinud kliseede peegelpilt, siis EI minda lahku....
ja ma olen selles surmkindel
ehk siis ühesõnaga on kooselamiseks ja laste kasvatamiseks vaja armastust, just sellisel ehedal kujul nagu ta on 

hmm..armastus võib ära surra ka ilma lahku minemiseta. Kas siis on kergem armastust leinata KOOS inimesega, kelle vastu tunded on otsa saanud
Ja armastus võib tekkida inimeste vahel, kes koos ei ela ja kunagi koos elada ei kavatse. Polegi kõik nii must-valge..
hiljem lisatud:
lahku minnakse armastuse kadumise-kustumise pärast, kuid lahkuminek iseenesest armastust ei tapa
Sellepärast tulebki asja ennem kaua ja korralikult kaaluda, kellega paari heita.
Oma valikud, omad vitsad.
lahkuminejad ei mäleta, et oli ka kauneid ja ilusaid aegu, unustatakse kõik. tehakse ainult üksteisele haiget ja ei märgata , et haiget saavad ka lapsed. reaalsus kaob. tean seda ise, aga saime õigel aja pidama ja tagantjärele ei teagi millest kõik algas.asjad said räägitud, hea tunne on küll, et kohe minema mõlemad ei põrutanud. aga see on õige jutt küll, et ei teagi miks,aga ka meie tutvusringkonnas on paljud abielud lõhki läinud.võib-olla tõesti mingi astroloogiline värk.