Board logo

Ja jäidki vahele ....
Lola69 - 12.01.2004 kell 20:19

Kas vahele jäädes või valelt tabatuna üritad edasi varjamise ja valega või tõstad käed ja tunnistad tõtt, ka kui see on tolleks hetkeks juba purustava jõuga?


Syncmaster15 - 12.01.2004 kell 20:23

häbi tunnistada aga sageli valetan


netty - 12.01.2004 kell 20:27

kui kohe vahele jäänud ja teolt tabatud,siis vict nagu plegi muud võimalust,kui yles tunnistada...


maritv - 12.01.2004 kell 20:28

mina olen väga vilets valetaja, seetõttu enamasti ei üritagi


netty - 12.01.2004 kell 20:31

mul ka nagu ei tule see vale värk hästi välja ja kui isegi ei usu,mida siis veel teised tegema peaxid


Kayleigh´n I - 12.01.2004 kell 20:47

Ma ei jääks kunagi vahele, kui ma ei tahaks.
Seega ma tavaliselt ütlen ise, kuidas lood on. Kui mitte kohe, siis mingi aja pärast ikka.
Aga ma lihtsalt ei viitsi vahel valetada. Aastaid oli minu elu ainult üks vale teise otsa. Ma ise kah juba seda kõike uskuma hakkasin, mida ma teistele kokku valetasin. Nüüd ei näe selles enam mõtet.

Mul pole kunagi mitte midagi kaotada. Seega ma ei valeta ja vahele ei jää..


ipsu - 13.01.2004 kell 10:00

Ei viitsi valetada ja vist ei oskagi õieti. Kui valetaks jääks kohe vahele ja on mul seda vaja?!


madu - 13.01.2004 kell 10:12

Kui väga vaja valetada, siis valetan nii, et vahele ei jää (õnneks juhtub seda üliharva).
Aga kui juba vahele jäänud, mis siis enam varjata, siis juba targem kõik ausalt üles tunnistada


püsimatu - 13.01.2004 kell 10:15

Parim kaitse on rünnak...kui oled sõjakunstis tugev...
Kõige absurdsem lugu maailmas...kunagi ammu, mu eks jäi mulle ühe tibiga vahele, nii otseselt kui võimalik, tõmbasin ta nimelt sadulast maha...tibin pani kohe minema nagu tuul, ma jõudnud ta nägugi näha ,aga eks raius mulle vastu, et siin pole kedagist olnudki, et mul on luulud...senikaua kuni ma seda uskuma jäin...

/püsimatu endine ajuloputuse ohver/


Musike - 13.01.2004 kell 11:19

Mul ei tule valetamine isegi telefoni teel eriti välja

Üldeselt ei kipu valetama...nagunii enamasti tuleb kõik välja-siis sada korda piinlikum.
Ja veel kui otse vahele jääd siis pole kohe kindlasti mõtet enam midagi välja mõelda...
Jama ühesõnaga...


Pioneer - 13.01.2004 kell 11:35

Huvitav... ja mina olen palju proovinud ja kuidas ma ka ei püüa, ma jään peaaegu alati vahele. Mu seiklused tulevad välja kõige uskumatumaid radasid pidi. Nii et kui ma midagi teen, siis arvestusega, et vahelejäämine on 95% ja tegudele seletuse andmiseks peab olema mingi väga usutav versioon....


piloot - 13.01.2004 kell 11:49

Tahaks nii-nii vahele jääda! See vist üsna kift kogemus?


Renx - 13.01.2004 kell 13:19

usu mind see pole kift kogemus...aga jahh kui tõde teada on siis tunnistan seda.....


Lola69 - 13.01.2004 kell 13:57

Vaevalt et vahelejäämine kihvti kogemust endast kujutab.

Nii mõeldes tundub küll, et kui juba tõde teada, milleks siis veel tagasiajada. Aga kuuldavasti juhtub seda ikka ja jälle inimestega, et püütakse maalida "puhtamat" pilti ka siis kui tegelikult on plekid juba lõuendil.

Mina ei viitsi vassida niipalju et hakkaks vahelejäänd valest edasi valet keerutama. Lõpeks võivad nii tekkida sellised puntrad mida vanakuradi enda vanaema kah arutada ei oska. Ja ega kui ka jääks vahele, siis ... kohe vast ei oskaksi luuletada ilusat ja usutavat juttu. Sellegi seedimine vajab aega.


pisimimm - 13.01.2004 kell 14:15

Eks siis tõmban saba jalge vahele ja tunnistan üles... Üritan mitte valetada, kuid hädavalesid olen harva siiski kasutanud (eriti ema puhul )


kontorihiir - 13.01.2004 kell 14:17

Ei ole mina ka kuskile vahele jäänud....
ja nüüd pole enam kellgile jäädagi.....


piloot - 13.01.2004 kell 14:21

*********************************

No seda annaks ju organiseerida...


Vahetult eelnevat postitust mitte tsiteerida! Foorumi meeskond


MonaLisa - 13.01.2004 kell 14:41

..hmm.. mõni TÕDE on purustava jõuga, selline, mida nõrganärvilised lihtsalt kuulda-teada ei tohi (ametist tingitud saladuste hoidmine arstide, juristide jne puhul) .. nende varjamine võib olla tüütult kurnav.. Otseselt valetamist ei harrasta, pole mõttet enda elu nendega keeruliseks ajada.. Parem vaikin kui valetan

hiljem lisatud: kuid see ei sega mind faktidega mängimast stiilis- "Kapten oli TÄNA kaine"


kontorihiir - 13.01.2004 kell 15:00

nii et piloot, orgunnime nii, et sina jääd mulle ja mina sulle vahele


Virgin - 14.01.2004 kell 10:41

Tõstan käed & annan alla... piinlikust tunnen ja palun vabandust... ning ootan mis edasi saab... kas andestataxe või mitte...
õnnex on selliseid olukordi elus väga harva ette tulnud (praegu ainult üx kord meeles ja see häbi ehk ei lase uutel sarnastel olukordadel tekkida), kuna ma nii vilets valetaja, et mind enne juba läbi nähaxe kui midagi öelda jõuan


Rahel - 14.01.2004 kell 17:28

Tunnen, et tahaks maa alla vajuda. Tunnistan, et olen süüdi...Ja loodan kergemale karistusele


Beith - 14.01.2004 kell 21:35

Kui juba vahele jään, siis enam valetama küll ei hakkaks. See teeks asja veel hullemaks, ning ma tunneks ennast erilise kaltsuna. Loomulikult on enesetunne juba tänu petmisele s..t. Kui julged teha, siis julge ka tunnistada.


li-li - 15.01.2004 kell 03:14

oma närvide pärast ma üritan valedest vähe sõltuda ja kui juba haledalt vahele jäänud,no mida siin enam keerutada


vantark - 15.01.2004 kell 22:39

mõtlen midagi veel paremat välja, oma vigu ja valesid ma ei tunnista eales


euqen - 16.01.2004 kell 01:51

Üritab ikka võimalikult kaua vastu punnida
Aga kui tõesti muud ei aita siis peab üles tunnisatma ja kohvrid pakkima


Ziret - 16.01.2004 kell 07:05

Kui pisivale on,sis püüan ikka ennast välja vabandada...a kui juba suurem probleem,sis pole mõtet-vale tuleb varem või hiljem välja. Ja sis on juba raskem


lihtsaltnööp - 16.01.2004 kell 09:22

hea oleks, mitte vahele jääda, aga kui jääd siis juba puhtsüdamlikult tött tunnistada ja vabandust paluda või kuidagi heaks teha ja siis asjad koos läbi arutada.


Kavaldaja - 16.01.2004 kell 09:34

kui jään vahele, siis tavaliselt panen udujuttu edasi ..... aga vahele jäämine on ikka väga minimaalne, sest mull e ei meeldi tegeleda asjadega, mis eeldavad, et valetan, petan ...


tiina - 26.01.2004 kell 13:28

Ma ei oska valetada. Olen proovinud küll, aga jään hästi ruttu vahele.
Ei meeldi valetamine ja ei pea seda ka vajalikuks. Julged teha, julge ka vastutada ja selle järgi ma üritan siis ka elada nii hästi/halvasti kui oskan.


Lady - 26.01.2004 kell 14:38

Vahetevahel lihtsalt on vaja valetada. Ntx kellegiteise säästmiseks. Kui juba vale peale minna, tuleks see üles ehitada nö lõplikuna - et ei tekiks valede jada. Ja vale kõik niidiotsad peaksid olema maandatud.
Valetan harva. Tõde on valus mõnikord, aga midagi pole ju kaotada pikas perspektiivis. Seetõttu räägin tõtt.
Aga blufin küll sageli. See on midagi muud :-)


kati - 26.01.2004 kell 23:35

Kui ikka vahele jäädud siis ei saa ju eitada seda ,juhul muidugi kui vastaspool miski pooletoobine ja arulage pole.


ponx - 11.08.2004 kell 07:24

a mis on luiskamisel ja valetamisel vahe

eile 10.08.2004 sõitsin mina trolliga rahulikult kristiine poole nr4-ga (baltasse viib see), järsku märkan järgmises peatuses Falcki bussi. Jajah see sama millega piletita sõitjaid kinni nabitakse.
Kuna mul oli vaja nr3 sarvilisega kaubamaja ette saada siis astusin ausa näoga maha ja koos minuga rabistas ka üks ema, kes haaras oma 7 asja ja 2 last.
Lapsed (vanus 4-6 võis olla) ei mõisnud kuidagi miks nad trollist väljuma pidid.
Peatuses üks üritas küll emmelt "pinnida" miks ikkagi edasi ei sõitnud ja kas me rongist äkki maha jää.
Vastuseks sai "ei jää, lähme järgmisega"
Mehe mõõtu väikemees jäigi vastuseta.

Küsimus selline, et kui palju te oma lastele UDU ajate ja kas see on teie arvates õigustatud?


fantasmagooria - 11.08.2004 kell 09:35

Wahest teed midagi mille juures tunned, et pole vist päris õige tegu. St. et mõtled, et minu lapsed sedasi külle ei käituks (vist). Siis ajan udu jah.


traxic - 11.08.2004 kell 10:09

no mina kasutan teglikult tavaliselt seda varianti, mis tundub kasulikum olevat.. st kui vaja siis valetan nii et silm ka ei pilgu.. kui leian et parem on ausalt asjad sirgeks rääkida, siis valin selle tee.. oleneb muidugi mis jamaga tegemist.. ainus kellele ma valetada ei saa ega ka taha.. on mu oma naine.. sest tema saab aru kui ma pada ajan..


zitazitikaz - 11.08.2004 kell 11:05

Ei valeta...
Kui midagi valesti teen, siis julgen seda ka tunnistada...
Pealegi kuidas ma teistelt inimestelt ausust ootan, kui ise valetan...


Beith - 11.08.2004 kell 17:43

Ma olen kahjuks või õnneks nii aus inimene, et ka siis räägin tõtt, kui tegelikult oleks kasulikum ehk valetada.
Vähemalt üritan alati tõtt rääkida.
Kunagi nooremana olin väga hea valetaja, täitsa harjutasin ning lihvisin seda oskust. Kuid nüüd enam sellega ei tegele. Oma ligimestega ei kasuta seda taktikat kohe kindlasti mitte. Siiani on see ennast õigustanud.


Adaro - 11.08.2004 kell 19:42

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas vahele jäädes või valelt tabatuna üritad edasi varjamise ja valega või tõstad käed ja tunnistad tõtt, ka kui see on tolleks hetkeks juba purustava jõuga?


Alguses üritan valega, aga olen juba sellel hetkel valmis paljastatud saama. Inimesed kipuvad kohe aru saama, kui valetan, vastik...pahapahapaha... Tahaks ka ilusasti sujuvalt osata, nagu mõned teised.


ponx - 12.08.2004 kell 10:28

tegelt olen ma suht osav valekott ja vingerdis .. enamasti aga õilsal eesmärgil.


alar - 12.08.2004 kell 10:41

kuna enamus inimesi lihtsalt tõtt ei talu siis ei jäägi muud üle kui neile mitte midagi mitte millestki rääkida.


sungirl23 - 12.08.2004 kell 11:01

minu arust on hädavaled täitsa lubatud aga kui vahele jään siis vist ikka tunnistan üles.


Hera - 27.08.2004 kell 02:25

No nii loll ma nüüd küll ei ole, et mõttetut valet järjekindlalt edasi jauraksin. Kui vale on ikka välja tulnud, siis seda ka tunnistan ning selgitan, miks valetasin. Rumalalt ilmset valet tagasi ajada oleks küll täielik mõttetus - ebameeldiv nii endale kui ka teisele. Üldiselt proovin võimalikult väikese luiskamisega läbi saada, see välistab paljude probleemide tekkimise juba eos.


marliin - 27.08.2004 kell 09:10

Ei oska eriti hästi valetada. Nii kui üritan, nii vahele jään, seepärast eriti ei proovigi.


Marla - 27.08.2004 kell 09:35

tunnistan tõtt.
pole minumeelest mõtet lolli mängida.
aga yldjuhul proowin waletamata hakkama saada.


Kapsauss - 27.08.2004 kell 09:42

Ma tavaliselt tunnistan ikka tõe ylesse


carina - 27.08.2004 kell 10:12

proovin mitte valetada , sest mul lühike mälu......unustan , mida bluffinud olen


muhhin - 27.08.2004 kell 10:20

Mida siin enam edasi valetada - eneselgi koorem kukilt langenud ju. Ja auku pole kah enam mõtet sügavamaks kaevata, kui ise juba sees oled


lendajapoiss - 27.08.2004 kell 16:51

ma olen niii laisk,et ei viitsi valetada! Kui seda oleks vaja teha,siis palkaksin asjatundja...näiteks mõne advokaadi!


Bithe - 27.08.2004 kell 18:25

Enamasti ütlen asju otse välja.
Kui tekib olukord mis suisa nõuab valet siis valetan-arvatavalt nii et vahele jäämise võimalus on olematu.
Pole küll olnud sellist olukorda nii et 100% ei suuda väita...mina vahele ei jää.
Kuid enamasti on mu valed pooliku tõega läbi põimitud ja ex igaüks ise otsustab mis vale mis tõde.


kuriKass - 12.08.2005 kell 22:11

bloody 'ell, vahele jäin!
Run Forrest, run!

Küll inimestel on meeldivalt lühike mälu


liisbeth - 13.08.2005 kell 09:25

esimene reaktsioon on ikka valetada ja end kuidagi välja keerutada. teise reaktsioonina läheb käiku "parim kaitse on rünnak".... aga see kõik on vist nii inimlik. üritan küll asja mõistusega võtta, et kui valetad ja vahele jääd on kõige inimlikum aus olla, aga alati ei tule see välja. kergem on vist üldse mitte valetada ja kogu aeg jõhkralt aus olla.


miranda - 13.08.2005 kell 10:18

püüan mitte valetada...seega pole ka ohtu vahele jääda....aga tegelt....kui vaja oleks, arvan, et suudaksin valetada nii, et ei jää vahele


pessimist - 14.08.2005 kell 03:03

No minu kaaslane kui vahele mulle jääb,ükskõik millega siis ta ajab ikka tagasi,ei tunnista end iialgi süüdi ka siis mitte kui ma taban ta otse teolt.Krt.see alles ajab vihale.


Mormelar - 19.08.2005 kell 13:40

Kui ma vahel valetan, on see niivõrd läbimõeldud, et ma ei jää vahele. Nii et, mul pole aimugi, mis ma siis teeks.


Lii001 - 19.08.2005 kell 14:00

Kaks kätt üles ja tunnistan, kuigi on nii, et me ei valeta eriti yldse