
Kas ka Sina tunned vahel, et kannad mitut kihti maske, varjamaks Su tõelist mina?
Kas teed head nägu, kuigi sisimas oled pettunud või nukker? Kas räägid teistega asjadest, mis sind tegelikult üldse ei huvita - kui tunned, et tahaks
tegelikult hoopis midagi muud teha?
Kui tihti kannad maski?
Kas Sul on olemas selline inimene, kellega suheldes saad olla see, kes oled, ilma, et peaksid kartma väljanaermist või sinus pettumist?
kannan jah maski. oma pool-armsal, pool-ülbel näol. väga vähesed on mind tõeliselt kurvana või filosoofilises meeleolus näinud...
kannan maski siis kui on mõni situatsioon, mille puhul ma kardan, et ei saa hakkama, näiteks mõni esinemine, eksam jne
Vahel teen vajadusel ka head nägu, lihtsalt pole mõtet teiste tuju ära rikkuda sellega, et minul paha on, teistel hakkab ka ju siis halvem, see sõltub
muidugi olukorrast. Vahel juhtub ka seda, et tahaks hoopis midagi muud teha, aga viisakusest tuleb jutt ära kuulata ja midagi ka vastu öelda.
Kas mäng on ka mask?
Sellisel juhul kannan...mulle meeldivad kostüümidraamad...Olla vahest see, kes ma tegelikult üldse ei ole, mitte iseenda upitamise ja paremaks
näitamise pärast vaid lihtsalt vahelduse mõttes, et kuidas teistsuguse rolliga hakkama saan...
Mina kannan kogu aeg maski. Sõltuvalt olukorrast võib mask vahel muutuda, aga maski alla on väga vähesed inimesed näinud.
Ma üldiselt nö. maske ei kanna ,kui siis halva mängu juures head nägu teen.
Ja ma arvan,et on päris palju inimesi,kelle ees olen avatud ja mina ise.
ps.lugeda joonealust teksti.
ikka kannan
/me pole realis see, kes on netis
aa vahest on tore maski kanda ka
pyyan seda kyll mitte teha, aga mis teha kui elu juba selline karneval 
maski ei kanna aga nägusid teen
vahel ka halva mängu juures vägagi head nägu oskan teha ja vastupidi
proowin wäga mitte maski kanda, nägusid teha.
ei näe asjal erilist mötet.

pidin just eile kirjutama kirjandi sellel teemal.
arvasin, et mina olen inimene, kes maske ei kanna aga selgus, et ise olen ka üks nendest.
olen natuke pettunud.
täpselt sama jutt, mis Marygoldilgi
Iga inimene kannab maske. See kes väidab, et ei tee seda...olen kindel, et see inimene valetab.
Maskide kandmine on paratamatus...iseasi paljus eda keegi teeb ja mis eesmärgil.
Mulle näiteks ei meeldi ametiasutustes käia ja ei meeldi sealsete ametnikega asju ajada. Ma ei saa seda neile ju näkku öelda. Loomulikult ajan oma
asjad korda ja üritan inimesele vastu naeratada, kui ta mulle naeratab.
Vahel varjan oma tundeid. Mitte selle pärast, et valetada või head nägu teha. Lihtsalt kõik ei pea teadma, mida mõtlen ja tunnen. Ma ei pea olema
kõigile nagu avatud raamat.
Loomulikult on olemas inimesed keda usaldan ja kelle ees maski ei kanna
Praegusel juhul on neid kaks kelle ees mask täiesti maas. Üks on mu kallis
kaasa ja teine inimene on see kellega aktiivselt suhtlen, kirjavahetust pean ja kellest väga hoolin kui kõige paremast sõbrast
Arvan, et see inimene
sai ise aru kellest jutt.
Vahel kannan ka laste ees maski. Lapsed ei pea kõike täiskasvanute läbielamisi läbi tegema. Mul poeg on väga terava silmaga ja alati märkab, kui
midagi lahti on. Olen üritanud tema ees teha nägu, et kõik on korras...kuigi vahel pole see nii. Ta muretseb liialt mu pärast. Tal oleks nagu kohustus
minu eest hoolitseda. Loomulikult ei tee ta seda sunduslikult, aga see vist tal alateadlikult, võib olla ka sellest, et olen alati olnud tema kõrval
ja ta on ilma oma bioloogilise isata kasvanud ja temast võõrdunud. Nüüd on armastus, mis muidu laps jagab ema-isa vahel ära, kandunud üle ainult
minule, tema emale. Aga hoolitsen selle eest, et see armastus liiga suureks ei paisuks ja ta ikka oma elu elaks ja iseseisev oleks. Olen ka selle enam
vähem saavutanud õnneks. Ja vahel pean maski selle pärast kandma ka laste ees.
tõelist "mind" teavad ehk umbes 6+5 inimest või nii...
Eks ikka. Alati ei saa lasta end lõdvaks ja nutta. Samas, kui on meeletu soov naerda, siis seda ma varjata ei suuda. Teatud olukorras võib halva asja juures head nägu teha, ent oma sugulaste,sõprade ringis eelistan, kui öeldakse, mis hingel on.
Mina olengi mina ise. Kõik, mis mõtlen või tunnen, paistab kohe välja.
ma vist enamjaolt kannangi maski. Vaid v2hesed tunnevad ja teavad t6elist mind 
Püüan mitte kanda, kui tööl tuleb ikka ette, et peab viisakas olema ka pahura kliendiga....ei saa oma emotsiooni lihtsalt iga kord välja näidata....ükskord näitasin ja sellest tuli jama, aga see oli ammu ammu....
Tjah, ega suurt ei vaevu küll. Olen kes olen ja selline nagu olen. Ega ma ikka nutusena naerda suurt oska. Nagunii paistab välja, st ojad libiseks ka
parima tahtmise juures maski alt välja. Iga emotsioon on juba kord näkku kirjutatud.
Ei peida end ei koduste ega koduväliste tegelaste eest.
Kui vahel harva vaja ongi, siis on see pigem see töine kliendi-teenindaja situatsioon, kus klient osutub ebameeldivaks. Aga elementaarset viisakust ma
üldiselt maskiks küll ei pea.
ei saa minagi maskita,
olenevalt olukorrast, ega taha küll, et teised peavad kannatama, kui mul tuju mitte teps pole, siis paratamatult olen hoopis teine, kui olla
tahaks.
eks asi ole ka usalduses, kui see puudub, tõmbad jälle maski ette.
kest ümber ja haiget ei saa.
aga muidugi ei käi see kõikide kohta.
selline siis minu suhe selle maskiga.
oleme niivõrd harjunud varjama end teiste eest, et lõpuks moondame end iseenda ees.
/La Rochefoucauld/
ehk ma ainult arvan teadvat, kes ma päriselt olen ja see, et käitun inimestega erinevalt ei ole mitte maski kandmine vaid kohanemine?
Eks iga inimene kannab maski. Tuleb ka endal ette. Kuigi mul on ikka näha väga hästi, kui mulle miski ei meeldi. Mõned inimesed näevad seda juba paremini, kui ainult vaadata oskavad.
Mul on õnneks parim sõbranna, kes on tõesti parim maailmas ja seda juba 14 aastat järjest
Temaga koos olles ei pea ma mõtlema, mida ütlen..
Vahel pole isegi sõnu vaja, me lihtsalt mõistame üksteist liialt hästi ja see on oluline.
Kuid maski kanna ma pea igapäev. Vahel harva tuleb ette olukordi, kui ma tõesti naeran südamega asjale kaasa ja siis ka väliselt. Ning veel vähem on
neid kordi mu elus, kui mu hinges on pisarad ning silmis samuti..
Mu armastatud ütleb mulle tihti, et olgu ma hea ja võtku see mask, mis mu näol on ära.. Et vähemalt temaga kahekesi olles...
Mai saa, ei julge, ei taha, ei oska.. Vajan MASKE enda ellu....
Kanann kyll maski ainult yx sõbranna on selline,keda usaldax pimesi...
Ainult üks inimene kellega saan olla täitsa mina ise(peale mu perekonna). Ma ei oska olla mina ise...ma ei saa näidata kes ma olen, äkki kasutataxe seda minu vastu ja seda ma ei taha
we are who we pretend to be, so we must be careful about who we pretend to be.
- kurt vonnegut, "mother night"
vabandust võõrkeelse tsitaadi pärast, aga ma pole seda eestikeelses versioonis kuulnud ja ise ei viitsinud tõlget leiutama hakata. peace.
no näiteks mitu mu sõpra ütleb, et ma olengi kogum igatlaadi maske vms.. et minus on alati midagi avastada. Aga jäägu see siiski igaühe enda
otsustada....
Vahest harva tuleb ette.Üldiselt ma ikka halva mängu juures head nägu teha ei suuda.Aga,kui vaja,siis vaja!
Aga lõpmatuseni ikka maski ei kanna,ta kulub ju ükskord ära ka,hakkab läbi paistma.
enamasti kannan kolouni maski
sel juhul pigem teeneline rahvakunstnik 
Üldiselt ma ikka oma nägu, kuigi mõnikord esmaspäeva hommikuti
ajaks küll justkui võõrast lõustast karvu
Kui ausalt, siis mõnikord tahaks nooruslikule hingele vastavat maski ja parukat küll
- eriti kui mõni noor näitsik vere keema kütab


eks ikka...tavaliselt pole kombeks oma nutvat hinge välja näidata...ja pidi hästi välja tulema
Kannan küll maske: on töö mask, vanemate mask, vanavanemate mask, sõprade mask, võõraste inimeste mask jne.
Täiesti maskitu ei ole ka kõike kallima inimese ees - sest siis olen kallima maskiga
Minul on selline inimene olemas, kelle juures saan olla täielikult mina ise.Üldiselt aga näitan kohe kõigile milline ma olen, kuna ma ei taha endale selliseid sõpru, kes ei tea milline ma olen.Ma pean inimesele sellisena meeldima nagu olen, kuna valet minu jaoks ei eksisteeri.
Teadlikult kannan maski harva. Aga EGO kaitsena tulevad erinevatele olukordadele kohased maskid iseenesest ette.
jah kannan küll maski, kuid mitte oma meeleolude varjamiseks (ma olen alati selline nagu ma olen)...vaid oma mõtete ja otsuste varjamiseks.
...Mina kannan väga tihti maske. Vahel püüan ennast ka ise enda eest peita - tean, et see ei ole õige aga ....
...Mul ei ole inimest, kellega ma saaksin olla täiesti ilma maskideta...
...Naerata! Olgugi, et meelsamini nutaks. Naerata, sest vahest on kergem nii... naeratusse võib paljugi peita... vahel ehk ennastki...
Ikka kannan maski. Kunagi tegin seda rohkem. Nüüd aga üritan ennast parandada ning olla minaise. Kuid võõrastega varjan ennast ikkagi mingi maski
taha, arvatavasti on see kaitsereaktsioon.
Ainult kõige lähedasemate inimestega saan olla täiesti mina ise, ehkki ka mitte alati. Näiteks ei taha enda halva tujuga ka teiste olemist rikkuda.
Seepärast üritan om pahameelt varjata.
Harva kannan maski. Vajadus see siiski vahel näo ette tõmmata masendab mind. Kurvastab. Vihkan teesklemist. Vihkan, et pean varjama mida tunnen. Ja
seda inimese eest, kes on nii kallis...
Sõprade ees olen aus. Peaaegu alati.
Kas mu pragunenud nägu hoiab kinni mu hulluse? Või mureneb ta ikkagi eest, paljastades märtsipäikesesse ühes muu kõduga pleekima ka minu isikliku nõdrameelsuse? Seal teda päike, vihm ja tuul lahustavad ja lahjendavad, peaaegu läbipaistvaks, peaaegu nähtamatuks ligundavad. Seal ta kaob, lendu läheb nagu kõik raamimatult kaunis. Lendu nagu rõõm. Sest ega ta jää. Lenduv, plahvatav ollus nagu ta on. Tal ei ole püsi, on vaid peatuspaik. Maandumis-, lendutõusmis rada. Aga ega ma tea, mille ta jätab. Ei tea, mis ta viib...
maske kannan ainult maskeraadil ja stiilikatel kui vaja. Mis mõtet on ennast maskeerida. Tõeline olemus tuleb nii ehk teisiti välja
Tsitaat:
Algne postitaja: kahepaikne
enamasti kannan kolouni maski![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Helendus
Kas ka Sina tunned vahel, et kannad mitut kihti maske, varjamaks Su tõelist mina?
Kas teed head nägu, kuigi sisimas oled pettunud või nukker? Kas räägid teistega asjadest, mis sind tegelikult üldse ei huvita - kui tunned, et tahaks tegelikult hoopis midagi muud teha?
Kui tihti kannad maski?
Kas Sul on olemas selline inimene, kellega suheldes saad olla see, kes oled, ilma, et peaksid kartma väljanaermist või sinus pettumist?
Oma arust ise ka ei kanna, samas vbl tõesti oma tujusid vahel varjan, kuigi ma pole eriti tujukas inimene ning olen see, kes ma tegelikult olen- omal
lihtsam, sest ükskord tuleb see välja nagunii, kes sa tegelikult oled. Olen näinud vendi, kes üritavad mängida kedagi, kes nad teegelikult ei ole ja
lõpptulemus on sellisel juhul üsna halenaljakas 
Kahjuks on mu töö selline,kus peab olema kogu aeg mask ees,selline sõbralik,abivalmis,naeratav klienditeenindaja.Lõpuks koguneb sinna maski taha igasugu negatiivset jama,mis siis välja tungima hakkab,kui kliente lähedal pole. Kõige parem lahendus oleks see negatiivsete asjade vabrik enda sees kinni panna kuidagi-sellega proovin tegelda. Minu suur lemmikfilm on Jim Carrey "Mask"See seletab hästi,kui raskeid maske inimesed kannavad ja on muidugi lihtsalt viimase peal film!
Marchrabbit, kas sa tegelikult ei ole siis abivalmis ja sõbralik? Pead maski ette panema?
Minu arvates kirjeldavad paljud lihtsalt viisakas olemist. Kui ma paha tujuga teistele näkku ei karga, siis see ei tähenda, et ma kannan maski.
Enamasti ei ole mul paha tuju, aga kui on, siis hästikasvatatud inimesena võtan end kokku ja käitun viisakalt. See ei ole mask.
Ma ei teagi, millal või kas ma maske kannan. Mul on eluaeg see häda olnud, et olen liiga otsekohene ja laisk - ei viitsi maski ette panna. Olen paljud
endast eemale peletanud sellega, aga kes on jäänud, need lepivad minuga sellisena nagu ma olen. Neid ei olegi väga palju.
Töö on lihtsalt selline,et ei saa oma tegelikke emotsioone välja näidata.Kui ikka inimene absoluutselt peale ei lähe,aga ta on klient ja ma pean teda viisakalt teenindama,siis tuleb mask ette panna.Teinekord on jälle kümme asja pooleli ja ajapuudus tahab ära tappa. Loodad,et ehk jõuan kuidagi valmis,aga siis tuleb mingi klient,kes naudib seda,et temaga tegeletakse. Eraelus olen napsu ja naljamees,kuigi kahjuks liiga terava keelega vahest,aga püüan paremaks saada.
Kannan jah maski.Suurema osa ajast kusjuures...Minu maski nimi on :täitsa pohhui! Kuigi tegelt ei ole see üldse nii...
Hm... olen proovinud mõlemat.... olen olnud kramplikult kinni oma maskis.... olen mingi aeg üritanud igalpool olla mina ise... kumb oli parem... vata
ei tea.... teinekord kippus mask muutuma liiga küüniliseks... ja sageli tegi oma arvamuse otsekohene väljaütlemine teistele haiget... nohjah... mis
siis nüüd parem oli... ei tea... tõenäoliselt on kõikseparem kui kõike on parasjagu....
jah, on olemas inimene kellele ei pea nägusid tegema... (ei taha kaa) õigemini... kes ei oota minult mingisse kasti kuuluvat käitumist ja seega saan
olla mina ise....
Ma ei kanna tavaliselt maski. Ja minu sõbrad samuti. Ma ei loe maski kandmiseks seda, kui ma olen viisakas, reserveeritud, tõrjuv või sõnaaher. See on minu tegelik mina ja ei vaja varjamist. Kui nali või jutustaja pole naljakas, siis naerma ei aja ka viisakusest. Maskikandmiseks võib nimetada tegelikult mida tahes, nii et sõna sõnalt ärge võtke.
Loen ja meenutan teemat 'Kas see oled sina?' - seal kõik väitsid, et on ikka iseendaks jäänud...
ma ei saa enam millestki
aru
Mis tähendab 'maski kandma'? Teesklemist või teatud olukorras vastavalt käitumist või lihtsalt viisakust
Kinninine inimene ei tähenda ka ju kohe maski või mis. Ei mul pole mingeid maske - olen nagu olen - rõõmus, kurb, tujukas, kelm, viisakas, ebaviisakas
- inimlik ju...
kannan küll maske ja ei varjagi seda. olen ikka öelnud inimestele, et väga vähesed tunnevad mind päriselt (kuigi mitte 100%). kas kedagi (ka
iseennast) on võimalik päriselt tunda
me kõik kanname maske...! selles olen ma küll kindel. tahad või mitte aga see on paratamatus.
Koduseinte vahel ei kanna kunagi maski, küll aga teen seda väljaspool. Niipea kui sulgen koduukse, tõmban ette ka mittemidagiütleva kinnisuse maski. Kuna koht on väike ja inimesed sündmuste vähesuse tõttu klatšinälgas, siis on sellise maski kandmine lausa hädavajalik - mida vähem konkreetset infi, seda parem. Lugematuid kordi on juhtunud, et mulle räägitakse väga "arukat" juttu ning ma lihtsalt olen sunnitud pähe tegema hea näo, sest pole ju mõtet inimest lihtsalt lambist solvata. Oma naabrinaisega see mul kahjuks enam ei õnnestu - liiga palju olen pidanud tema elulugu ja viletsust-häda kuulama. Teda nüüd lihtsalt väldin. Aga maske jagub ka ülejäänud olukordade jaoks. Vahel on selline tunne, et olen lausa kameeleoniks muutunud.
Arvan, et see vastus sobib siia teemasse.
Elu on etendus, rollide jada,
kõikidel maskid on peas.
Maske on palju, kõikideks hetkedeks,
elutoa seinal nad reas.
Sealt Sa neid võtad ja riputad ette,
tõelise näo peidad ära,
külmalt ja kõveralt maski pealt vastu
valvenaeratus särab.
Parem siis kandagi maski,
narre ehk näkku ei lööda,
valu ei ole nii raske,
kui muigel minnakse mööda...
Kes meist ei kannaks maske? Alati leidub hetki, kui on lausa vajalik kaitsev mask ette tõmmata...
Ka mina pole erand.
Kannan "leplikuse" maski.
Lepin paljude asjadega, mis on vastumeelt.
Ma ei tea ise ka, miks ma seda teen.
vahest ei taha lihtsalt inimesele ära öelda.
kartes teda solvata.
Tänagi tuleb üks kokkusaamine, kuhu ma ei taha minna.
Sai aga lubatud. Lähen teen ilusat nägu, kuulan inimese ära.
Ise mõtlen kindlasti samal ajal, et kas võtaks õlut või sööks, niikaua kuniks teine inimene targutab nina all.
Olen lepiku olekuga, peas aga varsardab hääl, et lõpeta see jant ja ütle otse välja, mis ei meeldi.
No jah, sel juhul on minul siin olles naerusuine mask - mis sest, et tahaks karjuda, et kui nõme võib elu olla, et mulle tehakse liiga ja kasutatakse ära, ei hoolita....... a kelle asi see on, ma parem ei hakka siin endal marki täis tegema - nagunii ise kõiges süüdi ja üldse - homme ei pruugi ma enam samamoodi mõelda...
päeva jooksul tuleb mängida mitmeid "rolle" ja vastavalt rollile panen ka maski ette
Isegi kodus pere keskel peab mõmikord "maski" ette panema... kodurahu huvides,teistega on ju ka vaja arvestada.
Selline on see eluteater
mul võiks mõni mask üle olla-üldse ei oska nägusid teha kui miskit ei meeldi või teeb kuidagi pidi haiget siis on kohe näost näha- tänapäeval peab ikka hea näitleja olema ja päris mitut maski kandma-mis seal ikka kasvatan endale paxema naha
Tsitaat:
Algne postitaja: neo8
päeva jooksul tuleb mängida mitmeid "rolle" ja vastavalt rollile panen ka maski ette![]()
Isegi kodus pere keskel peab mõmikord "maski" ette panema... kodurahu huvides,teistega on ju ka vaja arvestada.
Selline on see eluteater![]()
No näete, anne paistab sama moodi mõtlevat kui mina
Mina ka ei taipa, mis maskidest siin räägitakse. Me kõik käitume eri olukordades
erinevalt ja vahel ka teisiti kui ise tahaks aga need pole veel maskid. Õigete tunnete mitte välja näitamine pole ka mask vaid enesekontroll.
Küsimused ei lange mu kategooriasse... raske kommenteerida.
Mis protsendini on mask? Aga muidu ei kannagi vist täielikku, lihtsalt olen vait mõnedest teemadest...
Maski kandmine tähendab minu arvates seda et, näitad ennast teisena kui oled.
Ma olen liiga vana selleks et, kanda maski. Ma olen piisavalt tugev et, olla see kes olen.
Minu pidev mask on selline,et "kõik on hästi",isegi kui ei ole..ma ei näe mõtet teiste inimeste koormamises oma paha tujuga vms...
mõtisklesin seda teemat lugedes,mis võiks olla maski ja rolli vahe,aga olgu siis jutt maskist, kodus, pere keskel olen ikka mina ise,muidu arvavad, et
olen ära pööranud,töökaaslastega saan vabalt ka olla ikka mina aga tööd tehes pean olema see kes teeb seda tööd nagu peab ja siis läheb kindlasti
maski vaja, siingi saan jääda endaks-töö on lihtsalt elu teine roll ja midagi pole teha,mask ette ja tööle
ei armasta maskeraadi ja ei armasta inimesi, kes maske kannavad.
Viimasel ajal on mul miskipärast kurb tuju, masendus peal jne- lihtsalt ei saa siin elu vedama, ja ma ei tee mitte kui midagi, et oma nukrust varjata...
Armastan ehedaid inimesi. Ise ei poe ka just kuigi tihti maski taha peitu.
Ei oska kanda, kuigi peaks..
Maskid on siiski kõigil.
Mis siin ikka maskitada. Olen see, kes ma olen. Tihti ütlevad mulle (mu lähemad sõbrad), et ma olen absoluutselt väljakannatamatu
...........aga kogu
aeg ilmuvad välja, ära ei ole veel kadunud
Ja millegipärast väidavad, et minu pitsa ja lihapirukad on ületamatud, seega arvavad, et ma pean neile veel kokkama ka
............
maskid ja rollid käivad käsikäes. Vaja last karistada koeratembu eest ja tulebki karistaja mask selleks korraks ette panna. Mis sest, et süda tilgub verd maimukese karistamise pärast...
ei kanna maski,aga minus on mitu tegelast koos ja mina pean nende kõigiga hakkama saama
Ma olen kurjast vaimust vaevatud, minus on kogu aeg mingi seltskond kes saab jube eriti hästi läbi
Jah, kui olukord seda nõuab, kannan vajadusel ka n.ö maski.
Me kõik kanname maske ja üritame osaleda selles etenduses mille härra jumal meile mängida on andnud.Iseasi on muidugi selles kuidas keegi meist suudab oma rolle esitada.Inimese edu pant ongi olukorra kohanemise kiiruses kinni.Kas maskide kandmine paha on-kindlasti mitte.Me ikkagi räägime rollimängudest mitte maskidest mis varjavad kahepalgelisust ja üle laipade minekut.
vahest lihtsalt ei saa kõike endast välja näidata ega rääkida. aga mulle ei meeldi salalikud inimesed-kes hakkavad rääkima oma probleemidest,aga
teevad seda pinnapealselt või poolikult.parem ärgu siis üldse rääkigu...ma vihkan salatsemist ja varjamist ning poolikuid tõdesid
tihti jääb inimestele tihti maskikandmise-mulje, sest nad ei usu, et minusuguseid hulle nii vabalt liikvel on. jah, pigem see, et kahtlustatakse
maski.
üldiselt ei kasuta, v.a koolis, kui 20+ mittesoovitavat tegelast korraga minu eraelulisi asju küsivad. kuna mind nende elu iialgi ei huvita, siis
arvan, et see on täiesti põhjendatud.
Pangaröövidel ma olen siiani sukki eelistanud!
Võid mu vanad sukad endale saada!
Ma tegingi selles lootuses selle postituse, et ehk sa pakud.
Elu ongi erinevate rollimaskide kandmine. Ainult väga lähedased ja usaldusväärsed näevad peaaegu kõiki neid maske.
Elus tuleb ikka ette,et peab vahel kandma,kuigi mulle see ei meeldi.
ei kanna mingeid maska.
miks ma peaks minuga suhtlevate inimeste elu keeruliseks tegema?
Inimesel võib ju olla mitu palet. Me ei pea neid just maskideks nimetama. Avaneme erinevates gruppides ise rollides ja need pole alati
ettekavatsetud.
"Mul on mitu tahku kumbki külili..."
MAskid on toredad, eriti tore nende juures on võimalus neid vahetada.
Mina kannan klouni maski.
Klouni mask meeldib mullegi-kannan ka tihti.
Kunagi nooremas põlves sai kantud, mitutki kihti. Lõpuks läks arvepidamine ja kihtide järjekord endalgi segi.
Lihtsam on ilma ja nii juba ammust aega.
Keegi kirjutas nii:
Elu on etendus,
rollide jada,
kõikidel maskid on peas.
Maske on palju,
kõikideks juhtudeks,
elutoa seinal nad reas.
Sealt sa neid võtad ja riputad ette,
tõelise näo peidad ära.
Kurval ja kõveralt maski pealt vastu
valvenaeratus särab.
Tundub, et see maskiball on seotud küll pigem nooruse või vähese enesekindlusega. Proovitakse olla midagi millest puudu jääb.
Mõnel läheb see kasvades üle mõni jääbki peegel-labürinti oma maskimängudega.
Olen hakanud eelistama siirate ja otsekoheste inimeste seltskonda, maskikoorma alla peitunutele. Elu on liiga lühike sellisteks mängudeks.
Ma ei liigitaks seda maskikandmiseks või rollimänguks, kui naeratad, ehkki süda nutab või mõned mõtted-tunded enda teada hoiad, kui olukord seda
nõuab. Viisakus ei ole veel mask, ma arvan.
Igas olukorras uude rolli ümber kehastudes, elu maskiballina võttes võib juhtuda, et ühel hetkel selle maskivirna tagant iseennast enam üles ei
leitagi...
Väldin maskikandmist, olen kõikjal see, kes olen. Minu jaoks on nõnda elada palju lihtsam. Ja ausam.
Kannan enamasti säherdust enesekindlat maski ja vahest unustan ära ka, et see on mask...
Viibimine ühiskonnas ilma maskita on reeglina küllaltki kallis lõbu. Olen viimastel aastatel seda endale lubanud ja selle eest ka üsna kallist hinda maksnud. Paraku ei jaksa neid maske lõpmatuseni tassida - õhku tahaks...
mida arvata aga inimesest kes ei näe peeglist muud kui maski oma peas?
teatud situatsiioonides kindlasti.
oma inimeste seas on nats raske maski kanda....millegipärast on mul väga hästi loetav nägu peas!
mis aga juhtub siis kui sa enam ei tee vahet oma näol ja sellele liimitud maskil?
Vahel ikka juhtub küll, et kannan nn maski...Aga mitte alati.
eks me köik kanna mingis oluorras kellegagi suheldes maski..üldiselt oen pisike ja armas ega vaja maski..olen kes olen ei hooli kellegi arvamusest..eks iga üks rööm,ustab ja pettub minus nagunii ..aga jah veel tahan mainida et naeratan ka siis kui vlus on elus on liiga palju kurbust ja kui ma muretseksin ja nutaksin ja elaksin igaüle muret siis oleksin arvatavasti selle pärast peast hall..
Tsitaat:
Algne postitaja: Blackvell
mis aga juhtub siis kui sa enam ei tee vahet oma näol ja sellele liimitud maskil?
üsna enesekriitiline olen, niiet igas olukorras on mask. Ilmselt ei tea keegi, kes ma tegelikult olen. Mõnele lähedasemale sõbrale olen kuskil veerand
maski eemaldanud, aga ega väga kaugemale ei lähe ka..
OT: krt juba kolmas kasutaja mul siin, ma unustan eelmised koguaeg ära
ja kui tahan eelmist taastada küsib kasutajanime mida ma ei mäleta, ainult e-maili mäletan.
maski tööl ja kodus.ainult oma õega julgen olla ma ise.
Mina kannan kiivrit
Volbriööl kõik maskides välja!
Mina tulen ikka kiivriga
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Volbriööl kõik maskides välja!![]()
jahh kannan,eriti talvel külmaga
mudamaski 
kahjuks kannan erinevaid maske, kuid õnneks on mul sõpru, kellega saan olla vabalt, maskita
no maske tuleb ikka vahel kanda jah...
muidu elus läbi ei löö
ja tegelikult on olemas ainult mõni inimene kes on tõelist mind näinud...
sest noh... suht emotsionaalne nagu ma olen saaksin ma pidevalt haiget, aga süda tuleb kalgiks teha...
Töö selline,et peab vahepeal maski kandma.
Laborant?
Ma siis igaks juhuks konnamaski ette ei pane 
kranz
Ega sa viimasel ajal kaarli kiriku ja pärnu mnt kandis pole liikunud.
Ei topi oma nina üldse Tallinna poolegi,mul Tartuski hea.
Mina ei kanna maske. Maski taha võib ära lämbuda.
.........................................
Ükskord jätsin endast vale mulje kui kodus näole maski tegin ja samal ajal küüni lakkisin. Ukse taha tuli postiljon kiire teatega. Suhtlesin temaga,
endal mask näos ja allkirjastades nagu tõeline daam näpud harali. Kui pärast end peeglist vaatasin, et miks ma postiljonile nii suurt huvi
pakkusin........sain aru......olgu see viimane kord kui teise inimesega suheldes maski kannan.
seda tuleb lihtsalt teha kui olukord nõuab, pole mõtet asjatuid pahandusi kaela tõmmata, isegi suuraudu vist tarvis hakata kasutama
1. Ei tunne, ma ei tunne (vähemasti teadlikult mitte), et peaksin kandma maski selleks, et oma iseloomu varjata, aga tundeid ilmselt mõnikord küll.
2. Nukruse varjamist on tulnud ikka ette, pettumuse kohta ei oska ütelda, eks ikka. Aga kindlasti ei võta ma osa aruteludest, mis ei huvita ainult
sellepärast, et nii oleks viisakas. Selliseid arutelusid väldin, olen vait, on tehtud isegi märkuseid.
Minumeelest ei ole see viisakas, tegelikult, taoline pelgalt väline huvi asja vastu, kui sisimas samal ajal mõeldakse millestki muust, minumeelest see
on natuke valetamise moodi, koguni.
4. Ja mulle ei meeldi inimesed, kes üritavad kõikidele meeldida, tuulelipud, kes muudavad iga sekundiga oma arvamust. Ma ei võta selliseid inimesi
tõsiselt.
ei maske ei kanna,kuid olen kinnise ja tõrjuva loomuga,et esimesel silmapilgul jääb minust vale mulje 
Kindlasti käin mõnikord ka maskiga ringi, kuid valdava osa ajast olen siiski see, kes olen. Häid, sõpru, kelle ees miskit põdema ei pea, on mul
ka
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis meelega ei kanna ühtegi maski, olen selline, nagu olen, aga teised saavad minust valesti aru. Kasvõi see, et ma olen vahel hästi lõbus ja teen kõigi ees nalja, aga mõnikord ei saa sõnagi suust (ma ei tea isegi, millest see oleneb). Kui inimesed on minu vastu sõbralikud, siis näevad nad mind ka rohkem.
Kas Sul on olemas selline inimene, kellega suheldes saad olla see, kes oled, ilma, et peaksid kartma väljanaermist või sinus pettumist?
Jh mul on selliseid inimesi 2 
No mõnikord lihtsalt peab maskis käima...
Ei, ma ei ole pangaröövel
Mis Tiivikese küsimusse puutub, siis olen selline mats, et mind üldse teiste suhtumine suurt ei koti,,, seega ma seda väljanaermist niikuinii ei karda
enamaltjaolt
Siiski
vahel pean ka ennast eitama---siis, kui ma ei taha kellegile haiget teha, kuid olles minaise teeksin seda raudselt.
Ma olengi Ying Yang 
ilmselt mingil määral kannan aga seda vaid võõrastele silmadele, "omadele"näitan alati oma tuju ja meeleolu välja, arvan, et on halb endasse koguda neg. energiat.
Tsitaat:Tahad ennast näidata tugevamana kui oled? Kuidas see tegelikult käib? Naerad, kui sisemiselt nutad? Kas sellest ei väsi?
Algne postitaja: sinutibu
no maske tuleb ikka vahel kanda jah...
muidu elus läbi ei löö![]()
ja tegelikult on olemas ainult mõni inimene kes on tõelist mind näinud...
sest noh... suht emotsionaalne nagu ma olen saaksin ma pidevalt haiget, aga süda tuleb kalgiks teha...![]()
Jh kannan.
Tööl malbe naeratusega maski.
Kodus ja sõpradega maskita.
on see mask või reality look,olen omateada kogu aeg ühesuguse olemisega,galerii ilmselt kinnitab seda
kannan, tõelist mind ei tia vist päriselt keegi
Jah ma kannan maski, ka praegu siin foorumis olles.
Neid maske on nii palju, et enam ei tea ise ka, kes ma olen
Keegi võiks mulle maskidest vabanemist õpetada 
Tuleb tunnistada, et kannan maski.
Ükskõikset, rahulikku. Mõnele tundub see ehk ka, et olen ülbe.
Kuid sisimas on asjad sootuks teisiti.
Miskitsorti kaitserefleks. 
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
on see mask või reality look,olen omateada kogu aeg ühesuguse olemisega,galerii ilmselt kinnitab seda![]()
Tsitaat:Ja kaua arvad jaksavat?
Algne postitaja: Hoch
Tuleb tunnistada, et kannan maski.
Ükskõikset, rahulikku. Mõnele tundub see ehk ka, et olen ülbe.
Kuid sisimas on asjad sootuks teisiti.
Miskitsorti kaitserefleks.![]()
Olen päris ära harjunud sellega.
Ei ole raske. Seega arvan, et kaua.
Vahest kannan keevitusmaski.
Eemaldasin avatari, formaat oli liiga suur. Susanna.
issand jeesus,
mingi lollaka rõveda pildi pärast on foorumi teemad 50/50. appi!
tänan sind, susanna!
Niipalju kui ma ka tahaksin öelda, et ei..ma ei kanna ühtegi maski, vaid olen nagu olen...alati ja igalpool, siis kahjuks see nii pole.
Tahes tahtmata näitan ennast vahel kellegi hoopis teisena, kui olen tegelikult...kahjuks.
Minu jaoks näitab see nõrkust.
Samas tean mõnda inimest, kes suudab olla alati tema ise, ükskõik mis ka ei oleks...mitte midagi teda ei kõiguta - mitte ükski inimene, mitte ükski
olukord ega mitte ükski põhjus.
Ja vot SEE on omadus, mida mina inimeses väga austan....need inimesed on minu arvates kordi tugevamad, kui need, kes ennast muudavad.
Muidugi paljud nii ei arva - küll hakatakse siinkohal rääkima erinevatest vajadustest maske kanda jne jne....igasugu põhjuseid võib välja mõelda, kuid
siiski...kui suudad läbi elu minna alati iseendana, siis see on juba midagi väga tugevat.
kannan maski vist ainult väga lähedased näevad tõelist mina!
Kannan...see on suht loomulik,kui tahad selles yhiskonnas ellu jääda...ja usun,et kõik kannavad maski,mitte yhte,vaid mitut..tööl yhte,peale tööd
seltskonnas teist...võib olla ka kodus,kuid selle paneb paika juba see,kui palju sa oma lähedasi usaldad ja millised on suhted nendega...usun,et nii
mõnigi peab ka kodus maskis käima..
Kui paljud yldse teevad vahet,millal lõpeb mask ja algab õige mina?Maskis mina võib olla ju palju meeldivam tegelane kui tegelik....ja kellele ei
meeldiks olla meeldiv? Ning kui sa hästi näitled,tead tõde ainult sina.....Ja kas on yldse mõtekas pyyda piiluda maski alla,kui see on meeldiv?Kas me
tegelikult ka tahame teada,mida me sealt leida võime.....
JMKE-l olid kunagi yhe loo sõnad suht tabavad selle kohta:see,mis on sees,olgu sees
olgu peidus me silme eest
sest kui ma lähen lõhki,
on solki täis kõik maailm...
Emo, siinkohal sa küll eksid, kui arvad, et KÕIK kannavad maske...ja veel mitut - vot ei kanna kõik.
Mu näost loeb suht koht välja mis ma mõtlen,seega pole mul vaja palju suud paotadagi.
kas alkoholi joomine on ka ise enda uputamine...kuigi ma seda joon enda jaoks.
Kui ma üldse maski peaks kandma siis endajaoks.Sest mina ise olen ise enda arvustaja,mitte teised.
Me kõik kanname maske, see ju paratamatus.
Väikesed lapsed ehk mitte.
Tsitaat:
Algne postitaja: Helendus
Kas ka Sina tunned vahel, et kannad mitut kihti maske, varjamaks Su tõelist mina?
Kas teed head nägu, kuigi sisimas oled pettunud või nukker? Kas räägid teistega asjadest, mis sind tegelikult üldse ei huvita - kui tunned, et tahaks tegelikult hoopis midagi muud teha?
Kui tihti kannad maski?
Kas Sul on olemas selline inimene, kellega suheldes saad olla see, kes oled, ilma, et peaksid kartma väljanaermist või sinus pettumist?
Mulle maskid meeldivad.Need maskid, kuhu on mu enda erinevad näod peale joonistatud.Põhiline on mitte võõrast maski kanda.
lugedes oma vanemaid postitusi,võin julgelt öelda,et erineval viieaasta tagustest südmustest olen õppinud maske kandma
viimased kolm aastat on olnud väga katsumuste rohked ja valusad.Ei taha rohkem haiget saada.
Reaalmaskist - siis mulle meeldib seniajani marti ja kadrit joosta, et siis mul on piisav hulk sõpru, kes elus nalja armasatavad
Mask kui võltsolek?
Aladlikkuse, sõnakuulelikkuse, päevaelust väsinu maske ei kanna
Peavalu maski ka mitte - kui ma ikka keppi ei taha, siis pole mõtet teeselda
Vahest mardi ja kadripäeval.Muidu katsun endaks jääda.
jahh kannan aga oskan ka oma arvamusi ja seisukohti sõnades väljendada, kahjuks viimast tihti ei usuta.
Kui ei usuta,siis ehk ei väljenda oma seisukohti nii selgelt ja veenvalt,kui peaks.
see nii kipub olema et , valeta ja usutakse aga räägi õigust ei usu keegi. siis jääb yle vaid neil seda omal nahal tunda saada. 