
Mis asjad mängivad pikamaa suhte juures rolli?
Usaldus, kindlus ja armastus!
Ausalt öeldes, ei tunne ma yhtegi inimest kellel on pikamaa suhe kestma jäänud, ei öel ei sugulastel, ei söpradel...
Pikamaa suhted on v6imatud... kuid siiski... kui armastus suur... siis kes teab.
Suht palju oleneb kaua, miks jms...pöhjustel suhe on "pika maa tagant"
nõustun sellega, et enamus selliseid suhteid puruneb.
minu oma purunes ka.
kuigi see ei saagi eriti suhe olla
kui nii vähe näed. ja koos olla saad vähe.
väga paha oli.
kuid mäletan, et iga koos veedetud hetk oli nii hea.
lahkuminekud olid väga kurvad.
ja see viimane lahkuminek kõige kurvem.
Aga samas, vist oleneb see pikamaa suhte püsimajäämine vanusest kah ikka
No alguses olime me koos meie kuue kuu pikkuse suhte jooksul, kuid viimased kaks kuud elame üksteisest 200 km eemal..
mis mängib rolli?
inimesed ise
kui nad tahavad, et see püsiks/kestaks, siis see ka psüib ja kestab, kui nad ei taha seda, siis see ka läheb peeru
kõik oleneb sellest mida sa ise tahad
ja tõesti armastust on ka vaja, ja mõlemapoolset, sest ühepoolsega pole mitte peedki, pole suhet ega midagi
Aga kui armastust üritatakse varjata... Et nagu mõlemad on enne haiget juba saanud ja kardavad... 
vaata
kui sa kord oeld käe pannud pliidi peale, kõrvetada saanud, miks siis vaja teistkorda uuesti käsi pliidile panna?
ei tee pliitidel vahet?
enne oli tavaline pliit mida kõetakse puudega
nüüd aga elektripliit
miks kuradi pärast on vaja uuesti pliiti näppida?
tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki mitte
No aga ega ma ju armudes teadnud, et ta nelja kuu pärast läheb mi nust nii kaugele
Muidugi olid meil sellel perioodil, kui ta minema läks peas lahkumineku mõtted aga ikka oleme koos.. Mõenti tundub, et see suhe nagu tugevneks..
Samas tunnen end nüüd targemana ja olen algusest peale vältinud oma esimest viga - olla liiga kinnine..
Liige kinnine olles on ka lyhemad suhted otsa saanud, lausa naabermajas elava kallimaga, selleks pölegist vaja vällamaale minna
See söltub töesti
suuresti ka sellest kui hästi-halvasti oskad ennast väljendada ja oma tunnetes/tundmustest rääkida.
Sedant nüüd küll, et isegi naabermaja omad võivad nii otsa saada! Samas aga ega ta ise pole suht avatud minuga
Kaks kõva kivi ei jahvata head jahu
Aga alla me kah nagu hetkel tunda on ei anna...
Aga suht närne tunne on kyll vahel 
ega 2 pehmet kivi nüüd ka sul heasordi jahu ei jahvata, ega ka 1 liiga pehme ja teine liiga kõva kivi
nii kaua kuni kestab armastus, nii kaua kestab ka igasugune suhe
A, kui nii võtta siis mina vist olen tibake pehmem kivi
Ja armastus, no loodan, et seda ikka jätkub.. 
Ää muretse, Lokelan, minu kogemus kinnitab, et suhe jääb küll kestma
Ligi 2 aastat 100km vahemaaga... Ja siiani oleme koos ja mina olen
õnnelik
meil selline suhe 10 aastat olnud
ei väidagi, et ta kerge on olnud
mõlemal kriise olnud
aga tähtsamad selle juures usaldus,kiindumus, armastus
aastatega tuleb küpsus ja seda enam hindad seda aega, mis koos saab olla
vaidlen ka vastu, et sellised suhted ei jää püsima
eks olene inimestest, kes koos elavad, mis neile tähtis on
meil on meie pere
kui arvatakse, et see pole miskit elu, see igaühe oma seisukoht, paarid lähevad lahku ka koos elades
miskit pole kindel
ja ega kooselu alustades ma ei teadnud, et mees sellise töö kunagi saab
selline on minu arvamus
Usun, et kõvad kivid jahvatavad ka head jahu, kui osatakse õigel ajal kompromisse saavutada. Mitte aga nii, et raiutakse vaid seda, mis endale kõige
sobilikum on ja ei arvestata teisega. Ise ka küllaltki kõvast materjalist nüüd ning ega kaaslanegi alla ei anna, kuid vahel on vaja ka maha istuda ja
asju selgitada. Liiga pehme ei ole jah hea.
Kui huvi on mõlemapoolne ja soov suhelda vastastikune, siis arvan, et teil võib ju väga hästi minna. Mõnel juhul toimivadki kaugsuhted paremini, kui
on soovi koos edasi minna. Aga,.... alati ei piisa vaid armastusest...
2 kivi tõesti ei jahvata head jahu, kui mitte kumbki ei oska äreleandmisi teha, isegi siis tuleb saast jahu, kui 1 oskab järele anda, aga teine ei oska
kuskil olen analoogsele teemale vastanud n. mu isiklik arvamus pikamaasuhetest ei ole just kõige positiivsemad
öeldakse, et saatus meil kõigil ammu enne meie sündi paika pandud
tuleb osata ainult seda järgida
ma ei arva, et mulle nagu mingi karistus oleks, et pean oma meest nägema harva ja lapsed oma isa samapalju
mis ei tapa, teeb tugevaks
igas asjas tuleb näha helget poolt
ja ega pole ma alati olnud see ootaja pool
olen elanud ka tavalist abielu, et mees õhtuti töölt koju tuli
see on meie valik hetkel
muidugi loodame, et kunagi saame jälle elada selle tavalise peremudeli järgi
seni elame, helistame, oleme koos, ootame ja areneme, õpime leidma kõigest sellest midagi positiivset ja õpetlikku tuleviku tarbeks
kui armastus ja usaldus olemas, ei loe kaugus midagi! kui kokku saame on "tõmme" kirjeldamatu...
Minulgi praegu suhe pikamaa tagant
Kohtume nädalavahetustel...vahel harveminigi..seda magusamad kokkusaamised
...suurt rolli mängib usaldus. kui sa ikka ei usalda oma kallimat, siis ei ole asi päris õige...
loeb see, et mõlemad pooled usaldavad üksteist ja tahavad kõigest hingest koos olla ja käituvad ise ka omaltpoolt nii, et teine pool saaks neid usaldada, küll kõik funkab, kui tahtmine suur on.
Mis loeb... midagi ei loe: armastus oli, aga näe ikka sain sarved (TackTack) Enam ei usalda... ehitan sildade asemel seinu
Ei usu sellistesse asjadesse...
Pikamaa suhe jääb ainult siis pysima, kui mõlema poolne armastus on ikka suur ning nad usaldavad teineteist täielikult ja ei varja midagi.Kui mingi
väiksemgi kahtlus peaks sisse tulema võib see suhtele mõjuda väga negatiivselt.MA tean seda oma kogemusest, kuna ma ise olen aasta aega kaugemal oma
kallimast ja tean mis on see kui kuuled kuskilt valesid.
Peab ka olema väga hea sõbranna või siis sõber, kes vahest käib su meest kontrollimas.Eks ikka on hea kui kuuled mõne teise inimese käest ka ikka et
ta korralik on.Sulle on ju vaja ikka kindlust et mees korralik ja aus.Õnneks hakkam mul aasta täis saama ja varsti saan jälle õnnelikult koos olla oma
poisiga
See aeg siin eemal on, aga väga raske olnud ja ma ei soovita seda kogemust mitte kellelegi.
Meil püsib selline suhe juba 8 aastat. On olnud paremaid ja halvemaid aegu aga ikka oleme koos. oskame hinnata seda mis meil on ja hoida seda.
Esimene suhe kestis mul kaheksa kuud ja oli pikamaa oma. mina pärnus, tema rakveres. aga me saime hakkama - lõpuks mängis rolli vahemaa ja see, et ei
saanud kokku - me ei näinud teineteist ja võõrdusime.. lõpuks mõlemad mõistsime, et pole mõtet....
teine suhe kestis neli kuud - tema tallinnas ja mina pärnus... siis oli jälle vahemaa süüdi, et teda armastamast lakkasin. kui üldse armastasin. kaua
aega ei näe - siis kui näed, avastad, et sinu loodud ideaal on möku, lapsik ja mida kõike veel....
mida lähemal elab su kallim sulle, seda parem!
aga samas, kui armastus on TÕELINE ja mõlemad on truud ja saavad hakkama - palju õnne! olete ideaalsed teineteise jaoks!
Ma ei tea ühtegi kellel on pikamaasuhe kestnud kuni esimese kokku saaamiseni . Aga on ka erandeid .Samas on selle juurs see mure et ta võib petta ja sinuga ainult mängida ja see oleks schet
Njah eks ta ole jah raske.
Minu ja minu kuti vahemaa on alati pikk onud.
Kui ma olin Eestis siis tema elas Tallinnas ja mina Elasin Kohtla-Järvel ning käisin Noarootsis koolis(See asub Haapsalu lähedal) Me saime väga harva
koos olla.
Nyyd ma olen yltse soomes ja me näeme veel harvem.Õnneks aga saan ma 26mai tagasi Eestisse tulla ja siis saame lahus oldud aja tagasi teha
Kui ikka armastus suur pysib ka suhe.Hoolimata vanuse vahele ja vahemaale olen siiski ma temaga veel koos.Meil saab vasrti aasta ja neli kuud
täis
Tsitaat:
Algne postitaja: Dinxu
Mis loeb... midagi ei loe: armastus oli, aga näe ikka sain sarved (TackTack) Enam ei usalda... ehitan sildade asemel seinu
Ei usu sellistesse asjadesse...
eeeh... jama nendega... pikamaiste suhetega... usaldust peab olema.. ja kannatust... ja eks see oleneb vahemaast 
Ütleme nii, et mul praegugi midagi sellist käsil ja küsimus on just selles, et ühel on töö ja sõbrad ühes linnas ja teisel kool ja elu teises linnas
ning kumbki ei saa ega taha hetkel ära kolida. Niisiis sõidamegi üksteise vahet kuidas võimalust on nõnda vaheldumisi...
Ei tea kui kaua
nõnda veel kestma peaks see asi. Armastust ja usaldust siin peaks ikka küllaga jätkuma
Nagu suhted kõik , olenevad needki inimestest ja kõigepealt vast sellest, mida nähakse suhtes pikemas perspektiivis.
Mida sellisest suhtest üldse oodatakse.
Sõprussuhted peavad kindlalt vastu ka vahemaadele-nad võivad vahepeal soikuda aga ärkavad taas.
Armastusega on vast lood keerulisemad.
Eriti tänapäevase kiire elutempo kõrval.
Aga kõige aluseks on ikkagi mõtted tulevikule...
See minu tagasihoidlik arvamus.
olen siin mitmel korral kirjutanud, lugenud
jäänud on mulje, et kuidagi kahtlevad ollakse sellisestes suhetes
või ei olda endas kindlad ja tahetakse ruttu uude suhtesse hüpata
igaühele oma, see vana tuntud tõde
kuidas keegi ainult seda kanda suudab ja oskab, mida väärtuslikuks peab
elutempo siin küll mingit rolli ei mängi, ikka ise ja mida tahad ja loodad saavutada, mida suudad pakkuda oma partnerile
kes ei tea ja pole kogenud, see ei oskagi kindlalt öelda, miks selline suhe toimib
jõudu paaridele, kes suudavad olla armastavad ka selliste pikkade vahemaade tagant, mis ei tapa, teeb tugevaks, annab aega mõelda enda ja partneri
väärtuste üle
kes haiget saanud, muidugi ollakse väga negatiivsed, neid ei saagi selles süüdistada, kui ollakse haiget saanud
tähendab polnud see õige inimene, kellega koos olla, mis lihtsalt tulnud, see sama kergelt ka läinud
jaa, susanna, see su viimane lõik pani kohe mõtlema.
Tavaliselt ongi pikamaasuhete puhul küsimus usalduses ja selles, et ei näe oma
armsamat iga päev kuigi tahaks.
Nu ja siis kui päris tükk aega ei näe, võib tõesti tekkida küsimusi, et kas mul on mõtet nii jätkata või
kas ta on minu jaoks see kõige parem variant. Ehk oleks mõttekas keegi teine leida... Enda case`i puhul seda mõtet pole tekkinud.
tean tuttavat naist kellel oli pea kolm aastat mees tallinnas, ta ise elas tartus... ja petsid mõlemad, isegi kui ise ei peta ei või sa kunagi teada,
mida teinepool teeb. edu
Kui on ikka piisavalt suur usaldus ja armastus, siis saab hakkama. Tuttavatel on päris palju pikamaasuhteid olnud ja siiani kõik kestma jäänud...üks
tegelikult ei jäänud, aga nad ei sobinud kokku ka.
Üldiselt ongi nii, et kui ikka armastad seda inimest ja tema sind sama palju, siis vahemaa probleemiks muutuda ei tohiks.
Aeg ei tohiks muidugi väga pikk olla, aga kui rääkida siin mingist poolest aastast või nii. Kindlamate suhete puhul ka pikemast ajast. Muidugi võib
juhtuda, et võid sellest inimesest kaugeneda nagu minuga paar aastat tagasi juhtus ja siis on raske teda inimesena näha, keda kunagi armastasid. Ei
tea, nagu mingi müür kerkib kahe inimese vahele 
Minu jaoks tähendab pikamaasuhe midagi negatiivset....valusat....masendavat
Sellepärast et mina ka armastasin, usaldasin ja uskusin...aga...minu usaldust peteti 
enam ma ei ole õnnetu
otse vastupidi....mul on ju imetore väike pesakond 



hmm siin teemas oskan isegi midagi rääkida.
1. suhe oli nii... mina tln ja tema haapsalu lähedal.. ta oli liiga noor.. ja ei suutnud kogu aeg minu juures käia.. mind ta ei kutsunud kordagi enda
juurde... mingisugune armastus nagu oli??!! aga ei tea kah.. kõik oli ilus kuniks mingit valesüüdistust mulle pähe määriti ja ma kohemaid suhtele lõpu
tegin. Hiljem on suhtlemine väga sitaks kiskunud! ei suhtle selle inimesega üldsegi.. isegi tere ei ütle enam. Suhe kestis umbes aasta.. sellest pool
olin ma sõjaväes.
2. mina tln ja tema haapsalu.. kõik oli väga väga hea väljaarvatud see neetud vahemaa.. suhet hoidsime ikka sms-ide ja mõningate telefonikõnede teel
ning netis jututoas suhtlesime ja unistasime.. armastus oli olemas.. nii kui vaba aega sain üritasin rahalisel võimalusel tema juurde minna.. koos oli
hea.. aga vahemaa siiski lahutas mingil määral.. suhe kestis umbes aasta. Siiani väga väga head sõbrad.. kuna lahku mindi poolte kokkuleppel. Võibolla
isegi liiga kergelt... lõpetasime suhte.
3. mina tln ja tema paide. Kõik asjad on väga korras.. Tutvusime netis nagu teiste eelnevate plixidega. Mõned päevad suheldud.. sain ma aru et ohohh
see mulle tõesti sobib!!.. saime kokku ja jäingi kokku.. kõik oli ilus kuniks ma naise usalduse suutsin kaotada ühel põhjusel(ei pannud kõrvalt)..
praeguseks on see usaldus taastunud... aega ta võttis aga nüüd on kõik korras.. Kui aus olla siis veelgi parem klapp kui enne.. Ideaalselt sobime igas
asjas. Selles suhtes hoiame ühendust helistamisega.. ja 2 korda päevas sms-imisega.. umbes.. ja kogu oma vaba aja veedan tema juures või ämma ja äia
juures. Armastus hoiab ikka tugevalt suhet... koos oleme olnud juba pea aasta.
Rohkem ei oska midagi kosta kui... Ainult sügav armastus ja truudus oma kaasa vastu hoiab suhet koos.. olgu see või miljoni km kaugusel.
Kivi kotti teile sõbrad!
Oijah, Kennu, Sinu postitus oli nii armas, just lõpp. Loodan, et Sinu armastus ainult kasvab ja muutub paremaks
Endal ei ole sellist pikamaa ette tulnud suhet. Välja arvatud siis, kui kallimaga paari aasta eest tuttavaks sain ja mina pidin suurema osa suvest
veetma vanemate kodus. Siis oli küll jube igatsus peal ja suhtlemine käis sms´de ja telefoni teel. Kuid igal nädalavahetusel sõitsin Tartusse, et koos
aega veeta...Nüüd on see mure juba ammu lahendatud
Jah - usaldus, tunde sügavus - need on kahtlemata pikamaasuhte püsimiseks tähtsad. Kuid selle kõrval kõige olulisemaks pean ikkagi suhte
perspektiivi... ehk ütleme siis, mis me sellest ootame ja loodame või võimalikuks peame.
Usaldus võib olla jäägitu ja tunne põhjatu, kuid... kui ikka seejuures ei paista kusagilt pika vahemaa kadumist suhtes, siis see suhe hääbub tasapisi
rutiini või tulevad lähemad suhted asemele, sest... ei kujuta ju ette reaalset suhet kahe inimese vahel, mis jääkski pelgalt pikamaasuhteks. See
poleks armusuhtele omane...
Beith mul jäi mainimata see et meil on ühine korter kus ta elab poole kohaga.. ja mina ka poole kohaga.. ühesõnaga minu leivad on juba kapis.. aga mitte täielikult.
Sehe jääb siis pysima, kui usaldus on täielik ning ka armastus on väga suur.Kindlasti tuleb ette palju katsumusi, kuid kui koos need lahendada jääb suhe pysima.
Tunnistan, et mul on pikamaa suhe.Km meie vahel on paris palju, kuid me uritame sellest ule olla. Kord kuus saame kokku voi oigemini on selline plaan.
Ja jargmine kokkusaamine on maikuus ja seda ootan hea meelega.
Ei tahaks moelda, et jarsku midagi katkeb ja see vahemaa teeb asja halvemaks, kuid praegu olen onnelik ja ei tahaks moelda kiirele lopule.
Minu abielu on nn pikamaasuhe, sest tööga seonduvalt olen nädalaid ära. Väga suurt rolli mängib siin inimese iseloom. Mõlemad peavad olema väga iseseisvad.
ma peaksin siis usaldama vastaspoolt 100%.... ja iseenda tundeid tema vastu samuti...
Hakkasin mõtlema selle peale... et kui inmesed mingi 2 aastat pidanud suhet nii et näevad teineteist ainult nädalavahetustel või harveminigi... ja
siis kui otsustatakse koos elama hakata... avastatakse, et ei suudeta teineteisega iga päev koos olla, tuleb kindlasti välja selliseid asju, mida
poleks oma kallimast uskunudki... On inimesi kellega sa saad väga harva kokku ja sa oled õnnelik, aga iga päev koos olla lihtsalt ei suuda... st. et
ma ei usu sellistesse suhetesse...
Hoopis teine lugu on loomulikult selliste suhetega, kus algus on olnud lähedalt ja siis olude sunnil pikamaa suhtes kätte ära läinud... sel juhul
usun, et see vahemaa ainult tugevdab suhet, kuigi jah võib selle ka laastada, kui inimesed on liiga kinnised...
pikamaasuhted püsivad kaua kuumana kui vahe peal kokku saadakse ja siis jälle eemal ollakse, ise oleksin vist igatsusest hullumas...
aga meryli tõi tähtsama juba välja, mis oluline on...
võin öelda et see pikamaasuhe kipub kuule kokku ajama,siuke igacus tuleb peale et mine või lollix,aga asendajat pole kah mõtet lähemalt ocida,olen
seda proovinud,vastik on teisega olla kui tegelt süda kuskil mujal uitab....
Pikamaa suhtes mängivad rolli eelkõige usaldus ja ustavus ma arvan nii, sest mul on praegu selline pikamaasuhe.
See pole hea, aga kui oma
armsamast ikka hoolid ja usaldad teda, siis on kokkusaamine jälle seda parem ju 
usaldus???
ei aita..oli usaldus,ikka läks asi metsa...
Pikamaasuhted ei kesta kaua.Ja see on täielik enese piinamine!
Ju siis ei olnud piisavat armastust teie vahel
Igatahes meil on küll tõsiselt normaalne pikamaasuhe 
Mul on hetkel pikamaasuhe, mis kestnud üle aasta ja lähema paari aasta jooksul on kindel plaan kokku kolida. Igatsus on küll suur, kuid saame tihti koos olla. Lisaks valitseb absoluutne usaldus ja ausus.
Pikamaasuhe paneb tegelikult tunded täielikult proovile, olen ise seda kogenud paar aastat. Kui ikka tõeline armastus on, jäävad inimesed kokku. Lihtsalt mõistust peab olema.
Nii nagu eelpool mainitud mängivad rolli usaldus, armastus, hoolimine. Kõik see mis hoiab ka tavalist suhet koos. Kaasa aitab ka muidugi võimaluse
korral tihedam helistamine ja üksteisele kirjutamine. Kõige parem ikka paberil kirjad, mitte need mailid arvuti teel. Ja muidugi tormilised ja magusad
kokkusaamised aeg ajalt, mis asja värskendavad ja elus hoiavad
Vähemasti meil mehega asi toimis ja nüüd juba 4 aastat koos elanud
Ei usu, et pikamaasuhted püsima jäävad. Armastuseks on siiski silmsidet vaja ning helistamine, arvuti ja harvad kokkusaamised olukorda pikalt ei paranda.
Igavesti muidugi ei jää. Oleneb, mis plaanid perspektiivis ikka on.
Kui plaan ikka millaski kokku kolida ja ühist elu alustada, siis peab suhe hea tahtmise juures vastu küll. Niisama semmimine aga lõppeb kindalsti
kiiresti.
Me mehega küll algul ei teadnud, et kokku kolime ja polnud ka ühist ettekujutust tulevikust. Tasapisi see tekkis ja siis juba liikusime ühes suunas
edasi, kuni oli võimalus kokku kolida. Nii ta püsima jäigi...muidugi nüüd juba kooseluna ja abieluna
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mis asjad mängivad pikamaa suhte juures rolli?![]()
Pikamaa suhteid on erinevaid.Ise ühe üle elanud ja suhe kestma jäänud,kuid eelnevalt ka ca 5 aastat koos elatud.
Usaldus ja armastus mängivad siin suurt rolli
Kui juba selline suhe käsil on, siis leian, et kokku peaks küll tihti saama, mitte kord kuus või natuke rohkem.
Ise olin ühes pikamaa suhtes ja püsima see paraku ei jäänud, just mitte kohtumiste tõttu, eks muud põhjused ka.
Ühine maailmavaade, soovid, mõtted - need on ülimalt olulised.
Kui vaid üks osapool tahab kunagi ka midagi pikemat luua, teine aga soovib vaid niisama suhelda, siis selge see,
et siit midagi erilist ei teki...
Mõtted pikemas perspektiivis, usaldus ja aeg teineteisele - need määravad nii mõndagi.
Eip mina suuda uskuda, et pikamaa suhted püsima jäävad, vähemalt minu tutvusringkonnas on küll need lagunenud.
Kummagil oma elu, erinevad tuttavad... lootus, et need suhted püsima jäävad, võib enamasti enesepettuseks osutuda..
Tsitaat:
Algne postitaja: mirelles
Eip mina suuda uskuda, et pikamaa suhted püsima jäävad, vähemalt minu tutvusringkonnas on küll need lagunenud.
!
uuh....pikamaasuhted....minu kui tulevase meremehe juures hakkavad need vist küll tulevikus palju peavalu tekitama.
Olen ise praegu kaugsuhtes...ja arvan et v2ga oluline on enne kaugsuhet ka normaalsetes suhetes olla: yksteist tundma ja usaldama oppida jne...kui
kohe p2rast tutvumist ollakse sunnitud pikamaasuhet arendama, siis on selle asja toimimise protsent kyll kaduvv2ike...
nu mul uus suhe arenemas....ja ka kaugsuhe..
siiani oleme tihti kokku saanud, kuid vaevalt see nii jätkub..suhte aklgstaadiumis see nii raske...jääb
vaid loota parimat...tõelised tunded peaks kõik üle elama
nagu ka siin juba kõige rohkem mainitud- usaldus põhiline. ilma selleta ei saa kudagi. kui ikka pead kogu aeg mõtlema, et kus ja mis teine teeb ja ei
saa rahulikku elu elada sel ajal, kui üxteisest lahus ollaxe, siis.. ega see suhe kaua kesta.
ka mul omad kogemused ja on olnud nii parimaid kui halvemaid päevi selle usaldusega. a kui mõlemad ikka südames oma kallikesega on, siis saab hakkama.
kaugsuhte puhul see hea, et iga koosoldud hetke väärtustataxe palju rohkem ja tüli niisamalihtsalt majja ei tule
olen nüüdseks pikamaa suhtes olnud ikka üle 2 aasta... ja uskuge see suhe on tõesti pika maa suhe. Meid lahutab pea 1700 km
uuuhh on ikka
raske küll, kuid minu üllatuseks on meie armastus tugevam kui oskasin arvata
kokku oleme saanud väga harvadel kordadel
max 2 korda aastas
4-6 päeva korraga... aga kui oodatud on olnud need kokkusaamised
Pean ausalt tunnistama, et enne viimast kokkusaamist puudus meie suhtes intiimne
pool
ja seda kõik need 2 ja kopikad aastat. Me armastame teineteist väga ja meie unistuseks on kunagi, parimal juhul 1, aga tõenäoliselt
2-3 aasta pärast kooselu. Ka oleme mõlemad tohutult palju muutunud, kuid seda rohkem me teineteist armastame, mu kallim teab milline ma sisimas olen
ja armastab mind sellisena nagu olen. Minu poolt on olnud palju kahtlusi, kuid olen iga kuuga endas aina kindlam, et just tema on see kes minu jaoks
ainus ja õige. Ka on truudusega meil 100% ok. Kuigi oleme omavahel kokku leppinud, et kui vajadus ikka mööda seinu ronima sunnib, siis väike abi
lubatud
aga ma ei tea millest, ilmselt suurest armastusest, ei ole mu kumbki veel selle ajajooksul tundud vajadust olla kellegi teisega..
khmm
Kokkusaamised, tekitavad tohutuid pingeid. Esimesed 1-3 päeva on kõik päris ok... aga siis hakkab see taas-lahkumise hirm kummitama, millest me
mõlemad teineteisest eemalduda püüame, sest pelgame lahkumist
meie lahkumised on alati olnud väga kurvad ja rasked
sest kuidas
suudad lahkuda kallimast keda nii palavalt armastad?
Mitmel korral on olnud tugev tahtmine jätta kõik asjad sinna paika ja lihtsalt oma kallima juurde kihutada, et jäädagi. Kuid alati on mõistus enne
pähe tuld.
Ja juhuslikult on mu kallim mul just praegu külas ja lahkub täna õhtul juba 

ma olengi juba ääretult kurb, et ta lahkuma peab, kuid pean
samas tunnistama, et taas me suhe tugevnes. Me suhtleme põhiliselt skype või msni teel. Me kasutame tihti webcami, nii saame osa teineteise elust, me
kurdame, halame ja kiidame kõike teineteisele. Saadame palavaid kirjakesi ja sosistame kuuni sõnu teineteisele..
me armastame teineteist.... ja mulle tundub, et selles suhtes on isegi rohkemat kui armastus, sest ma ei taha isegi uskuda, et see nii kaua on
kestnud... aga meil on meie unistus ja lootus
lisatud: ja üks asi veel, mille unustasin.. mu kallim armus minusse juba üle nelja aasta tagasi, ja on sealtmaalt mind armastanud.. 2a ei julenud ta
oma tundeid mulle avaldada...
nii, et arvan, et meie vaheline armastus on tugev ja loodan, et see ka püsima jääb
suurem osa on juba ära öeldud... tähtsaim on ikka suhe ise ja inimesed seal sees, mitte pika ega maa...
keep the faith!
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Usaldus, kindlus ja armastus!
Pikamaa suhted ei toimi ja ei hakkagi kunagi toimima!!!
Marxendorf, nii kategooriline ei saa olla. Oleneb inimeste iseloomust, harjumustest ja ka east. Teadsin üht eakamat paari. Vanapoiss ja vanatüdruk
said kokku, kumbki oma harjumusi muuta ei tahtnud ja arvatavasti ei oleks suutnudki ning nii nad elasid aastaid, kohtudes nädalavahetustel kord kuus.
Seda võiks ka visiitabieluks nimetada.
Noorte puhul, kes plaanivad abielluda või on äsja abiellunud, on see proovikiviks, millest paljud on auga läbi käinud.
Mingi aeg nad kindlasti ehk toimivad ja seda näitas ka minu suhe, aga kui vahemaa on ikka üle 25oo km ja kokku saadakse üle poole aasta, siis ei lõika
ka parema tahtmise juures seakt head villa!
Enese piinamine oli see ja ka partneri piinamine! Nüüd on aga sellel lõpp ja me õnnelikult koos ja paremaks enam ei oskagi unistada!!!
Lokelan ole tugev ja kui sin aja tema tahate et suhe kestaks küll siis ka kestab...
se mis teised räägivad, et oi mul tuttavatest keegi pole suutnud - ju sis ei ole õige armastus olnud.
P.S. mul omal ka selline suhe algstaadiumis
aga teie 200 kilti ei ole ju suur vahemaa
peasi ole aus ja otsekohene
olen olnud sellises suhtes kus üx tallinnas teine tartus-kestis küll -vahel vahemaa isegi kasux- kui harva kokkusaadaxe ei hakata ju seda koosoldud aega tülitsemisega raiskama-koosoldud aeg on nagu pidupäev ,kuid kahjux jääb igapäevane inimene selle varju-mul praegugi virnade viisi mulle pühendet luuletusi ja kirju alles -veider ongi see ,et laiali sai mindud alles siis kui kokku kolisime -palju argipäevast hakkas segama -nii ,et asi pole vahemaas vaid inimeses-siin kohal võin uhkusega väita ,et truu olemine polnud aastate jooxul mingi probleem- ei tahtnudki teisi
mulle tundub see kui algfaas, mingi hetk peab ju tooma muudatusi (püsivust , kokkuelamist ...)
lõputult tagaigatseda ja oodata ei suuda
ja need üürikesed kirglikud taaskohtumised ei õigusta pikka muserdavat kannatamist.
kiira-käära-keeruline mõttelõng läks lendu.
pikamaasuhe toimib vaid siis, kui voetakse asju moistuse tasandil. liigne emotsionaalsus ja korvuni armunud olek tulevad ainult kahjuks.
minu "pikamaasuhe" valtas paris pikalt ja nagime yksteist kaks korda aastas. onneks polnud tegemist enam varske armastusega ja pisikesed
korvalehypped said moistusega vottes andeks antud. lahkumineku tingisid hoopis muud pohjused!
minul pole kunagi old usku pikamaa suhetesse ja ei usu,et see eriti toimib kui just pole a`la eluarmastus vms
pikamaa suhted pole just kõige kasulikum... ütleme nii et sa ei näe inimest, ei tunne teda tema seltskonnas mis on väga tähtis... mul on selline
kogemus täitsa olemas... ja praegusel hetkel ma olen temaga lihtsalt sõber... selline suhe ei toimi hästi... kuigi me üritasime... aga lõpuks oli ikka
nii et mina petsin teda ja tema mind...
kuid nüüd ühed parimad sõbrad
inimese elu on lühike. Parim aeg elust veel lühem ja kui see raisata vaid onaneerimise(masturbeerimise) peale, tundub mõttetu

minu meelest suuremalt jaolt võtavad siin sõna inimesed, kes pole ühistranspordist või siis autost midagi kuulnud. Ma ei saa aru mis pikk maa on pärnu ja tallinna või pärnu ja rakvere või tallinna ja tartu vahel, bussid sõidavad kogu aeg ja kui inimene oluline, siis saab ju alati kohale minna. Pikamaasuhe minu jaoks on kui elatakse teises riigis või teisel mandril, mitte igatahes eesti erinevad linnad.
mm..no kust maalt hakkab pikamaa suhe??
ma võin ka oma suhte võib-olla selle alla lugeda, kui kohtun poisiga kooli ajal ainult nädalavahetustel hea et siiski...ja suhe on kestnud juba
aasta.
ilusti oleme tulnud toime.
ma usun, et kui tõesti tahta suhet hoida ja armastate üksteist siis on kõik võimalik.
vantark
Ega elu ei saa seisma jääda, kui armastus teises linnas ju.
kui elu seima jäämine tähendab seda et enam kõrvalt võtta ei saa, siis jah, aga kui sulle on oma naine või mees oluline siis tartust tallinnasse sõit küll elu seisma ei jäta, pigem elavdab seda
Kui ikka vaid nädalavahetustel või veel harvemini kaks inimest ühte kohta kokku saavad, siis tegu suhtega pika maa tagant. Ei saa igal õhtul midagi
ette võtta, välja minna, kaisus olla. Tuleb oodata. Kasvõi aega, millal buss sõidab ja ülemus laseb 
miski ei mängi rolli, sest mees hakkab niikuinii lõpuks petma ja nii läheb suhe lahku:S
Misasja sa ometi räägid, Püksinahk! Nagu naised ei petaks kunagi, on ju.
..jääb kestma, kui on tahtmist, suutmist olla truu, anda teisele vabadust ja usaldada.. Loomulikult mingil ajal peab suhe ka kanna kindlamini
kindlustama. Olin sellises suhtes, see jäi püsima, pidas vastu pisikestele kõhklustele ja nüüd elame koos 
Kui ikka võhma ja tahtmist jagub kestavad pikamaasuhted. Ise eelistan muidugi pikamaasuhtele pikamaasuusatamist
Ma ei usu pikaajalistesse pikamaasuhetesse. Võhma ja tahtmist jagub aastaks-paariks. Rohkemaks vaevalt.
Toimib ikka see kaugsuhte variant.
Kui sa oma kaaslast piisavalt usaldad, siis ei ole probleemi.
Kui ei usalda või on põhjust mitte usaldada, siis kipub asi metsapoole nagunii.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Ma ei usu pikaajalistesse pikamaasuhetesse. Võhma ja tahtmist jagub aastaks-paariks. Rohkemaks vaevalt.
Maiu, Sa oled tõeline maratoonar
Tegelikult oleneb pikamaasuhte kestvusel ilmselt palju ka sellest, kui sageli ja pikalt teineteisega kohtuda saab.
nii... esimene pikamaasuhte kriis üleelatud... ja kõik ok jälle... võib edasi elada...
kuid pean tunnistama, et see esimene kriis ja peris jube
oli..
aga sihiks on ikka kooselu... lihtsalt asjaolud ei võimalda varem kokku kolida...liiga palju on segavaid ja meist mitte sõltuvaid
faktoreid... kui 2,5 aastat pikamaasuhet... ja veel kestab edasi... ehk aastakese pärast on oodata esimest võimalust... et miskit kuskile poole hakkab
liikuma... ja ühistranspordile pole minu puhul mõtet loota... sest lennuk ainus transport..ja sedagi ümberistumisega
nii et max 2x aastas
kohtumisi... oi kui jube...
aga me püsime koos armastuse ja vahemaa kiuste...

pikamaa suhe lihtsalt ei toimi....
ex ka sellistes suhetes peab teadma, mis suhtelt oodataxe ja kuidas see toimima peax
Kas pikamaasuhe on selline nö Rekkamehe või meremehe suhe-et reisil viibiv mees, mõtleb võõrast libu pannes eranditult, alati armastusega oma koju jäänud kallile kaasale ning kallis kaasa vastab samaga, hullates meeldiva naabripoisiga?
mix ka mitte
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Maiu, Sa oled tõeline maratoonar![]()
Tegelikult oleneb pikamaasuhte kestvusel ilmselt palju ka sellest, kui sageli ja pikalt teineteisega kohtuda saab.
Olen samuti seda meelt et linnadevaheline suhe ei pruugi pikamaasuhtena tunduda. Mul on teist aastat kallim teises linnas, bussisõit võtab 2-3 tundi.
Me pole seda pikamaasuhtena käsitlenud, saame nädalavahetustel kokku, muidu suhtleme telefoni teel ja netis ja draamat pole see vahemaa tekitanud.
Muidugi pole meil veel lapsi, see kindlasti muudaks asja. Aga noorte jaoks see paar tundi bussisõitu pole nii suur asi et pikamaasuhtest rääkima
hakata.
Üks väga hea sõbranna hakkab oma noormehega järgmisest aastast "transatlantiliseks" - üks pool USAs, teine Euroopas. Esimene võimalus taas
samasse maailmajakku kolida avaneb kolme aasta pärast. No see on pikamaasuhe nii et küll saab 
mina pole ka kuigi palju uskunud pikamaa suhtesse, nagu paljud siin kommenteerijad...
aga praegu ma lihtsalt pean uskuma...
..sest armastan
Minu kaugsuhe sai läbi enne aastat. Aga põhjused, miks lahku läksime, olid midagi muud, mitte seoses sellega, et yksteisest nii kaugel elasime.
Kahjuks minu puhul distantssuhe ei toimi(nud). Hea küll, Eestisiseselt, mingi 100km raadiuses poleks hullu, seda mõnda aega, kuid pikemas
perspektiivis on see siiski minu jaoks raske. Kui pikka otsa sõitsin, otsustasin ise paar suhet juba eos lämmatada, just samal põhjusel, et hiljem
valus ei oleks...
Kokkuvõttes- ei sobi mulle pikamaasuhted. Ka eelmine armastus läks katki, kuna temake läks Norra...
nojah... minu pkamasuhe püsib endiselt... st õigem oleks öelda taas... sest see suvi tegin(me) 2 kuuse pausi... lihtsalt tekkis üles palju
küsimusi... ja seegi kas, me ikka suudakski elada reaalselt koos... veel vaid järgmise suveni oodata... siis oleks kõik ok... st kaoks ära pikamaa
suhe.... ja saaks alguse lähisuhe...
ja ilmselt see ka nõnda juhtub... kui me vahpeal muidugi jälle lahku minna ei otsusta
et siis
pärast jälle edasi minna sealt, kus pooleli jäi... nüüdseks on siis seda pikamaa suhet olnud 3,5 a... hmm kui nüüd mõelda.. siis ikka kole pikalt...

Mis loll küsimus see on ainuke on ju Armastus.Kui seda pole üldse vöi piisavalt siis puuduvad ka kannatlikus ja asjaoluga leppimine.Seega pole suhtel mötet vöi see ei toimi.Räägin omadest kogemustes kunagi käisin armastuse pärast iga nädala vahetus 200km edasi tagasi.Toimis selle hetkeni kui sain teada midagi mis "meie " tuleviku ei sobi.
On proovitud pool aastat Tallinna-Tartu vahelist kaugust. Kauguse pärast küll katki ei jäänud ja võimalike tulevaste samasuguste varientide suhtes skeptiliseks ei teinud.
püsivus,usaldus kannatus loomulikult ka armastus
paaritunnine sõit ja piletiraha selleks, aga kui nii igapäev ei näe (või kohtub ainult nädalavahetustel), siis kisub kohati julmaks küll
Vastates algsele küsimusele - pikamaa suhte juures mängib rolli vahemaa... Iseenesest on see suhtevariant täiesti üleelatav. Aga loomulikult eelistaks
mingisuguse mõistlikuma lahenduse poole pürgimist, kuigi see eeldab tõenäoliselt üsna suurt tahtejõudu inimeste puhul, kes niisama lihtsalt kolida või
töökohta vahetada ei armasta...
Aga õige inimesega - igatahes...
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Aga õige inimesega - igatahes...
Pikamaasuhe ei ole probleem,probleemiks saavad inimesed selles suhtes...kui saavad.Kindlasti on suhe kurnav,tulek,minek,aeg....armastada ja olla inimeseta,keda armastad ei ole kindlasti kõige kergem...sõltub muidugi lahusolekuajast...ja kindlasti meie tahtest vastu pidada.
Oma kogemustele tuginedes julgen öelda, et eelistan kvaliteeset pikamaasuhet kvantiteeti pakkuvale lähisuhtele.
Suhteliselt kestev on korrektselt vormistatud lepinguline suhe.
Näiteks võlasuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel.
Mingid peresuhted: siis on tegemist erandiga, kui see suudab kesta.
Kui lõõpida, siis suhe ei kesta kuigi kaua: surm teeb kestvuse lühikeseks.
Mul on päris mitu pikamaasuhet olnud.
Pean tõdema, et seni pole neist ükski püsima jäänud. Üldiselt on neid lõpetanud mõni rumalus (kas minu, või vastaspoole poolt).
See on nagu vangis istumine, kaks inimest kuskil kaugel on teineteist vangistanud ja keeldudega ümbritsenud. Mulle ei sobiks absoluutselt.
Hetkel on mul ka käsil pikamaasuhe ,oleme koos olnud poolteist aastat käed ja jalad koos ja nüüd siis peame olema 6kuud lahus ja meie vahel on täielik usaldus aga ainuke asi ,et ma nagu väga väga igatsen teda juba ja ma ei oska kuidagi ega midagi peale hakkata oma eluga.
Vanasti ootasid naised mehi armeest 25 aastat ja keegi ei kurtnud.Oh seda tänapäeva noorust küll-
mida harvemini näeb seda armsam


Tsitaat:
Algne postitaja: stc
Pean tõdema, et seni pole neist ükski püsima jäänud. Üldiselt on neid lõpetanud mõni rumalus (kas minu, või vastaspoole poolt).
Tsitaat:
Algne postitaja: evs
mida harvemini näeb seda armsam![]()
Kui mu mees on kaugel tööl,siis on ta niiii armas,aga kui on kodus juba 4päeva,siis ta nii väga armas ei tundugi...
Pole mingit usku pikamaasuhetesse, kuna loodus ei salli tühja kohta.
Aga samas mõne lünga ehk tühja koha täitmiseks väga hea... just külastussuhte oluline lisa, et elaksite vähemalt erinevates asumites...
Tsitaat:
Algne postitaja: kranz
Tsitaat:
Algne postitaja: evs
mida harvemini näeb seda armsam![]()
Ja muideks,täitsa õigeKui mu mees on kaugel tööl,siis on ta niiii armas,aga kui on kodus juba 4päeva,siis ta nii väga armas ei tundugi...
Tsitaat:
Algne postitaja: kranz
Kui mu mees on kaugel tööl,siis on ta niiii armas,aga kui on kodus juba 4päeva,siis ta nii väga armas ei tundugi...
!
Eks õnne on alati vaja-aitähh

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Aga samas mõne lünga ehk tühja koha täitmiseks väga hea... just külastussuhte oluline lisa, et elaksite vähemalt erinevates asumites...![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Aga samas mõne lünga ehk tühja koha täitmiseks väga hea... just külastussuhte oluline lisa, et elaksite vähemalt erinevates asumites...![]()
Sõltuvalt kaugusest - lennuki, rongi, auto, hobuse või jalgrattaga, kuid... oodata juba ei lase ma sind
Eiii, mimm!
Külastussuhte teeb eriti riskivabaks ja romantiliseks just kaugus... ja ühiste tuttavate puudumine
peaks vile ostma....
Lisatud: ühiste tuttavate puudumist küll ei garanteeri erinevates asumites/eestimaa otsades elamine, kulla Sales..
Ma ka tõttan poodi vilet ostma
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Miks erinevates asumites...külastus oleks ju ka kõrvalmajja minek...või mitte??
Hmm, Off, sinna annab ju veereda
ei pea lohistama 
Tüdrikud, õppige näppudega vilistamine ära!
Mendivile paneb enamuse mehi eemale jooksma
noh, offi tuleb lohistada
ta lapik, teda ei veereta
näppudega ei saa vilistada,sest kunstküüned lendavad siis minema...ju jääb külastus ära
Tsitaat:Nujah, viimaste pitide peal, siin galeriis, oli ta küll ümaramat sorti veel, aga ega tea ju jah, kuna nood tehtud on, vb nüüd on end õhukeseks seksind juba
Algne postitaja: sales
/.../
noh, offi tuleb lohistadata lapik, teda ei veereta
![]()
Lapikus võib ilmneda mitte ainult ristlõikes, vaid ka põigiti - kõhukese ja
suunas
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:Nujah, viimaste pitide peal, siin galeriis, oli ta küll ümaramat sorti veel, aga ega tea ju jah, kuna nood tehtud on, vb nüüd on end õhukeseks seksind juba
Algne postitaja: sales
/.../
noh, offi tuleb lohistadata lapik, teda ei veereta
![]()
![]()
!
Aga palun, officer!
Tegelikult mõtlesin järele, et see ümarus või selle puudumine on antud juhul kõrvaline hoopiski... kui sind ikka lohistatakse, siis ilmselt selle
pärast, et sul, nagu sa kusagil teemas tunnistasid, on kõhu peale tätoveeritud "Ei hooli - küllalt saand!"... sellistelt ainult lohistades
kätte saabki
aga palun sales,
kas sinu reedene,pealelõunane üliarenenud kujutlusvõime on keemilise tekkega 
Tglt, mul tundub, et officer eelistab aktiivseid naisi lihtsalt, siis saab ise viilida
ja oma ümarat vormi säilitada

Punastan ja ei vaidle vastu
!
Pikamaasuhtes on tähtis usaldus,kindlustunne ja usk suhtesse. Ise ma pikamaasuhetesse ei usu.Varem või hiljem hakkad mõtlema ja kaaluma suhte häid ja halbu külgi.Aga see on ainult minu arvamus.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mis asjad mängivad pikamaa suhte juures rolli?![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Lokelan
Mis asjad mängivad pikamaa suhte juures rolli?![]()
gutta, ära oma kogemustega laia, ega iga meri veel pikka maad ei tähenda, ammukse siis soome laht
Pilamaasuhe võib eksisteerida ka ühe katuse all elades ja üht voodit jagades-nagu foorumist postitusi lugedes selgub
Pikamaasuhe saab eksisteerida täiskasvanud inimeste vahel. Lapsed (loe:lapsikud) sellega toime ei tule. Pikamaasuhe eeldab vastastikust austust ja usaldust. Eriti eneseusaldust.
Mis eneseusaldusest ja eneseaustusest (Lisasin kodukäija mõttele) saab üldse rääkida kui sisemine sundus ei lase teist inimest usaldada.Siin on piisavalt olemas teemasid,kus seletatakse kuidas näpp perses ja saabas kõril üritatakse oma lõputut armastust dikteerida.Partnersuhe on usalduse ja teineteise aksepteerimise baasil loodud partnersuhe kus mõlemad osapooled mitte ei kuku teist osapoolt oma käitumismalli suruma vaid täiendavad teineteist oma erinevustega.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
gutta, ära oma kogemustega laia, ega iga meri veel pikka maad ei tähenda, ammukse siis soome laht![]()
Isegi kaks Uno Lahte ei puutu!