
""Kättesaamatu-olemine tähendab seda, et väldid teadlikult nii enda kui teiste väljakurnamist," jätkas ta. "See tähendab, et sa ei
ole näljane ega meeleheitel nagu mõni vaene värdjas, kes kardab, et ei saa enam eluski süüa, ja paneb seega kohe nahka kogu toidu, mida iganes näeb -
näiteks kõik viis vutti."" (Castaneda, "Tee Ixtlani" lk.79)
Kas teie, kallid kodutud, mängite ka vahel kättesaamatuid - näiteks selleks, et kaaslast mitte ära tüütada? Või et end huvitavamaks teha?
Koguaeg teatud piirini ja siis annan kätte.
Elu ongi ju mäng. Kunagi ei oska täpselt määrata millega iga vaatus lõppeb, miljonid nüanssid.Kättesaamatuse või kätteandmise piir sõltub
mängukaaslasest. Niisama ulatatakse ainult kerjusele leiba ja ise ei taha küll see niisama olla.
Väga huvitav teema.
Mina vastan aga lihtsalt ja labaselt.
Ei mängi. Naine, kes tahab mind saada see saab, teised loodetavasti ei taha ja ei saa ka kindlasti mitte
Vatsis nii kindel olen endas
no mis naine pole eales koketeerind ja silmi pööritanud,et ennast põnevax teha n. hinda kruvida........aga paraku mõnele jääbki mäng reaalsusex
ega mehedki sellest "patust" priid pole-mängus see võlu 101%,kui pikalt ikka saab tükitööd nautida,
pluss-kui "segaseks" suudame üksteist viia,kui "kombekas" partner hakkab lõpuks nõudma-levelit levelile
tea...samas jälle,pika mängu peale läheb tahtmine ära tegelt....
Olen mänginud küll ja see on mõjunud, eriti meestele, kellel on kirglik jahimehe instinkt, need ajavad kaua taga, mõni muidugi tüdineb varakult...
Kättesaamatusega sa nagu saaksid endale eeliseid luua, jooksed eest ära ja sama ajal vaikselt esitada oma soove, mis tagaajajale on nagu paratamatus,
kui tahab kätte saada.
Mingil määral ikka mängin...ennast kergelt kätte kyll ei anna
Kahjuks on minu perekonnaseis selline, et taolised mängud jäävad ära. "Sellele õigele" olen ma kättesaadav ja ülejäänutele üldse mitte.
..ma ei mängi, ma lihtsalt olengi kättesaamatu..enamasti teadlikult väldin enda ja teiste väljakurnamist
ma olen koguaeg kättesaamatu, pole tarvis mängidagi 
mh, ei mängi, kui mees meeldib ja sädet on....

Ei mängi!
Ma kas olen või ei ole kättesaamatu.
Juhul, kui kellelgi üldse huvi peaks olema muidugi
Nendele, kes ei meeldi olen alati kättesaamatu. Seega ei mängi.
Oma mehe jaoks olen pea alati kättesaadav 
Mõnikord...
Einojah… Pole kunagi varem nagu kättesaamatu olnud… nyyd äkki tulid tuurid
: kui mind tahab siis nähku vaeva :$ vbl ma
tahan lissalt veendunud olla et tuleb midagi rohkemat kui paari päeva pikkune suhe… 
Kes mulle meeldib, saab mu kätte, kes mitte, see võibki proovima jääda. Siinkohal on ka erandid, kui eetika ei luba, sest mõni raamat tuleb jätta
riiulile tolmu koguma 
Või siis mängin kättesaadavat
Ühtemoodi hullud mõlemad, kas mängida kättesaamatut(kui tahad, aga ei anna) või kättesaadavat (kui ei taha ja ei anna, aga annad asjatut lootust)...
mõnes mõttes enesevägistamine ja partneri petmine mõlemad. Kui kättesaamatu mängimisel on pikas plaanis partneril veel mingit lootust, siis
kättesaadava mängimine suisa petukaup, seega isegi hullem...
Ise ei mängi kumbagi
... kui nüüd väike flirt välja jätta
olengi mõttetutele inimestele kättesaamatu, ei mängi midagi
mängin ikka vahest
arvan ,et sest vahest täitsa kasu
ma annan kõigile,kes ilusasti küsivad...ja kellel väikesed........on!
Oleneb inimesest, võimaline mängima kättesaamatut aga kui inimene ikka meeldib siis milleks teeselda 
Tsitaat:
Algne postitaja: Muffik
Oleneb inimesest, võimaline mängima kättesaamatut aga kui inimene ikka meeldib siis milleks teeselda![]()
Enda huvitavaks tegemise puhul ikka
Vahel on ju hea.. Ja teinekord on hea kaaslast püüda
Aga selle peab ka mingi piir olema, seda tuleb aga suhte puhul ise tajuda, see ju kõigil erinev 
Ma juba kätte saadud ja rõngastatud kah
Oma kaasaga mängin omi mänge ja teistele meestele olen vaid udukogu...mind lihtsalt pole nende jaoks
sellega asi nii, et kallale täiesti kättesaadav...
aga teistele kättesaamatu...
paljud seda tilliõrritamiseks nimetanud.. 
Õrritan neid,kes arvavad,et muudkui tulevad ja võtavad...see lausa ajab mängima...aga muidu ei tegele sellega...ausalt öeldes ei viitsi ja aega kah
napib
Mina olen tihti kättesaamatu, kuid teatud piirideni ainult
Pole vaja mängida ju, mis siis saaks, kui olex kõigile kättesaadav. Mängida võib siis, kui mäng naudingut pakub...
olingi kättesaamatu, kuni see õige tuli, polnud see asi mida mängida, mäng oli liivakastis
kuidas olukord parasjagu nõuab
ise kättesaamatut mänginud pole kuid....endale meeldib kui mängitakse või kui ollakse kättesaamatu...
kuid üks mu hea sõber(õrnema soo esindaja) ütles kunagi nii:
meestele jääb alati meelde see tüdruk keda ta kätte ei saanud
eks see käib ka naiste pihta meeste suhtes
Aga kui mängid kättesaamatut, siis kuidas? Äkki on kellelgi mingi naljakas meeldejäänud juhtum?
Mul midagi naljakat meeldes pole.. Aga telefoni väljalülitamine ning oma tegemistest üksikasjalikult mitterääkimine on vahel olnud küll.. 
ütleks nii, et ma ise rohkem kättesaamatu kui kättesaadav.... kättesaamatut meeldib mulle muidu mängida küll järgides oma tõekspidamisi või ka alludes oma hetketujudele... vahest on see kuradima raske, ent siiski olen meelsamini pigem raske kui kerge saak
Tsitaat:
Algne postitaja: piloot
tea...samas jälle,pika mängu peale läheb tahtmine ära tegelt....![]()
!
hmm...üsna naljakas oleks jälgida kuda 2 "lendurit" teinetest moosivad
ise jään kättesaamatuks sellele, kes mulle ei meeldi...seksuaalses mõttes siis...muidu võib ju inimene täitsa tore olla aga kui tõmmet pole, pole ka
mõtet üritada midagi...
ei mängi, olengi selline pipar.... kes ei meeldi, see ei saa lahket naeratustki ja kes ei oska minu reeglite järgi mängida, kes ka vihjetest aru ei saa, kuidas mängida..... need ka kätte ei saa.... aga olla kättesaamatu, selleks, et teist mitte kurnata? kas see pole juba natuke teine teema? ehki - selles patus olen süüdi küll. pidevalt kardan, et "käin liiga palju pinda" , on see siis õigustatud kartus või mitte
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
hmm...üsna naljakas oleks jälgida kuda 2 "lendurit" teinetest moosivad![]()
Ma olengi kättesaamatu...enamasti
...
Tsitaat:
Algne postitaja: pointer
Ei mängi. Naine, kes tahab mind saada see saab, teised loodetavasti ei taha ja ei saa ka kindlasti mitteVatsis nii kindel olen endas
![]()
Eesmärk küll kättesaamatut mängida ple. Ma selline nagu olen ja see kõi ktuleb nagu loomulikult välja... aga paljud on öelnud küll, et ä piparda vms

Ei saa öelda et ma kirglik mängur oleks.
Ja ega sel suurt mõtet poleksgi- mu mees ju tunneb mind ja näeb mu silmadest et teda tahan... 
Vahest ikka mängin kättesaamatut, sest siis on asjal ka väike põnevus juures ja kui mees tüdineb, mis ikka, järelikult niiväga ei ma talle siis ei
meeldinudki.
Koeh kätte anda, see oleks igav 
Hilistest kogemustest rääkides, siis mu oma noormees ütles mulle mõni päev tagasi, et ma olen isegi tema jaoks kättesaamatu... Et ta enamus ajast ei
oska arvata, mis mu peas toimub... Aga samas olen ma tema silmis püsiva huvi säilitanud, et mingi piirini olen olemas ja siis on piip.... Ehh, kurat
neid ilma asju nii täpselt teab...
Kas võib olla nii, et mõni inimene ongi loodud nii, et isegi suhtes olles on ta kättesaamatu, mitte et ta mängib?