
Nii et ma sooviks siis teada, kuidas te leidsite oma armastuse, meenutage veidi ja muljetage. Üks tuttav rääkis mulle imekena loo, mis pani mind
sellise teema algatama. See ei pea olema praegune, aga kui ei ole, siis miks ei sobinud jne. Ma pakun, et oleks huvitav kuulata, kuidas inimesed
üksteist leiavad. Kui aega saan, siis kirjutan ka siia...
NB! Rangelt vabatahtlik!
kui mina ja mu sõbranna alles avastasime jutuka maailma, siis olime väga kõvad kokkusaajad võõrastega
enamus aeg olime armastusesaalis
siis hakkas avarduma kõik ja sõbranna sattus jutukasse #viljandiclub
ja sai seal tuttavaks jube lahedate kuttidega ja tahtis mulle ka neid tutvustada
olin toona 14 ja ainuke asi mis mulle tol hetkel nende juures muljet avaldas oli ilus auto, muidu pidasin neid täielikeks luuseriteks.igatahes ei
viitsing mingit tegemist teha nendega
aga siis 1kord oli vaja meil linna saada selle sama sõbrannaga ja ta kutsus need kutid meile järgi ja siis....kui autost astus välja pikk, turske,
üleseffide riietega poiss kaelusest paistmas paks kett, vat siis mul jäi suu lahti
ja siis ma armusingi Temasse
alguses läks natuke aega ja....ja siis saingi ta endale
nüüdseks oleme koos olnud 2 aastat 
Ic! Kui nüüd meenutama hakata, siis kohe alguses hakkasin mina talle meeldima ja peaks mainima, et mulle ta ka meeldis, aga... siis olid väga
keerulised ajad... Ja nii ma siis sõbrantsi käest ta numbri küsisingi ja helistasin talle, et meie vahel ei saa ikka midagi olla ega tulla... ja nüüd
me siis olemegi 'mitte koos' juba varsti kolm aastat!!! 
Oma elukaaslasega sain tuttavaks tantsutrennis. Parasjagu oli käsil esinemiseks harjutamine...Tema oli uus ja mina tantsisin vaid kahte tantsu. Vaba
aja kasutasime teineteisega lobisemisele...minu poolt täiesti tagamõtteta. Olin alles eelmise noormehe maha jätnud ja ei tahtnud ennast siduda
....aga läks teisiti....jõulupeol tantsisime palju koos ja siis käisime jalutamas jnéjnejne...ja .... nüüdseks on meil imearmas
pooleaastane põnn kodus...ja mina puhkan trennist.
Selline ongi meie lugu hästi lühidalt 
Me just armsamaga paar päeva tagasi rääkisime, et kuidas kõik täpselt juhtus ja miks - naersime kõhud kõveras, see oli nii naljaks tegelikult 
Ja ta süüdistas mind lantimises
Ma ei landi mehi
Tegelt algas kõik juba ammu, varsti kohe, kohe seitse kuus tagasi, kui ma õhtul hilja ühte söögikohta sööma läksin
Kõigepealt tuli mingi
tyyp nende lauast minuga rääkima - ajas mingit Euroopa liidu juttu. Ja muide, mind peeti välismaalaseks
Siis kutsus see kamp mu endaga järgmisse
kohta ja ma mõtlesin, et miks mitte, koju ei viitsinud minna, kuna lapse isa andis vaba õhtu! No ja seal siis sattusin kogemata armsamaga rääkima.. Ja
siis pidin koju minema, ta saatis mind.. Minu juures olid paar tuttavat ja ma mõtlesin, et tavai, lähen veel välja tagasi, palusin noormehel oodata ja
ta ootaski
Aga alguses oli selline armukeste asi, ega ma temast muud nagu ei tahtnudki
Kui vaheldust ja sellepärast ma tal ennast
esimesel õhtul palusingi saata, et näidata talle ära, et mul on kõik olemas, ma muud suhet ei taha.. Nii see käis siia paar kuud armukeste suhe! Nüüd
oleme nagu mees ja naine ikka! Armukesed on minevik
Vat, mis kõik võib juhtuda, kui endale armukese muretsed
Aga ma olen õnnelik, et mul on just tema nüüd 
Selline teema siin meil:
Kuidas tutvusid oma teisepoolega
Kah palju ilusaid lugusid. 
Ma mäletan et me olime sõpradega hotellis.....ja keegi kutsus oma sõbrannad sinna ja need sõbrannad omakorda veel oma sõbrannad
Ja siis mul jäi üks
tydruk silma
Jõime ma ei mäleta kas me tähistasime midagi vist...........või siis ei aga ma igatahes väsisin ära ja jäin magama........point oli
selles et seal voodis kus mina magasin oli ainult üks tekk ja see kena tydruk tahtis ka sinna voodisse tulla.............ja mina selline kitsi nagu ma
olen ei andnud talle tekki..........se nagu on mul kõige paremini meeles sellest üritusest 

öeldaxe,et magavale kassile hiir suhu ei jooxe
aga kodus istudes ,võib prints küll uxele koputada
Olengutelt(kellegi sünna või mõni muu pidu,nt jaanipäev) ja internetis.
Mul lugu viidiku antud lingis olemas, lugege sealt
- ei viitsi küll ümberkirjutama hakata

Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Selline teema siin meil:
Kuidas tutvusid oma teisepoolega
Kah palju ilusaid lugusid.![]()
klubis. enne sinna minekut jõudsin korraliku üliõpilasena koos sõpradega ennast pargis odavast viinast julgeks juua. olin üliülemeelik. võtsin ühe
tüdruku tantsima. mõne aja pärast suudlesime. veel veidi ja avastasin et tal pole kopsereid. ja siis avastasin et tahan teda. võtsin käest kinni.
sõnagi lausumata astusime välja ja taksosse ja minu poole ... hommikul ei tahtnud ta kuidagi ära minna. mina pidin kooli minema. jättis mulle oma
maili aadressi. ma palusin et ta siis nime ka ütleks, sest ei olnud saanud mahti küsida
nädala pärast ta kirjutas, kohtusime jne kuni 2 aasta pärast
kõik kolinal kokku kukkus.
pärast seda olen kohtunud armsate naisolevustega igal pool
Yhe tuttava kaudu saime tuttavaks, ja nii ta siis arenes...tuttav käis koguaeg minu mehe pool(tuttava mees elas samas korteris) ja kutsus mind kah
sinna...ja nii ta arenes...ja möneaja pärast köndisime önnelikult köest kinni
ja siiamaani könnime!!!
esimese armastuse leidsin koeraga jalutamas olles - tal oli ka koer
aga abikaasaga tutvusin interneti teel, rate.ee abil
pole küll kuigi romantiline 
oma praeguse elukaaslasega kohtusin ühelpeol kuhu sõbranna oli mind kutsunud, et seal oma poisssõbrast lahku minnes oleks tal keegi kindel kelle
kõrval öösel magada. juhtus aga nii, et mina magasin elukaaslase kõrval ja ta ise oma kuti kõrval
kusjuures peole kohale jõudes ei meeldinud ta
mulle ja väidetavalt oli ta mind ka "märganud" alles hommikul ja pärast seda andis mees mulle oma telefoni nr, mida ma kasutasin kahenädala
pärast, et tallinna pääseda(kasutasin tema autot ära)aga juhtus teisiti ja veetsime õhtu tema juures ja sellest see algas ei midagi romantilist pigem
kokkusattumine
Mina leidsin oma mehe siis kui käisime kooliekskursioonil. Istus bussis mu selja taga ja laulis a-rühma laule
Aga siis nagu aasta aega oli vaikus ja ühel mingil peol, tundsin, et keegi vahib mind, alguses ära küll ei tundnud, aga kui juba ise ka tükk aega
jõllitasin, siis sain aru, kes on. Ja sealt sai ka meie suhe alguse... 
mhh, mul polegi ühtegi sellist juttu 
Njah, oma kallimaga kohtumises pean "süüdistama" küll oma vanaema. Nimelt oli mu vanaemal sõbranna, kelle juurde ma pidin ükskord appi minema mööblit tõstma. Ja selle vanaema sõbranna tütretütrega ma juba samal õhtul istusin mere ääres ja nii se asi siis algaski.
oi, minu jaoks on see megaarmas lugu
Sel ajal, kui Tema kanal #voodi tuli, olin mina veel teise mehe oma. Olime küll ülsteisest võõrandumas, kuid mina ei tahtnud asjast loobuda, naiivne
ja romantik, nagu ma olen. Tema jättis endast veidi kummalise mulje, kuid polnud mahti süveneda, endalgi probleeme küllaga. Paari kuu pärast hakkas
mul asi väga viltu vedama ning läksin uuesti sinna jutukasse (pidasin lihtsalt pausi mõnda aega, õigemini sellepärst, et mees oli yhega tylli läinud
ja siis pidasin õigeks mehe poolele asuda).
Hakkasin kõigiga uuesti lähemalt suhtlema. Ka Temaga.
Olin olnud paar nädalat vaba ja vallatu, kui Tema mainis jutukas, et peaks Türisalu pangale päikseloojangut vaatama minema. Tahtsin ka minna ning
mainisin seda. Ta oligi nõus Magistrali ees kokku saama, mu peale võtma ja hiljem ka koju tooma. Võtsin oma Zenit-i kaasa, et vajadusel omale tegevust
leida..
Ta jäi liikluse tõttu 10 minutit hiljaks. Ennem kohtuma minemist ütles veel Teda näinud sõbranna, et ärgu ma tema välimusest ehmatagu, tegelikult on
ta tore poiss.
Käepigistus mulle meeldis, Selline soe ja sõbralik. Välimus mulle meeldis. Tema jutt samuti. Tema kassimuie jäi kummitama. Kusjuures yhtegi pilti ei
tulnud ei sellest ega järgmistest päevadest välja, käsi värises vist liiga palju.
Aga jah, sellest ajast peale oleme lahutamatud. Tasakaalustame ning täiendame üksteist. Nüüd ootame järelkasvu ka
Hiljem lisatud: Peaaegu kohe sain aru, et tema peab see õige olema. Ja tema tundis sama, nagu tuleb hiljem vestlustest välja. Kohe oli õige tunne. Ja
ma loodan, et see tunne ei vea alt
oma kallikesega kohtusin mina rannas.........ega sel ajal ei osanud teda kohe selllise pilguga vaadata, kuna ta oli vanem.....sõbrannaga salaja panime
talle hüüdnimex "nägus kutt"
...kuid siis hakkasime ikka tema ja minu sõpradega palju väljas käima.....ning nii me üxteisele ikka rohkem silma hakkasimegi, kuni üxpäev me
suudlesime ja siis oli mulle asi selge
kartsin küll, et vanusevahe suur(10a vanem) ja mis ema arvab jne, kuid emal hea meel, et vanema leidsin.....natuke mõistust peas juba, töö ja maja ju
ka olemas, et mis ma selle 16a nolgiga ikka teinud olexin.....
nüüd oleme üle aasta õnnelikult hakkama saanud
Tallinna bussijaamas
))oli alles kohtumine