
Mida arvate meeste ja naiste vaheliste suhete juures käiva näägutamise kohta?
Miks on see üsnagi levinud?
Mida taotletakse näägutamisega?
Üks igavesti jama tegevus, mis mitte kuhugi ei vii. Või kui viib siis vaid suhte untsuminekuni.
Vat miks seda tehakse, mitte ei saa aru.
Näägutamisega püütakse vist vastaspoolt alandada, saamata aru, et tegelikult alandatakse ka iseennast.
Kuid samas on küllaltki raske tajuda seda piiri kus tavaline vestlus või oma arvamuse avaldamine muutub näägutamiseks. Kui hingel on mingi probleem
mida ei suudeta otse välja õelda (või ei julgeta), ka siis võidakse abi otsida näägutamisest, et äkki ehk partner taipab.
Paljuski on see lihtsalt iseloomu viga - nii nagu on loodud pikki ja lühikesi inimesi, nii on ka häid ja halbu, lobisejaid ja vaiksekesi, näägutajaid
ja tasaseid. Ja kui siis sel sündinud näägutajal ei ole piisavalt mõistust peas, et oma keelt veidi pidurdada, siis on tema kaaslastel ikka raske
küll
Võibolla sõltub see tõesti osalt ka iseloomust. Mina tavaliselt ütlen korra rahulikult ja kui ikka ignoreeritakse pikalt, siis kärgatan päris kõvasti mingi moment. Aga loomulikult peab selleks üldse mingi oluline põhjus olema. Vähemalt mina arvan niimoodi.
vihkan näägutamist,,,see teistel ja ise endal tuju rikub ju.Arvan et näägutamine iseloomuviga on,väga harva kui keegi ise taipab,kui vastik ta seepärast on,et iriseb teiste kallal
Näägutamine on tegelikult üsna mõttetu asi. Kui midagi ei meeldi, siis võiks lihtsalt maha istuda ja asi läbi arutada...
Näägutamine on küll vastik, kuid ikka tueb ette. Mul tavaliselt siis kui poisid on midagi ripakile jätnud või mõni asi tegemata, mida oleks võind ju
ka ise märgata. Näägutan jah siis kui seest kihvatama ajab. Aga püüan siiski mitte liiga tihti seda teha. Mõne askja kohta olen avastanud küll, et
täiesti mõttetu tegevus
Ega sellest midagi head ei arva. Ei arva ka, et see iseloomu viga on, pigem eneseväljendamise ja suhtlemise laad. Mõni lihtsalt ei suuda ennast muud moodi väljendada ja arusaadavaks teha, kui ainult näägutamisega. Iga üks valib ju ise kuidas suhtleb. Isiklikult sellist suhtlusviisi ei poolda.
Tsitaat:
Algne postitaja: ivi
vihkan näägutamist,,,see teistel ja ise endal tuju rikub ju.Arvan et näägutamine iseloomuviga on,väga harva kui keegi ise taipab,kui vastik ta seepärast on,et iriseb teiste kallal
Oeh, ega see näägutamine nii hull asi ka pole, kui sellega ära harjuda. Mõne aja pärast ei pane seda enam eriti tähele (ja vahest ka mittenäägutamist enam tähele ei pane)... Ja kui teada, et inimene lihtsalt on selline, võib selle ju andeks anda
Kõik oleneb sellest, mida näägutamisex pidada... mulle tundub, et sellega tahetakse oma enesehinnangut tõsta või siis vahel ka süüd oma kaelast ära
veeretada...
Üritan oma vanemate kogemustest õppida nii palju kui annab... nad mul küll ehtsad spetsialistid näägutamise alal
Suhtlemise juures see siiski paremini mõjub kui otse välja öelda, mida tahetakse... ja rahulikult arutades kompromissini jõutakse, ilma kedagi
solvamata ja süüdistamata 
Üks halb komme.
Näägutamise vajadus on seotud iseloomu ja eesmärgiga. Kes naudib protsessi, antud juhul näägutamist, kes eesmärki, antud juhul, mida saavutada
tahetakse. Tüüpiline viga, selle asemel, et öelda kuidas peab toimima, lastakse lendu pikk tiraad olnust ja olematutest pattudest. Üsna tavalised
ütelused:"... ahh, alati teed sa nii ... sinuga kohe ei saa ... no mida rääkida, nii tegid sa siis ja siis...sa oled kohe võimatu..." Eesmärk võib
jääda nii saavutamata, kaaslane lihtsalt solvub või kasvatab paksu naha selga. Harjub ju kõigega.
Aga millest tuleb tahtmine näägutada? Ehk on see lahendamata probleemidest? Olen ise ka sellist asja teinud, aga on ka põhjust olnud- tüdimus, väsimus
(mingil määral ka stress)... Lihtsalt, kui on rahulikult asi ära seletatud, aga seda kuulda ei võeta, kaua ma siis ikka ilusti räägin? Lõpuks viskabki
siibri ette ja hakkan näägutama, et kaua võib...
Sellist asja ei tuleks, kui inimesed üksteist ära kuulaksid ja ka teineteisega arvestaksid.
Tavaliselt on ju näägutajaks naine, aga temal on ka rohkem koduseid tegemisi ja abi kuluks marjaks ära...
Muidugi on ka selliseid, kellel see iseloomu viga ja irisevad aega ja kohta valimata ja ka sihtmärki valimata...
Tekib meil siis kui on keelelised arusaamatused (me pole mölemad made in estonia)...eks ikka juhtub, ka parimateski peredes
Nooremast pärast oli seda näägutamist rohkem. Nüüd olen üritanud ennast parandada ja seda vähendada. Näägutamine ei vii kuskile...tekitab ainult viha
ja trotsi teises inimeses. Parem on lihtsalt öelda, et kuule, mul sulle üks jutt ja katsuks nüüd veidi rääkida. Ja siis ära rääkida mis on pahasti
selle asemel, et seda sama öelda pikema näägutamisega. Lõpuks mees juba ei tee sellest näägutamisest välja vaid laseb lihtsalt selle kõrvust mööda.
Kui aga maha istuda ja silmast silma konkreetselt rääkida, jõuab kõik palju paremini kohale...teine saab kah oma seisukohad välja öelda ja koos
leitakse probleemidele lahendus. Kui mitte kohe, siis mõne aja pärast ikka.
Üks asi on küll...millal mul asi näägutamiseks kisub...see on hommikune mehe üles ajamine, kui vaja tööle minna. No mitte ei saa ta maast
lahti...räägi hea või halvaga
Aga lõpuks ma talle ikka jalad ala saan
Ikka juhtub vahel, kuid kui olen enda jaoks vajaliku info edastanud (kahjuks siis näägutamise teel), siis vabandan, mossitan väheke ja unustan...mees
kah unustab ja ju siis ka andestab. Teinekord näägutab mu kallal kah, kuigi vist mina ikka rohkem, ta selline rahumeelne tüüp. Kannatb mu kaksikliku
olemuse vapralt ära 
Naised näägutavad.. mehed ei tee väljagi ja suhe pysib!!!
Tsitaat:
Algne postitaja: Ac
Naised näägutavad.. mehed ei tee väljagi ja suhe pysib!!!
oh ma hiljuti avastasin, et ma nii muutunud olen, st. pessimistlikumax hakand ning kipun näägutama. Aga ex see nüüd juba kontrolli alla hakkab saama, lihtsalt üx eriti tugev masendushoog tuli peale.
Näägutamise asemel võib samahästi kohe maha lasta. Sõltuvalt situatsioonist kas enda või tolle teise. Probleemi lahendamisele või probleemi kordumise
vältimiseks näägutamise kasutamine on sama hea, kui soolveega janu kustutada. Alati annab soovitule vastupidise tulemuse.
Enese ego maksmapanekuks on see samuti kõige mõttetum meetod. Enam vastikumaks pole võimalik ennast muuta ning vastaspool leiab siit õigustust ka
kõige ekstreemsemate vahendite kasutuselevõtuks.
Ah et näägutamine, see ikka tõeliselt rõve komme. Mind ajab see ikka tõesti vihaseks, selliste piripillidega pole midagi teha, kui midagi ei meeldi või on mingi mure siis saab selle ju muud moodi ka selgeks teha.
Mulle see näägutamine ei istu.
Ma ei saa vaadata kuidas mu ema mu 13 aastase õega näägutab kui see hiljaks jääb või suitsu on teinud..
Ise me mehega väldime näägutamist.
Muidugi peaks saama kõik jutud räägitud ilma et seletamine muutuks näägutamiseks.
Aga kui rääkida üht ja sama asja üks kord, kaks korda, kolm..., neli...jne korda...
Kaua võib rääkida ühel ja samal teemal, kus maalt jookseb see piir, et normaalne rääkimine muutub näägutamiseks...
Kas lõpuks käega lüüa ja loobuda ...
Või jätkata...
Näägutamine ei tee kunagi asja paremaks, vaid ainult hullemaks. Kuid kuidas tabada seda õhkõrna piiri, et jutt ei muutuks näägutamiseks.
Mida teha 13 aastasega kes suitsu teeb. Näägutamine jah ei aita. Anda nahatäis korralik... vist veel lootusetum. Istuda maha ja rääkida üks pikk ja
põhjalik jutt. Kuid kui see ei aita. Mis siis teha. Rääkida veel ja veel ja... uh. Aga seega juba lähenebki asi näägutamisele.
Aga mida siis teha, või lasta sel 13 aastasel pühas rahus tossata...
Inna, aga kui sul oleks omal 13 aastane tütar ja see suitsetaks, mida sina siis teeksid...
No ega näägutamine küll suitsetamist ei vähenda. Õnneks minu kallal pole keegi niimodi ulgund. Minu mutt sai sellest üsna kiiresti aru, ma ei
suitsetanud ja ei hakka ka kunagi suitsetama, aga vahest sai ikka pidudelt tahmas peaga koju tuldud ja väga väsinud sõpru koju välja magama toodud,
pole mingeid probleeme olnud. Ei ütleks et ma nüüd rohkem pätt oleks kui need sõbrad kellel vanemad pidevalt näägutasid. Irv...sõbrad naeravad
siiamaani et mul mutil hiline puberteet 
Kui asi nii kaugele läheb, siis läheb kooselu lõhki. Mul liiga haprad närvid, et mehe virisemist kannatada. Plahvatan ja lähen minema. Korra olen põrguingliga koos elanud, aga tänan rohkem ei.
Mul ei ole miskit kui näägutatakse aint et kui see harjumuseks saab siis ma lihtsalt kõnnin minema aga sellised mõned tyhised näägutamised see ju
tavaline naise virin....
Aga samas armas ju kuulata kui naene viriseb
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
Mul ei ole miskit kui näägutatakse aint et kui see harjumuseks saab siis ma lihtsalt kõnnin minema aga sellised mõned tyhised näägutamised see ju tavaline naise virin....
Aga samas armas ju kuulata kui naene viriseb![]()
mõttetu, see ei vii kuhugi. Kui viib siis abielulahutuseni.
Tsitaat:
Algne postitaja: Quru
mõttetu, see ei vii kuhugi. Kui viib siis abielulahutuseni.![]()
Näägutamine - teineteise vigade üle mölisemine...lõputu protsess.
Põhjus:
1. Stabiilne pead-jalad koos, ruum jääb kitsaks-õhkkond elektriliseks.
2. elavad koos inimesed kes seda ei peaks tegema.
3. üks inimestest on halb suhtleja.
4...5...
Näägutamise taotlus? - eelkõige enda õigustatud-õigustamata arvamuste peale surumine...väsimusest...egoismist...lahknevatest vaadetest....kogu
eelnevate aastate allasurutud tahtmiste väljund....
Tsitaat:
Algne postitaja: NormKutt
Näägutamine - teineteise vigade üle mölisemine...lõputu protsess.
Põhjus:
1. Stabiilne pead-jalad koos, ruum jääb kitsaks-õhkkond elektriliseks.
2. elavad koos inimesed kes seda ei peaks tegema.
3. üks inimestest on halb suhtleja.
4...5...
Näägutamise taotlus? - eelkõige enda õigustatud-õigustamata arvamuste peale surumine...väsimusest...egoismist...lahknevatest vaadetest....kogu eelnevate aastate allasurutud tahtmiste väljund....
Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Aga millest tuleb tahtmine näägutada? Ehk on see lahendamata probleemidest?
Muidugi on ka selliseid, kellel see iseloomu viga ja irisevad aega ja kohta valimata ja ka sihtmärki valimata...
naagutamisega seoses meenub kohe krigisev voodi... keerad yhe kylje, krigiseb, teise..jalle..kunagi pole rahul, vaid soob narve ja magada ei saa. See
niimoodi piltlikult, aga pyya siis sellise inimesega elada
Haigus akki?
no lihtsalt tahetakse närvi ajada või ennast välja elada kellegi peal. Sellisel puhul tuleb mehel välja minna puid lõhkuma ja naisel vaipu kloppima
vms. Saab maha rahunetud..
väga sexistlik lähenemine...naine tegelegu koritsustöödega jne
ma arvan, et näägutatakse pigem väsimusest...või tüdimusest...või lihtsalt vajadusest end välja elada
enne, kui midagi halvasti ütled, loe 10ni
... lihtne öelda, raske teostada
näägutamisest väga raske ennast võõrytada,
õnneks see eluetapp läbityd ja aru saadud, et ega targemaks saa sellega keegi
viskab ainult õli tulle ja kõik läheb aina hullemaks.
vigadest õpitakse ikka oma kogemustest
meil näägutatakse ainult naljaga
aga jah üritan sellise virisemise eest hoiduda - ega see ju midagi paremaks tee...
Tahetakse oma mina peale suruda. Samas on jälle nii et kui keegi tahab teha kellestki omasarnast inimest siis elagu parem peegliga, siis pole
virisemist ja kõik on rahul..ise ja peegel
Aga meganõme on seda kuulata küll kui keegi kusagil kellegagi maid jagab.. piinlik..
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mida arvate meeste ja naiste vaheliste suhete juures käiva näägutamise kohta?
Miks on see üsnagi levinud?
Mida taotletakse näägutamisega?
näägutamine on paha.
sellest oleks riid tekkinud.
kuid sain õigel ajal suu kinni.
enam ei nääguta. vähemalt üritan mitte.
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Oeh, ega see näägutamine nii hull asi ka pole, kui sellega ära harjuda. Mõne aja pärast ei pane seda enam eriti tähele (ja vahest ka mittenäägutamist enam tähele ei pane)... Ja kui teada, et inimene lihtsalt on selline, võib selle ju andeks anda


No siis peab ikka väga palju näägutatud saanud olema, kui ära harjub... Kui vastik tegevus see on kuigi,mis siin salata isegi näägutanud.
Aga reeglina pidev näägutamine teeb suhtele lõpu,sellega midagi todelda on võimatu kui siis ainult suhte lõppemist.
Vihkan näägutamist ja kui keegi seda minuga teeb siis hakkan neid ignoreerima lihtsalt.
Mulle paistab see teise inimese ümberkasvatamisena, endale parajamaks voolimist hoolimata teise soovist või tahtmisest. Vaimset vägivalda.
Näägutamine on mõtetu tegevus. Miks siis näägutatakse? Mina arvan, et see kaasneb paratamatult, kiire elutempo ja närvilise õhkkonnaga.
Näägutamine on suht nõme tegevus. Ise üritan seda mitte teha.
Tea kas õnnestub ka 
Ise väldin aga...millegi pärast minu kallal küll näägutatakse....
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mida arvate meeste ja naiste vaheliste suhete juures käiva näägutamise kohta?
Miks on see üsnagi levinud?
Mida taotletakse näägutamisega?
, et seda vältida
ja kiri on ju
minu jaoks
mis mõjub ikka hästi ka tegijale
sul vedanud siis Hermel,
mina sain kunagi sellise koduste toimetamiste jagamise eest vastuseks:
yksiki emane ei arva ega soovita minule mitte midagi, ma teen seda mida ma tahan ja see mida ma teen pole sinu asi arutada.
Samas oleme need mehed endale kunagi elukaaslasteks valinud,mingite kriteeriumite alusel.
50% anname me ise põhjuse,et meiega nii käitutakse.
Tsitaat:
Algne postitaja: jeena
sul vedanud siis Hermel,
mina sain kunagi sellise koduste toimetamiste jagamise eest vastuseks:
yksiki emane ei arva ega soovita minule mitte midagi, ma teen seda mida ma tahan ja see mida ma teen pole sinu asi arutada.
Mul on vahel tunne lausa, et ma olen meheliku mõtlemisviisiga naine
Ma ei salli näägutamist, ma pole mingi eriline emme/naine. Ma ei salli poodlemist, poodlen vaid siis kui midagi on vaja. Asju näppimas ja vahtimas ma
ei käi. Ma ei triigi mehe pesu (ka mitte lapse ja enda riideid - kuivavad sirgeks) ja ka vast ei peseks kui nad pesukorvis poleks. Süüa teen kõigile.
Nt. mul ämm ärkab ükskõik mis kell, et mees saaks enne tööle minemist söögi lauale. Ma magan nagu nott ja pole minu asi kas ta sööb või ei söö.
Külmkapi asukohta mu mees teab.
Nõuan võrdsust ja asjade kohest selgeks rääkimist.
Ei talu virinat. Asjadest mis vajaka tuleb kohe rääkida ja kohe tuleb lahendusi otsida. Tööde listi veel külmikul pole aga see on üsna hea mõte.
Siis ei unusta ise ka vajalikke tegemisi ära.
Luban mehel sõprade juures ööbida ja väljas käia. Mul ju lubatakse ka. Ei nõua mingeid pereüritusi ja käsikäes kodus istumist. Mnjah!
Ühesõnaga näägutamine on lausa vastik ja kui ma ka seda külas kuulen, siis kohe tekib soov ruttu-ruttu koju minna.
To jeena: ma poleks iial sellise alfa-isasega abiellunud. Kui mulle nii mõni mees ütleks, siis ma saadaks ta pikalt. Ma pigem elan üksi kui inimesega
kes minuga võrdselt sama pulga peal ei istu ja minuga kõike koos ei tee. Abielu ja kooselu on minu mõistes mõlema inimese elu kergemaks muutmine,
mitte ühe inimese orjus. Aga no mul on vist suur ego ka. 
tänud sissy
jahh sulle vastust siia kirjutada läheks palju teemast kõrvale.
sissy jutt on õige, kahju, et laikida ei saa 
Jeena: see ei tähenda, et ma ei mõista.
Mõnel inimesel ei lähe asjad nii, et elab mehega 5 aastat enne abielu koos. Ja selle ajaga testib oma meest. Hoiab asju ohjes ja nö ei anna sõrme
mehele, et too kätt võtta ei saaks.
*Mõnikord elu teeb omad muudatusted ja siis on valik kas alfaisane mees ja perekond või üksikemana elu üksinda.
*Mõni pole kohe algusest oma seisukohti selgeks rääkinud või on tagasihoidlik ja aastatega on asjad käest läinud.
*Mõni aga kummardabki mehi. Minu sõbranna on selline ja no kui ta on õnnelik, siis olen minagi.
Minu jaoks on nõme rasedana soovida poisslast kuna
mees seda soovib. Aga see on kõigest minu arvamus. Rääkimata minule mõistmatutest reeglitest: naised peavad koristama ja süüa tegema, ka aknaid
pesema.
Kindlasti on veel 1000 erinevat varianti mille peale ma ei tule.
Ei nääguta ja minu kallal ei näägutata. On sellel üldse mingit mõtet? Noh et saab siis nagu parem olla vä?
ei saagi tulla selle variandi peale mida pole näinud ega ise kogenud.ehk kunagi leian selle võimaluse ja paljastan oma eluloo avalikkusele.
aga jahh olin ka näägutaja et selgeks teha enda seisukoht. 4 kuud ja iga jumala päev ja see lõppes nii nagu lõppes. poleks ma näägutanud oleksin
siiani vägivalla ohver ja mitte 1 inimeseloomale vaid mitmele.
Kas näägutamine muudab olukorda nii, et inimene ei ole vägivallaohver?
Meestega on selles osas lihtne, et piisab kui max 5 sõnaga öelda mis ei meeldi. Siis nad suudavad kuulata jutu lõpuni ja ehk isegi mõelda asja üle.
Muul juhul kui jutt on pikem (näägutamine) siis läheb see ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning muutuseid ei toimu.
Lepime kokku, et tõe või oma arvamuse väljaütlemine ning näägutamine (virin+pirin+õiendamine+norimine) on 2 iseasja.
Kui ka suhtes on midagi klaarida, siis vaevalt näägutamine klaarib, ennemini vastupidi, mõni mees laseb näägutaja juurest jalga lõpuks, mõnest saab
joodik... äkki mõni nõrganärviline poob ennast isegi üles...
Ma ei kujutaks ette, et ma sellist asja seedida suudaks/tahaks. Väga sitt viis oma tahtmisi läbi suruda.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Samas oleme need mehed endale kunagi elukaaslasteks valinud,mingite kriteeriumite alusel.
50% anname me ise põhjuse,et meiega nii käitutakse.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Kas näägutamine muudab olukorda nii, et inimene ei ole vägivallaohver?
Meestega on selles osas lihtne, et piisab kui max 5 sõnaga öelda mis ei meeldi. Siis nad suudavad kuulata jutu lõpuni ja ehk isegi mõelda asja üle. Muul juhul kui jutt on pikem (näägutamine) siis läheb see ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning muutuseid ei toimu.
Tänud, "Ürgmees" tõi mu vast maa peale. Ma varem aimasin midagi taolist aga ma polnud kordagi sellest lähemalt mõelnud, polnud teemat
analüüsinud. Pealegi kui ma midagi tahan, siis ma ei viitsi sel teemal pikalt "jahuda". Äkki kuulub see kärsituse alla, ma pole kannatlik ja
ei talu inimeste masseerimist ja suunamist. Mulle meeldib kui öeldakse välja mida tahetake mitte ei alustata vestlust kuskilt väga kaugelt, et siis
läheneda 30 minutiga asja tuumani. See on tüütu ja mul kaob endalgi tähelepanu.
Peate vast tihedamalt youtube Ürgmehe klippe koos vaatama. 
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
näägutamisest väga raske ennast võõrytada,
õnneks see eluetapp läbityd ja aru saadud, et ega targemaks saa sellega keegi
viskab ainult õli tulle ja kõik läheb aina hullemaks.
vigadest õpitakse ikka oma kogemustest