Board logo

Millises vanuses hakkasite pere looma?
Ray - 25.04.2004 kell 11:07

Millises vanuses tekkisid mõtted, et võiks olla laps (-ed) ja pere?


Kapsauss - 25.04.2004 kell 11:19

MA arvan et igal inimesel on erineval ajal.Muidugi on yks asi ka see kas selle täide ka viid.Mina olen hetkel 17 ning tahaks väga omale last ja perekonda juba luua.Paraku ei tee ma seda.Kavatsen keskooli ära lõpetada ning siis kindlasti lapse muretseda.


Siku - 25.04.2004 kell 11:19

Ei ole veel olnud selliseid mötteid


nymf - 25.04.2004 kell 11:32

pere ei pea ju tähendama surmkindlalt lapse olemasolu? mul on pere juba loodud ja koosneb minust ja minu armsamast ise ei plaani last sünnitada.. liiga ebastabiilne inimene eluviisilt ja olemiselt ning lähtudes oma lapsepõlve kogemustest kardan kõige enam et äkki ei ka suuda mina oma lapsele pakkuda seda mida ta vajax. kardan olla halb ema ja ohtu et ei suuda ühele hingele ellu piisavalt õnne pakkuda.


ipsu - 25.04.2004 kell 11:36

Esimest korda üritasin 20aastaselt, teist korda- 28a.


lenxu - 25.04.2004 kell 12:58

mõtlema hakkasin kunagi lapsena...aga...
esimene katse oli 18aastaselt. see katse ebaõnnestus.
viimane katse luua peret sai alguse 22aastaselt. siiani on hästi läinud. peres on ka pisipõnn...ja kaugel need pulmadki on


mirelles - 25.04.2004 kell 14:26

Olin 21 aastane, kui sündis esimene laps. Tagantjärele tarkus-varavõitu natuke, kuidagi lõksupüütu tunne tekkis..,ehk sellepärast, et kusagil enam eriti ei käinud. Ja kellegi hoolde oma lapsi ma jätta ka ei raatsinud...
Sooviksin, et oma lapsed pere loomisega ei kiirustaks, hea oleks, kui enne ikka koolid läbi , sest pere kõrvalt õppimine on väga raske.


kodukiisu - 25.04.2004 kell 15:13

17 olin kui unistama hakkasin, abiellusin 19-aastaselt ja nüüd 20 ja pisitütre emme.

Tegelt olin muidugi ka varem unistanud lastest ja perest aga siis käisin keskkoolis ja oma bf mõtles vaid pidudest, joomisest ja naistest, seega õnneks ei saanud nii vara emaks...


viidik - 25.04.2004 kell 17:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Millises vanuses tekkisid mõtted, et võiks olla laps (-ed) ja pere?


Neid mõtteid küll ei mäleta. Aga esimest korda abielludes olin 23, teisel korral 30.


susanna - 25.04.2004 kell 20:29

18 aastaselt mõtlesin, et võik laps olla, siis oleks meest kergem oodata, kui kroonus on
jumal tänatud, et tema vedu ei võtnud, sest siis poleks saanud kooli lõpetada ja kes teab kuis elu oleks läinud
aga 20 abiellusime ja siis tulid tited mõne aastaste vahedega
nüüd suured, saab ka ise veel rõõmu tunda


püsimatu - 25.04.2004 kell 20:38

Kuskil 18 mõtlesin, siis, kui kõik sõbrannad olid mehele läinud ja tited saanud ja tegelesid oma peredega ning mul oli nii üksildane olla.
Aga loomisest ei tulnud miskit välja, sest ma olin nii püsimatu ja suutsin alatasa kõik suhted ära rikkuda ja sassi ajada.
Ning kuskil 24 siis tundsin, et nüüd aitab tühja jooksmisest ja miskit stabiilsemat võiks ka ette võtta.


Killagal - 26.04.2004 kell 00:43

mina 20 (kohekohe 21) ja hirmasti tahaks oma peret aga samas pole see selline asi, mida lihtsalt uisapäisa teha. ju kõik tuleb siis, kui õige aeg. eks ma oota ja kannata


pisimimm - 26.04.2004 kell 07:48

Kusagil 18 aastaselt hakkasin selle peale mõtlema - noh, selliseid uitmõtteid, mitte midagi kindlat. 20 (kohe 21 saamas) olin, kui tutvusin oma mehe ja laste isaga - siis hakkasid tasapisi ka mõtted juba realiseeruma - algul peremoodi asjandus, küll kahekesi, siis esimene laps kui olin 23 ja nüüd on neid putukaid juba kaks


muvelin - 26.04.2004 kell 07:59

/me on 24, aga pole veel seda tunnet, et tahaks emaks saada. viimase aasta jooksul on mõtteid peast läbi käinud igasuguseid, aga ei ikka vara veel. paari aasta pärast ehk.


jll - 27.04.2004 kell 08:00

28


Lola69 - 27.04.2004 kell 10:02

Unistand ja mõelnud pereloomisest olen terve plikapõlve. 22 olin kui abiellusin, enne seda olime juba peaaegu 3 aastat koos. Aga tõeliseks pereks kasvasime kui olin 29, siis sündis esimene tibu. Minu jaoks on pere ikkagist juba järelkasvuga kooslus. Mulle meeldib mõte, et pereks tuleb kasvada. Lihtsalt kaks veel peret tähendada ei pruugi.


Brittle - 27.04.2004 kell 11:02

19 aastaselt.


unistaja - 27.04.2004 kell 21:05

16-aastaselt tahtsin last, kuid soovid ei täitu vahel. Pole siiani täitunud. Olgugi, et elan kellegagi koos, pole õnnestunud siiani veel sellist musterperet luua, kus on lapsed, ema-isa. Arvan, et aega veel on.


Vamp O Drama - 10.05.2004 kell 05:35

praegu 23 ja selliseid mõtteid pole kunagi tekkinud.


PrettyLizi - 10.05.2004 kell 11:11

Hetkel on minu pereks mees ja kass, seega lõin oma pere 20-aastaselt


Monique - 10.05.2004 kell 13:01

Asjast mõtlesin 19-lt ja ellu viisin 20-lt, st esimene titt sündis, kui olin 20.
Nüüd on see titt ise 20 kohe kohe saamas


li-li - 11.05.2004 kell 00:49

pere loomis mõtted tekkisid siis kui juhtus õnnelik õnnetus
......pole ime,et hakkan jälle mõtlema aga kas ka teostuseni jõuan


Sellike - 11.05.2004 kell 00:55

polegi sellele nagu mõteld . Kui oleks mõtelnud siis poleks ka vaja olnud kahest eksimusest õppida, et see ei sobi mulle


moralez - 30.05.2004 kell 23:19

kuigi olen juba head aastad abielus ei soovi veel pisiperet abikaasa on veel liiga noor ja kena ja elu tantsijakarjäär pole meelakkumine elu tuleb enne ära elada siis lapsi teha.


agnessa23 - 01.06.2004 kell 09:51

olin 17 kui sain esimese lapse ja 22 kui sündis teine ...olen väga rahul kui mitte rohkemgi sest noor emme on tore olla....


Uss - 02.06.2004 kell 15:57

Saan kohe-kohe 25, aga suhtumine on selline, et....10 aastat on veel aega. See on individuaalne ja eks igaühel ole oma "õige aeg" . Ise tunnen, et olen pere loomiseks veel liiga ebaküps ja liiga egoistlik.


skingirl - 02.06.2004 kell 16:09

Ei mõtlegi luua kunagi!


chardonnay - 02.06.2004 kell 19:42

Ei ole selle peale mõelnud, aga lähema kuue aasta jooksul kindlasti mitte. Ma rohkem karjääri inimene.


Hilikas - 02.06.2004 kell 20:13

mina polegi otseselt pereloomise peale mõelnud või endale mingeid tähtaegu seadnud - lihtsalt kukkus nii välja, et mõned nädalad enne 21-seks saamist armusin esimesest silmapilgust ja aasta pärast sündis meil esimene laps ja siis mõneaastaste vahedega juba järgmised

ja kas armumine esimesest silmapilgust on võimalik või mitte, see ei kuulu selle teema alla


hestia - 02.06.2004 kell 20:19

minu pereloomise soov seisab päevakorras juba aastaid.... aga vata ei õnnestu ei meestega ega jää ka rasedaks....
tegelikult päris kurb, sest soov on tõesti tugev


astraa - 02.06.2004 kell 22:00

hmmm,tuttav olukord,mul ei vea naistega jälle,aga kuna sul pole siiani meestega vedanud äkki ongi parem et sa pole veel rasedax jäänud,kurb kui isa ja ema elavad eraldi....
aga loodan et kureonu tuleb peagi sulle külla ja toob lapse ja hea mehe

Eelnevat postitust tsiteeriv kommentaar läheb reeglite järgi kustutamisele. Seega loe läbi teema tsiteerimise vältimise kohta! Tänan. Meeskond


dope - 03.06.2004 kell 12:34

mina praegu 19 ja tahtmine on pere luua...aga eks näis kuna unistus täide läheb...


vallatu - 13.06.2004 kell 00:24

pakkun välja nii 30-lt, esialgu on veel aega selle kiire asjaga


culo - 13.06.2004 kell 08:16

kui 60 saan siis vähemalt tean,et olen maha rahunenud ja olen korralik pereinimene


muhhin - 13.06.2004 kell 12:03

Noor olin - 21 alles, aga ei kahetse midagi.


webkaaren - 13.06.2004 kell 12:35

Nii 25 hakkasid sellised mõtted üldse pähe tulema. Oleks võinud veel ühe hea portsu aastaid edasi lükata. Kutsika aru alles.


kontorihiir - 13.06.2004 kell 13:18

21 olin....praegu vaatan oma poega ja ei kujuta ette et ta naisemees oleks...


arena - 10.07.2004 kell 19:31

olen 19 ja olen kaks aastat elukaaslasega koos elanud ja hetkel olen 5 kuu rase
unistanud -nagu ikka väiksena aga kindlat plaani küll polnud veel


carina - 27.08.2004 kell 20:46

olin 19 ja väga hea ,et nii noorelt .nüüd tüdrukud suured ja ise ka veel noor.


lendajapoiss - 27.08.2004 kell 21:37

alles peale 30 ndat,tegeleikult ka siis ei tahtnud ja lapse emagi ei pidanud minu kohalolekut vajalikuks - nii oli ka kokkulepitud - aga ilmale tulnud laps oli nii fantastiline ja minu sõjaväelase karjäär oli ka otsa saanud,nuukz!


päikesekilluke - 28.08.2004 kell 02:46

Sellest mõelnud küll, aga kuna pole teist pooltki, siis mis siin ikka omakeskis heietada...
Küll perekond tekib omal ajal, siis kui selleks õige ja hea aeg on. Iga asi omal ajal või natuke hiljem.


EestiPiiga - 28.08.2004 kell 10:12

mina tahan titat...kohe väga tahan...aga ma alles 19 ja mees e.goyfriend ei taha...ju siis tal ikka õigus või pole õige tunne sees, kui ta ei taha titat((


tinkivinky - 28.08.2004 kell 19:02

nii,mina sain oma rakendusliku kooli lõpetatud ja ka laps muretsetudplaanis muidugi ei olnud,kuid ega laps küsi kuna tulla võib..


Lola69 - 28.08.2004 kell 21:28

See "millal tulla võib" ... Vahel kui ma loen neid triibupüüdjate lugusid, siis näib et liigne planeerimine ja paremasse tulevikku titateo ja pereloomise lükkamine tähendab kas sootumaks pikaajalist ootamist (lootust) või ka nende purunemist. Et nagu ei lähegi alati enam õnneks selle loomine, mida tahetakse.


Lord666 - 29.08.2004 kell 18:38

olin 19, kui hakkasi kasuisaks ja 21 sain ka oma lapse, polnud aega eriti mõelda. Haarasin kohe härjal sarvist ja tegutsesin


kiisu1 - 18.09.2004 kell 15:39

mina kui olin 19 siis tahtsin last saada sest oli mees keda ma armastasin ja kes mind armastas ...tol ajal segas kooli siis ülikool,,,,,,nüüd olen21 kõrgharidusega naine...ei ole enam seda meest ...kuid tulekul on laps....keda ausalt öeldes üksinda kasvatada ei taha ..ja mõtlen aborti teha......see on iga naise jaoks väga raske otsus kuid... minu arust antud juhul kõige targem


marliin - 18.09.2004 kell 19:01

Ei ole veel selliseid mõtteid (vanus 26a).


salliise - 18.09.2004 kell 23:51

Kui ma veel teismeline olin siis arvasin, et peale ülikooli. Kui aga kolmandal katsel (lihtsalt nõukogude kooli jaoks liiga püsimatu hing) keskkooli lõpetasin leidsin, et olen piisavalt vana, ülikooli võib ka vanaema ealisena minna, a´katsu sa vanaemaeas emaks saada... Tegelikult lõpetasin koos tütrega kes juba kuuendat kuud minuga koolis kaasas oli käinud. Sel aastal kursa kokkutulekul selgus, et minu kursusekaaslastele üsna märkamatult. Soovitan last oodates koolis käia, õppis just kevadel nelja aastasena sõnu kokku lugema, ju miskit jäi külge. Teema juurde tagasi.
Esimene laps sündis, kui olin 23 ja poeg nädal enne 25. sünnipäeva kingiks. Minu arvates parim ajastus. Täiesti juhuslik. Mõtleme kolmanda üle...üks pole ühtigi, kaks ei kedagi kolm on esimene number - ütles ikka mu vanaisa. Tuleb kui tuleb aga kakluste jaoks ju lahutajat läheb ikka ka vaja.


salliise - 19.09.2004 kell 00:05

ei ole enam seda meest ...kuid tulekul on laps....keda ausalt öeldes üksinda kasvatada ei taha ..ja mõtlen aborti teha......see on iga naise jaoks väga raske otsus kuid... minu arust antud juhul kõige targem



Ära seda küll tee, kui vähegi võid. Mehed tulevad ja lähevad, leiad ehk uue aga laps jääb alati sinu lapseks ja kui selle võimaluse käest annad ja see viimaseks jääb? Sa oled veel noor, vanemad ehk aitavad või isegi vanavanemad. Sõbranned ja toredad naabritädid ka, ära karda nende abi ära kasutada. Kolm esimest aastat on rasked aga kolme aastasest inimesest võib olla teinekord rohkem tuge kui nii mõneski mehest (loodan, et keegi sellest ei solvu). Mõtle enne hoolega ja otsusta kõhutunde järgi, kui natukenegi naine oled siis see ei peta kunagi. Ole tubli!


hundiplika - 25.09.2004 kell 23:19

olen 23 ja veel ei ole selliseid mõtteid et oleks lapsed.... äkki jah kunagi tulevad


hundiplika - 25.09.2004 kell 23:25

Tsitaat:
Algne postitaja: kiisu1
..ja mõtlen aborti teha......see on iga naise jaoks väga raske otsus kuid... minu arust antud juhul kõige targem


See otsus on ainult sinu teha. Mõtle nii headele ja halbadele külgedele..
Kas lapsel oleks isa, kes teda hoiab ja kaitseb, kes oleks toeks.. kas sa soovid oma karjääri edasi lükata, kas sa oled materjaalselt kindlustatud, et sa saad oma lapsele kõike lubada..
See on raske.. aga samas arvan et sa peaksid kõigele sellele ja veel kindlasti muudele asjaga seotud seikadele mõtlema...


simeon - 25.09.2004 kell 23:26

olen 19 ja tahan juba praegu oma elamist ja kõige rohkem tahan omale last ...


sajaline - 25.09.2004 kell 23:33

Olenab, mida pereloomise all silmas pidada. Hetkel minu pereks laps. Loodud üsna varajases eas, aga siiski
Vanust oli siis 17, kui sündis teine. Ise siiani rahul veel.


sajaline - 25.09.2004 kell 23:39

oih mitte 17 aastaselt ei saanud teist last, ikka esimese, siiani ainuke.


kiusupunn - 04.07.2007 kell 12:13

lapsest peale lapsi armastanud


tiivitaavi - 04.07.2007 kell 12:57

...19 ja viimane laps sündis kui olin 25


Tempera - 04.07.2007 kell 15:01

aega on selle kiire asjaga


Pipilota - 04.07.2007 kell 20:26

esimesed reaalsed motted tekkisid nii 25selt. nyydseks on viis aastat moodas ja motted veelgi reaalsemaks muutunud. ehk siis jargmise viie aasta jooksul saab ka teostatud.


Marchrabbit - 04.07.2007 kell 20:38

kooselu algas 19 aastaselt ja esimene laps sündis meie peresse ,kui olime 21 aastased. Varavõitu natuke,aga samas saab neljakümneselt jälle rohkem seigelda,kui lapsed juba suured.


hedy2 - 04.07.2007 kell 21:05

nu mul ka pere olemas, mis koosneb minust ja kallimast. ja ega need lapsedki tulemta jää


SinineLiblikas - 04.07.2007 kell 22:12

18 ja nüüd kui olen 22 tahan teist last


ariita - 04.07.2007 kell 22:52

21-ne olin kui tekkis pere, ei olnud mingit pikka arutelu ega planeerimist: hups ja valmis


Pebbles - 05.08.2007 kell 08:49

Aega selle kiire asjaga


bellatrix - 05.08.2007 kell 17:44

Kas pere loomine tähendab lapsi või algab pere loomine abielu registreerimisega. Mida täpselt silmas peetakse..


lati - 05.08.2007 kell 19:44

lasteta paar pole nüüd küll veel pere. üksikvanem lastega on ehk juba pere, kuigi mitte päris terviklik.


bellatrix - 05.08.2007 kell 19:48

Aga mitmete kassipoegadega abielupaar?


confidence - 05.08.2007 kell 21:48

Pole loonudki peret, tahaks küll, kuid kaine mõistus ütleb, et "mees, kuidasmoodi sa mõtled seda peret ülal pidama hakata, milliste vahenditega". Seega jääb ära, vähemalt kümneks aastaks, või ka terveks eluks. Mõned polegi loodud perekonnaeluks, ega eluga hakkamasaamiseks.


sossuke - 05.08.2007 kell 21:49

kahekesi on ju kergem.
kaks palka ja üks elamine ikkagi


Maiu - 05.08.2007 kell 22:04

25 aastaselt hakkasin looma. Õnneks ei tulnud sellest mitte midagi välja (Y)


Grit - 24.08.2007 kell 19:10

See väike armas ups! juhtus 23-selt


vaarema - 24.08.2007 kell 19:34

25


kirzike - 24.08.2007 kell 20:45

21


LadyButterfly - 24.08.2007 kell 20:47

21


lati - 25.08.2007 kell 21:12

22 hakkasin looma ja 23 oli olemas.


bellatrix - 25.08.2007 kell 21:46

No siis pole mul midagi..


kennu - 25.08.2007 kell 21:48

juba varajases nooruses hakkasin peret looma.. naine ja laps ja... aga seda kõike mõtetes kahjuks seni pole veel mõttest kaugemale saanud


bellatrix - 25.08.2007 kell 21:50

Minu mõtetes olid selles eas kosmoselaevad ja kauged maad ja rockmuusika sellepärast asi nii vaevaliselt edeneb ka..


kennu - 25.08.2007 kell 21:53

kukimuki shallallaaa nüüd siis võtad asja tõsisemalt


bellatrix - 25.08.2007 kell 21:54

Ei usu..
Võtan tõukassi kardetavasti


kennu - 25.08.2007 kell 21:56

njah palju õnne siis varajane vanatüdruk vaatasin juba ammu ammu et sul kassifoobia vms.


bellatrix - 25.08.2007 kell 21:58

Foobia oleks siis kui ma kardaks kasse, kassilembus on maania


kennu - 25.08.2007 kell 21:59

sry ükskõik mõte on sama vähemalt sõna oli teine


bellatrix - 25.08.2007 kell 22:03

Pihtas põhjas


siilikesekene - 25.08.2007 kell 22:19

Kui kunagi normaalse mehe leidma peaksin, kes minu laste isaks sobib, siis tuleb ka pere. Loodetavasti.


kennu - 25.08.2007 kell 22:27

siilikesekesekeneke sa numps neiu teeme pere


siilikesekene - 25.08.2007 kell 22:34

Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
siilikesekesekeneke sa numps neiu teeme pere

Nii lihtsalt käibki?


kennu - 26.08.2007 kell 09:43

kõik lausa kandikul ette


siilikesekene - 26.08.2007 kell 11:16

Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
kõik lausa kandikul ette

Pane kandik koos kõigega Pärnu poole teele siis


kennu - 26.08.2007 kell 15:07

ei noh sa parem tule kokkutulekule siis vaatab edasi


Beith - 26.08.2007 kell 17:51

Hetkel ei ole veel peret loonud, kuid kuna vanust juba piisavalt ja kui asjalood sobiksid, siis miks mitte kasvõi koheselt.


rosita - 26.08.2007 kell 17:56

See juhtus täna, täpselt 19 aastat tagasi.Olin siis 21.


susanna - 26.08.2007 kell 17:59

palju õnne rosita
6 kuu pärast tähistame meie 20 aastat


officer - 26.08.2007 kell 19:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Hetkel ei ole veel peret loonud, kuid kuna vanust juba piisavalt ja kui asjalood sobiksid, siis miks mitte kasvõi koheselt.


kui homme vihma ei saja,võiksid ju ära vormistada!


rosita - 26.08.2007 kell 19:07

Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
palju õnne rosita
6 kuu pärast tähistame meie 20 aastat


Õnne võib soovida vaid selle pärast, et ma seda aastapäeva täna jalad ja hambad ristis ei pea tähistama.Mõistus tuli õigel ajal pähe.Kõik algused ei ole õnneliku lõpuga.


susanna - 26.08.2007 kell 19:09

sryma ei teadnud ju


officer - 26.08.2007 kell 19:10

Tsitaat:
Algne postitaja: rosita
Mõistus tuli õigel ajal pähe.Kõik algused ei ole õnneliku lõpuga.


üsna palju lõppe on tänu lõpule õnneliku lõpuga!


siilikesekene - 26.08.2007 kell 19:34

Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
ei noh sa parem tule kokkutulekule siis vaatab edasi

Kokkutulekul ei saa arvatavasti osaleda, kuna sinnakanti jääb mul üks operatsioon...


lauritsatytar - 27.09.2007 kell 12:14

mõtted hakkasid liikuma ses suunas 24lt, 25lt oli juba kindel siht silme ees ja 26lt sain emaks , kõik läks libedamalt kui oleksin eales arvanud . Ju olin tõesti igas mõttes valmis selleks.


Beith - 27.09.2007 kell 12:49

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: Beith
Hetkel ei ole veel peret loonud, kuid kuna vanust juba piisavalt ja kui asjalood sobiksid, siis miks mitte kasvõi koheselt.


kui homme vihma ei saja,võiksid ju ära vormistada!


Vihmane ilm on nüüd küll takistuseks ei ole


Tempera - 27.09.2007 kell 15:47

mõtlen, kuid ei ole veel kuskilt miskit näha.
ehk veel jõuab....


Corvus - 27.09.2007 kell 18:48

Isaks sain, kui olin 19. Plaanimata ja ootamatult, perekonnast asja ei saanud. Praegu 2-e aastane poeg Eestis, ise välismaal.


Andrew - 27.09.2007 kell 20:10

Varasemat ei lugenud, kuid mul oli nii, et öeldi, et nüüd tuleb meil laps ja siis kui oli juba käes, tuli perekond vägisi järele.


kennu - 27.09.2007 kell 20:13

pole veel naistki mis perest siin rääkida ja arvatavasti vaba veel nii 4 aastat.. sest töö ja ülikool teevad nüüd oma töö


freelancer - 27.09.2007 kell 20:15

Kui aus olla siis päris noorelt.Algas see isa poolse seletusega miks peab mees suhtuma naistesse nii ja mitte naa.Ülejäänu tuli juba palju hiljem.


Andrew - 27.09.2007 kell 20:20

Tsitaat:
Algne postitaja: kennu
pole veel naistki mis perest siin rääkida ja arvatavasti vaba veel nii 4 aastat.. sest töö ja ülikool teevad nüüd oma töö


Sa ei saa arugi, kui juba käes. Kui sa just tsölibaati ei pea.


freelancer - 27.09.2007 kell 20:26

Sõjaväes saab alati keppi.Nii see oli on ja jääb.Küsimus on rohkem keppija soovis.


iivka - 01.10.2007 kell 12:34

Kui kohtuks vaba vallalise ning sobiva mehega, looks pere küll juba. Seega siis, minu pereloomise mõtted 30-selt. Kahjuks veel ainult mõtted..


Aike - 01.10.2007 kell 13:00

Ei loonud ma siin midagi ega planeerinud. Tuli üks laps siis teine ja nii ta kujunes. Kudagi nagu iseenesest.


Wet - 16.02.2013 kell 19:21

Ei olnud pesapunumise plaane just,aga kui oli 24-ne,hakkas üks inimene minu sees endast märku andma ja nii see pesa punuti.Rõõmuga.


sissy84 - 17.02.2013 kell 17:34

Ma ei ole kunagi soovinud väga noorelt emaks saada. Pikki suhteid oli aga ma ei tea ju siis tahtsin vabadust ja elu nautida. Kuskil 20-aastasena mõtlesin, et emaks peaks saama enne keskiga ja lambist valisin vanuseks 25. Reaalsus oli see, et kui oleks paar kuud varem lapse teinud, siis oleksin saanud ka 25-aastasena sünnitada aga läks nii, et sain 26-selt emaks.
Laps oli planeeritud, ei olnud apsakas.

Mina ise aga olen katkise kummi vili.


Pipilota - 18.02.2013 kell 00:16

Kõik on hirmus krapsakalt siin omale varajases nooruses pered loonud Kas tõesti muud teha ei olnud?


Deiviidas - 18.02.2013 kell 22:04

Pole veel pere planeerimist alustanud, rääkimata loomisest.
Siiamaani on eluga kuidagi toime tuldud. Kas edaspidi saab elu sisaldma kaaslast ja võimalike lapsi? Kes seda teab. Elame päeva korraga ja lükkame planeerimist edasi!


guttamax - 19.02.2013 kell 02:54

Esimesetootsime, kui olin 17..pargipinktänavpuu..... siis kukkusin kinni....ta ootas....oli nattukene rase...aga kaks aastat oli pikk aeg..vabanedes silitasin kõhtu ja lasintal minna...ta vanemad olid tegijad
Kohe, olles tutvunud uue Temakesega, läksin taas....tüdruk...taas temakese isa nimel...sain kolm a..netti siis polnud..siis vabanes kristlane...Merle eitab...aga Kaire on minu moodi ....edasi on olnud pereotsingud... ma ei tea, kas pere on lapsed v armastus v lihtsalt tahe olla pere...
anuh, ma olen juba vana ju ka


tiivitaavi - 19.02.2013 kell 11:25

Kurb.


ullike - 15.05.2014 kell 19:17

Meie suguseltsis juhtub ikka mitmesugust.

79 aastane leskproua kohtas 75 aastast leskmeest. Vähem kui aasta pärast nad abiellusid. Nüüdseks on viis aastat koos elatud. Hoolitsevad kahekesi mesilaste eest (mehe eluaegne hobi) ja kasvatavad koos peenramaal ja aknalaudadel igasugu huvitavaid ja mitmekesiseid söödavaid asju ning teevad neid purkidesse (proua eluaegne hobi). Nüüd valmistuvad ühist korterit ostma, et edaspidi mõlema majad maha müüa.

Mina muudkui imestan.
1. kuidas on võimalik leida niisuguses vanuses veel vaba elusat meest
2. kuidas on võimalik veel selles vanuses, et kokku saavad inimesed, kes teineteisega klapivad.
3. kuidas selles vanuses inimesed üldse tahavad uusi inimesi tundma õppida

Eks ma imestan veel rohkemgi, aga ei oska kõike sõnadesse panna


Poulette - 16.05.2014 kell 09:23

Minu meelest super, kui igivanas eas leida uus kaaslane.
Arvestades seda, et minu suguvõsa naised kipuvad üle 90 aasta vanaks elama ....siis loodan et ka mul on õnne vanaduspõlve õnnes supeldes veeta toreda kaaslase seltsis.
Kõik on võimalik!


sales - 17.05.2014 kell 20:02

Neid PESI on tänases ilmas mitmesuguseid... võta või linnuriik... harakapesa on meistriteos, tuvil ainult paar raagu ristipõiki... hea küll, inimestel ka ju: abielu ja kooselu, ka kasupere on olemas... ise olen üritand ka mitut pere luua, aga elu laskis põhja alt ei ilma naljata...
See loomulikult mu isiklik seisukoht, aga ma ausalt eelistan vanadekodu miskile absoluutselt savijalgadel "õnnele" enne surma, tänan, aga ei...


Poulette - 19.05.2014 kell 08:52

Nojah, vanadekodusid on ka erinevaid. Kui saad endale lubada Villa Benitat, siis miks mitte vanaduspõlve üksi pidada, aga muidu....no thänks, mitte minu jaoks.
Ise eelistaks võimalikult kõrge eani ja iseseisvalt hakkama saada omas kodus, olgu siis krapsakas vanamees kõrval või mitte. Peaasi et käed-jalad liiguvad ja mõistus oleks selge!