Board logo

abielumehe piinad
naaskel - 26.05.2004 kell 23:37

Olen juba üle üheksa aasta abielus. Sõlmitud sai see sündiva lapse pärast. Nüüd teine veel olemas.
Poolteist aastat tagasi aga tutvusin ühe neiuga, kes esimesest silmapilgust meeldima hakkas. Viimased 8 kuud aga tunnen, et asi on tõsisem. Paraku ei ole ma talle seda tunnistanud ja siin mitmeid põhjuseid. Esiteks on ta minust peaaegu poole noorem, teiseks olen abielus ja kolmandaks kardan teda kaotada. Nii me siis suhtleme kui head sõbrad. Kuna ta on tark tüdruk, usun, et küll ta aimab, mis seis on, aga...
Muud naistuttavad on lugenud horoskoope, teinud teste, ennustanud jne. ning kõik ütlevad, et me oleksime ideaalne paar. Viimane kommentaar oli, et ta on mu eluarmastus. Peaasi aga: ma tunnen seda ka ise. Meil on ühesugune suhtumine elus toimuvasse, ühesugused huvid ja hobid jne.
Abikaasaga ei saa ma näiteks väljas käia sest esiteks ta käitumine on pahatihti kohatu ja 99,9% juhtudel lõpeb väljaskäimine alati tüliga. Meil on erinevad sõbrad ja erinevad vaated elule ning asjadele, erinevad huvid jne.
Sooh, lihtsalt pidin selle välja ütlema ja loodan, et nüüd kohe jobuks tembeldama ei hakata.


Killagal - 27.05.2004 kell 00:01

hmmm nu esiteks: vanus ei ole tänapäeval enam pooltki nii oluline, kui veel 10 aastat tagasi...
teiseks: lahtutus oleks lahendus-> miski pole igavene. Ja kui olukord sulle piinav, siis pole ammugi mõtet. Ja laste pärast koos olla on viimane lollus, kuna lapsed saavad sellest aru, kui vanemate suhetes miski pahasti ja peavad ennast süüdi selles.
Kolmandaks: karta ju võid, aga sa ei saa kuangi teada, kuidas asjad tegelikult lähevad, kui sa ei proovi

igatahes edu sulle otsuse langetamisel


mada - 27.05.2004 kell 01:56

Muidugi tuleks arvestada, et juhul, kui oma naisest lahutad ning uue võtad (olgu see siis seesama nimetatud elu armastus või keegi teine), siis äkki juhtub samuti, et teatud aja pärast kõik väljaskäimised või lihtsalt ühised koosviibimised hakkavad tüliga lõppema. Ma arvan, et tasuks hoolega järele mõelda - alati tundub parem ja ihaldatavam see, keda/mida sul parasjagu ei ole.


pisimimm - 27.05.2004 kell 07:35

Ainult laste pärast kooselu ei ole minumeelest õige... Inimesed, kes algaastatel tunduvad sarnased muutuvad ajapikku ja nii mõnigi kord kasvavad lahku...kas siis sellepärast, et kunagi on koos alustatud, elu nauditud, peab hiljem ennast piinama kui tunned, et inimene enam nagu ei ole SEE... Kuid, mõtle hoolega järele, millised olid teie suhted enne selle noore neiu ilmumist Sinu ellu ? Kas oli kõik samamoodi nagu praegu või on see muutunud selliseks just hiljuti ?? Äkki on üheks teie omavahelise mitteläbisaamise tõukejõuks just olnud see uus ja huvitav, noor, tark ja kena....?? Sa armusid ja tahad selle uuega koos olla, ta on lõbus, tore ja mida kõike veel - kuid kas mitte see vaid ei tundu Sulle nii ? Oled Sa nõus vahetama oma praeguse, juba ajalooga elu, uue vastu, millest sa ei tea suurt mitte kui midagi ?!? Mees, istu maha ja mõtle Ja katsu vaadata asju erapooletult... Äkki läheb see tunne üle poole aasta, aastapärast ja siis on hilja midagi tagasi keerata... Rääkige ka naisega, kas tema on õnnelik selle eluga, mida ta praegu elab ? Ehk lahendab see kõik su probleemid .... äkki olete mõlemad tüdinenud suhtest ja otsite vaheldust...


Lola69 - 27.05.2004 kell 09:32

Minulgi tekib küsimus, et millas see senine elu enam ei klappind. Jah, abiellutakse laste pärast. Juhtub. Kas laste pärast ka koos elama peab? Pole nii kindel, sest lapsedki saavad asjust sageli enam aru kui me ise arvame. Aga kas kohe uue armastuse silmapiirile ilmudes ka senist elu lõhkuma hakata? Kunagi oli ju see senine ka millegi poolest väljavalitu?

Ma ei ütle, et kohe peaks jobu olema kui uue armastuse avastamine südame põjksuma paneb. Aga ma ei saa ka kõva häälega karjuda, et tee minekit senisest elust ja loo uus. Lõpeks võid sa kõigest ilma olla. Ja avastad ise ka, et asi ei olnud seda väärt. Kaalumist. Plussid ja miinused. Ja mida sa siis ise tegelikult tahad. Ja kuniks sa ise selgeks ei saa, kust need ebakõlad senises kooselus, pole ka kindlust, et sa uuest elust end samast punktist peagi ei avasta. Üks asi on kaunis ja võõras kõrvalt ja teine asi abikaasa ja kooselupartner.


Ray - 27.05.2004 kell 09:53

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Ainult laste pärast kooselu ei ole minumeelest õige...


Kas on õige eirata laste loomulikku keskkonda: kui võimalik, siis bioloogiline ema ja isa?

Kui pole tegemist just vägivaldse vm. ohtliku inimesega, kas siis iseenda mõnu ja olu on vaja ikka primaarsemaks lükata?

Mina arvan, et oleks mõistlik kuni laste suure(ma)ks kasvamiseni sellised asjad jätta tegemata.

Stabiilsus!


püsimatu - 27.05.2004 kell 09:59

Stabiilsus ja tunnete surm. Et pere elab koos ja ootab kannatamatult laste suuremakssaamist. Kuigi nii emal, kui isal käivad silmad muudkui metsa poole. Kodus on stabiilselt närviline õhkond, ja lastest kasvavad ses keskkonnas stabiilselt tundetud, võltsid ja närvilised inimesed.
Nii või?


pisimimm - 27.05.2004 kell 10:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray

Kas on õige eirata laste loomulikku keskkonda: kui võimalik, siis bioloogiline ema ja isa?

Kui pole tegemist just vägivaldse vm. ohtliku inimesega, kas siis iseenda mõnu ja olu on vaja ikka primaarsemaks lükata?

Mina arvan, et oleks mõistlik kuni laste suure(ma)ks kasvamiseni sellised asjad jätta tegemata.

Stabiilsus!
Ei, kindlasti ei tohiks eirata nö laste normaalse koosluse vajadust, kuid kui omavahelised tunded on surnud ja lapsed peavad nägema pealt vaid ema-isa nääklemisi ja tülisid siis sellised juhul pole ka see kooslus ju midagi väärt...või Hea on kui suudetakse elada koos näiliselt rõõmsalt ja üksmeeles, samas omi vajadusi mujal rahuldamas käies ei suudeta seda ma kardan väga kaua varjata... Mida siis lapsed arvama peavad - on see siis hea eeskuju neile nende elu alustamisel ?!? Kardan, et ei... Inimesed ei ole rauast, et suudasid ilma tunneteta koos püsida nii, et ei tekiks tülisid, ütlemisi, pahandust...


maro - 27.05.2004 kell 10:16

KUi su elu armastus sellega nõus on, kolige vähemalt mõneks ajaks kokku. Edasi on võimalikud variandid: ta ongi/ei olegi su elu armastus; kui sa oma naise kõrvalt ära kaod, lähevad äkki ka tema silmad lahti ja suhtumine muutub. Aga kui sind hakkavad oma poole rebima mõlemad naised, kelle vahel sa ei suuda valida, tuleb sulle üksnes kaasa tunda...


Lola69 - 27.05.2004 kell 10:22

Tsitaat:
Algne postitaja: naaskel
/.../
Muud naistuttavad on lugenud horoskoope, teinud teste, ennustanud jne. ning kõik ütlevad, et me oleksime ideaalne paar. Viimane kommentaar oli, et ta on mu eluarmastus. Peaasi aga: ma tunnen seda ka ise. /.../
Horoskoobid, testid, ennustused .. Ja naistuttavate ennustuste järgi elu seadmine .. Sry, aga see on jabur.

Kunagi sai mees ka oma laste emaga kokku. Võib-olla jah, lapse pärast sai abiellutud. Aga millise tundega see laps üldse tehtud sai? Vaevalt et siis teineteise embusesse vastumeelsusest heideti. Võib-olla ka kunagi tutvudes tundus kõik eluarmastusena.

Lapsed vajavad kahte vanemat. Aga mitte lastele halba teatrit tegevaid vanemaid, see on selge. Aga ikkagi ei saa öelda, et võta oma seitse asja ja loo uus ja huvitavam suhe. Asjadel on omadus joosta lörri kahepoolsel tegemisel või tegematajätmisel. Kuniks ise ka ei tea kus viga sai tehtud või lahkhelid alguse said ..


Ray - 27.05.2004 kell 10:29

On olemas selline asi nagu vastutus, mis võiks piirata kiima ja tungid natuke madalamale levelile.

Minu nägemuse kohaselt peaks lapsevanem olema eneseohverdav lapse kasvatamisel.

Parem halb "teater" oma vanemate puhul kui mingi kaootiline jama ja järelejäänud vanema jooksmine ühe kaisust teise. Kui juba vahetamisteks läks, ei tea ju, kas lõppu tulebki.

Vahel küll on mõistlik vahetada elukaaslast, kui too muutub julmuriks näiteks. Ja on lastele ohtlik.

Lapsed kasvavad piisavalt kiiresti ka, et nüüd ei jõuaks ära kannatada.


kontorihiir - 27.05.2004 kell 10:30

siin pead küll tõsiselt asja üle mõtlema ja tõesti, ka naisega rääkima....iga uus seelik tundub algul huvitav, kuid ka argipäev on kerge tulema ja kes garanteerib, et samuti ei lähe?....

aga kui jõuadki lahutuseni, siis oma lastele pead ikka jääma hoolitsevaks isaks, ükskõik, mis tunded sul ka endise (praeguse) naise vastu ka poleks - lapsed EI tohi kannatada...
Kerge on rikkuda olemasolevat ja tõesti on sageli nii nagu mada ütles, et asjad, mida meil pole, tunduvad algul tõesti paremad...


Ray - 27.05.2004 kell 10:32

Kui tõesti lahutus tuleb, siis ole oma lastele alati olemas ja hea isa.

Loodan, et sellisel juhul uus naine ei hakka mingeid piiranguid peale suruma.


madu - 27.05.2004 kell 10:35

Ray, aga kui rääkida tunnetest. Kas need lähevad ka "kiima ja madalamate tungide" arvele?
Kui kaks inimest teineteise vastu midagi ei tunne, positiivseid ja ilusaid sõnu ei lausu, näiteks isegi ei kallista, siis mis mulje lastele pereelust kui sellisest jääb? OK, võib-olla nad isegi "laste nimel" teesklevad tore-sind-näha-kallistust, aga kui kaua?
Lapsed on väga nutikad tegelased ja näevad sageli vanemate näitemängu läbi.


Ray - 27.05.2004 kell 10:43

Lapsed on tõesti targemad, kui arvatakse.

Jään ikkagi seisukohale, et lastakse ennast mõjutada kiimast.

Ma eip taha mitte uskuda, et kui keegi "uus" ilmub silmapiirile ja teemaks on ilusad sõnad ja "tunded", kas mitte siis ei ronita kasvõi 1 korra voodisse ragistama?

Raudselt... see on ohjeldamatu kiim.


kontorihiir - 27.05.2004 kell 10:47

Ray, aga niimoodi ju teinetest leitaksegi....on see mingi üleloomulik asi - seksuaalne tõmme?....seda ei saa ju maha suruda, või suudad sina ehk? oled üliinimene ja suudad võidelda sulle sünnist kaasaantud instinktide vastu? kamoon....see on silmakirjalik lähenemine minumeelest....
ilma seksuaalse tõmbeta võidakse olla lihtsalt sõbrad, tuttavad...


susanna - 27.05.2004 kell 11:47

naaskel, eks otsuse pead sa ikka ise tegema, mis edasi teed
soovitused on head küll, kuid sa ei tea kindlalt, mis juhtub aasta poole pärast, kui olete uue kaasaga koos elanud tavalist pere-elu
samas olid sul ka tunded kunagi oma praeguse naise ja laste ema vastu
pole õiglane süüdistada ainult naist, et ta enam sind ei ahvatle
arvan, et ta tunneb end väga ebakindlalt, sellest ka erinevad jamad teie vahel
te pole arutanud omavahel omi suhteid, vahest aitaks nõustaja
kui siis ka enam midagi ei muutu teie vahel, et olete lahku kasvanud
siis jääb üle vaid lahku minna
edu sulle, kerge sul olema ei saa ja nagu sa väidad, et elu armastus too uus neiu, siis jõudu sulle
kuid esita omale küsimus, mis saab sinu lastest koos elades uue naisega
loogiliselt, et käid lapsi vaatamas, toetad, käivad teil
kas uus naine lepib sellega need on väljaminekud, nad on vaid sinu lapsed
sellest võib tekkidav tüliõun uues peres
kõik võib olla, kõik võib tulla, proovimata ei saa midagi
aga soovitan siiski selle eluga korda kõik ajada, siis edasi minna


pisimimm - 27.05.2004 kell 12:00

..ma ütlen veel lisaks niipalju, et tean kui raske on leppida eelmisest elust pärit lapsega, eksnaisega - olin ise mehega tutvudes samas seisus, kusjuures mina ei olnud pere lahkuajaja....teadsin, et nende elu ei sujunud ja lahutus oli igati ainus ja normaalne jätk nende koosoldud ajale... Alguses ei olnudki väga vastumeelt ja keeruline võõrast last aeg-ajalt enda juures näha, kuid kui see hakkas tihenema ja ajapikku nägin, et see ei lõppegi, siis... häbi mulle, kuid tegelikult ei ole ma siiani suutnud leppida sellega, just sellega, et mehel on veel keegi peale meie laste, peale minu, kellega ta peab arvestama, kuigi mõistusega saan sellest ju aru.... ja meie oleme tänaseks koos olnud juba veidi üle 8 aasta...

Mõtle enne kui otsustad, mõtle väga-väga hoolega !!!


Hilikas - 27.05.2004 kell 12:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Ainult laste pärast kooselu ei ole minumeelest õige...


Kas on õige eirata laste loomulikku keskkonda: kui võimalik, siis bioloogiline ema ja isa?

Kui pole tegemist just vägivaldse vm. ohtliku inimesega, kas siis iseenda mõnu ja olu on vaja ikka primaarsemaks lükata?

Mina arvan, et oleks mõistlik kuni laste suure(ma)ks kasvamiseni sellised asjad jätta tegemata.

Stabiilsus!


minul tuli esimese asjana mõttesse see, et inimene elab ainult korra ja ta peab oma elu elama nii, et ta ise rahul on, aga millist neist eespool jagatud õpetustest sa järgid, see on su enda valik ja arvestama pead ka sellega, et lõpuks võivad sulle jääda tühjad pihud.
Pane ikka enne plussid-miinused ritta ja aruta seda oma abikaasaga ka, ole julge!
Minu meelest hullemaks enam minna ei saa, aga võib juhtuda, et peresuhted soojenevad sellise vestluse käigus ja äkki polegi see noorem siis enam nii ahvatlev, sest noorematel ka omad miinused, kas tahad või mitte.


Ray - 27.05.2004 kell 13:08

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Ray, aga niimoodi ju teinetest leitaksegi....on see mingi üleloomulik asi - seksuaalne tõmme?....seda ei saa ju maha suruda, või suudad sina ehk?


Suudan küll ja ma pole sugugi ainuke.
Kuskohas see silmakirjalikkus on?


püsimatu - 27.05.2004 kell 13:09

Nojah, vist tore, kui suudad.
Aga mis mõtete on sellel?
Oma seksuaalse tunde ja tõmbe mahasurumisel?


Lola69 - 27.05.2004 kell 13:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Hilikas
minul tuli esimese asjana mõttesse see, et inimene elab ainult korra ja ta peab oma elu elama nii, et ta ise rahul on /../
Jah, ka ise peab rahul olema. Aga kes garanteerib selle, et see äkitselt leitud uus lugu lõpeks samamoodi nagu eelmine ei lõpe. Et on lapsed ja tundub et teed lähevad lahku ja tekib taas uus silmapiirile ... Ja ikka ei olda rahul ..

Lapsed elavad ju ka vaid korra.

Enne järgmist sammu, mis esmapilgul võib tunduda selle ainuma ja õigena, oleks igati kasulik hoolikalt järelemõelda, kas see ikka on parim ja õigeim.


madu - 27.05.2004 kell 13:27

Natike offtopic, aga nt Maslow vajaduste hierarhia kohaselt kuulub ka seks füsioloogiliste vajaduste hulka koos vajadusega süüa, juua ja magada.


Ray - 27.05.2004 kell 13:39

Juut ABRAHAM Maslow on ajas ja arust, kulla madu.Süüa, juua, magada on tõesti ühed primaarsemad vajadused. osad inimesed suudavad peale vastavaid treeninguid ka magamata olla. Ka toiduvajadus kaob miinimumini.

Seks on küll juba laia kaarega lust - lillepidu tüüpi vajadus.

Maakeral on loomulikult sugutegemist vaja, paljunemist, aga seks iseeneses...

Lisatud: kui süüa ei saa, siis inimene sureb, kui juua ei saa, siis inimene sureb, kui ei saa magada, siis inimene sureb (kurnatusse). Seksi puudus ei tapa.


Hilikas - 27.05.2004 kell 14:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hilikas
minul tuli esimese asjana mõttesse see, et inimene elab ainult korra ja ta peab oma elu elama nii, et ta ise rahul on /../
Jah, ka ise peab rahul olema. Aga kes garanteerib selle, et see äkitselt leitud uus lugu lõpeks samamoodi nagu eelmine ei lõpe. Et on lapsed ja tundub et teed lähevad lahku ja tekib taas uus silmapiirile ... Ja ikka ei olda rahul ..

Lapsed elavad ju ka vaid korra.

Enne järgmist sammu, mis esmapilgul võib tunduda selle ainuma ja õigena, oleks igati kasulik hoolikalt järelemõelda, kas see ikka on parim ja õigeim.


elul ei olegi kahjuks garantiid ja ma sellest ka kirjutasin, et enne vaja kõik plussid ja miinused kokku võtta ning ka naisega arutada ja alles siis otsustada... või ei lugenud sa lõpuni?


kurat - 27.05.2004 kell 14:04

Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Nojah, vist tore, kui suudad.
Aga mis mõtete on sellel?
Oma seksuaalse tunde ja tõmbe mahasurumisel?


Näiteks mitte hävitada püsivat suhet lühiajaliste tunnete ajel.
Näiteks mitte petta sulle pandud lootusi.
Näiteks mitte korda saata kuritegu.

Seksuaalset tõmmet võib tunda üheaegselt 6 miljardi inimese, 10 miljardi looma ja määramatu koguse igasugu maailmas eksisteeriva eseme suhtes. Seda võib, aga teps mitte ei pea tõttama kohe ära kasutama.


kontorihiir - 27.05.2004 kell 14:10

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray

Seks on küll juba laia kaarega lust - lillepidu tüüpi vajadus.

Maakeral on loomulikult sugutegemist vaja, paljunemist, aga seks iseeneses...


See küll teemast mööda või isegi uus teema aga...
nii et sina, Ray, asud vahekorda vaid järeltulija saamiseks? ja täpselt niipalju seksid, kui palju lapsi tahad?..
njaaa.....tegelt ma tean naist, kes niimoodi elas (nüüd surnud), oli mees ka isegi aga see käis külapeal ja lõpuks läkski minema.....ja naine oli solvunud....

lisatud: muidex, kui sa kuulnud pole, siis sex on ka tervisele kasulik....tervisele kasulike loomulike vajaduste mahasurumine võib mõjuda aga organismile halvasti...


madu - 27.05.2004 kell 14:11

Veel offtopic
Ray, lausa hämmastav, kuidas sulle need juudid ikka iga koha pealt ette jäävad Mõni võiks seda lausa rassismiks pidada.

Jah, seksi puudumine ei tapa. Ma pigem püüdsin läheneda teemale 180 kraadi erinevalt kui sina, st püüda anda mõista, et seksuaalsuses, ka külgetõmbes pole tegelikult midagi ebaloomulikku, halvakspandavat. Loomulikult on iseküsimus, kas seda peaks kohe ära kasutama.


MonaLisa - 27.05.2004 kell 14:12

olen kuradiga nõus. Inimene ikka võiks olla oma loomaliku poole peremees, mitte vastupidi..inimene pole loom, kelle jooksuaeg kestab terve elu


madu - 27.05.2004 kell 14:24

Jah, naistel lõpeb jooksuaeg, st viljastumisvõimeline aeg reeglina menopausiga ära.


kurat - 27.05.2004 kell 14:25

MonaLisa, jooksuaja kohta on sul hea tähelepanek.

Inimene on selles mõttes naljakas loom, et tal ei toimu muude suurte imetajate jaoks tüüpilist indlemist. Mingil arenguetapil on see nähtus kadunud ja asendunud pideva "vahepealse" olekuga. Võibolla on see Homo Sapiensi kui liigi püsimise võti: Neandertaali inimene suri (kuulu järgi) välja seetõttu, et oli vähe rasedusi ja sündis veel vähe lapsi. Võibolla oli tegu indleva loomaga.


Ray - 27.05.2004 kell 14:38

Tsitaat:
Algne postitaja: kurat
Näiteks mitte hävitada püsivat suhet lühiajaliste tunnete ajel.
Näiteks mitte petta sulle pandud lootusi.
Näiteks mitte korda saata kuritegu.



Hästi mõistetud, mida
minupoolne seisukoht asjast arvab.

Ma pole moraalijünger ega impotent , kui on tegemist kindla kaaslasega, kes ise on vaba ja ka mina olen vaba, siis suhtes on väga tõenäoliselt seksi küllaga. Ja ma suhtun kaaslasesse austusega.

Ma hindan sihikindlust, ausust, selgeid sihte elus ning taunin lühiajaliste mõnude (narko, juhuseks väljaspool paarisuhet jne) tõttu enda või ka teiste inimeste teatavat kahjustamist. Otseselt või kaudselt.

Pere on püha! Seda tuleb hoida ja olla valmis ka kannatama. Kes ütles, et elu peab aina mõnus ja magus olema?


madu - 27.05.2004 kell 14:58

Iga hinnaga? Kuni selleni välja, et kunagi surivoodil saaks möödunud elule tagasi vaadates nentida, et oli küll kannatusterohke ja mõru, kuid vähemalt pere püsis koos?
Kas elutervem poleks omada peret, kus elu ongi tore, lõbus ja mõnus?

/on õnnelik, et emme ei püüdnud iga hinna eest papakesega peret "mängida", kuna on näinud sarnaseid olukordi kõrvalt ja kuulnud selliste perede lastelt, et parema meelega näeksid nad lahuselavaid vanemaid


Ray - 27.05.2004 kell 15:38

Röömsale perele apelleerida on kindlasti hea ja üsna ootuspärane.

Mis on aga muutuste puhul esimene alus?
(Ei pea olema, aga?) Kas siiski isiklik mõnujanu ja heaolu taotlemine?


Roxena - 27.05.2004 kell 15:43

Aga piiandes abielumehe juurde tagasi tulles... :-)
Poole noorem? Siis sina nii neljakümne ja tema kahekümne ringis?
Asi poleks üldse probleem, kui Sul juba peret poleks. Nüüd pead ikka pisut kaaluma enne. Ja eelnevaid nõuandeid kokku võttes...

...tee tabel :-)))) Püüa olla objektiivne. Mõlema naise plussid ja miinused Sinu jaoks.
Tee nõnda, et ära kõrvuta neid omavahel, vaid loe ühel lehel üles ühe plussid ja miinused, teisel teise.
Loodetavasti pole Sa just niiii armunud, et näed ühes ainult head ja teises ainult halba. Iseasi muidugi, et üheksa aastaga tead Sa oma abikaasa miinuseid ohtrasti, kuid kaheksa kuuga elu armastuse omi veel mitte kuigi palju. No siis... tee nii, et "vana naise" iga halva omaduse kohta püüa leida üks hea ka ja samuti "uue naise" iga hea omaduse kohta üks halvem ka :-)))
Noh Sa võid neid tabeleid ju meilegi näidata - me siin kõikenäinud inimesed :-)

Võibolla Sa ise ei pane tähelegi, et uue headus moodustub asjadest, mis aastatega võivad samamoodi kaduda - kena büst, alt üles vaatamine, Sinu jumaldamine...

Ja neile aastatele veelkord mõeldes - kümne aasta pärast on too uus oma seksuaalsuse tipul - kolmekümnendates. Ja see tipp võib kesta kena kümme aastat.
Sina käid siis viiekümnendaid või veelgi enam.


madu - 27.05.2004 kell 15:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mis on aga muutuste puhul esimene alus?
(Ei pea olema, aga?) Kas siiski isiklik mõnujanu ja heaolu taotlemine?


Esiteks, miks ei peakski elutervete suhetega perele apelleerima, kui võimalus olla osa sellisest perest on ju täiesti reaalne?

Arvan, et iga inimese jaoks on see "esimene alus" erinev. Lapse seisukohalt oleks ma küll soovitanud vanematel lahutada, kui oleksin näinud, et nad on õnnetud. Kumb on siis olulisem, kas õnnelikud (rahulolevad) vanemad, kes koos ei ela või 2 kooselavat õnnetut inimest, kel on ühised lapsed?


Ray - 27.05.2004 kell 15:52

Jah, kindlasti arvestada: iga muutus on risk.

Kas Sa oled valmis kõige mustema tsenaariumiga? (Lõpuks ei ühte-, ega teist?).

Tsitaat:
Algne postitaja: madu
või 2 kooselavat õnnetut inimest, kel on ühised lapsed?


Tuleks selgitada, mis põhjustel nad õnnetud on. Millistel ajenditel nad üldse kokku said? Milline olukord domineeris, kui lapsi tehti?

Vahest vana korrastamine on kindlam, kui uue asja proovimine.


madu - 27.05.2004 kell 16:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Vahest vana korrastamine on kindlam, kui uue asja proovimine.

Absoluutselt nõus!
Küsimus on ainult selles, kas mõlemad osapooled on huvitatud suhte parandamisest/selle nimel vaeva nägemisest. Kui üks pooltest on kõrvuni kellessegi teise armunud, siis tundub see mõlemapoolne suhte ülessoojendamine natuke kahtlasena.


Ray - 27.05.2004 kell 16:33

Üheks võimaluseks on oodata. Armumine ei pruugi (võib muidugi) viia kogu kupatuse lagunemisele.

Meeldiv see pole, aga siiski, kui mingigi võimalus on taastada stabiilne olukord, ehk ei maksa kiirustada.

Kui teine võtab konkreetselt oma asjad ja sõidab poole tunni mõõdudes kuskile kaugele (minupärast Jaapanisse) ja aastake mõõdunud, siis muidugi tasuks hakata mõtlema, mis edasi.


Marla - 27.05.2004 kell 16:40

no omadest kogemustest wöin öelda.
et kui armastust enam ei ole ja ei näi ka, et kusagilt ta peaks uuesti ilmuma 2 inimese wahele.
siis waid laste pärast pole mötet koos olla.
sest minu wanemad olid selle wiimase aasta enne lahutust kuratteabmillepärast koos.
ja see ei olnud just parim aeg.
tähendab, isegi kui riidu majas ei olud.
*püsis* ikka mingi teatud pingetega öhkkond.
ja see on tösi, et lapsed märkawad kohe kui miskit on walesti.
löpuks ei saanud ma enam eriti normaalselt isagagi läbi.
eks ole.
aga pärast lahutust.
oh. asjad on poole paremad.
sedasi, et mölema wanemaga saan läbi.
isaga waat weel et paremini kui emaga.

aga igal perekonnal on oma mured & pöhjused, miks kokku jäädakse/lahku minnakse.

seda ytlen, et see abielumees, kes siin kirjutab, peaks mötlema järgi, enne kui oma löplikud otsused langetab.
sest. wöibolla on see noore neiuga waid kirglik armumine, mis peagi mööda läheb.


TKtydryk - 27.05.2004 kell 22:06

iga inimene (peaaegu) on väärt seda et ta oleks õnnelik...
testid testideks, need ei tähendab midagi,
aga kui sa oled südames kindel et sul on tolle nooremaga õigem koos olla siis....
tee endale,naisele,lastele ja neiule too teene ja saa õnnelikuks


TKtydryk - 27.05.2004 kell 22:08

Tsitaat:

Vahest vana korrastamine on kindlam, kui uue asja proovimine.


ülessoojendatud supp ei ole kunagi sama maitsega mis ta oli siis kui ta oli värske ja soe ning otse pliidi pealt võetud...


Ray - 27.05.2004 kell 22:13

Aga kui uus supp osutub ülesoolatuks või hoopis sõõgikõlbmatuks, siis tuleb see vana supp meelde.


naaskel - 31.05.2004 kell 15:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Juut ABRAHAM Maslow on ajas ja arust, kulla madu.Süüa, juua, magada on tõesti ühed prima
Seks on küll juba laia kaarega lust - lillepidu tüüpi vajadus.
Maakeral on loomulikult sugutegemist vaja, paljunemist, aga seks iseeneses...
Lisatud: kui süüa ei saa, siis inimene sureb, kui juua ei saa, siis inimene sureb, kui ei saa magada, siis inimene sureb (kurnatusse). Seksi puudus ei tapa.

Siin vaidlen vastu!
Esiteks: ei ole see juut Maslow nii ajast ja arust midagi ja tema teooriad kehtivad ka tänapäeval ning ilmselt jäävad kehtima pikaks ajaks.
Teiseks: Seksi puudus tapab! Ei ole seksi - ei ole järeltulijaid = inimkond (kui me ainult inimestest räägime) sureb välja.

Üldiselt on siin arutatud asju, mis ka minu peast mitu korda läbi on käinud. Aga targemaks saamist või spikrit ma siit ei lootnudki.
Eelkõige oli eesmärgiks väljaütlemine. Inimesel on aegajalt vaja lihtsalt südant puistata ja kui pole kedagi, kellele seda silmasisse öelda, ajab asja ära ka foorum, kus saab suhteliselt anonüümseks jääda.


Ray - 31.05.2004 kell 16:32

Iga teadus on arenev ning vastavalt arengule ja koolkondade kokkuleppele ka korrigeeritakse aluseid.

Millal see oligi, kui maa oli lapik ja valguse kiirus oli suurim teadaolev.

ma märkisin eelnevates postitustes ka:

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Maakeral on loomulikult sugutegemist vaja, paljunemist, aga seks iseeneses...



Ehk ei ole väitnud, et maakeral ilma paljunemiseta hakkama saab.

Minu seisukohad on kajastanud läbi paljude analoogsete teemade: 1) inimene ei pea olema oma ihade ori 2) inimene SAAB ennast piisavalt kontrollida, ka oma sugutungi ja palju muudki.

Las jääda Sulle Sinu arvamus ja minule minu arvamus.


skingirl - 31.05.2004 kell 16:43

Laste pärast küll ei maksa koos elada, või siis tuleks otsida tiba võrdsem suhe, miks sa pead selle noore tüdruku elu ära rikkuma, endal titekari taga, ma saan aru küll üks aga,et teise veel taha väntasid(seda suurem vastutus)
väga egoistlik!


mirelles - 31.05.2004 kell 17:18

Ehk tasuks mehel/isal mõelda ka lapse/laste peale. Lahutuse korral jäävad lapsed enamasti ema juurde ja see,et ta üritab olla kusagilt eemalt ikka hea isa , siis see pole see...Ei tahaks olla selle naise nahas, kanda üksi topeltkoormust. Ja laste kasvatamine pole teps mitte odav, kõik maksab, ja mitte vähe...aga igaühel oma elu, otsustama peab ikkagi ise. Oleks hea, kui haigetsaajateks ei osutuks lapsed.


Tera - 31.05.2004 kell 17:54

igavene ja ühest vastust mitteomav teema
-jääda kokku ja püüda rääkida ja leida üksteisest möödaelamise põhjused, et naine kohtlane-milles tu avaldub, millal selline arusaam sul tekkis jne.
-minna uuele ringile, noor tidrik, perekohustusi pole, loomulikult on temal aega sulle rohkem pühenduda, kas su naine enne lapsi polnud rohkem sinule pööratud jne.
-vanusevahe 20 aastat, pead ikka väga enesekindel olema, et sa teda veel 10 aasta pärast rahuldad-ta areneb lihtsalt sinust üle
-supi ülessoojendamine-mõni supp ongi siis parem ja risk, et süüa kõlbab, ka suurem
-aga kui ühist keel ei leia ja kohe mitte kuidagi, siis aga kes on ka öelnud, et elu peaks raske jne olema, siis ikka lastele halastada ja lahku minna- aga kas nüüd poole nooremale, see teine teema
-ja veel
siinsed kogemused, mis need räägivad,
nii laste kogemus vanemate kohta, kui ka nn. need, kellel on õnnestunud uuesti ühisele lainele jõuda-kas on selliseid siin või oli selliseid vanemaid


zitazitikaz - 09.06.2004 kell 04:42

kusjuures täitsa üllatav, et ainult laste pärast sõlmitud abielu nii kaua kestnud on... Mina arvasin, et need ei kesta nii kaua...
Ja soovitaks sul selle noore tütarlapsega rääkida sellel teemal... kes ei riski see shampust ei joo... Ei usu, et ta selle pärast sõpruse aia taha viskaks...Koos lahenduseni jõuda kindlasti kergem...

Ja Ray... Meil just psühholoogia tunnis psühholoog rääkis, et tegelikult vanemate lahutus kõige hullem teismelise eas lastele, sest hakkavad arvama, et nemad selles süüdi...
Ise elasin 6 aastaseks saamiseni, nii et mul polnud mingit isa figuuri kodus...Tean, et isa kuskil olemas Eestimaa peal... Aga ei tunne temast puudust, kunagi pole tundnud... Ei tahagi teada, kes ta on.. Kui ema seda minu eest varjab, ju siis selleks mõni mõjuv põhjus...


fantasmagooria - 12.06.2004 kell 15:29

Noorus on üllatav ja uskuge need üllatused võivad jalust niita.
Aga elame me siin ilmas ainult 1 korra.
Ja see aeg on pagana lühike. Miks siis ennast ise piinata ?
Nii, et mõtle enese peale aga ära unusta lapsi.
Surnud suhet ellu ei ärata.


Ray - 12.06.2004 kell 15:36

Mida rohkem oma elu väärtustada, seda enam on abiks hästikaalutletud otsused ja enesekriitiline veendumus nende (arvatavas) õigsuses.


ixxel - 12.06.2004 kell 22:53

Jaa mees ole dilemma ees ...
Üks kõik milline sinu otsus ei ole see on sinu otsus ...


li-li - 13.06.2004 kell 01:24

igal ühel meil on siin ilmas vaid üx elu ja me tahame seda piisavalt palju nautida.meid kedagi pole loodud halbadex ega headex,lihtsalt ühel on respekti ja vastutust rohkem kui ühel või teisel ja ega ka see veel tee meist kellestki halvemax.......mina ise loon oma eluLäbirääkimiste küsimus ja pikkade arutelude lõpp võix olla kesktee,sest valikuid tuleb teha meil iga jummal päev
Olgu olemata naabrinaise kaagutamine su peas,millel pole ju väärtust v. näpuga järjevedamine horoskoobis
Vaata oma lapsi ja uuri millisel määral oled sa võimeline nende elus osalema ka siis,kui sind nende kõrval ei ela ja kas sa oled kindel oma sihis.
Inimene on nõrk ahvatlustele aga millex meile on organid,millega mõelda
.......ja veelkord,otsuseid teed vaid sina


hendrix - 29.05.2006 kell 13:21

huvitav teema, vana mees ja noor naine. Aga prooviks sellele küsimusele läheneda nii: sa näed, et lähevad vana mees ja noor naine. Mis on esimene mõte - tütar ja isa. No olgu, las nad siis lähevad. Ja siis tuleb teadmine (minu pärast või jumalast), et abielupaar. Millene on kõige esmasem tunne ja mõte selle teada saamise peale? Pakun välja vastuse variandid:
1. lahe
2. kama kõik
3. ajab naerma
4. idikad sihukesed
5. issanda loomaaed on kirju
milline oleks sinu vastus ja miks?


pisimimm - 29.05.2006 kell 13:28

Igaüks tehku täpselt nii, nagu enda jaoks õigeks peab...Kui nemad leiavad (siis näiteks abielupaar, vana naine, noos mees või vastupidi), et neamd on õnnelikud, siis mis õigus on minul seda arvustada ja leida, et see pole õige Need on ju stamparusaamad ja arvustused, mis inimestes kinni on...


freelancer - 29.05.2006 kell 13:32

Tsitaat:
Algne postitaja: naaskel
Olen juba üle üheksa aasta abielus. Sõlmitud sai see sündiva lapse pärast.
Abikaasaga ei saa ma näiteks väljas käia sest esiteks ta käitumine on pahatihti kohatu ja 99,9% juhtudel lõpeb väljaskäimine alati tüliga. Meil on erinevad sõbrad ja erinevad vaated elule ning asjadele, erinevad huvid jne.



Esiteks vabanda et osa kustutasin.
Teiseks:Meeldib kelguga sõita meeldigu vedada.Miski pidi olema et talle selga ronisid ja titeseemne kasvama panid.Vaevalt sa kukud keppima niisama naist kes vastab su viimases lõigus kirjeldatule.Või olid oma riista peale vihane ja karistasid teda.

Kolmandaks.Inimene on selline huvitav asi,kellele on antud ajud ja seda mitte selleks ,et kõrvus ei vilistaks vaid selleks et neid kasutada.Lollusi teeme kõik,ja ka maksame selle eest.Mõnel läheb kergemalt mõnel raskemalt.Kui suutsid elada 9 aastat koos naisega ,keda ei taha siis müts su ees maha.Mina ei suudaks-isegi siis kui ma oleks aheldatud voodi külge,ma lihtsalt tapaks enda.Minul ka pole vedanud olen üle kahekümne aasta juba pidanud ühe naisega magama-aga mulle meeldib.Olen ka jalust ja kätest seotud kuid võtan seda tunnetatud paratamatusena.


Imre - 29.05.2006 kell 13:35

Ühiskond, inimesed meie ümber on ju igale asjale vastu,
mis ei vasta nende arusaamadele.
On meesterahval juuksed pikemad, on ta pede.
Käib mees solaariumis on ta pede.
Arvamusi on seinast seina. Me ei jaksa lihtsalt kõigi meele järgi olla.
Elada tuleb ikka nii, nagu endal on hea olla.
Samas peaks ikka kuulama vahest teisi ka.
Eks see oskus, kriitikat eristada nõuannetest, on ajajooksul õpitav


hendrix - 29.05.2006 kell 13:51

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Igaüks tehku täpselt nii, nagu enda jaoks õigeks peab...Kui nemad leiavad (siis näiteks abielupaar, vana naine, noos mees või vastupidi), et neamd on õnnelikud, siis mis õigus on minul seda arvustada ja leida, et see pole õige Need on ju stamparusaamad ja arvustused, mis inimestes kinni on...

inimene on teadupärast karjaloom ja tahab või taha, teiste inimeste arvamus mõjutab igatüht mingil moel. Mina igatahes kahtlen selles, et kellelgi võib olla täiesti suva, mis temast arvatakse. Nii et traditsioonid ja vaated.
Mind ajaks igatahes vana ja noore abielu kergelt muigama. Miks, ei oskagi põhjendada. Võibolla, et veider ja ebatavaline.


pisimimm - 29.05.2006 kell 14:17

Jah, raske on ennast välja rebida inimeste arvamuste küüsist, kuigi ometi on nii mõnigi seda suutnud. Miks mind peaks huvitama, mida arvab mõni külamoor minu mehest kui mina temaga rahul olen...kõik me oleme ju erinevad... Ja elame ju endale...

Jah, jah, tean, jutt teoreetiline ja küsides, kas ma ise suudan seda, siis oleks vastuseks ikka ainult, et oleneb, mis olukorras....alati kindlalt mitte kuigi võiks ja püüdlen selle poole..kuigi mitte ka stiili ''üle laipade''


hendrix - 29.05.2006 kell 14:49

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Miks mind peaks huvitama, mida arvab mõni külamoor minu mehest kui mina temaga rahul olen...kõik me oleme ju erinevad... Ja elame ju endale...


külamooride arvamus ei ole tähtis, kuigi mõni osav külamoor suudab kujundada paljude arvamust ja kui paljude arvamus ei ühti sinu nägemusega, mis sa siis teed. Vilistad rõõmsalt vilet või muretsed oma renomee pärast? Ah?


pisimimm - 29.05.2006 kell 14:53

Usun, et olles iseendas piisavalt kindel, ei hakka ma küll ennast muutma maailma järgi... Lõpuks tekib ju ikka küsimus, kellele ma elan, kas inimestele väljaspool minu elu või iseendale, oma kaaslasele...


BabyTahiti - 29.05.2006 kell 15:03

vanema mehe teeb ahvatlevaks raha või ühiskondlik positsioon. mis te arvate, et see kati liiguks jaan tootsiga kui see oleks mingi suvaline vanamees vä


hendrix - 29.05.2006 kell 15:20

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Usun, et olles iseendas piisavalt kindel, ei hakka ma küll ennast muutma maailma järgi... Lõpuks tekib ju ikka küsimus, kellele ma elan, kas inimestele väljaspool minu elu või iseendale, oma kaaslasele...

hüljatus, äratõugatus, isoleeritus kogukonnast? Valge vares teiste seas?


pisimimm - 29.05.2006 kell 15:33

...või valik olla lõpmatuseni ühiskonna marionett??

Jah, pigem olla valge vares kui tunda end s***sti kellegi teise nahas , mängides seda, kes sa tegelikkuses pole.


Sybill - 29.05.2006 kell 17:14

sekundeerin Freelancerile


skingirl - 29.05.2006 kell 17:22

Freelancer ole ikka edasi selline ja ,et su keel eri nürineks ega meel ei mureneks


freelancer - 29.05.2006 kell 19:10

Teen ettepaneku muuta teema pealkirja.Asendada sõna -piinad- sõnaga -teenitud karistus-
Arvan,et leidub pooldajaid.
Kurat, naerunägu ununes:


Zewa - 29.05.2006 kell 21:20

Tsitaat:
Algne postitaja: naaskel
Olen juba üle üheksa aasta abielus. Sõlmitud sai see sündiva lapse pärast. Nüüd teine veel olemas.
Poolteist aastat tagasi aga tutvusin ühe neiuga, kes esimesest silmapilgust meeldima hakkas. Viimased 8 kuud aga tunnen, et asi on tõsisem. Paraku ei ole ma talle seda tunnistanud ja siin mitmeid põhjuseid. Esiteks on ta minust peaaegu poole noorem, teiseks olen abielus ja kolmandaks kardan teda kaotada. Nii me siis suhtleme kui head sõbrad. Kuna ta on tark tüdruk, usun, et küll ta aimab, mis seis on, aga...
Muud naistuttavad on lugenud horoskoope, teinud teste, ennustanud jne. ning kõik ütlevad, et me oleksime ideaalne paar. Viimane kommentaar oli, et ta on mu eluarmastus. Peaasi aga: ma tunnen seda ka ise. Meil on ühesugune suhtumine elus toimuvasse, ühesugused huvid ja hobid jne.
Abikaasaga ei saa ma näiteks väljas käia sest esiteks ta käitumine on pahatihti kohatu ja 99,9% juhtudel lõpeb väljaskäimine alati tüliga. Meil on erinevad sõbrad ja erinevad vaated elule ning asjadele, erinevad huvid jne.
Sooh, lihtsalt pidin selle välja ütlema ja loodan, et nüüd kohe jobuks tembeldama ei hakata.


tead vahest tuleb tegelikult kasuks see, et sa pole oma partneriga täpselt ühesuguste maailmavaadetega, te saate mõlemad arvamusi avaldada ja on natuke huvitavam, kui sul aga on kõrval samasugune inimene (st, et su partneril samad vaated elu kohta, mis sinul) siis ei pruugi sellest kooselust ega suhtest eriti kauaks midagi välja tulla...
aga samas eks ise sa tead paremini kuidas ja millised tunded sul tema vastu on ja kui tõesti tülitsete pidevalt ja ei suuda leppida siis räägi naisega asjad selgeks ja vb on teil kasulik lahku minna...lastele vb poleks hea aga kui suudad edaspidi neid toetada siis on OK.


exactly - 29.05.2006 kell 21:56

Tsitaat:
Algne postitaja: BabyTahiti
vanema mehe teeb ahvatlevaks raha või ühiskondlik positsioon. mis te arvate, et see kati liiguks jaan tootsiga kui see oleks mingi suvaline vanamees vä


no kuule,ma tunnen neid mõlemaid ja väidan,et see nii pole....see ikka äärmiselt lihtsustatud ja üldistav käsitlus suht rikkast inimesest!


leenuke - 29.05.2006 kell 22:50

Tsitaat:
Algne postitaja: BabyTahiti
vanema mehe teeb ahvatlevaks raha või ühiskondlik positsioon. mis te arvate, et see kati liiguks jaan tootsiga kui see oleks mingi suvaline vanamees vä
Ei tunne küll kumbagi aga arvan,et kui Kati ainult raha peal väljas oleks,siis on ka noori ja edukaid/rikkaid mehi,kelle ümber sebida.


freelancer - 29.05.2006 kell 22:59

Lisaks ex-i postile niipalju.KUi taandataks kõik rahale ja ainult siis küsiks mina nii.Miks peaks Toots käima üldse katiga.neid katisid võiks olla tal iga sõrme ja varba jaoks üks +üks veel koerale ja kõik oleksid õnnelikud.
Elus on lihtsalt momente ja käike, kus raha ei loe.


hendrix - 30.05.2006 kell 09:08

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
...või valik olla lõpmatuseni ühiskonna marionett??

Jah, pigem olla valge vares kui tunda end s***sti kellegi teise nahas , mängides seda, kes sa tegelikkuses pole.

aga kuhu jääb siis kohanemisvõime. Või pooldad sa peaga vastu müüri jooksmist. Valge vares teadupärast ei leia oma ebatavalise välimuse tõttu kaaslaste poolt vastuvõttu ja seetõttu ongi ta äratõugatud ja ilma jäetud suhtlemisest. Ja kilode viisi kogunenud väljaütlemata mõtteid, arvamusi, tundeid. Pole selle valge varese elu sugugi meelakkumine, pigem teema ilukirjandusliku üllitise jaoks kui eeskuju elamise jaoks.
Aga ikkagi, mis tunded tekivad, kui näed kedagi, kes püüab ületada ajakuristikku kahe olendi vahel.


anne51 - 30.05.2006 kell 09:21

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Me ei jaksa lihtsalt kõigi meele järgi olla.
Elada tuleb ikka nii, nagu endal on hea olla.



Kõigi meele järgi ei saa olla ja ei pea olema, aga mees, kellel on lapsed, peab eelkõige mõtlema, et tema lastel hea oleks. Lapsevanem ei saa elada nii, et ainult temal oleks hea olla. Isa või ema peab laste heaolu esiplaanile seadma. Kui lastele on parem lahkuminek, siis tuleb lahku minna. Kuigi mina ei taipa, kuidas saab selles kindel olla.


pisimimm - 30.05.2006 kell 09:40

Hendrix, tead, ei ole võimalik olla absoluutne ''valge vares''. ALATI leidub su ümebr inimesi, kes suudavad sind võtta sellisena, nagu sa oled

Jah, ka ise annab kohanduda, aga kas me peame tõesti kõigile meelejärgi olema?

Mulle meeletult meeldib meie kaasfoorumlase Freelanceri lause, mida ta välja on öelnud:

''ma ei ole prostituut, et pean kõigile meeldima ''

Mingine kohanemisvõime on meil kõigil ja lausa äärmuseid ilmas ei eksistreeri...ja kui, siis vähe...


hendrix - 30.05.2006 kell 09:48

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
lausa äärmuseid ilmas ei eksistreeri...ja kui, siis vähe...

jõuame teemale lähemale. Kas olukord, kui mees on poole vanem kui naine, kas 20 ja 40 või 25 ja 50 - ei tea, on tavaline või äärmuslik?


pisimimm - 30.05.2006 kell 10:07

Jah, aga see on ju nende endi soov Vaevalt nad noa ähvardusel koos on Ja kui nemad on häpid, siis miks peaks minu arvamus neid mõjutama lahku minema... See, kas ma seda aktsepteerin või mitte, on ju juba minu suva..kuid kas ma peaks seda siis kohe halvustama? Või ei saa ma hetkel täpselt pihta, Hendrix, su küsimuse pointile?


hendrix - 30.05.2006 kell 12:06

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
See, kas ma seda aktsepteerin või mitte

kui keegi tatistab, ütlemine restoranis tantsupõrandale, siis meie suhtumine, ma vähemalt eeldan, on negatiivne. Ükskõik mis sündmusele me anname oma hinnangu. Mind lihtsalt huvitab, millene hinnang antakse vana mehe ja noore naise suhtele. Kuivõrd hinnangualused seda ka aksepteerivad, pole tähtis. Lihtsalt huvitav oleks teada populatsiooni arvamust selle nähtusele, ma lihtsalt ei tea. Ma tean milline on hinnang pedofiiliale, samasoo iharusele, aga noore ja vana intiimsuhte väärtustamist ühiskonna poolt - seda ma ei tea.


pisimimm - 30.05.2006 kell 12:13

Aga nii palju kui on vaatlejaid, on ju ka erinevaid arvamusi...või tahad sa kõigi siinsete, kaasaarvatud minu, arvamust teada?

Minu arvamus on erapooletu, sest ma leian, et kui nemad seda soovivad, siis miks peaks mina seda taunima? Mind jätab absoluutselt külmaks, kus või kellega keegi oma õnne leiab. Jah, see on ju mõnevõrra imelik, või pigem ebastandartne, kui koos elab 40 aastane naine ja 20'ne mees, kuid ju siis nii on nende jaoks hea...vähemalt mingi ajagi...ja vb ma ise tahan seda sama 10 aasta pärast ja leian, et just nii on hea... Alati ei saa vaadata ju ainult hetke, tuleb näha ka kaugemale...

Lisatud: ja üleüldse, mul on elus palju paremat teha kui arvustada/halvustada kellegi kolmanda kooselu . Igaüks elagu täpselt nii, nagu oskab ja tahab


hendrix - 30.05.2006 kell 13:12

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Mind jätab absoluutselt külmaks, kus või kellega keegi oma õnne leiab.

Nii et sina esindad arvamust - kama kõik.
Aitähh vastamast


pisimimm - 30.05.2006 kell 14:13

Küll läks pikalt enne kui sa oma oodatud vastuseni jõudsid Jäid sa sellega vähemalt rahule


hendrix - 30.05.2006 kell 14:44

Jah


Andrew - 30.05.2006 kell 14:55

Kui kooselu ei laabu, miks mitte lahku minna. Laps jääb alati teie lapseks ja lapsel on võimalik teie mõlemaga suhelda. Mada postituses muidugi iva sees- kõikjal on hea, kus meid ei ole. Ja on palju põnevam taga ajada, kui omada. Kunagi räägi siis siin, kuidas asi lõppes.


anne51 - 30.05.2006 kell 15:12

Suhtlemisel ja suhtlemisel on vahe. Üks asi on pühapäeviti kinno või jäätisekohvikusse minna ja teine asi on, kui isa õhtuti muinasjuttu loeb või hommikuti hambapesu kontrollib.


freelancer - 30.05.2006 kell 15:41

Mida tähendav väljend vana mees ja noor naine või vastupidi.Selleks et himmangut anda peavad olema teatud kriteeriumid
Mina võtan kriteeriumiks visuaalssuse.Kui silma riivab ja imelik tundub siis on asi ebanormaalne.Kui ei riiva silma siis normaalne.Ilmselt on meie hinnangute kriteeriumiteks üleüldised seisukohad mis on kinnistunud meie arusaamadesse
On äärmiselt nõne lugeda normaalseks paari kus eide kusi lund enam ei sulata ja mehel hakkavad alles kubemepiirkonnas karvad võsuma.Teoreetiliselt võib olla nende partnersuhe töötav kuid normaalseks seda pidada ei saa.


hendrix - 30.05.2006 kell 15:56

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Mida tähendav väljend vana mees ja noor naine või vastupidi.Selleks et himmangut anda peavad olema teatud kriteeriumid


vanadusel on omad tundemärgid, alates naha pingusest kuni kehahoiakuni. Vanema inimese võib ka selja tagant ära tunda. Jah paljusid tunnuseid saab maskeerida, kuid mul on jäänud mulje, et käte nahk on kõige suurem reetur. Juba 25 aastasel hakkab nahk kergelt käe pealt kortsu tõmbuma ja mis seal veel vanemast east rääkida. Aga selle seisukohaga, freelancer, et kui on ilus, siis on kõik OK, olen ma sinuga ühel meelel. Siit edasi minnes võib küsida, kas on ilus vaadata kõrvalt 50 aastast meest ja 25 aastast naist kui armastajaid.


freelancer - 30.05.2006 kell 16:10

Mina võtaks ikkagi aluseks mitte selle looki vaid bioloogilise vanuse.Vastan sulle otse kindlasti on ilus ja naerma ajaks samuti.Vaimusilmas muidugi kujutaks ette kuidas noor näkk voodis vanamehe kaisus kuulaks meenutusi teise maailmasõja päevilt ja üritaks enesele sisendada et ka kaisus olles võib mõnus lihtsalt olla.Muuseas üks meie foorumist just arvaski et ka kaisus olemisest piisab et kooselu oleks täiuslik.
Ilmselt kui tõsiselt vaadata siis on ikka looduses igal asjal oma kindel kord.Ja igasugused kõrvalekaldumised mõjuvad koomiliselt kas siis vana naine ja noor mees või vana mees ja noor naine.Sellised ema-poeg ja isa-tütar sündroom ei saa lihtsalt olla täisväärtuslike peresuhete alustaladeks.Samamoodi võiks elada koos koera,kassi ja miks mitte ka teiste koduloomadega.Öeldakse,et armastuse teed on imelikud.Kas armastuse teedeks seda nimetada saab-mina nimetaks halastusmõrvaks ja eriti muud sealt oodata ka pole.


hendrix - 30.05.2006 kell 16:38

vähemalt oled üsna ühemõtteliselt vastanud.

Vahetult eelnevat postitust me ei tsiteeri! Tänab meeskond.


freelancer - 30.05.2006 kell 17:00

Võiksin lisada et see on minu seisukoht ja kriteeriumid elule.Ma mõtlesin just neid kelle vanasevahe on piirides mis kutsuvad esile naeruturtsatusi ja kommentaare-Kas isa ei lubanud üksi kohvikusse tulla. või Miks sa ema teatrisse kaasa võtsid.


leenuke - 30.05.2006 kell 19:04

1. lahe
2. kama kõik
3. ajab naerma
4. idikad sihukesed
5. issanda loomaaed on kirju
milline oleks sinu vastus ja miks?


Valiks siit variandi nr.2,põhjendus:mul kama kaks. Samas olen omal nahal tunda saanud ka suhtumist stiilis variant nr.4 No aru ma ei saa,mis see teiste asi on? Aga noh,nagu öeldud,issanda loomaaed on kirju.


Imre - 30.05.2006 kell 19:22

Tsitaat:
Algne postitaja: naaskel
Olen juba üle üheksa aasta abielus. Sõlmitud sai see sündiva lapse pärast. Nüüd ......

Tjah ...ära sa teisi küll kuula.
Ennegi nähtud selliseid, kes nina all rõõmustavad su õnne üle,
seljataga vehivad noaga ja üritavad selle küüru lüüa.
Kõige mõtekam oleks Teil endil asi selgeks rääkida.
Kui kõik klapib, siis palju õnne teile kahele.
See on teie õnn, ärge kuulake teisi, kes jauravad vanusevahest.
Lapsed jäävad teie lasteks nagunii. Olete siis abielus või mitte.
Kui just eriti maniakaalne naine pole, kes lubab su lastest ilma jätta, nendega koos ära kolida ja mida kõike veel.
Praeguse naisega kokku jäädes närite ka 10a pärast teineteise hinge kallal.
Kui sa sellest tüdrukust aga loobud ...kes teab, loobud elu armastusest võibolla.
Samas, kui teine laps tulemas .....see pole ka kõige parem aeg,
et teise naise juurde minna.