Board logo

Kooselu ilma armastuseta?
mada - 24.10.2002 kell 23:26

Kas ilma armastuseta on mehe ja naise kooselu võimalik? Ma mõtlen lihtsalt sõpradena... Millest võivad kõige kergemini probleemid tekkida...


saskia - 24.10.2002 kell 23:51

See jälle nii individuaalne... isiklikult mina ei saaks elada koos mehega, keda ma ei armasta. Vähemalt voodielu küll mitte. Sõbrd võivad ju koos elada, aga see on ju hoopis midagi muud. Ehk sel juhul on võimalik, kui on koos elatud aastaid ja asi algas armastusega? Harjumusest?


li-li - 25.10.2002 kell 10:25

Hmm...nagu ühika variant vai?Korterit sõbraga jagada võib küll,kuid ka ajutiseltPereelu ma küll ei näe selles,kui inimest ei armastata


Ray - 25.10.2002 kell 12:01

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Kas ilma armastuseta on mehe ja naise kooselu võimalik? Ma mõtlen lihtsalt sõpradena... Millest võivad kõige kergemini probleemid tekkida...


Isiklikult arvan, et on küll. On inimesi, kes ei jõua muinasjutu lõppu ära oodata ja toimivad tugevalt kokkuleppeliselt.

Täiesti võimalik, eeldab aga mõlemalt poolelt mõistmist, millega on tegu. Ka sõpradena on võimalik.


kontorihiir - 25.10.2002 kell 13:25

Eh, mis üldse on armastus?
Algul nagu on, hiljem kuhugile kaob...mõtmatutesse avarustesse.
Jääb kiindumus, austus...kui jääb.
Ise arvan, et kui püsib kirg teineteise järele, püsib ka armastus. Seda ei oska defineerida.
Kui olen kellegiga koos, kellega on mul hea, turvaline. Kellega tunnen mingit stabiilsust, vast see on siis armastus...
Oeh, ei tea....aga tahaks teada küll....


Ac - 25.10.2002 kell 13:42

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Algul nagu on, hiljem kuhugile kaob...mõtmatutesse avarustesse.
Jääb kiindumus, austus...kui jääb.
Ise arvan, et kui püsib kirg teineteise järele, püsib ka armastus.


Armastus, saadanas, jahh, kipub yle minema... Mis jääb? Suhe.. vist. Teineteist aktsepteeriv ja tundepuhanguid võimaldav.


pirka - 27.10.2002 kell 04:42

Kui elatakse koos kui lihtsalt sõbrad. Nii õelda jagatakse korteriüüni maksmist, siis see täitsa sobilik. Tülisid vast sellises kooselu vormis isegi vähem kui armastajatel. Igaüks on ise leivas ja puudub armukadeduse moment.
Aga elada koos kui mees ja naine, kui abielupaar - see vast võimatu. Mingid tunded peaks siiski olema.


lota_kalla - 27.10.2002 kell 15:36

ehm kindlasti on võimalik...kui nüüd kumbi kummalegi meeldima ei hakka..sest kui üx võtab asja sõbrana ja toob koju mehe/naise siis jahh võivad küll probleemid tekkida..


tiina - 30.10.2002 kell 07:31

Loomulikult on võimalik. Nii nagu kaks sõbrannat korterit jagavad või kaks sõpra...võivad ka mees ja naine korterit jagada. Kui kõik piirid kenasti paika pandud, kõik tohib/ei tohi kah paika pandud...miks mitte...


Tom25 - 17.11.2002 kell 18:49

Huvitavam oleks see variant, kui satutakse koos asustamata saarele. Kuidas võiks edasi areneda?


ivi - 17.11.2002 kell 20:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Huvitavam oleks see variant, kui satutakse koos asustamata saarele. Kuidas võiks edasi areneda?
see varjant erandolukord on,seal võib ju välja kujuneda,nii sõprus kui kiindumus,aga ei usu et teineteise eiramine


li-li - 19.11.2002 kell 13:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Tom25
Huvitavam oleks see variant, kui satutakse koos asustamata saarele. Kuidas võiks edasi areneda?

võib ju ka päris hullusti minna,löövad äkki üksteist maha


Venom - 19.11.2002 kell 13:13

aga misasi see armastus on?
nimele leiduvat vastet minu teadmistes paraku ei leidu


meryli - 19.11.2002 kell 13:17

Kui kirg jahtub kiiresti, võib öelda, et jäädakse "mingiks ajaks" kokku harjumusest...ehk nimetakski seda siis kooseluks armastuseta. probleemid aga kipuvad sellisel juhul tulema väga erinevatest partnerite soovidest ja mõtteavaldustest...kui ei mõisteta ka siis lahku minna, võib sellest suurte erimeelsuste korral tulla veel vaat, et perevägivalda ja löppvaatus on lahutus kohtus, kus musta pesu saab pestud nii, et küll saab...


li-li - 19.11.2002 kell 13:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
aga misasi see armastus on?
nimele leiduvat vastet minu teadmistes paraku ei leidu

tunnen kaasa,kahju sustKas või ise ennastki võiksid armastada


ipsu - 19.11.2002 kell 18:03

kooselu ilma armastuseta...hmm.....
kui selles kooselus on veel midagi peale armastuse siis miks mitte(kus juures suurem osa elab ki nii)


pisimimm - 19.11.2002 kell 18:13

Ei-ei-ei, mis see siis oleks - korteri, maja , laste jagamine ?? Ilma armastuseta ei tule kooselu kõne allagi, niikuinii siis on ühel hetkel kõik kummuli ja oi kui valusti siis võidakse üksteisele öelda...


ipsu - 19.11.2002 kell 18:22

Valusasti võib ka suurest armastusest öelda...ja kuidas veel.,aga kui on teine teise lugupidamine siis on kooselu rohkem võimalik kui selle suure armastusega.


Olija - 19.11.2002 kell 18:27

ma arvan, et see võib täitsa mõnus olla ..tuled töölt sööd keegi ei ütle Sulle midagi õhtul teed asja ära .. keerad selja ja magad magusalt hommikuni...


ullike - 19.11.2002 kell 20:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Olija
ma arvan, et see võib täitsa mõnus olla ..tuled töölt sööd keegi ei ütle Sulle midagi õhtul teed asja ära .. keerad selja ja magad magusalt hommikuni...


oot, aga mis teine pool sellest saab? Miks peaksin ma endal kodus pidama inimest, kes ainult süüa küsib ja siis veel "asja ära teeb" ja siis magada nohiseb? Minu meelest oleks sel juhul palju mõistlikum endale näiteks mingi mänguasi soetada, sest see ei küsi süüa ja sellele ei pea sokke pesema Või kuidas?


Tom25 - 19.11.2002 kell 20:18

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
... võib ju ka päris hullusti minna,löövad äkki üksteist maha...

Li-li, ma lootsin, et keegi ikka midagi romantilisemat välja pakub. "Löövad maha" - no mis jutt. Kes oma ainsat kaaslast maha hakkab lööma.


N1X - 19.11.2002 kell 21:05

Pole minu meelest mitte mingit kasu.. kurb kuid tõsi


pirka - 20.11.2002 kell 00:52

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Valusasti võib ka suurest armastusest öelda...ja kuidas veel.,aga kui on teine teise lugupidamine siis on kooselu rohkem võimalik kui selle suure armastusega.

Tegelikult reaalses elus ju tihti nii juhtubki... valusamaid sõnu õeldakse teineteisele just suure armastuse ajal... või siis lihtsalt tunduvad need sõnad valusamad....
Kuid kui see esimene suur kirg üle läheb ja selgub et peale selle kire ei olnudki muud....
Siis lahkuminek paratamatu.

Tõelise armastuse ja kirega peaksid koos käima ka austus, hoolimine, teineteise usaldamine.... Ja kui armastus taandub, saabub hall argipäev, siis need teised tunded ju jäävad. Ja sõbralikult koos saab elada ka ilma selle suure armastuse ja kireta..... lihtsalt teineteist austades ja usaldades, teineteisest hoolides.... teadmisega, et partner sulle haiget ei tee, et võid oma kaasat usaldada.... kuid siiski teda mitte enam armastada....


murdjamees - 20.11.2002 kell 17:41

Stopp! Siin nagu ma aru saan mõeldakse sellist abielulist kooselu ikkagi!
Paljud abielupaarid ju mingi aja jooksul tüdinevad teineteisest ja koos elatakse nö missioonitundest või mugavusest.lapsed missioonitunde alla käivad.Seega on see võimalik.Kuid mina tean täpselt et kuigi naine ütleb vahel , et tasl must siiber, ei saa ta sellest hoolimata rahulikult magada kui kauemaks ära jään. ja vastupidi. see armastus võib ikka olemas olla, lihtsalt me ise ei tunneta seda enam!
Armastust on kõikjal!


pisimimm - 20.11.2002 kell 19:45

Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Stopp! Siin nagu ma aru saan mõeldakse sellist abielulist kooselu ikkagi!
Paljud abielupaarid ju mingi aja jooksul tüdinevad teineteisest ja koos elatakse nö missioonitundest või mugavusest.lapsed missioonitunde alla käivad.Seega on see võimalik.Kuid mina tean täpselt et kuigi naine ütleb vahel , et tasl must siiber, ei saa ta sellest hoolimata rahulikult magada kui kauemaks ära jään. ja vastupidi. see armastus võib ikka olemas olla, lihtsalt me ise ei tunneta seda enam!
Armastust on kõikjal! [/quote


Äkki on tegu harjumusega ?


RealBitch - 04.01.2003 kell 00:51

meie elame harjumusest, ma kolisin sisse ja nyyd pole välja kolinud. Kui min alähen ära, ongi kogu kooselu läbi, as simple as that. Praegu lihtsalt juba mõni aeg koos oldud ja eks igast asju olnud jna, aga päris hea on elada inimesega kui sübra või vennaga, parem kui siis kui armastus oli, siis oli kuidagi valus, nyyd enam mitte.


Lola69 - 04.01.2003 kell 20:32

Nu ikka tuleb ette, et kokku jäädakse ka peale suure "armastuse" lahtumist. Siis juba ilma armastuseta. Harjumusest. Või siis lihtsalt laste pärast. Kui kaks suudavad ilma suuri tundeid omamata elada nii, et keegi ei kannata, siis miks mitte. Ma arvan, et ma ise kah kohe olemasolevat lõhkuma ei tormaks kui abielus ühel hetkel avastaks, et tundeid ei ole. Võtaks enne koos aega maha.


Hiirekas - 06.06.2003 kell 20:22

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Nu ikka tuleb ette, et kokku jäädakse ka peale suure "armastuse" lahtumist. Siis juba ilma armastuseta. Harjumusest. Või siis lihtsalt laste pärast. Kui kaks suudavad ilma suuri tundeid omamata elada nii, et keegi ei kannata, siis miks mitte. Ma arvan, et ma ise kah kohe olemasolevat lõhkuma ei tormaks kui abielus ühel hetkel avastaks, et tundeid ei ole. Võtaks enne koos aega maha.


Tõeline armastus ei lähe üle. See on jama. Mingitel muudel, kui armastus, alustel on kooselu haige. Nagu minulgi, elan temaga koos kahjutundest ja kohusetundest.


Ray - 07.06.2003 kell 20:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tõeline armastus ei lähe üle. See on jama. Mingitel muudel, kui armastus, alustel on kooselu haige. Nagu minulgi, elan temaga koos kahjutundest ja kohusetundest.


Pole just armastuse ülispetsialist, aga neid kooselu ajendeid on ikka üsna palju. .Ei nimetaks neid haigeteks.

Kuna on abieluvaraleping kui abielusuhte varaline reguleering riiklikult tunnustatud, siis on ka varalise suhte tugev domineerimine lubatud (ka on nii vahel) ja aksepteeritud.

Antud fakt tähendab seda, et lähtuti reaalelust tingitud vajadustest


Lola69 - 07.06.2003 kell 20:51

Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tõeline armastus ei lähe üle. See on jama. Mingitel muudel, kui armastus, alustel on kooselu haige. Nagu minulgi, elan temaga koos kahjutundest ja kohusetundest.

Never say never. Ja elus juhtub kõike. Ka tõelisest armastusest võib saada mittetõeline. Tõeline armastus ... Mis see üldse on? Iga armastus on ses meie jaoks igaveses hetkes tõeline. Aga ometi lähevad need armastused küllaltki sageli ka üle. Ja kooselud lahku ... Ja kui ka harjumusest koos elatakse, siis haigusega siin küll tegemist ei ole. Kui neile kahele koos elavale see vorm sobib, siis miks mitte. Igaüks teab ise. Igaühe oma valik.


yller - 07.06.2003 kell 21:12

no minu arvates selline värk on mõttetu
elada pool elu inimesega, ja tundeid poeö
jne jne
ei tea
ise küll sellist värki ei tahaks
aga kellel meeldib
palun väga


Hiirekas - 08.06.2003 kell 00:18

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tõeline armastus ei lähe üle. See on jama. Mingitel muudel, kui armastus, alustel on kooselu haige. Nagu minulgi, elan temaga koos kahjutundest ja kohusetundest.

Never say never. Ja elus juhtub kõike. Ka tõelisest armastusest võib saada mittetõeline. Tõeline armastus ... Mis see üldse on? Iga armastus on ses meie jaoks igaveses hetkes tõeline. Aga ometi lähevad need armastused küllaltki sageli ka üle. Ja kooselud lahku ... Ja kui ka harjumusest koos elatakse, siis haigusega siin küll tegemist ei ole. Kui neile kahele koos elavale see vorm sobib, siis miks mitte. Igaüks teab ise. Igaühe oma valik.


Mõnes mõttes on sul õigus, sest tean inimesi kes pole eales armastanud ja näe elavad koos. Mõlemad rahul.

Mulle lihtsalt isiklikult on see välistatud, sest ma ei hakka elama koos inimesega, keda ei armasta. Ja vaevalt see nii harv aga nii sügavalt haarav tunne mul äkitsi üle läheb. See tuleb minus tappa. Mõnel inimesel on see peale pikki aastaid õnnestunud. Siis on ka kooselu lõppenud.


Päevitaja - 15.07.2003 kell 12:09

Kooselu lihtsalt sõprade vormis - miks mitte. Alati parem kui üksi. Aga kui on suhe ja armastust ei ole, siis mingil hetkel see siiski ammendab. Inimene ikka ihkab seda a tähega sõna. Vähemalt suur sümpaatia peaks ikka olema.


kontorihiir - 15.07.2003 kell 12:20

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray

Pole just armastuse ülispetsialist, aga neid kooselu ajendeid on ikka üsna palju. .Ei nimetaks neid haigeteks.

Kuna on abieluvaraleping kui abielusuhte varaline reguleering riiklikult tunnustatud, siis on ka varalise suhte tugev domineerimine lubatud (ka on nii vahel) ja aksepteeritud.

Antud fakt tähendab seda, et lähtuti reaalelust tingitud vajadustest


Rayga nõus. Tõelist armastust ikka pagana raske leida aga kooseluks ikka mingeid tundeid vaja küll. Paljas kohusetunne tundub enese vägistamisega. Kuigi ega see lahkuminek ka kerge pole küll.

Tahaksin siiski tunda kerget värinat hinges ja kehas, kui näiteks kallimat koju ootaksin.
Loodan veel seda tunnet kunagi kogeda


lihtsaltnööp - 12.01.2004 kell 15:16

ma arvan, et ilma armastuseta on kooselu lihtsalt mõttetu


norija - 12.01.2004 kell 15:20

Miks mitte? Mõistuseabielu on täiesti reaalne alternatiiv armastusabielule. Tegelikult vanem, tavapärasem ja levinum abielusuhete sõlmimise viis. Stabiilsem pealekauba.
Muide, aja jooksul tuleb ka armastus. Enamasti.


unistaja - 13.01.2004 kell 19:01

Keeruline teema, millele vastata. Mõned elavad kire toimel, mõned mõistusega ja kui väga veab, siis armastusega. Kuid neid põhjuseid, miks koos elatakse, on väga palju. Ise ma ei suudaks ilma tunneteta kellegagi koos elada. Midagi peab minu jaoks olema, millega riskida ja hetkel vast ongi, keda kaotada. Tunne on olemas...kas just armastus, kuid mine tea...


püsimatu - 13.01.2004 kell 19:33

Kah, ilma tunneteta kooselada ei suuda...ja kõige laastavam on kooselu harjumusest, haletsusest ja kaastundest...
Samas mõistuseabielu...hmm, vaimne klapp, aga sädet pole...sest saan aru...
Vaat ei saa aru, omakasupüüdlikust rahahimulisest abielust.. et mingi tudisev ja vastik, aga suurte kottidega ätt...Ok, elu nagu paradiisis, kõik on mul olemas, raha hirmkolepalju...aga aeg-ajalt peab ka ätile tonksu andma...See on asi mida ma ei suudaks...


piloot - 13.01.2004 kell 19:56

selliseks kooseluks on üks argument väga hea seks-siis kodus,ma mõtlen. Ei viitsi ju alati vastiku ilmaga küla peale minnna


Virgin - 14.01.2004 kell 10:51

Ilma tunneteta ei hakka üldse kooelu peale mõtlemagi...
mis mul üxi viga elada


piloot - 14.01.2004 kell 10:57

Ja veel üks argument on ühine laps...see ju jäävam igast suhtest.Sellise kooselu teeb veits lihtsamaks ka avaram elamispinad...ei pea kogu aeg nina(või mõni muu koht) pidi koos olema...


Renx - 14.01.2004 kell 11:24

minuarust see küll normaalne pole kui lihtsalt koos elatakse(küll on see kindlasti võimalik).....siis seisab nn. mõlema elu...ei edasi ei tagasi....ja lapse pärast koos elada ainult on minuarust viga.....jaka halb näide lapsele suhtest kus puudub armastus....
..selline siis minu arvamus


piloot - 14.01.2004 kell 15:51

huvitav arvamus..et siis on väga-väga paha,kui sa ei armasta kõiki inimesi,kellega koos elad....No ei jätku armastust kõigi jaoks...vähemalt seda, mida mina armastuseks pean


pisimimm - 14.01.2004 kell 15:55

Piloot, ma arvan, et sa pole veel seda ise läbi pidanud elama, või siiski Kui, siis kauaks jagus sinu armastuseta kooselu ? Kahjuks näitab reaalsus, et ilma armastuseta ei suudeta just väga kaua üksteise vastu viisakaks ja lugupidavaks jääda ja milleks siis üksteise närvidel sõita ? Laste pärast ?? Et nad näeksid armastust kui farssi ? Lastel olgu pigem üks vanematest kui mitte kumbagi, sest kahjuks kipub ta nii minema kui elatakse vaid millegi muu nimel koos... Kas sa tõesti arvad, et lapsed ei saa aru Arva uuesti Lapsed näevad igapäeva probleeme sageli pareminigi ja tunnetavad neid kui me ise...kahjuks.


madu - 14.01.2004 kell 16:43

On võimalik ilma armastuseta koos elada, kuigi mõni aeg tagasi oleksin selle absoluutselt välistanud.

Ma ei armasta oma elukaaslast. Ta on mulle kallis, austan ja usaldan teda, mul on temaga lõbus/tore/hea... Kuni selleni välja, et senistest partneritest on ta ainus, kellega oleksin nõus lapsi saama - olen kohutavalt valiv, st iga kell kasvataks ennem lapse(d) üksi üles kui mõne mehega, kellega kooselu ei suju.
Armastus ei ole kõige alus - võin kindlalt öelda, et oma endist meest armastasin. Siiralt. Samas on mu praegune kooselu tunduvalt toimivam, tervem ja kindlam. Ja lahkuminekuplaane pole kummalgi

Ebanormaalne?


olevus - 21.11.2004 kell 19:40

igati normaalne, kallis madu peaasi et sul hea ja mõnus olla on


salliise - 21.11.2004 kell 20:23

Võimalik kindlasti, õnnelik see küll pole. Vanemate inimeste seas päris sage variant mu meelest. Lihtsalt pole enam hakkamist lahku minna.


Lycette - 21.11.2004 kell 22:01

Ise küll nii ei suudaks. Aga jah, eks reaalsuses esine ka seda, kuigi mina päris hästi ei mõista.


bijoubi - 23.11.2004 kell 19:23

Arvan küll, et ilma armastuseta on võimalik koos elada, kui on suur sõprus ja muidu hea klapp. Kuid siis on oht, et see armastus leitakse kusagilt mujalt... loodus ju tühja kohta ei salli


anahid - 10.12.2004 kell 05:39

kui armumine on mööda läinud, siis ei pea ju sugugi laskma kirel lahtuda ja armastus ...mis see üldse tegelikult on....see kui sa armastad oma sõpra kirglikult?


pilgrems - 10.12.2004 kell 17:42

See läheb jälle robriiki seks sõbraga. Kooselu ühes korteris jah aga paarina see on ise asi. Tülli ajavaks põhjuseks ole ikkagi see voodi teema.


hannes63 - 19.03.2005 kell 20:42

Võimalik on selline kooselu kindlasti aga mis mõte on siis nii üksteist piinata?


Killagal - 16.01.2006 kell 01:35

Täiesti reaalne ja teostatav. Kuigi armastusega on parem. (vähemalt minul siiani on)


Sybill - 16.01.2006 kell 12:35

Ma arvan et kooselu, kus on hoolimine ja austus teineteise vastu sujub päris kenasti ka siis, kui sügavamaid tundeid pole.


susanna - 16.01.2006 kell 13:14

ma arvan, et läheb raskeks selline variant
päris võõrad tavaliselt kokku ei koli, vist
emba- kumba on ühel tunded ja teine saab haiget


habe - 16.01.2006 kell 13:25

ammuks need armastuseabielud moodi tulid. Aastasadu need mõistuseabielud toiminud ja lapsed sündinud ja inimesed oma elud koos ära elanud. Täiesti võimalik ja teostatav, kui ühiseid tundeid (armastus...) asendab näiteks ühine majanduslik huvi või miski muu samalaadne asjandus.


Imre - 16.01.2006 kell 13:31

Alati ei pea ju olema ka majanduslikud põhjused.
Võib ka laste pärast koos elada ja õnneliku peret mängida, kuigi süda ihkab teise juurde.


Sybill - 16.01.2006 kell 13:33

Tunneteta elatakse koos ka nii, et kedagi kolmandat, kelle poole süda kisuks, pole.


Tascan - 16.01.2006 kell 21:17

Seda asja nimetatakse surnud kooseluks. Nagu mingi kaugete tuttavate kohtumine. Tehakse asju elementaarsusest mitte tarvidusest. Küsimus "kuidas sul päev läks kallis?" tuleb nagu automaatselt huulilt. Leian et järjekordne viis ennast vaimselt piinata.


Blond_Bimbo - 16.01.2006 kell 21:24

Mulle tehti selline ettepanek - koos elada, kusjuures armastust poleks seal kummaltki poolt. Samas - elada sõpradena ja kindlustatud elu, ehk see polekski kõige halvam variant? Ei tea, ma esialgu ei kiirusta veel selle ettepanekuga nõustuma...


marga22 - 17.01.2006 kell 16:19

Peamine tekkidavõiv probleem on see, et ühel poolel tekivad suuremad soovid ja ootused, kui tteine pool pakkuda suudab ja tahab.


anne51 - 03.02.2006 kell 12:22

Ma ei tea, palju on paare, kes, elanud koos 30 aastat, tunnevad teineteise vastu kirge. Mina ei tunne. Armastus ei ole ka ainult kirg. Peab olema ka sõprust ja ühiseid huvisid ja kohustusi. Suurim kunst seisneb esialgsete tunnete jäägi säilitamises. Kui ei ole ükskõiksust või tülgastust, vaid ikka rõõm, et elate koos, siis mina soovitaksin rahul olla. Aga inimesed on kohutavalt erinevad...


Myrk - 11.01.2010 kell 15:26

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Kas ilma armastuseta on mehe ja naise kooselu võimalik? Ma mõtlen lihtsalt sõpradena... Millest võivad kõige kergemini probleemid tekkida...


Ehk ongi see sõprus ilma armastuseta Nagu mõned mehed väidavad siin.


machimos - 11.01.2010 kell 17:00

Olen ise kunagi nii elanud ja saab täitsa edukalt hakkama, isegi voodis oli kõik korras


Myrk - 11.01.2010 kell 18:23

Ega sa taha öelda, et tundsid armastusest puudust?


machimos - 11.01.2010 kell 18:27

Armastus on ületähtsustatud ja tihtipeale fantaasia vili.


freelancer - 11.01.2010 kell 19:01

Nagu elu näitab siis miks ei või koos elada ilma armastuseta.Lihtsalt partnertehing.Üks saab keppi ja teine ulualuse.Kumbki eipea kepi pärast elamispinnalt lahkuma ja lantima minema.Mõlemad osapooled on rahul.


Myrk - 11.01.2010 kell 19:44

Just, ei mingeid emotsioone, ainult teineteise mõistmine. Aga miks needki suhted ei kesta hauaääreni?


machimos - 11.01.2010 kell 20:10

Sest need ei ole mõeldud igavesti kestmiseks. See pole suhe.


iir - 11.01.2010 kell 20:21

Ma ei tea, kes küll suudab, aga mina enam ei armasta, aga ma ei leia põhjust, miks ma peaks ära kolima. Sest armastus saab otsa ja asendub millegi muuga, vahel ehk millegi väärtuslikumaga.


2mustikas - 11.01.2010 kell 20:29

Tsitaat:
Algne postitaja: machimos
Sest need ei ole mõeldud igavesti kestmiseks. See pole suhe.

Kõik sõltub sellest kui laiapõhjaliselt maailma võetakse. näha võib ühisosa ja .....


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 20:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Just, ei mingeid emotsioone, ainult teineteise mõistmine. Aga miks needki suhted ei kesta hauaääreni?

Elu on pidevas muutumises,liikumises.Sama selle nn.armastusega.Ega see kahekümneaastaselt armastus ei jää kestma,ta ikka ju muutub,kuidas siis muidu.Püsivat armastust pole ja kõik.


cc - 11.01.2010 kell 20:39

Õige armastus kestab igavesti. Kui ei kesta, siis pole õige. :d


Myrk - 11.01.2010 kell 20:41

Tsitaat:
Algne postitaja: machimos
Sest need ei ole mõeldud igavesti kestmiseks. See pole suhe.


Ja need suhted mis nagu oleksid mõeldud igavesti kestmiseks, ikkagi lõpevad?
Ma olen nõutu, mida me siis tegelikult tahame? Ehk pole armastust vajagi, äkki on see haigus, mis vahel lõpeb isegi surmaga, ja väga paha, paha ? Oleme ju selles seisundis nagu hullumeelsed ... Milleks meile see jama üldse?


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 20:43

Armastus ainult ühe inimese vastu on ikka täitsa sõge,seda on elu ka näidanud.
Jah,ongi nii kellele seda armastust vaja on,jäävad ainult armastajad.

Sry,aga mina keelaks abielud üldse.


kommionu - 11.01.2010 kell 20:59

Sellet sull eelmine aasta oligi kasin meestega....


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 21:06

Kommionu,tee nüüd endale selgeks-siin selles sinases maailmas pole midagi püsivat,kõik ükskord lõpeb nagunii.
Pole mõtet enale valetada,et näiteks see käesolev suhe on jääv.Mõtetu.

ps,üleelmine juba,see protsess on nii pikale veninud.


kommionu - 11.01.2010 kell 21:17

Häste, teemasse siis:
Isiklikult ei näe samuti mõtet koos midagi punnitada kui pole seda va sädet. Enamgi veel, mingisugune kiindumus, platooniline suhe siiski võib ju olla kuid se hakkab hoopis õli tulle valama, sest tekivad küsimused a'la kus käisid, kellega jne. Seega vaja lihtsalt kainet mõtlemist sellistes olukordades.

Kirjutasid et keelaksid abielud ültse, huvitav miks? Lihtsalt traditsioonidele vilistamine? Midagi enamat?


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 21:21

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Nagu elu näitab siis miks ei või koos elada ilma armastuseta.Lihtsalt partnertehing.Üks saab keppi ja teine ulualuse.Kumbki eipea kepi pärast elamispinnalt lahkuma ja lantima minema.Mõlemad osapooled on rahul.

Sõna vabadus peab olema ülim väärtus kooselus.Mind häirib see,et kellegagi kooselades ei või ma armuda kellessegi kolmandasse.Soovin lihtsalt mõistvat suhtumist oma partnerilt.

Kommionu,abielu on lihtsalt üks äriprojekt-"mina sulle suppi keedan,sina mulle keppi annad."
Kui mul tuleb valida,vabaduse või truuduse vahel ,valin vabaduse.


machimos - 11.01.2010 kell 21:30

Järelikult pole seal ka armastust, ei maksa end petta harjumuse või kiindumusega. Vägagi paljud teevad seda, kui päris aus olla, siis enamik suhetest toetub just sellele.


Hendrik - 11.01.2010 kell 21:41

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kommionu,tee nüüd endale selgeks-siin selles sinases maailmas pole midagi püsivat,kõik ükskord lõpeb nagunii.
Pole mõtet enale valetada,et näiteks see käesolev suhe on jääv.Mõtetu.



Kui sellise mõttega alustada suhet on kindel et su teooria saab kinnitust. Kõik sellised mõtted viivad (inimsuhetes vähemalt) lõpuks välja selleni et keegi saab öelda "Ma teadsin seda algusest peale."


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 21:47

Siis oleks ka vähem virisemist,miks see suhe purunes.Meile on pähe istutatud mõte püsivast armastusest.See on absoluutselt vale.
Partnerite vahetamine ainult rikastab meid kogemustes,küpsuses.

Machimos,defineeri paari lausega,"mis on armastus?"


machimos - 11.01.2010 kell 22:00

See on see, kui sa tahad, et sellel inimesel, keda sa armastad läheks hästi ja ta oleks õnnelik, mis iganes see ka sinu enda jaoks "maksma" ei läheks. Täielik ja absoluutne pühendumine kellelegi. Tundub pisut liialt pateetiline, aga nii on. Kui see on ühepoolne, siis selle jaoks, kes armastab, on see ikka sitaks sitt seis, nii viisakalt öeldes.


Hendrik - 11.01.2010 kell 22:05

Se on ilus ja meeldiv mõte, kuid kardan et se saab olla võimalik ainult siis kui näiteks minu partner aksepteeriks seda et mul on mõne teise vastassoolisega hingeliselt sügavam ja pikema ajalooga suhe kui mul on temaga( NB! mitteseksuaalne suhe ). Enamustel juhtudel ei ole se reaalne.


freelancer - 11.01.2010 kell 22:18

Tsitaat:
Algne postitaja: machimos
See on see, kui sa tahad, et sellel inimesel, keda sa armastad läheks hästi ja ta oleks õnnelik, mis iganes see ka sinu enda jaoks "maksma" ei läheks. Täielik ja absoluutne pühendumine kellelegi. Tundub pisut liialt pateetiline, aga nii on. Kui see on ühepoolne, siis selle jaoks, kes armastab, on see ikka sitaks sitt seis, nii viisakalt öeldes.


Ma hea meelega vaidleks sinu teesidele vastu. Sa võid pühenduda niipalju kui soovid teisele inimesele ja soovida talle mida iganes.Kõik see on ilus kuid mittevajalik juhul kui sa ei tunne et oled talle vajalik.Just see ise vajalikkuse tunne on hulga olulisem kui teisel pidevalt elu kontrollida oma heategudega,mis mingil hetkel muutuvad kurnavaks ja dikteerivaks.Austus teise inimese vastu algab tema aksepteerimisega sellisena nagu ta on mitte tema elu määramisega oma heategudega.


machimos - 11.01.2010 kell 22:24

Sul on õigus, aga nagu ma ütlesin, see töötab vaid siis, kui asi on vastastikune. Mis puutub vajalik olemisse, siis sellises olukorras ei teki sul isegi kahklusi-kõhklusi selles, sest sinu armastus on temale vajalik ja sellest piisab. Mingi mõtetu ninnu-nännutamine ei ole armastus.


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 22:36

See,et minu partner lubab mind aeg-ajalt kellestki teisest huvituda ja mõistab mind,on arusaaja ,usaldab mind s.t minu sisetunnet.Sellega ta tõestabki ,et armastab mind.


freelancer - 11.01.2010 kell 22:38

Vabadus ,see on tunnetatud paratamatus.Teise inimese vabaduse piiramine teisiti kui asjaosalise enese soovi alusel võib lugeda inimese ahistamiseks.


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 22:43

Tegelikult,kui mees ei tunne teiste naiste vastu huvi,siis on alust arvata,et ta on vist haige.Väike süütu flirt ainult rikastab elu.


freelancer - 11.01.2010 kell 22:49

Õige tähelepanek.Sama kehtib ka naiste kohta.Kui ikka su naist teised ka enam ei ihalda siis miks peaks mina see idioot olema et teda omal kodus hoian.Ega mu kodu mingi hulguste varjupaik pole.


machimos - 11.01.2010 kell 23:17

Flirt on lihtsalt kiiksuga suhtlemine. Te siin viidate armukadedusele. Armastuses ei ole armukadedust, see on siis, kui sa oled armunud. Armastus on midagi muud. Kui armumine on plahvatus, siis armastus on leek, labane võrdlus, ma tean, aga paremini ei oska ma seda väljendada. Rumal jutt, et ma peaksin teisi naisi vaatama, silmadega muidugi vaatan, aga mitte mõttega, et tahaks pigem seda naist või et tahaks kedagi muud proovida. Teie jutust kõlab läbi, et soovite vabasuhet ja see põhimõtteliselt ongi koos sõbraga olemine. Ega sa ei tunne siis ennast piiratuna, mitte siis, kui vastastikune tunne on selline.


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 23:27

Mis seal ikka,kui kiiksuga,siis kiiksuga.

Silmadega vaatamisest ja õgimisest just jutt oligi.
Kooselu peabki olema vabasuhe,kuidas ma saan teda kinni hoida ega ta mingi kinnisvara ole.
Elu on pidevas muutumises,me hindame oma väärtusi ümber.


machimos - 11.01.2010 kell 23:42

Hmm, olen vist iganenud relikt
Sa küll siis armastust ei leia, aga nohh eks minagi kunagi rääkisin nii. Tunnen end veidrikuna juba, aa, kurat, seda ma vist alati olnud
Samas, eks meie maailmapilt ole ka erinev, sina astud suhtesse mõttega, et see saab nagunii läbi, minu jaoks on selline mõte sama hea kui impotendist ni*umees.


eerik2 - 11.01.2010 kell 23:50

Kui sina oled iganenud relikt, siis olen seda mina ka. Hea on teada, et keegi mõtleb veel samamoodi...


tiivitaavi - 11.01.2010 kell 23:57

Armastust ei saa püsivaks sundida,see on sama ebakindel nagu su elugi.


eerik2 - 12.01.2010 kell 00:31

siis poleks see enam armastus, kui seda peaks sundima..


machimos - 12.01.2010 kell 00:43

Täpselt, võtsid mult sõnad suust.


2mustikas - 12.01.2010 kell 01:05

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Armastust ei saa püsivaks sundida,see on sama ebakindel nagu su elugi.

lugesin ja tekkis mõte, et arvamused on nagu valguse murdumisest tekkinud eri värvi kiired, mis alles tervikuna vaadeldes , moodustavad õndsa , vaikse valguse....


niceassu - 12.01.2010 kell 01:50

Mul on lihtne vastus isegi paaridel kellel on lapsed,pole armastust .Kui eestllased väheke sisukama keele valinud oleks,siis me elu oleks kirjum kui see teema.Gash.
Jah on olemas sõbrad,aga harva kuna partner peabgi ennem seda olema kui kõike muud.


tiivitaavi - 12.01.2010 kell 11:30

Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Armastust ei saa püsivaks sundida,see on sama ebakindel nagu su elugi.

lugesin ja tekkis mõte, et arvamused on nagu valguse murdumisest tekkinud eri värvi kiired, mis alles tervikuna vaadeldes , moodustavad õndsa , vaikse valguse....

Tead,olen segaduses ,soovin muuta oma harjumusi.


Myrk - 12.01.2010 kell 11:43

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Armastust ei saa püsivaks sundida,see on sama ebakindel nagu su elugi.


Just tiivi nii ta ongi, Ja kuna me ei saa teda sundida on ta ebapüsiv, illusioon.
Armastame, armastame ja siis plaks, läinud ta ongi. Ja siis pole muud kui konstateerida fakti, et see ei olnudki järjekordselt armastus...
Romantikud püüavad seda sinilindu ja jäävadki püüdma. Kuid ei saa vaielda selle püüdmise käigus on palju meeldivaid, elamusi. Eks sellepärast see jama nii ahvatlev ongi, hiljem ikka võimalus haiget saada. Riskime kui liblikad, kes tulle lendavad... see on elu.


iir - 12.01.2010 kell 12:03

See armastuse värk on inimkonna permanentne masohhism. Sa tead, kuidas asi kulgeb ja lõppeb aga ikka usud ja loodad, et ehk läheb sinuga teisiti, nii nagu raamatutes ja filmides nähtud. Oleks siis seda usuks teismelised plikad...tühjagi. Usud ja loodad surmani välja. See uskumine ja lootmine tuleb vajadusest hoitud ja hoolitud saada, niimodi päriselt ja tõeliselt. Tegelikult naisinimene ajabki seda vist taga, lihtne.


anne51 - 12.01.2010 kell 14:00

iir, kuidas see siis on - päriselt ja tõeliselt hoitud-hoolitud?


Myrk - 12.01.2010 kell 14:29

Ma ei tea mida iir sellega mõtles, kuid ise arvan, et see ongi hoitud ja hoolitud, mis siin nii arusaamatut sinu jaoks anne on? Ma pean seda eelkõige tundma. Ja see tunne peaks olema vastastikune. See tunne liidab ja aitab raskusi koos võita, ja rõõme kogeda.


iir - 12.01.2010 kell 14:30

See on nii, et sa tunned seda kõigi oma karvadega. Tunned ja näed, et sulle sillutatakse teed ja sul on soov samaga vastata. Mitte ei ole kaup vorst vorsti vastu, vaid lihtsalt sa tahad teha nii, et teisel hea oleks. Ma ei tea, kui sa aru saad...mis ma mõtlesin.


anne51 - 12.01.2010 kell 14:42

Tänan, iir ja Myrk! Eks ma ikka saan aru, aga mul natuke kihvatas, kui lugesin iiri tänalõunast postitust:"...nagu raamatutes ja filmides...". Väike provokatsioon minu poolt.


iir - 12.01.2010 kell 14:44

No mis Sa Annekene oled nii vana, et ei mäleta, et unistanud oleksid? Ma ei usu kohe mitte.


Myrk - 12.01.2010 kell 15:07

See pole vanadus, ma ei pea siinsetest kedagi silmas, kuid mingil põhjusel võib elurutiin põhjustada tundesurma, või vähemalt varjusurma. Kuidas elada ja särada oma elupäevade lõpuni? Tunda rõõmu teiste rõõmudest, ja kaasa tunda murelikele ja õnnetutele. Mitte olla sallimatu ja õel.
Kust ammutada jõudu, et olla õnnelik. Ise otsin, olen ikka teel...


sales - 13.01.2010 kell 00:12

Tsitaat:
Algne postitaja: iir
See armastuse värk on inimkonna permanentne masohhism. Sa tead, kuidas asi kulgeb ja lõppeb aga ikka usud ja loodad, et ehk läheb sinuga teisiti, nii nagu raamatutes ja filmides nähtud. Oleks siis seda usuks teismelised plikad...tühjagi. Usud ja loodad surmani välja. See uskumine ja lootmine tuleb vajadusest hoitud ja hoolitud saada, niimodi päriselt ja tõeliselt. Tegelikult naisinimene ajabki seda vist taga, lihtne.


Tegelikult ikka iga inimene, kulla daamid Aga võibolla see ongi armastus, ei tea... võibolla see raamatutes ja filmides on lihtsalt elus olematu ideaal või müüt


habe - 13.01.2010 kell 08:51

Tsitaat:
Algne postitaja: iir
See on nii, et sa tunned seda kõigi oma karvadega. Tunned ja näed, et sulle sillutatakse teed ja sul on soov samaga vastata. Mitte ei ole kaup vorst vorsti vastu, vaid lihtsalt sa tahad teha nii, et teisel hea oleks.


Käsitlen seda kui alanud aasta seni parimat postitust.


freelancer - 13.01.2010 kell 17:46

Või nagu nägemust normaalsest kooselust.....


Myrk - 17.01.2010 kell 12:44

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kommionu,tee nüüd endale selgeks-siin selles sinases maailmas pole midagi püsivat,kõik ükskord lõpeb nagunii.
Pole mõtet enale valetada,et näiteks see käesolev suhe on jääv.Mõtetu.


Pool sajandit elu siin, ja kogemusi, on selge tõestus sinu väitele. Ja abielu on äriprojekt, ja ainult armastusest jääb väheks, et olla koos õnnelik.


Romanovski - 17.01.2010 kell 16:54

Armastus on hingeline,iha on kehaline.Iha kasutab inimest vahendina mõne soovi täitmisel,millegi saavutamiseks.Kui kasutusaeg lõpeb ,heidetakse see inimene kõrvale.Ta on täitnud oma otstarbe.

Kellelegi ei meeldi ärakasutamine,aga iha on loomulik.Ainult kaua jõuab teeselda,et see himu teise inimese vastu on armastus.


eerik2 - 18.01.2010 kell 22:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk

.... Ja abielu on äriprojekt, ja ainult armastusest jääb väheks, et olla koos õnnelik.



Ja nagu enamusele kombeks - kui äri põhja kõrbema hakkab, pannakse püsti uus, mitte ei püüta seda päästa..
Pole mingi ime siis, et suhted purunevad... ja sellest on väga kahju... Armastusse võiks tiba rohkem uskuda...


2mustikas - 18.01.2010 kell 23:21

ja panustama rohkem, tähendab ka oma hinge andma...


Myrk - 24.01.2010 kell 11:40

Tsitaat:
Algne postitaja: eerik2
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk

.... Ja abielu on äriprojekt, ja ainult armastusest jääb väheks, et olla koos õnnelik.



Ja nagu enamusele kombeks - kui äri põhja kõrbema hakkab, pannakse püsti uus, mitte ei püüta seda päästa..
Pole mingi ime siis, et suhted purunevad... ja sellest on väga kahju... Armastusse võiks tiba rohkem uskuda...


Ja vahel ei panda ka uut püsti, see pole reegel. Aga usk..., see on juba teema omaette. Suhtes peab seda võrdselt olema, mõlemal osapoolel. Kui üks osapool selle kaotab, on suht võimatu teda tagasi saada.


officer - 24.01.2010 kell 11:57

...kindlasti oleks positiivsem variant armastus ilma kooseluta!


pingviiner - 21.02.2010 kell 16:15

nu ma elasin poolteist aastat koos ühe naisega. Meil polnud armastust teineteise vahel kuid magasime ühise teki all ning seks oli ka hea Lihtsalt point ongi selles, et kas tahad elada sõbraga koos, seksisuhet või kodu mängida... Pead oskama neil vahet teha ning elu on nagu lill


iir - 21.02.2010 kell 21:10

Tead pingviiner, elu on kummaline...sõbraga sa saad rääkida kõigest, koos naerda, kui vaja üks teist persse saata, ilma et teine solvuks, sõber ei solvu, kuna ta tunneb sind, te saate naerda, koos oma üleelamiste ja saabutuste üle ne jne. Aga armastatule sa ei saa rääkida kõigest...sa ei saa lennata elevil tuppa ja hõisata "mine piip piip piip, kus nägin viidikaid, mul läks ühe peale lausa kõvaks jne jne" Ja nüüd tuleb see põhitõde, kui sul on enne naissõber, mis hiljem kasvab millekski enamaks, siis on sul lotovõit. Sest kui su tunne jahtub, siis on varjant, et jääb vähemalt sõber alles. Aga kui sul on leitud armastatu ja siis asi otsa saab...siis pole ka sõpra.


pingviiner - 22.02.2010 kell 01:01

Iir, tean küll et elu on kummaline kuid vahel saad sa ka oma armastatule selliseid asju rääkida ning teda ükskõik kuhu saareriiki saata... Tuleb lihtsalt otsida see õige, kes oleks selline. Kui sa ei taha sellist siis pead sõbraga sellest ainult rääkima ning ainult sõbraga sel teemal rääkima... Valik on sinu


Myrk - 22.02.2010 kell 13:11

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
...kindlasti oleks positiivsem variant armastus ilma kooseluta!


Õige, nõustun sinuga, ja asendaksin sõna armastus seksiga. No mida ma narr, peaksin selle pisiasja pärast koos elama, kui armastust pole?


Romanovski - 25.02.2011 kell 20:23

Kõik lõpeb kord,nii ka armastus,mitte millegil pole tähtsust siin maailmas.


cc - 25.02.2011 kell 20:31

Tere tulemast realistide klubisse. Alguses võib tunduda natuke masendav, aga aeg karastab vaimu.

Isiklikult, ma olen muidugi niivõrd peaga mõtlev inimene, et ei lasegi ennast mingitel naistel ära rääkida mingisse koosellu, et siis pärast selles pettuda, et ei olegi huvitav. Tegelikult ju ei peagi olema (ei saagi olla).


freelancer - 25.02.2011 kell 20:35

cc
elu ei peagi olema kerge.Ei piiblis ega ka parteimanifestis pole lubatud kerget elu.Ainult enne valimisi kiidavad väljavalitud meile sõnumit ilusast elust nendega ja mitte teistega.Tavaliselt tekkib see kooselu motiiv hoopiski mitte rääkimisest vaid teistest asjaoludest.Tegelikkuses on elu nagu savi.Vormid ta täpselt selliseks nagu sul looduse poolt eeldused on antud.


Romanovski - 25.02.2011 kell 20:36

Keppi saab ka ilma armastuseta.Kooselu on tühipaljas illusioon,mis ühel õnnetul päeval puruneb nagu nätsumull,vastu nägu.Hiljem selle koristamine võtab veel tükimal ajal midagi mäluda.


ohakas - 25.02.2011 kell 22:23

mina olen nii loll, et mina ei oska ennast ilma tunneteta lahti plahvatada
ma ei ole küll proovinud, aga ma olen kindel, et ma ei oska ( taha vist) niisama hõõruda
väide, et seksi saab niisama
saab,saab, aga mis mõnu sel on
ma ei tea, see nühkimine ei ole minu jaoks

kooselu ilma armastuseta? täitsa mõeldav
kooselu ei pea ju seksi sisaldama
vaatab siis, mis te edasi räägite


Briimadonja - 25.02.2011 kell 22:24

Lugesin eelnevad postitusi ja enamik neist tegi ikka väga nukraks.
Samas, vanuses 20-30 "lihtsalt keppist" vist piisabki - aga aeroobikas või jõusaalis saab ka naha märjaks ja adrenaliini laksu kätte! (on ohutum ja odavam jne!)
Ja keppimist ja armastust ei tohiks ka omavahel sassi ajada oma Need on ei ole kattuvad mõisted. Ja kepp kõlbabki enamasti vaid kiireks pingete maandamiseks.

Armastus - see on kehaline, vaimne ja hingeline liit. Senikaua kuni inimene pole seda isiklikult kogenud jääbki suhtes kogu aeg midagi puudu. Alguses on jah kõik uus, erutav, huvitav ja siis muutub kõik järjest igapäevasemaks.
Õige inimene ei aja ärevusse! Mõni ütleb, et liblikad lendama. See ei ole armumine ega armastus ... see on erutus!!!, mis põhjustab palju valesid valikuid ... .

Õige inimenesega kokku saades tunned, et oled koju jõudnud ning ülejäänu lihtsalt ei loe. Senikaua kui olete teineteisel olemas on kõik hästi. (olud, aeg,vanus jne. ei ole lihtsalt olulised) Usud ja usaldad.
Kirjapandult kuidagi väga lihtne, reaalis aga kipuvad meid segama lapsepõlves kogetu ja nooruki eas alateadvusse kinni jäänud käitumismallid, mis määravad meie oskused partneri valikul.


freelancer - 25.02.2011 kell 22:32

Aeroobikas ja jõusaalis pead sa maksma ja hiljem pead ikka otsima öömaja ,mille eest samuti tuleb maksta.Ma ei taha propageerida kuid on piisavalt inimesi kes just nimelt peavarju ja jõusaali arvelt kokku hoides keppima on nõus.

Ohakas
Sinu teoreem kooselust ilma seksita on liiga ilus et seda uskuda.Ütle mule üks põhjus miks peaks koos elama vastassugupoolega ja keppi tahtes roomama kuskilt seda otsima talvise külmaga.Ma ei näe lihtsalt asjas pointi.


ohakas - 25.02.2011 kell 22:52

mõistuabielu, täiesti eksisteeriv vorm
ma ei oska öelda, kui kaua nii elatakse, aga elatakse
ja seksimas käiakse mujal, sest mujal tekivad erutused
või misiganes sealt mujalt saab, aga igatahes oma kodus on rahumeelsed kokkulepped
vat kes sinna teise elu sisse näeb
mis ma muud oskan öelda

teisest küljest, kui erutust ei ole ja kooselus on vaja olla, kohustusi täita siis seksid nagu kirjamark ( keegi just ütles)sest lahku minna ei saa, pole võimalik...
ma tean nüüd hakkad küsima, et kuidas pole võimalik, kust mina tean, tean seda, et millegipärast kannatatakse


freelancer - 25.02.2011 kell 23:13

Ei hakka küsima.Elatakse koos -saadakse iga päev peksa ja mõnitusi kuid elatakse ikkagi koos.Niiet asi on kinni inimese mõtlemises eneseväärikuses ja võimalustes ,mida elu talle andnud on..


ohakas - 25.02.2011 kell 23:17

ka võib olla, aga peamine põhjus on arusaam, et pole kuhugile minna, koos ehitatud kodust ei suudeta loobuda
kusjuures ei suudetagi
koos püsti pandud ettevõtmist pole võimalik jagada, sest kui üks peab loobub siis jäävad tal ainult tühjad pihud
midagi sellist.omamoodi on see ka nagu kokkukasvamine, nagu siiamikaksikud, tahad või ei, aga terve elu pead teda enda kõrval persetpidi koos olles taluma

üle viiekümnesel mehel on palju lihtsam uuesti alustada, aga üle viiekümnesel naisel on ikka väga raske. ka neljakümnestel naistel on suht raske, kui sa just miskit rauka hooldama ei taha hakata


freelancer - 25.02.2011 kell 23:26

50 ne mees lähtub Võrukandi loogikast-kel halb läheb ära.50 on juba selline iga kus armastad mugavust ja igasugune muutus halvema poole pole teretulnud.


ohakas - 25.02.2011 kell 23:43

just mugavus
see ongi keeruline või seda ei saagi üheselt lahti kirjutada
ütleme, et see armastus, no mis see siis ikkagi on?
sul on hea, turvaline ja mugav oma kaaslasega olla
aga seksimine on sihuke ilma erilise erutuseta
mis see on siis
see, et mina ei oska niisama nühkida see ei lähe praegu arvesse, ma võin viie aasta pärast oma arvamused ümberkujundada, või kujunevad nad iseenesest teisiti
enne ööd siin sihuke teema, lähen magama ma ju homme Tõstamaa kanti


Myrk - 26.02.2011 kell 11:00

Tsitaat:
Algne postitaja: Romanovski
Kõik lõpeb kord,nii ka armastus,mitte millegil pole tähtsust siin maailmas.

Tihti mõtlen samuti, otsides väljapääsu, väljapääsmatust olukorrast.
Teoreetiliselt tean, et igast olukorrast on väljapääs, kuid tegelikuses puudub kolmas silm selle nägemiseks.


kommionu - 26.02.2011 kell 11:24

Myrk,
Pole mõtet meeleheidet toita ja klammerduda selle külge, mis hakkab kaduma. Võiks seda võtta kui millegi uue algust, mitte vana asja taga nutmist.

Minevikus sorimine ja- ka elamine, on ainult koormaks, edasi minnes.


Titaan - 26.02.2011 kell 12:13

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Eh, mis üldse on armastus?
Algul nagu on, hiljem kuhugile kaob...mõtmatutesse avarustesse.
Jääb kiindumus, austus...kui jääb.
Ise arvan, et kui püsib kirg teineteise järele, püsib ka armastus. Seda ei oska defineerida.
Kui olen kellegiga koos, kellega on mul hea, turvaline. Kellega tunnen mingit stabiilsust, vast see on siis armastus...
Oeh, ei tea....aga tahaks teada küll....


Ära aja seda armumisega sassi


Wet - 03.01.2012 kell 20:57

Kooselu ilma armastuseta on võimalik.Ilmselt.Aga milleks? Elad koos nagu sõbraga. Aga kuidas sa sõbraga magad?Samas kooselu ilma seksita ei tuleks minu puhul kõne allagi. Kõrvalt võtmine ? Kui juba kõrvalt otsida seda,mis kodus puudu jääb- jälle-milleks siis koos elada?

Ma ei arva,et see just kõige õigem valik oleks. Varem või hiljem hakkad igatsema enda kõrvale kedagi,kelle vastu ka õrnemad tunded on.


freelancer - 03.01.2012 kell 21:12

Parem sõbraga seksida kui võhivõõraga.Ja mis kooselusse puutub siis milleks üldse koos elada kui sellest mingit rõõmu ei tunne.Siis võiks ju kuskil ühikas elada.


guttamax - 03.01.2012 kell 21:15

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Kas ilma armastuseta on mehe ja naise kooselu võimalik? Ma mõtlen lihtsalt sõpradena... Millest võivad kõige kergemini probleemid tekkida...

Vist ikkagi on.Ühte sellist paari tean küll vist, ning nad elasid koos kuuskümmend aastat, tootsid kuus last ja hunniku lapselapsi ja...mida vanemaks nemad said, seda rohkem momeeli ka armusid-armastasid...Vahel saab sõprusest kiindumine, misjärel veel midagi, millele alul nimegi anda ei tihka, aga kui saabub briljantpäev, siis on tegu ilmselt siiski armastusega
Konkreetselt minu ego vajab sädet..armastan kõrvadega,,,, et minu puhul võimatu Aga vanavanemate ees esimese lapselapse poolt, kes aia taha vist läks , müts maha!
Probleemid? Nu kui sa tunned, et ei armasta vaid müüd ennast, siis võib vabalt nii juhtuda, et tunnedki ennast müüdavana...austad teda, aga tead, et käitud vääralt...sa pole aus tema vastu..hakkad põlgama ennast ja millegipärast ka teda, kes ta süüdi pole....mängu tuleb sitane ego..manad silme ette suhteid, millised tema süül kaotasid v arvasid ennast kaotanud olevat ja süüdistad kogu jamas teda....
Proovigem ikka keemikutega elada


ohakas - 03.01.2012 kell 21:58

no vat keemiat ma kah armastan
tegelikult võiks sõpradena koos elada küll, ma ei tea kui kaua


sales - 03.01.2012 kell 22:55

Kooselu ilma armastuseta?
Vast niikaua võib kuni probleeme (vt. eespool pikalt ja põhjalikult loetletuid) ei teki... olgu nad siis egoistlikud, keemilised või lihtsalt inimlikust lollusest Aga niipea kui kasvõi üks pooltest mingi probleemi enda jaoks tunnetab on lips läbi. Seega vist väga habras ja haruldane võimalus globaalse ja liberaalse suhtlusega ühiskonnas, nagu ta meil praegu on...


sissy84 - 04.01.2012 kell 02:33

Ma arvan,et minu ämm ja äi elavad koos ilma armastuseta. Miks? Vanus 50dad, kumbki ei viitsi uuesti nullist alustada. Nad teavad teisneteist läbi ja lõhki, neile sobib üksteise elurütm, mõttemaailm, maitsemeel toidu osas jne...jne... Muidu peaks tegelema lahutusega, maja müügiga, uue kaaslase otsimisega, tundma õppimisega JA mis siis kui ei SOBI!? Sellises vanuses inimesed on oma harjumustes kinni, kokku kasvamisi jms enam vanemas eas ei toimu. Kui võtad omale pool sajandit vana kaaslase, siis pead arvestama,et ta on selline nagu on ja kõik. Vana elukaaslase osas aga tead mida oodata ja tead kellega tegu on. Seega võib öelda,et inimesed elavad armastuseta kuna nad on harjunud oma elurütmiga ja nad ei taha pea ees suvalises kohas vette hüpata. On oluline,et peale armastuse ja romantika kadumist on vähemalt miskigi mis seob ja on tore kui selleks on sõprus.


zip - 04.01.2012 kell 10:56

Kui rääkida siinkohal paarist, kes on elanud juba aastaid koos ja nende armastus on asendunud rutiiniga, siis jah, mugavustsoonist välja minna ei viitsi keskealine inimene ilmselt mitte just tihti.
Kui keskealine inimene on siiski lahku läinud ja valib enda kõrvale inimese, keda ta ei armasta, kuid kes just kui sobiks kohatäiteks, siis ka selline kooselu on võimalik, kui teisele osapoolele on selline suhe vastuvõetav.
Minu jaoks armastuseta kooselu oleks sama, kui ma oma hea sõbraga ühte eluruumi jagan ja vahel ka sugulist vajadust rahuldan. Kas see on aga soovitud elu?
Mina vajan siiski enamat.