
Kas olla üdini aus või mõelda välja ilus vale
(küsimus siis selle kohta kui partner kahtleb et petad teda)
Kui on väiksemgi oht, et partner võib tõde mujalt kuulda, siis parem räägi ise. Sellisel juhul ausus on küll valus, aga siiski edulisem kui kui küla
pealt kuuldud jutt ja naerualuseks olemine, et näe kõik teavad aga kannataja pool ise ei tea midagi.
Aga kui asi piirdub vaid kahtlustega, ja oled kindel, et midagi ei tohiks kuskilt välja tulla.... siis vist õigem oleks oma käitumist kontrollida ja
püüda partnerit säästa.
Siin ilmas võivad ju paljud asjad olla "lubatud", kuid siiski vaid selle piirini, et kaaslasele haiget ei tee. See on kõige hullem patt minu arust....
Tsitaat:Oleneb nüüd muidugi sellest, kas sa ikka petad teda... Aga kui tõesti petad, siis mina sinu asemel ikka ära räägiks. Kuskilt tulevad sellised asjad alati välja, ja minu meelest on ikkagi parem aus olla. See oleneb juba partnerist, mis ta selle peale ette võtab, aga kui ikka tõsiselt armastab, küll ta siis selle ka välja kannatab...
Algne postitaja: drops
Kas olla üdini aus või mõelda välja ilus vale
(küsimus siis selle kohta kui partner kahtleb et petad teda)
Isiklikult eelistan ausust...tulgu siis mis tuleb. Elu on näidanud, et valetamine ja varjamine ei vii kuskile
Pigem aus, sest kui väike vale tuleb hiljem välja on ju veel valusam.
aga kui vale seisneb selles, et kõiki detaile ei öelda siis on see eelistatav vast. Mina küll kõiki peensusi ,et kuidas ja miks jne teada ei tahaks
Tsitaat:
Algne postitaja: kätu
Pigem aus, sest kui väike vale tuleb hiljem välja on ju veel valusam.
aga kui vale seisneb selles, et kõiki detaile ei öelda siis on see eelistatav vast. Mina küll kõiki peensusi ,et kuidas ja miks jne teada ei tahaks
Vale on ikka parem...
Parem õudne lõpp kui lõputu õudus
Mina kasutan meetodit: "Mida ei tea see ei tee haiget. Mis ei tee haiget see ei tapa."
Ehk ärge laske tekkida olukordi et teid kahtlustatakse. Säilitage külm närv terane mõistus ja jõmmake ringi nii palju kui kere kannatab
nujah enamus siin siiski ausust pooldab - seda ma ka mõtlesin, mul nimelt ülehomme tõsine vestlus sel teemal ent ennem tahaksin siiski teada millest
sellised kahtlused
eks me kõik eksime vahel elus ja nii minagi ehkki sellest juba paar aastakest möödas
Kui ma petan, siis pean tegema seda niiviisi, et oleks võimalikult 100%- lähedane garantii, et see välja ei tule. Kui ma jaksan teist petta, siis
pean jaksama seda ka iseendas kanda. Ma ei tohi selle petmise raskust laduda oma partneri õlule, kes siis peab leidma endas hingejõudu, et minu
alatust andestada. Aga kui mu patustamine millalgi ikkagi kuidagi partneri kõrvu jõuab, siis pean ka selle välja kannatama, et ta saab hirmsal kombel
haiget ja lisaks pean välja kannatama tema ärateenitud põlguse.
Sai vist väga vastuoluline jutt...
Ullike, jutt võib ju vastuoluline tunduda, kuid ta on sul väga õige.
Iga teo eest siin ilmas oma palk. Ja kui tegu tehtud, siis tuleb ka "tasu" välja kannatada.
sestap ongi kasulik tegusid teha ilma häirivate tagajärgedeta
Tsitaat:
Algne postitaja: drops
nujah enamus siin siiski ausust pooldab - seda ma ka mõtlesin, mul nimelt ülehomme tõsine vestlus sel teemal ent ennem tahaksin siiski teada millest sellised kahtlused![]()
eks me kõik eksime vahel elus ja nii minagi ehkki sellest juba paar aastakest möödas
Sõltub partnerist ja sellest, kui palju sa temast hoolid. Kui sa tead, et partner seda välja ei kannata aga sa hoolid temast, siis võib üldse vait olla. Tehtut tagasi ei pööra. Ja olenemata kõigest on see ikkagi sinu isiklik asi. Et edaspidi teada, kuidas toimida, siis oleks arukas see teema partneriga läbi arutada.
ikka ausus...ja veelkord ausus...väiksed valed on vahest lubatud, aga ei vii kahjuks kuskile
nüüd on aeg siinkohal otsad kokku tõmmata ja rääkida mis siis tegelikult sai sel kohtumisel, mis tundus nii jube olevat
võttes kuulda enamuse arvamust - asi ise ära rääkida - tegingi seda ja see töötas täpselt nagu vaja, eks ikka väikesed emotsioonid ja muu sinnajuurde
kuuluv ent asi lahenes parimal viisil - otsustasime, peale tõe teadvustamist see juhtum ära unustada ja edasi minna seega tänud kõigile, kes viitsisid
vaeva näha ja mõni arvamus siia kribida
torrrree...kuigi ma alles täna vastama treffasin seie teeman
Tsitaat:
Algne postitaja: drops
nüüd on aeg siinkohal otsad kokku tõmmata ja rääkida mis siis tegelikult sai sel kohtumisel, mis tundus nii jube olevat
![]()
võttes kuulda enamuse arvamust - asi ise ära rääkida - tegingi seda ja see töötas täpselt nagu vaja, eks ikka väikesed emotsioonid ja muu sinnajuurde kuuluv ent asi lahenes parimal viisil - otsustasime, peale tõe teadvustamist see juhtum ära unustada ja edasi minna seega tänud kõigile, kes viitsisid vaeva näha ja mõni arvamus siia kribida
drops, tore et asi lahenes ja positiivselt. Hindan alati ausust ja kui oskad tõde delikaatselt ja normaalselt välja ütelda, peaks enamus
täiskasvanud inimesed tõtt eelistama.
Loomulikult kui tullakse koju ja ilma sissejuhatuseta kõik s*** sulle näkku paisatakse tõena, siis loomulikult tekib vägagi suuri probleeme. Aga kui
osata delikaatselt asjale läheneda, peaksid asjad lahenema, kui teine kah ikka sinust tõsiselt hoolib ja üritab mõista.
parem valus tõde kui magus vale.
Ise arvan, et teinekord on vale parem kui laustõde...sest kui ikka ise ka aru saad, et tõde teeks nii meeletult haiget, siis pigem valetaks. Kuigi, tegelikult ise eelstan alati tõde teada saada...
Püüan elada põhimõttega, et parem valus tõde kui ilus vale... aga alati ei saa seda nii üheselt võtta... kuid väga vastik on viimasena teada saada midagi, mida kõik teised juba ammu teadsid... sest üldjuhul pole igavesi saladusi ning siis teeb haiget see, et Sind pole usaldatud... nii palju austust võix teise inimese vastu ometi olla, et teda tõe väärilisex pidada... kui julged teha, julge ka tunnistada... on asju mis antaxe andex, kui need ei kordu... usaldus, ausus ja austus kaaluvad üles kõik ilusad valed...
tõde on hea küll aga valetamise asemel ma parem vaikiksin 
Ei valeta kunagi. Räägin. Kuid on asju lihtsalt, mis jäävad rääkimata.
Aga salgama ka ei hakka kui mitterääkida ei saa.
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Püüan elada põhimõttega, et parem valus tõde kui ilus vale... aga alati ei saa seda nii üheselt võtta... kuid väga vastik on viimasena teada saada midagi, mida kõik teised juba ammu teadsid...
Ah, mis sa keerutad. ütle välja. Ega see valetamine parem ole ja valetamisel on komme, et kui kord valetad, siis kipud seda taas tegema.
Kehva tõtt nagunii ei usuta...seega ilus vale tihti lugu parem....seda vähemalt usutakse......seega nii saab palju lihtsamalt hakkama....milleks niigi keerulist elu veel keerulisemaks ajada...
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
Kehva tõtt nagunii ei usuta...seega ilus vale tihti lugu parem....seda vähemalt usutakse......seega nii saab palju lihtsamalt hakkama....milleks niigi keerulist elu veel keerulisemaks ajada...
Ma vihkan valesid, ka ilusaid ...
Kui vaiki olla ei saa, siis ikkagi rääkida ausalt ära. Aga kuniks võimalus, ma ikkagi vaikiks sellest, mis haiget teeks. Kuigi alati on oht, et keegi
jõuab siis enne ütlejaks saada. Kogu ilm ju heategijaid täis kipub olema.
Parem oleks kui tahtmistel, tegemistel ei ole tunnistajaid. Kuigi koorem on raske kanda.
Räägi nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Ausus on ilus asi....ja valel lühikesed jalad.Aga on situatsioone,kus partneri säästmiseks peab kasutama nö.hädavalet.
Ja kui mul varjata ei ole midagi siis....suudan ka teda veenda,et asjad teisiti.Ja kui mul ka oleks miskit varjata....siis keerutaks tema pärast
välja!
arvan et õige on tavaliselt ikka tõtt rääkida seda võib ju rääkida nii et mingi eriti ebameeldiva osa võid välja jätta aga muidu ikka tõtt.valel on lühikesed jalad.
Tegelt on nii, et algusest peale tõsi, siis ei lähe asi keeruliseks ja pärast ei ole ka see tõde nii valus. Aga targutada on kergem, kui seda järgida
Valesid ei kannata, aga võib teinekord aidata olukorda kontrolli all hoida.
Pigem üritan miskit rääkimatta jätta, kui et valetan.
Tsitaat:
Algne postitaja: drops
Kas olla üdini aus või mõelda välja ilus vale
(küsimus siis selle kohta kui partner kahtleb et petad teda)
Olen täheldanud, et kui oled aus, siis on endale halvem. Ei tea, miks tõde nii hirmsasti peljatakse 
Tõde. Ikka tõde. Aga siiski üksikasju pole mõtet laiali laotada - see teeb veel rohkem haiget. Näiteks ei tasu täiesti ausalt ära pihtida, mida patustamise hetkel mõtlesid või tundsid.. See jäägu ikka enda teada!
Mina eelistaksin ka tõde - las ta olla valus aga siis on vähemalt kallim ise selle ära rääkinud. Hiljem külapealt jutte kuulata on veelgi valusam.
Aga ma ei saa sellest aru, et miks siis siduda end kellegagi, kui tead, et tahad mujalt juurde võtta. Ole siis vaba ja sahista kõigiga
Võibolla ma
liiga vanamoodne, aga kui ma olen otsustanud, et ma tahan seda ühte inimest, siis ma ei anna ka kõige karmimatele ahvatlustele järgi. (sama kogu selle
armukeste temaatika kõrvale - endal tore pidada aga mis tunne on teisel poolel? katsu kõik võimalik teha olemasoleva suhte parandamiseks ja uuesti
huvitavaks muutmiseks, milleks need kõrval kodanikud?)
Kuulda tahaks ausat vastust. Loodan, et suudan ka ise ausa vastuse anda kui vaja.
See jälle oleneb, kui hästi te teineteist tunnete. Enda kohta võin tuua näite, et mina küll valetada ei oskaks, kuna mu nägu räägib juba minu eest.
Ilus vale???
Seda ma ei oska. Ja ei kannata ka, kui mulle neid serveeritakse. Teada saan ma tõe niikuinii.