
On inimesi, kes armuvad ja armastavad õnnelikult, leidnud selle ühe ja õige, saades vastuarmastust. On inimesi, kes armuvad ja armastavad pea alati
õnnetut, sest leiavad selle ühe ja vale, kes ei paku vastuarmastust. On inimesi, kes elust pettunud. On liiga egoistlikke inimesi, kes armastavad
aiunult iseend.
Kuidas armastad sina?
Panin selle esimese õnnetu hääle ka ära...nuuks
Pigem õnnetult.. Mina armastan... Olem koos kah... Aga tema ei armasta... Lihtsalt hoolib vms...
Hea asi selle juures, see et tema poolt ei ole mingit võltsi "ma armastan sind" juttu...
Muidu ei saaks kuidagi teda südamest välja (sellega vaikselt tegelen vähemalt)...
pigem ikka õnnetult
Mõlemaid on olnud. Õnnelikke ja õnnetuid. Õnnetuid vist ikka rohkem?
Mõlemat on olnud.. nii üht kui teist.. nii teist kui ühte.. on elatud armastuses on elatud oldud armastuses/armastatud..
kuid kahjuks vist kõik on kaduv.. miskine asi siin ilmas pole jääv..
kas usute igavesse armastusse?
mina pigem kaldun arvama et see.. on juba.. hoolitsus.. aga väljendades endeid.. et..armastame.. mõelgem sügavalt ja kui see on armastus siiski..siis
olen õnnelik et on inimesi kes.. suudavad olla õnnelikud kuna nad oskavad armastada ja olla armastatud.. kuid on inimesi..kellel on elu vastupidi..
elavad "uhkes" üksinduses..
hetked on need mis teevad mind õnnelikuks ja ka õnnetuks.. hetkel on elus üks neist hetkedest.. kas olen siis õnnelik või õnnetu?
On minulgi olnud nii ühte kui teist, kui rohkem ikka seda õnnetut, st. mina armastan, kui vastuarmastust ei ole. Iga algus on ilus, kuid paraku lõpud rohkem ikka sellised, kus mina rohkem haiget saan. Võib olla ei oska ma valida õiget inimest? Samas pole ma veel siiski kaotanud lootust ja usun ikka, et kusagil ehk on ka see õige, kelle jaoks minagi olen see kaua otsitu.
Siiani kahjuks (või hoopis õnneks ? kes teab...) õnnetult.
Viimane eriti kurb kohe.
Mis parata - love hurts. 
Eks see armastus kisub sinna õnnetumapoolse kanti jah. Seda on tunduvalt rohkem ning sageli vaid platoonilisel moel. Väga õnnelik armastus on vist üsna haruldane ning siis peavad partnerid ideaalselt klappima. Kuna praegu elan üksinda, siis järelikult oli ka viimane armastus õnnetu. Ju siis saatus selline.
rohkem küll õnnetuid, aeg oleks õnneliku armastusega algust teha
Kõike on ette tulnud. Aga õnne on vist ikka enam ... Pigem õnnelikult 
Pigem õnnelikult... praegune suhe teeb kõik varasemad tasa, ja ma loodan et see nii jääbki.
Alati õnnelikult
Pole kunagi armastust kahetsenud. Mis siis, kui vastu ei armastata või koledasti lõppeb. Iga tunne on iga kord olnud mingil ajal väga õnnelik ja selle
juurde ma jään pidama. Mitte lõpu või kurva üksinda armastamise juurde 
pigem õnnelikult
......komistuskive jagub igaleühele
Pagan seda teab.
Esimene oli vist õnnetu....mina noor ja loll...ei teagi kas olin armunud..pigem kiindunud...
Nüüd olen 14 aastat oma mehe kõrval olnud..on olnud häid ja halbu aegu... häid siiski rohkem.
Mine võta kinni kas õnnelik või õnnetu.
Oleneb kus nurga alt vaadata...
Mõnikord tundub õnnelik ja mõnikord õnnetu...
Pigem 6nnelikult.
Pole midagi kurta.
K6ik on tipp-topp viimasel ajal.

rakse öelda, kas tõsiselt olen yldse armastanud.
ilmselt mitte.
aga kõik need *suhted*, mis siiani on olnud, on ses mõttes hästi läinud, et kunagi pole wärk waid minupoolne olnud.
wist.
ah. minuga on see probleem et kõik see *asjandus* wõtab suhteliselt kaua aega. & kui minnakse poolepealt minema, saabki asi otsa.
aga egoistlik ma ses suhtes kindlasti ei ole.& armastusse usun kah. wäga wäga palju.
pigem õnnelikult, ei oskagi teisiti
elu teeb oma korrektiivid, milleks tahta ja taga nutta seda, millest ilma ja mida ei saa
tuleb tunda rõõmu sellest, mis olemas
arvan nii
..kui armastan, siis olengi õnnelik, isegi siis kui vastuarmastust polegi loota. Olen tänulik, et olen võimeline midagi sellist tunda.. 
ja enamasti pole mu tunded olnud ühepoolsed..
ja muide- püsimatu -vastuarmastuse leidmine (või tekkimine endas) ei tee alati õnnelikuks..
Kord õnnetult.
Praegu rahulikult.
Mõistusearmastus.
Vastasin, et pigem õnnelikult, sest esimene oli õnnetu aga teine selle eest väga õnnelik 
Tegelt isegi raske öelda kas õnnetult või õnnelikult.
Ühelt poolt ilmselt õnnetult - ei ole seni kogenud kahepoolset tunnet, kõik minu tunded on olnud ikka ühepoolsed.
Samas toob ka see ühepoolne tunne väga palju õnnehetki, kasvõi armastatud inimesega lihtsalt koosolemise näol, ilma et isegi teineteist puudutaks.
Õnnetuks lähebki asi siis, kui korraga tunned, et sellest lihtsalt koosolemisest jääb väheks ja tahaks midagi rohkemat ...
Seni on kiskunud kiiva, kahjuks.
Vaatamata kahele üritusele mis lõpesid krahiga olen lõpuks leidnud selle mida vajan.
Eelnevat elu võtan kui õpetunde mis valmistasid mind vaimselt ette selleks suhteks mis nüüd on täis jõus.Olen pigem õnnelik sest kõik mis hästi lõpeb
on ju õnneliku lõpuga lugu.
Tsitaat:
Algne postitaja: MonaLisa
ja muide- püsimatu -vastuarmastuse leidmine (või tekkimine endas) ei tee alati õnnelikuks..
kui on armastus olnud, on see ka õnnelik ja vastuarmastusega toimunud, olenemata kestvuse pikkusest
olen ise väike, aga süda on suur, jätkub mitmele 
olen tundnud korra ja siis vaLinud teise tee...
pole armastanudki.....
pigem õnnetult...
aga aega on, püüan asja parandada
Siiani on kõik kuidagi õnnetult läinud. Varsti ei jää tõesti muud üle, kui iseennast ainult armastama hakata 
mul ei ole kunagi olnud sellist asja
st ma pole täheldand
Pigem õnnelikult! Probleemideta ei saa läbi üheski paarisuhtes, aga seda tuleb vist võtta kui paratamatust. Peaasi et ise rahul olen ja tundub et
naina ka. 
mul küll armastusest,eriti selle formuleeringust ei ole nii väga mõõdetavat ettekujutust, aga tunnistan,et ei ole probleeme...ilmselt sellest,et ei
oska ei endale,ei teistele valetada 
Armastus ei mahu raamidesse ,sel puudub mõõde,seega ei saa seda defineerida
Vastasin, et armastan ainult ennast, kuna seda vastusevarianti - armastan EELKÕIGE iseennast - ei olnud.
Kes ennast ei armasta, see pole võimeline ka kedagi teist armastama.
einoh, tiile, see endaarmastus on iseenesestmoistetav ju
Ma armastan ainult õnnetult kogu aeg.
Õnnelikult!
Minule eelkõige tähtis see, mida ise tunnen. Kuidas saab armastus, tunne, mida mina tunnen, olla õnnetu? Suhted võivad olla õnnelikud või õnnetud,
mitte armastus. Ja kui veel kaugemale mõelda, siis kas ongi üldse õnnetuid suhteid? Ehk ainult sellised, millest midagi õppida ei ole ja mis midagi
uut juurde ei anna. Pole kogenud siiamaani...
Tunded pigem positiivsed, enamasti ka mõlemapoolsed, isegi, kui tunne hääbub... Aga võidelnud armastuse nimel olen küll ja rohkem veel, võin pidada ennast ikkagi kõigele vaatamata õnnelikuks inimeseks.
Tsitaat:
Algne postitaja: kiusupunn
olen ise väike, aga süda on suur, jätkub mitmele![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Armastus ei mahu raamidesse ,sel puudub mõõde,seega ei saa seda defineerida![]()
See on vist küll esimene kord, kus ma Tiile kommiga enam-vähem nõustun
Armastus käibki läbi omaenese ego.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Armastus ei mahu raamidesse ,sel puudub mõõde,seega ei saa seda defineerida![]()
Täna õnnelik, homme õnnetu. Ja kummagil päeval, ei mõtle, et võiks olla teisiti, kui on.
Ma olen stabiilselt õnnetu
Kuna tulnukad armuvad kahjuks sajandis korra siis ma ei igatse armastust mis kõrveb, põletab ning piinab.
Liblikad kõhus on parem tunne aga see pole armastus
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Ma armastan ainult õnnetult kogu aeg.
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
Liblikad kõhus on parem tunne aga see pole armastus![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
kustkohast sina küll need asjad välja kaevad ?
Mina ei usu et olen armastanud ja ei usu et hakan ka,ma võin ju neid sõnu kasutada aga need on vaid lihtsam variant mu tunnete väljendamisele.
Ja nii muidu läheb mul tavaliselt ikka õnnetult.Some how suudan mina ikka jama kokku keerata või keegi.
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
kustkohast sina küll need asjad välja kaevad ?
Mis mõttes?![]()
Pseudoprobleem. Armastust ei ole olemas, see on ainult enda loodud illusioon, sest on kohutav vajadus millessegi uskuda, et õigustada oma eksistentsi.
Gezelleken, kui see on pseudoprobleem, siis mida veel saab üldse nimetada päris probleemiks? Kas see on probleem, et lihtsa elu Triinu boyfrient armus tailannasse? Või Põhja-Korea tuumarelvastumise programm? Või majanduskriis?
Tahad päris probleeme - rinnalaps peksti surnuks, sest emal oli sünnitusjärgne depressioon. Imik suri nälga, sest ema läks küla peale jooma. Aafrikas sureb iga päev lapsi nälga, puuduliku sünnitusabi tagajärjel jne. Laps kannatab koolivägivalla all, sest teda pole kasvatatud sotsiaalseks, st ema on teda nii tugevalt oma tiiva all hoidnud, et laps ei oska suhelda omaealistega ega suhtlemise käigus teistega tekkivaid probleeme lahendada iseseisvalt, naljaks pöörata olukord näiteks vmt. Täiskasvanutest ja nende omandatud abitusest on mul pohhui. Kaasa arvatud armastus ja selle õnnelikkus või õnnetus. Armastust niikuinii pole, seega kui keegi meeldib, tõmba ta läbi ja elu läheb edasi. Mitte, et jääd nutma, ei tea kas ikka armastab või ainult mängib minuga...
Ma leian et kõik see õuduste jada, mis sa siin välja tõid on tingitud armastuse puudumisest meie ühiskonnas. Täiskasvanud vajavad ka armastust, ega nad pole kivid. Aga kui sa ütled, et see on mingi pseudo, siis jäägu sulle su arvamus.
cc, mul on hea meel, et sa nii arvad. sul on õigus. kahjuks on ka minul õigus. ja kõigil teistel, kes veel kuidagimoodi arvavad. sest igaüks käitub
oma kogemustest õpitud teadmiste järgi.
muudetud:
cc, kas tead, sul oligi õigus... armastus on olemas
kuid siiski mitte eesti mehe vastu 