

Kui aus olla, siis mina armuks!
minu jaoks kaldub parem olema armumine 
ic...jajah,armuda võib mitu x 
Mõlemad on ühtemoodi kehvad asjad
Mõlemad on head... Ja mul õnneks oskus armastatud inimesse mitu korda ikka ja jälle uuesti armuda ja vot sellest tundest pole ükski teine tunne üle...

kahjuks ära unustanud, mis tunne võib olla....aga kui tundma hakkan, arvan, et tunneks ära küll...
ja miskipärast usun, et toona oli hea tunne olla armunud....
Eh-ma arvan,et minu jaoks armumine.Selline teravam elamus,kiire ja kergemalt üleelatav ning tihedalt pealkäiv. Tegelt kui armastuseks edasi ei
kasva,siis kõik korras.
võiks ka armuda....äkki siis hiljem tahaks armastust ka 
Minu meelest mõlemad suht julmad tunded.
Armumine selline hetkeline, armastus aga tegelikult harjumus rohkem.
Ma loodan, et ma ei pea enam kunagi kumbagi läbi elama aga kunagi oleks valinud armumise. See oli parem tunne..
Pakuks, et armumine, selline hea kirju asi hallis elumeres. Armun vahel mitu korda päevas aga armastus ikka üks pikk ja keeruline protsess ja alati
mitte kõige valutum aga hädavajalik, toidu moodi asi. Laps küsis ükspäev: "Emme, miks peab iga päev sööma?"
Söök on toit kehale, armastus vaimule ja armumine on selline välgu moodi sähvatus, mis hingeelu valgustab, puhtaks lööb ja õhu osooniga
täidab.
Tsitaat:
Algne postitaja: zitazitikaz
Mõlemad on head... Ja mul õnneks oskus armastatud inimesse mitu korda ikka ja jälle uuesti armuda ja vot sellest tundest pole ükski teine tunne üle...![]()
Kaks ilusat ja innustavat tunnet on. Mina ei suuda neist üht paremaks pidada. Need nagu ühe asja kaks etappi, kuigi alati ei pruugi ühele lisanduda teine.
armastus võiks olla ja armumine ka.
Ilma armumiseta ei teeks tempe ja ilma armastuseta ei liiguks edasi.
Armumine on parim see on see mis teeb elust elu
...sellest armumisest hoidunud teadlikult eemale!Kas sõdasid ja tapmisi maailmas veel vähe on?
Mulle meeldiks rohkem armastus. Armumine muudab inimese peast segaseks ning seda eufooriat kaua välja ei kannata. Armastus on veidi rahulikum staadium, siis töötab ka mõistus juba korralikult ning on võimalik ka teistele asjadele, peale armumismõtete, tähelepanu pöörata ning taastub ka keskendumisvõime - pea pole enam laiali otsas.
Armumine annab tiivad ja muudab eufooriliseks, armastus õpetab kannatama ja loobuma. Stabiilse eluhoiaku säilitamise nimel kõnniks mõlemast mööda. Ei taha armumist ega armastust. Sõprus ja partnerlus on head küll.
Mõlemad on head.
Kõige parem kui on armastus, kellesse ikka ja jälle armuda saab
me/ on see olemas
Armastus vast etem kui armumine kuna ta kestab kauem.
Mõlemad on vajalikud, et end tõeliselt elavana tunda.
Tõttöelda ma imestan, kui paljud arvavad, et neil pole kumbagi vaja ja piisab sõprusest ja partnerlusest ka. Kas see on käegalöömine
...alalhoiuinstinkt või mugavus, ...või kibestumus...?
Ma ei kujuta ette elu, ilma et ma kedagi armastaksin, või ilma et keegi armastaks mind ...ja ei tahagi kujutleda.
Kui tuleb oma laps, paneb sulle käed ümber kaela ja kallistab tugevalttugevalt oma pisikeste kätega, ...see energia, mida ta annab, ...sõnu polegi
vaja.
Või siis ilus suvehommik, ärkad ja vaatad roosidele kogunenud kastepiisku, ...kuulad lindude vidistamist ja hingad suure sõõmu värsket õhku, ...sa
tead et tuleb ilus päev ...ja sa oled õnnelik et olemas oled, ...see on lihtsalt suurepärane...
no vast ikka armumine
Muidugi on mõlemad superhead, kuid armumine on huvitavam, armastus seevastu kestab kauem.
Enda säästmise eesmärgil saab end n.ö. lukku panna . Tunded eemale tõrjuda.Aga ikka kui järele mõelda,vist ei tasu ära. Parem juba tunda ennast hästi ja mõelda sellele tagantjärele hästi-kui et loobuda.Ilusat on ju ikka hea meenutada.Ja miski pole siin igavene!
Armumine. See läheb kergemini mööda.... Sellega on kergem hakkama saada jne...
Tsitaat:jajah, pea laiali otsas, töövõime nulliseerub, asjad muudavad tähtsuse järjekorda ja kogu elu on pea peale pööratud
Algne postitaja: püsimatu
Mõlemad on ühtemoodi kehvad asjad![]()

kuigi jah....samas, eks nad ole ju samavõrra head ka
Hmm, minu töövõime küll armudes mitmekordistub. Justkui saaks tiivad ja seda mitmes mõttes ja mitmes valdkonnas. Lennukad ideed ja ime küll - teostuvad ka.
armumine
armumine.... kõik on siis nii ilus lilleline-roosiline.... armastamine muidugi samuti, ent siiski tundub, et armastamine juba see etapp, millele
järgneb nn "vigade avastamine", rutiin ja ja siis varsti.... enesehaletsus maybe, et pagan võtaks ma ju alles nii noor ja kuhu ma kiirustan
ja oh, see naabripoiss on ikka vist minust sisse võetud ja bla-bla-blaa....
armumisel puuduvad igasugused mured, teed aga muudkui igasugu trikke, et kasvõi enese silmis imetlust ja tunnustust leida... ja muudkui aga kudrutad
oma armsamaga, flirdid samuti ikka veel (oh, kes meist ei armastaks flirtida), teed nii paljut tema heaoluks ette-taha ära ja ei virise, miks tema
sokid mööda elutuba põrandat laokil.....
ilus aeg 
Minu jaoks on ainuõige siiski armastus 
Mõnda aega tagasi ei uskunud ma, et on olemas selline tunne nagu armastus.
Siis aga ilmus minu ellu see õige. Ma armusin sügavalt ja tasapisi hakkasin teda armastama, kogu südamest.
Armastan siiani.
Ja aegajalt tunnen kuidas ta ikka ja jälle oskab mu südant ärevalt põksuma panna.
Just nagu siis kui olin veel armunud. 
Olete ikka kindlad et armastus üldse olemas on?
Järsku on lihtsalt nii, et kõigepealt tuleb armumine, siis tekib sellest harjumus ja lõppsaavutuseks on vihkamine.
väga hea küsimus kusjuures,mõlemad teevad ühe palju haiget.aga ma valiksin kah armumise.
Armumine nii palju vast haiget ei tee, kui armastus. Omadest kogemustest vähemalt oskan nii öelda...
Aga armastus on see, mis jääb, kui
armumine üle läheb ja uus armumine asemele tuleb. Armastus, kui selline, on minu jaoks jääv tunne ja tunnetest üldse esimesel kohal, alles siis
tulevad teised tunded...
tahaks mõlemat ja palju ja korraga 
Armumine on vähempüsivam, kuid intensiivsem. Armastus aga püsivam ja rahulikum. Armumine võib edasi areneda armastuseks. Raske on üht teisele
eelistada. Mõlemad emotsioonid on vajalikud. Tunnen järelikult elan
Njaa.. ple ammu armunud olnud.. seepärast leian, et armumine vast ikka parem. See teeb nooremaks ja rõõmsamaks. Armastus lihtsalt rahulikuks ja õnnelikuks, sest tead et on keegi, kes sind alati ootamas..
armuda, armuda, armuda...sest see on nii ilus aeg
ei tunnista kumbagi
Usun kindlalt et armastus on olemas! Aga selleks et ta püsiks, peab oskama seda hoida!
Armastus tuleb hoida puhta ja värskena!
kõige parem on armumise ja armastuse eksistents.. armud.. hakkad armastama.. ja oma armastatusse armud yha uuesti..
kui mina saaks valida, valiks armastuse..
aga enne, et ma laseks kellelgi ennast armastada ja armastaks teda vastu - selleks on mind kõvasti töödelda vaja. Ehk kulub selleks isegi aastaid..
Kes ette julgeb võtta, sellele annan ma tegelikult au - minuga on lihtsalt liialt raske 
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Mõlemad on ühtemoodi kehvad asjad![]()
Kõige parem variant on armastus pideva juurdearmumisega,mina küll harrastan seda
(oma mehega)
pakun kah. pime armumine on nagu enesepett.
ilus minu meelest, kui suudad armuda jällegi inimesse keda tunned läbi ja lõhki. oled aastaid ta kõrval elanud-olnud ja siis armud millessegi temas
pööraselt.
kepsled ta ümber keset tänavat, kui plikatirts, ei tea kas musida või kallida.
Mõlemad on head.
Armumise ajal on lihtsalt natuke rohkem elevust
Njah, raske valida. Tegelt selline meeldiva ja kerge armumise vastu ei olegi midagi, see tekitab sellist elevust. kuid vahel võib muutuda armumine
väsitavaks ja rusuvaks.
Ma eelistaks vist armastust armumisele, sest siis on pea selgem
..et tuleb valida kahest halvast halvim?.....tegelt veel hullem,kui sinusse ollakse armunud...Ma valiks armumise, noh näiteks autosse....
Armumine on etem küll... Armastus on ka tore tunne ja läbielamine aga armumise vastu ikka ei saa mitte kohe....
Armuks kasvõi kohe...
armumine teeb hinge ja südame soojaks ja paneb naeratama ka ilma põhjuseta
mõnus tunne
armastus annab turvatunde
ikka armumine...tunnen end siis maailma kõige parema ja kaunimana...ja vahest on ju päris hea end nii-nii-nii heana tunda...
no...armumune ju ka mõnus aga armastus...see midagi muud
armumine on parem, armastus on.. hullus