
Mida arvate kihlasõrmusest?
Kas tal on oma kindel roll ja kas (naised) ootavad kindlasti seda (kihlasõrmust)?
Milline kihlasõrmus on Teil? 
Kindlasti on naisterahvaid, kellele see on väga oluline. Ise ma sõrmust ei kanna ja kihlus kui selline on minu jaoks üsna mõttetu nähtus. Kui kaks inimest teineteise seltsis õnnelikud on, siis miks peab veel iseenesestmõistetavat asja sõrmusega kinnitama?
Me tegime ikka kihlused (suur seltskond tuli kokku) ja aastakese pärast ka pulmad tegime.
Ei meeldi mulle nõnda et lapsi juba mitu ja koos juba aastaid elatud mitu aga abielust pole haisugi vaid mingi mõtetu vabaabielu.
Inimesed abielluge!!! Sõrmus sõrme, rõngas kõrva jne. aga abielluge.
Peace
Ei pea midagi kihlustest ega ka abielust. Armastatud inimesega võib elada koos ka niisama, ilma abielutunnistuseta ja templita passis. Vabaabielu ei takista mitte mingil moel sõrmuse kandmist sõrmes ega rõnga kandmist kõrvas.
iseenesest oleks ju tore saada endale kihlasõrmust
kuid arvestada minu poiss-sõprade valikut-siis see suht võimatu
Mul on kihlasõrmus. Kullast ja kuldne õieke on paari lüli otsas tilisemas
Väga ilus sõrmus. Mu ema kinkis selle kunagi. Ma ei mäleta miks. Kuna see oli aga ajal, kui me hästi läbi ei saanud, siis vast oli äraostmise
eesmärgil. Aga mid ei huvita enam. Need ajad on möödas
Ise ma ei taha kihluda, ei taha ka abielluda. Ma tahaks last küll aga meest mitte. Ma saan lapsega kahekesi hakkama küll, pole vaja kellegagi
abielluda ainult sellepärast, et laps on tulekul või olemas.
Ei ole ja seega ei kanna. Pole mõelnudki, et kas peaks olema. Abielusõrmusest piisab, seegi jääb kudumisel pidevalt varraste vahele kinni
.
Koolilõpu sõrmust kannan ka enamasti, sedagi rohkem põhjusel, et oma kavandi järgi tehtud. Tükina ühest heast ideest.
See on ilus sümbol, tunnistada avalikult ja varjamata oma tundeid.
Muidugi mulle meeldiks see, mitte materiaalses mõttes, vaid kui see tähendab ka vaimselt ja hingeliselt mõlemale midagi.
Ja kas on oma roll? Kõik etapid tuleb elus läbi teha ja õiges järjekorras, siis saad ka õnnelikuks 
kihlasõrmust mul veel ei ole, kuid oma mehelt ootan ma seda kyll.Ma tahan ikka abielluda ja saada kihlasõrmust.
minule meeldib kõik, mis on ilus ja emotsionaalne, seega on ka kihlasõrmus ja abiellumine minu silmis in
oli olemas selline sõrmus, aga tütar kaotas ära

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mida arvate kihlasõrmusest?
Kas tal on oma kindel roll ja kas (naised) ootavad kindlasti seda (kihlasõrmust)?
Milline kihlasõrmus on Teil?![]()
Kihlasõrmus võix ikka olla küll, kuigi kivi suuruse järgi ma peigemeest siiski ei hindax
minu jaox küll kihlasõrmusel mingit tähtsust ei ole. kaks inimest saavad ilma kihluseta ka väga õnnelikud olla
hmm ma arvan et kõik naised ootaksid seda.. aga iseasi kas seda peetakse tähtsaks. Mina näiteks küll pean.. sest see on ju siiski üks ilus kingitus..
mis on südamest ( peaks olema ) välja valitud.. st et.. see on tunnetega valitud ilus sõrmus mis näitab seda kui valmis on inimene abieluteele astuma
ja kui palju ta hoolib ja tahab teist inimest enda kõrvale elulõpuni. hmm tuli vist mingi imelik mõistujutt aga loodan et saate aru mis ma öelda
tahan. Kihlumine on kui proovikivi enne abielu... ehk siis... ilus aeg enne veelgi ilusamat
PS! kuidas kellegil 
Tuli meelde, et sain umbes sellisel ajal, kui kihlasõrmuseid kingitakse ¹veitsi sõjaväe taskunoa ja mitte nugade peale minekuks kinkisin midagi vastu.
Käib kõikjal kaasas ja olen abi saanud kruvide keeramisel või leiva lõikamisel või punni sikutamisel veini pudelilt.
Ei vahetaks sõrmuse vastu.
Ei ole kihlasõrmust. Eksmees tahtis kord kinkida, aga tahtsime üsna eripärast ja seepärast jõudsime enne lahku minna, kui sobiva leidsime
Mida ma kihlasõrmusest arvan? Kuna ma üldse ametlikust abielust suurt ei pea (õnnelik kooselu elu lõpuni sõltub muudest asjaoludest) ja kuna mul on
sõrmuste suhtes väga valiv maitse, siis ega ma tast suurt miskit ei arva.
Kindlasti on teatud naistele vaja kindlustunnet ja kinnitust a' la "mann, ma kunagi võtan su ää". Taaskord kahe inimese kokkuleppe asi.
Minul on kihlasõrmus. Selline peenike, kolme valge kiviga. Hästi armas. 
Ei ole... aga kunagi ikka tahan-siis kui õige aeg on käes. Aga midagi hästi tagasihoidlikku ja pigem enda jaoks kui uhkeldamiseks.
Kihlasõrmus- näitab soovi veeta teineteisega oma elu <- minu tagasihoidlik arvamus
minu naisel on kihlasõrmuseks tattoo- punane roos ja okkalise varrega ümber sõrme.
Ei arva sõrmustest üldse eriti midagi, va abielusõrmus. Seda ma tahan küll
Tänapäeval pole kihluselgi erilist tähendust....vb selle pärast, et paljud (kaasa arvatud mina) elavad enne mitu aastat koos, kui abielluda kavatsevad

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Mida arvate kihlasõrmusest?
Kas tal on oma kindel roll ja kas (naised) ootavad kindlasti seda (kihlasõrmust)?
Milline kihlasõrmus on Teil?![]()
Võibolla ongi sellepärast rohkem hea meel, et tuli nii ootamatult
No mina ei oota otseselt sellist asja nagu kihlasõrmus...
Aga mingi ehe võiks olla, mille on kallim kinkinud, nii et kui igatsus peal, siis vaatad seda ehet ja kuidagi selline tunne on, et kallim sinuga...
Endal selline sõrmus, mille ostsin ise, kuid kalla oli juures, kui selle välja valisin... Ja kuidagi eriline sõrmus on ta nüüd ikkagi, mis sest et
pole kihlasõrmus ega isegi mitte kingitus... 
minu isiklik arvamus on et abielu on mõttetu paberi määrimine!kui ikkagi mõne(kümne) aasta pärast leitaxe keegi teine siis abielu üx osapool ei ole lahkuminekuga nõus ja tuleb palju jama!
Oli aeg kus ka mina ei pidanud sellisest "Vidinast" midagi. Aeg on läinud ja olen mõistnud asja olemust teisiti.
Ka jõulud ei muutu kui pole kuuske ja piparkooke ega nad tulemata jää.
Nüüd tean et see on vajalik asi kooselu planeerimise juures.
jah, on oluline. vagagi.
kusjuures ilus traditsioon, kuid minu tutvusringkonnas kihlust ja kihlasõrmust mängu pole toodud.
iseenesest sõrmus kui asi oluline ei ole, oluline on tunded ja kõik muu, kuid ilus ju oleks kui traditsiooni ellu viiakse. a ise ma niiväga selle
järele ei igatse - igatsen hoopis puhast armastust!
Kihlasõrmust pean abielust tähtsamaks.
Ma ei pea seda nö eelmänguks abiellumiseks, vaid märki sellest, et tahetakse selle inimesega oma tulevik koos veeta.
Sõrmus vastu võttes oleks see nagu nõusolek ühiseks tulevikuks.
minu meelest on see oluline, kuigi minu tuttavate ja pere seas pole seda seni rakendatud. Ise tahaks küll sõrmust saada, sest nagu eelpool mainitud, on see ka minu jaoks sellest, et minuga tahetakse veeta kogu järgnev elu.
Ei pea miskit ja ei arva ka suurt miskit.
Abielu eelmäng on. Ja kui ikka tahtmist ei ole inimestes endis, siis ei kindlusta seegi ühist tulevikku.
Eks see ole pigem selline eksponeerimise teema. Kui kaks inimest on koos, neil on teinteisega hea, on usaldus ja austus jt. olulised näitajad, siis
pole küll minu arvates hädavajalik seda kõike kihlusega või sõrmusega kinnitada. Sageli on vinge kihluspeod ja söravad teemantsõrmused just seal, kus
tunnetepool midagi vajaka jääb. Ükski sõrmus ega pidu ei asenda tundeid
Minu arust kihlasõrmuse kinkimine viimasel ajal ära lörtsitud.
Igasugused pubekad vehivad kahenädalase tutvuse järel nn kihlasõrmustega, nõme.
Muidu väga ilus traditsioon, kui seda ikka õige idee raames kasutatakse. 
Vana traditsioon ja ilus, kahju, et vahepealsel ajal sellest ei arvatud midagi. Kihlasõrmus peaks olema maitsekas ja ka mitte kõige odavam, sest see
on jääv kingitus ju lastelegi. Hoian emale sõjajärgsel raskel ajal kingitud kihlasõrmust hoolega 
Mu arust oleks nii romantiline saada kihlasõrmus inimeselt, kellesse oled jäägitult kiindunud
Sõrmuse peaks loomulikult valima mees, mitte, et me koos läheme valima ja jäämegi valima!
Üleandmise üllatusmoment pole mitte vähe tähtis asja juures. Miks ka mitte saada perekonnajuveeli, st põlvest põlve edasiantavat sõrmust... (Lugesin
just, et Charles kinkis Camilla`le ühe oma vanaema, Kuninganna ema sõrmuse).
Ise olen sõrmusetu, veel...
Kihlustraditsiooni taastärkamine on muidugi vesi kullakaupmeeste veskile.
Ei sugugi! Ülalmainitud on hõbedane ja ema - isa nimetähed läbipõimitult peal, ka vanaema kihlasõrmus on hõbedane, plaadikesega ja nimetähtedega, ju
siis olid sellised in
... mul käisid need asjad teistpidi :abielu sõrmus ja hiljem tagantjärgi valuuta eest kihla sõrmus.
Kukkus nii välja.
kihlasõrmused ongi juba vanast ajast hõbedast...abielusõrmus aga kullast.
Mina ei tea kihlustest midagi aga sõrmuseid on palju.Kuld pidavat see parim material olema,igasuguste kasulike mõjudega.
mexicon, kellele ema, kellele tütar.
Ei saa isegi kulla puhul väita, et see kõigile sobiks.
Ma olen elus kõik sõrmused ära kaotanud, mul sellised koonusekujulised ilma kondinukkideta sõrmed, lootusetu üritus miskit sinna kinni saada.
Aga ilus tava on tõepoolest, välja arvatud juhul kui abiellumisega on tuli nii takus et esimese kohtamise ja laulatuse vahele üle poole aasta ruumi ei
jää 
Tsitaat:
Algne postitaja: mexicon
Mina ei tea kihlustest midagi aga sõrmuseid on palju.Kuld pidavat see parim material olema,igasuguste kasulike mõjudega.
Mina olen nt 16.Suht pube vanus eks.. aga ma olen oma poisiga pea 6 kuud koos olnd ja alles nüüd tekkis mõte,et kinkida sõrmus..et kihluda..on midagi paha selles??!
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
a)Mida arvate kihlasõrmusest?
b)Kas tal on oma kindel roll jab
c) kas (naised) ootavad kindlasti seda (kihlasõrmust)?
d)Milline kihlasõrmus on Teil?![]()