
Mis oli just see, mis Teil aitas oma vastaspoolt ära tunda? 
Mis mõttes ära tunda?
Kas selles mõttes, et just tema on see ÕIGE? VÕi mingis muus mõttes?
Minu puhul see, et olin vabatahtlikult nõus temaga ka teist korda kohtuma, ilma igasuguse vastumeelsuseta
Silmad
Esimesest silmapilgust.
Alles hulka hiljem sain aru, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab
Esimene eriline asi, mis tähelepanu tõmbas oli R tähe hääldus. Ise jaurasin 5. klassini vist. Isa ja vanaisa ka ei öelnud ja nüüd mees ka siuke
,
sellist R defekti eriti ei esine. Paistab, et astusin ämbrisse, nüüd mõlemal lapsel kõnega probleeme.
Lisaks veel ühendas kaotusvalu.
Huvitav, see äratundmise esimene tunne oli, et ta on nii, nii eriline Ja tema jutt huvitas mind väga, see kõik oli nagu minu jaoks 
See äratundmine on üks naljakas asi, et vahel saad sellest ka tagantjärgi aru alles... Aga mina lihtsalt tundsin nii, et ta on see... Äratundmine on
üks asi, kuid proovi ka suhet hoida, see hulga keerulisem (aga teostatav täiesti)
Mind aitas oma vastaspoole äratundmisel --ikki rinnad.
Ja veel mõningad erinevused minust.
praeguseks ajaks ei ole kedagi ära tundnud, kuid eelnevatel juhtudel ehk siis omapärane mõttemaailm ja julgus erineda
ei mäletagi enam, kindlasti mitte välimus
kui- siis kogu üldmulje, selline värin käis kõhust läbi
...oligi selline tunne,et tean teda juba väga kaua aega
nagu minu teine pool,mis puudu oli
..lihtne äratundmine
Ega see äratundmine, et tema just on see õige, polegi nii lihtne - oleksin suutnud 'oma õige' peaaegu alguses kohe kaotada oma lolluse tõttu
(hea, et anti võimalus seletamiseks...
)...kuigi jah...siis sain aru, et tema vist ongi SEE
(ju on mõnikord vaja tunda hirmu kaotuse ees...)
Jap, vahel tulebki olla kaotuse äärepeal, et teada - tema ongi see õige!
Ta lihtsalt tuli minu juurde.
Võlus mind kogu oma lihtsa ja siira olemusega. Ei mingeid poose, ei mingit teesklemist.
See mõjus!
tema naer, enne kui ma teda ennast nägin 
Ajapikku teda tundma õppides olen sellest lihtsalt aru saanud 
Ma ei teagi .. See oli nagu see kirjanduses kirjeldet pikselöök lihtsalt ... Üks pilk ja kadunud ma olingi. Ju see tema sundimatus olekus oli. Ei olnud ma selleks hetkeks kuulnud sõna tema suust, vaid nägin teda lihtsalt eemal sõpradega jutlemas.
Need silmad silmad silmad. Marvan, et neis oli midagi mis mu südame kiiremini põkslema pani.
ja peale paari kohtingut asi rööbastesse sai.
Tegelikult leidis tema vist minu
Esimesel kohtumisel - teistmoodi olek, massist erineda julgemine. Huvitavad ideed ja mõttemaailm. Huumorimeel.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
...oligi selline tunne,et tean teda juba väga kaua aeganagu minu teine pool,mis puudu oli
..lihtne äratundmine
Äratundmine tuli tagantjärele..tark on..võib-olla tunnen praegu hoopis, et kõik on möödas..võib-olla tunnen tagantjärele..
Mina armastan naerda ja tema huumor mind jalust niitiski...
Silmavaade annab palju infot, kui inimest esimest korda kohtad. Kohtumise esimeste 30 sek. jooksul paneme me paika eneste jaoks, kas see inimene on meie jaoks sümpaatne või mitte. Edasi tulevad juba järgnevad arenguetapid, vaatame kuidas ta käitub, mida räägib jne. Selle õige leidmisel aitab kaasa ikka nn. seitsemes meel ja veel midagi mida kirjeldadagi on raske.... Kui te soovite teada, mida naine tegelikult mõtleb siis vaadake teda, kuid ärge kuulake.
kes seda nüüd mäletab.
eks ma kahtlesin nii ligi pool aastat ja üritasin teda mitte kuigi tõsiselt võtta.....siis tundsin,et.....selleks ajaks oli mees loomulikult kahtlema
hakanud. tema oli kogu see pool aastat ju kindel olnud,et ma see õige.
aga nüüd oleme ikka õnnelikult koos
ütleks,et hetkel on tema see ainus ja õige,aga kogu eluks pead ei anna.