Board logo

lobisemine
michelle - 18.10.2004 kell 20:56

kuidas niinimetatud "mölapidamatust" välja ravida? Mulle heidetakse seda pidevalt ette et liiga palju räägin. Olen püüdnud olla napisõnalisem aga ei suuda. On kellelgi häid nippe?

Dieedipidamiseks ju on nipid, trennitegemiseks samuti, õppimistulemuste parandamiseks on omad meetodid....midagi lihtsalt PEAB olema ka liigse lobisemise vastu :S

mainin ära et see mul pärilik vist, kna sugulased kõik samasugused mulamokad. aga ei saa ju olla et pole mingit võimalust...


salliise - 18.10.2004 kell 21:34

Aeg-ajalt kannatan ka seda tõbe. Samas võib sõnu välja koukida, kui rääkida ei taha.
Mõtle millelegi muule. Korraga mõelda ja rääkida kahest erinevast asjast vähemalt mina ei suuda. Ettevaatust ainult sobimatus kohas muigamisega, oleksin kunagi naha peale saanud selle eest.


MonaLisa - 18.10.2004 kell 21:42

Tsitaat:
Algne postitaja: michelle


Dieedipidamiseks ju on nipid, trennitegemiseks samuti, õppimistulemuste parandamiseks on omad meetodid....midagi lihtsalt PEAB olema ka liigse lobisemise vastu :S




võta hästi suur lonks vett ja lihtsalt hoia suus neelata ei tohi.. umbes minut või paar vähemalt väike paus tuleb sisse ja siis võta uus lonks


michelle - 18.10.2004 kell 21:46

vett? või äkki midagi muud? mõjub ehk paremini ja tulemusrikkamalt samas võib vastupidise effekti anda.

aa, proteiin no1 on kah selline joogikraam et selle joomine võtab lobisemise isu päris pikaks ajaks ära

palun mitte tsiteerida vahetult eelnevat postitust! Meeskond


pisimimm - 19.10.2004 kell 09:18

ehh, põen sama haigust - selle väljaravimiseks on vist ainuke meetod kiljotiini näol Õnneks ma suudan end juba enam-vähem kontrollida, kuid kui veidi napsune olen, kipun küll aeg-ajalt teisi surnuks rääkima


kontorihiir - 19.10.2004 kell 09:43

pane komm suhu ...või näts......täis suuga pole lihtsalt ilus rääkida...
aga küsimus on, kas see häirib vaid sind ennast, või on keegi sulle märkusi teinud?


marliin - 19.10.2004 kell 09:55

Miks seda üldse ravima peaks? Michelle, anna pool oma mölapidamatusest mulle, mul just vastupidine probleem, võiks rohkem lobiseda...


sinisilm - 19.10.2004 kell 11:30

Kuidas kunagi....kui olen väsinud-latran lõpmatuseni...a tütrest üle ei saa iccc kui see miskit tõestada tahab-siis räägib oimetuks...


sirli - 19.10.2004 kell 12:35

mul on ka seesama haigus. Aga mind see häirib ennast ka, teistest rääkimata, samas võin ma ka täiesti vait olla, sõltub inimestest ja minu enesetundest.


michelle - 19.10.2004 kell 14:16

heh, mulle tehakse pidevalt märkusi, on neid terve elu tehtud, üsna teravalt lausa. Naljaga pooleks öeldut ei võtaks ma hinge küll

tundub igatahes et pärilikku lobapidamatust on suht raske välja ravida. Tegelikult aitaks vist aafrikasse kolimine, seal ei oska ju nende keelt.


li-li - 20.10.2004 kell 01:08

kui lobisemise eest veel palka saax,siis olexin kõrgepalgaline


alvin - 22.10.2004 kell 03:34

Pigem oleks lobiseja, kui väga vähese jutuga.

Aitab see, kui rääkida teemadel, mis huvitab ka Su vestluskaaslast, mitte ainult Sind.

Kui liigud järgmistele teemadele, mis teda ei huvita, siis oledki paras lobiseja valmis.


lendajapoiss - 22.10.2004 kell 07:41

minul pole probleemi .... tööl olen sunnitud (raha eest!) nii palju rääkima, et peale tööd nagu ei viitsigi enam....aga kodune naispere kasutab mind verbaalse kanalisatsioonina. Aga kui põhjust kedagi kiita või meelitada on,siis teen seda kindlasti


viidik - 22.10.2004 kell 07:54

Ei lobise, aga ütlen tihti asju, mida hiljem kahetsen...


pointer - 22.10.2004 kell 08:03

Lobisen/mölisen ka liiga palju. Mõnele käib see närvidele, mõnele meeldib. Ilu on vaataja silmades ja ju siis Jumal otsustajas, et minusugust on mingiks ajaks, mingite inimeste keskele vaja.


dope - 22.10.2004 kell 10:15

minul mölapidamatus juhul kui keegi seltskonnas ei räägi, asi nimelt selles, et ma ei kannata vaikust enda ümber (sis kui olen seltskonnas, üksinda olles vaikus hea) ja teinekord lihtsalt tuju rääkida, kahtlaseid küsimusi küsida a la kuidas esimesed inimesed tulid mõttele seksida? vms...
minu arvates nö ravi vaja ei ole..olen see, kes ma olen!!!


salliise - 22.10.2004 kell 11:04

Üks variant on veel, hoia suu lihtsalt kinni.
Kui sa just kõhurääkija pole ei saa sa lobiseda.
Harjutan hoolega ja hakkab välja tulema. Vahel on vaja vait ka olla, kuigi tahaks väga muljetada.


Hera - 22.10.2004 kell 11:43

Pole väga suur lobasuu ning liigrääkimisega seepärast probleeme pole. Pigemini lasen teisel rääkida ning kuulan. Muidugi, alati on ka erandeid. Kui olen meeldivas ja huvitavas seltskonnas, siis võin ka mina vabalt lobasuuks muutuda. Ega lobisemise väljaravimiseks vist muud retsepti polegi, kui vaid see, et oled oma sellisest omadusest teadlik ning hoiad patramist ka teadlikult tagasi. Üldiselt, ega see lobisemine nii kole omadus polegi, kui ta just päris grandioosseks ei osutu - nii et suud enam üldse kohe kinni ei hoita. See viimane on tõesti tüütu. Lihtsalt jutukus mulle aga täiesti meeldib.


bijoubi - 03.11.2004 kell 17:33

Tuleb ennast kontrollida. Ja väga hoolega jälgida vestluspartnerit, kas teda tõesti huvitab jututeema või noogutab niisama viisakusest kaasa.

Kui teema on mõlemale huvitav ei ole ju probleemi.

Mind isiklikult aga väga väsitavad ülijutukad inimesed. Ja minu näoilmest on see sel puhul ka selgesti näha. Mõnda jutupaunikut see aga põrmugi ei häiri ja ta patrab ikka aina edasi. Oiii see väsitab!


Phantom - 04.12.2004 kell 23:53

Mul vist sama tõbi küljes. Ja paistab süvenevat Ei saa kohe mitte juttu pidama teinekord. Isegi alkoholi pole vaja Pidi olema õpetajate kutsehaigus, aga mina küll pole kuskilt otsast õpetaja. Äkki lihtsalt suhtlemisvaegus... krtsedateab millest see sõltub