
Siin pidevalt pihtide vahel ja luubi all
Teemad yhtekuuluvusest, usaldusest jne...! Kuid kas on ka saldusi, mida kannad endaga läbi elu? Mida ei tea
ei Sinu vanemad, lähedased, ega ka abikaasa? Kas plaanid saladuse viia endaga kord kaasa kui aeg on sealmaal vöi ehk avalikustad asja kunagi kui
tunned, et aeg Sind jätma hakkab? On see Sinu jaoks midagi tähtsat, mis samas ei muudaks teiste lähedaste elu ei paremuse, ega halvema poole? Oled
vaid lihtsalt saladuse kandja ja jäädki selleks?
jaa,paljude saladuste väljarääkimine oleks lugupidamatus teise inimese vastu! See rohkem mingi oma sisemise saasta kanaliseerimine, või siis lihtsalt verbaalne kõhulahtisus....Ikka mõtleks enne,et mida see teine inimene nüüd selle teadmisega pihta hakkab!Need sellised Pavlik Morozovi case'id rohkem!
Pidasin rohkem silmas midagi isiklikku, endast...vms? Vaevalt, et mees selle teadmisega önnelikuks saaks kui pihiksin talle söbranna vasakule
hyppest
Ma ei teagi, et mul oleks seliseid suuri saladusi, mida endaga hauda kaasa viia. Jah, on asju minevikust, mida mees ei tea aga teavad vanemad. On asju
olevikust, mida vanemad ei tea, küll aga mees. Igal eluetapil on omad märgid ja mõtted ja mälestusedki. Kas need peavad alati kõigile elus
ettetulevaile inimestele teada-tunda olema? Kas vanematele on ikka kõik minu kooselulised detailid olulised? Kas mehele on minu lapse- ja noorpõlve
seigad kõik huvitavad ja teada vajalikud? Vaevalt. Huvipakkuvam osa leiab kajastamist nagunii. Aga jah, midagi sellist mille teadasaamise pärast peaks
kaasa pead murdma ja mida mitteteades ta vaesem on, seda lihtsalt ei ole. Eks see vist selline igav elu ole, isegi suuri ja mahamatmist väärivaid
saladusi netu 
Endal küll sellist nii vägevat saladust koormaks kanda pole, mida kohe üldse enne surma avaldada ei tahaks/julgeks. Teiste saladustesse suhtun aga tõsiselt ning kontrollin ennast alati, et ma isegi kogemata midagi välja ei lobiseks. Lõppude-lõpuks, kui mulle on midagi juba usaldatud, siis oleks saladuse väljarääkimine kõige tavalisem klatšimine. Klatši ma aga silmaotsaski ei kannata.
Mida vähem endast rääkida seda väiksem on võimalus teistel kuulda su elusaladusi
Nii suurt saladust mul pole küll mida peaks elulõpuni varjama...
Aga...ei me ette tea-mis elu meil tuua võib...
Üldiselt ka ei oma selliseid suuri saladusi, mille rääkimine või mitterääkimine mu elu miskitpidi mõjutada võiks....on pisikesi, kuid neid kas räägid või mitte...kah eriti vahet pole...Kui keegi usaldab midagi mulle, siis hoian...
Nii üldiselt on rasek öelda. Kindlasti on saladusi, mida ei räägi vanematele kuid räägin mõnel sõbrale ja on saladusi, mida ei räägi sõpradele, aga
näiteks elukaaslasele.
Mis aga hauda kaasa võtmisesse puutub, siis mõne lähema kolleegiga koos oleme naernud, et on, mida 88-aastaselt meenutada ja memuaaridesse kirjutada,
kui midagi meeletut ette hakkame võtma.
Ei oska öelda. Memuaaride kirjutamiseks on materjali küll ja veel, kunagi äkki ka kirjutan, 
Ei ole vist ühtegi sellist saladust, mida mitte keegi ei tea. Olen üsnagi avalik inimene ja lisak nagu kaksikud ikka ei oskagi saladusi hoida, vaid räägin kõik edasi.
On osasid saladusi mis ma mitte kunagi mitte kellegile ütlema ei hakka, sest tagajärjed võivad olla tõsised, paar enda oma ja paar sõprade omi mis minule usaldatud. Ma üldse suht "enne mõtle ja siis ütle" tegelane, ei pilla ma neid kuskile.
oman saladusi, mis omal õigel ajal ka ilmavalgust näevad aga selliseid mida endaga siit ilmast kaasa veax, selliseid mul veel ei ole ja loodan,et
lahkun ka siit ilma koormata
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Ei ole vist ühtegi sellist saladust, mida mitte keegi ei tea. Olen üsnagi avalik inimene ja lisak nagu kaksikud ikka ei oskagi saladusi hoida, vaid räägin kõik edasi.
No kui sõber on mulle oma saladuse usaldanud, siis ma seda küll maailmale kuulutama ei lähe. Ja enda kohta pole ühtegi sellist saladust, mida head
sõbrad teada ei võiks
.
eks igaühel ole mõni saladus, mida teistele ei taha öelda või isegi nii salajane, et ise ei teagi selle olemasolust. kõigil peab olema saladusi, mida
ainult oma teada jätta. elu olex ju igav, kui teised teaxid kõiki sinu saladusi. jäägu meile ka nati salapära, mis teeb meid huvitavamaks
Ikka on. Üks eriti jabur on, mille vist enne surma ikka ära räägin. Ilmselt vahetult, et mõlemad naerda saaks aga pikalt sellises lolluses süüdistada
ei võiks.
Võiks öelda, et mul on saladus, kuid ei usu, et seda surivoodilgi räägin.
Mul selliseid suuri saladusi pole mida peaks hauani kaasas kandma
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Pidasin rohkem silmas midagi isiklikku, endast...vms? Vaevalt, et mees selle teadmisega önnelikuks saaks kui pihiksin talle söbranna vasakule hyppest![]()