
Et homme juba esimene advent, siis sellega seoses ka algab nn päkapikkude kibe kiire tööaeg. Või vähemalt minu väikese sugulase jaoks. Ta saab kohe-kohe 7, kuid ei ole siiani veel karmi tõde teada saanud. Millal ja kuidas teie saite teada, et tegelikult päkapiku jutt on sama jama kui kurejuttki? Kas üldse lasta uskuda lastel selliseid müüte?
Loomulikult su laps teab et päkasid pole olemas.Ta lihtsalt ei näita seda välja. Mõtleb et ei hakka su illusiooni purustama ja et kui emmele meeldib
päkapikku mängida ja sussi sisse kommi panna las siis paneb.Tema on aga u 15 aastaseks saamiseni sellega ilusti nõus. Ole muret aühel hetkel ta
lihtsalt mainib sulle -Mamps kuule see aasta võiksid raha sussi sisse panna -mulle kommid eriti maitse~!
TJ
Meie 6-aastane poja ootab ka juba meeletult neid pisikesi ja tublisid mehikesi, kes komme, shokolaadi ja vahel miskit parematki susside sisse toovad
hommikuks...miks peaksime tema illusiooni purustama ?!? Las lapsel olla oma mängumaailm niikaua kuniks ta selles ise olla suudab/tahab - karmi
reaalsust on meie ümber niigi liiga palju
Aga ise - ei mäletagi kuidas ja kui vanalt teada sain, et neid ei ole...ju piisavalt hilja, et mitte musta masendusse langeda

, õnneks ta ei ole minu laps. Ka tundus asi mulle kahtlane, et ta ikka veel usub, kuid hiljuti kui oli minu juures külas, siis millegi peale ta
mainis, et peab korralik olema, et päkapikud juba vaatavad. Ma selle peale, et yeah right, kuid minu iroonia kadus kiiresti nähes tema siirast nägu.
Tundub, et neil lasteaias siis ka teised usuvad, sest pole nagu veel tulnud sellise jutuga, et kuule räägitakse, et päkapikke polegi olemas...
Mäletan, et ka ise tegelikult uskusin suht kaua, kuid eks aeg oli ka natuke teine. 
Ma olin vist 7-8 aastane kui vanem õde välja rääkis, ega ma eriti kurvastanud ka. Lihtsalt uhke oli olla, et ma nüüd nii tark 
Meie viiene veel sügavalt usklik ses suhtes. Juba oktoobri lõpust passitati susse akna ja kapi peale ja oodati, vahel ikka käis ka
Mul lapsena päkapikke ei käinud aga jõuluvana tõde lõppes sellega, et märkasin jõuluvana sõrmust hiljem laua ääres ja panin pissil käimise asjad kohe
omale kohale. Viiene ehk olin. Jõuluvanad, hoidke kindad käes ja võtke omad prillid eest!!!
Mul lapsi ei ole kellele päkapikku mängida. Minu uskumine lõppes sel päeval, kui leidsin emal nimekirja, kuhu ta oli kõik päevade järgi kirja pannud,
mida mis päeval kalendri sisse poetada
Ise mängisin põhikooli ajal emale päkapikku 
Ma vist sain sõpradelt teada selle jubeda asja...
Ja ma mäletan kuidas mingi 8-9 klassis klassikaaslastega arutasime, et krdi lahe oleks ikka veel uskuda...
Päkapikud tegid maailma kuidagi palju ilusamaks ja erilisemaks...
Eriti tore oleks praegu, kus jõulud juba nii kommerts, et süda läheb pahaks... Aga vot kui kõige selle reklaami jne kõrval oleks ühed väikesed
mehikesed, kes iga hommik millegi heaga üllatavad, oleks jõulud ka ikka natsagi sellised nagu kunagi olid... ERILISED... 
Mina uskusin tõesti kaua ja südamest, vast 7 või 8 olin kui teada sain. Mul oli väke õde kes kindlalt uskus, ja ema arvas et ju ma mängin kaasa (umbes
nii nagu esimene vastaja siin välja pakkus). Üks päev siis köögis seletasin emale midagi päkapikkude kohta ja tema ohkas "ole nüüd, sa ju tead
tegelikult väga hästi et päkapikke pole olemas".
Ma põgenesin selle peale oma voodisse ära, nii kurb olin. Vanematel oli väiksele õele palju
seletamist et miks suurem õde keset detsembrit enam sussi akna peale ei pane... ise ma ei rääkinud sellest üldse.
Ei tea isegi kuidas ma koolis aastakese hakkama sain ilma et keegi oleks mind valgustanud selle koha pealt - eks see kooliaeg ole tegelikult see kus
ka viimased usklikud teada saavad... Aga ma olen siiamaani selline kergeusklik - näiteks jõuluvana usun ma jõulude ajal siiamaani natuke 
usun siiani....alles eile veel vasardasid peas
Usuvad kaua usuvad. Mina seda usku kõigutama ei hakka ja seni on ka kaasteadjad-kõrvalised kaasa mänginud. Tegelikult, mis seal ikka salata, ma ise ka
veel päkapikuusku. No kuda sa ei usu, kui teinekord on jalanõud head-paremat täis
Ju ma siis hea laps ja silma jäänud 
mina kusjuures sain teada et päkasid pole olemas alles 8-9aastaselt aga jõuluvana mitte olemas olust sain teada 3a. kui kingitused riidekapist välja
kukkusid ja mul oli tuju rikutud niikaua kuni sain kingid kätte!
Ma ei mäleta kas ma kunagi üldse olen neisse uskunud
Jõuluvanadest mäletan seda, et ma kogueg üritand ära arvata, milline naaber seekord jõuluvana
mängib
Ja seda juba oma teadliku elu algusest saati
Realist nagu ma olen.
Jõuluvanast niipalju, et mäletan, kuidas mingi 6-7 aastasena nägin, kuidas pärast pidu jõuluvana minu vanaema suudles ja kallistas! See oli päris
jahmatav, sest mis siis vanaisast saab? Et asi oli traagiline minu jaoks, siis pidigi jõuluvana paljastama oma tegeliku olemuse - vanaema seaduslik
kaasa - vanaisa! 
ma nüüd päris konkreetselt ei mäleta, millal oli see hetk, kui ma enam päkapikkudesse ei uskunud, aga seda mäletan küll, et ma olin vanemate peale
väga väga solvunud, ühelt poolt sellepärast, et nad olid mind petnud ja teiselt poolt sellepärast, et nad oma komejanti jätkasid, missest, et mina
enam ei uskunud. Jõuluvanaga oli asi lihtsam, ma mäletan, kuidas ma päris pisikesena juba mõtlesin, et kuidas see jõuluvana saab niiväga onu Alari
häälega olla
ja kui kunagi vanaisa oli pandud jõluvana mängima, siis oli nii minul kui ka kolm aastat nooremal vennal asi selge, kuidas selle
jõuluvanaga tegelikult lood on.
Njaa, aga meie pisiperele on päkapikud juba teel
ja taas see jant kuuks ajaks algamas 
/me pani juba poolest päevast punase mütsi pähe. Eks varsti pea ka hiilima hakkama
Aga täna oli tükk tegu, et teha kahesele Keskmikule selgeks, et
paneme papu aknalauale. Vaidles vastu mis kole. Aga lõpuks pani
Nu kuda siis vaid vanem vend saab ja tema peaks ilma olema kuna paput aknale ei
pane.
Vanem poiss on hetkel jah päkapikuusku veel, kuigi meil pole nende olemasolu või mitteolemine üldse teemaks tulnud. Kodus on paar sellist jõulude ja
päkapike teemalist raamatut, mis meenutavad tõsiteaduslikke tähtsaid raamatuid (no nagu need tema tähtsad loomaraamatud). Seni pole küll ühtki
kahtlevat piuksu selle teema kohta. Ja annaks jumal, et see usk kestab. Osake lapsepõlve Võlumaailmast ju seegi.
Aga oma päkapikkude mitteuskumise algusest ... Mõtlen ja mõtlen, aga välja ei mõtle. Ju ma siis ikka siiamaani usun
Või on see omamoodi soovunelm,
et tahaks et nad olemas oleks. Kui väga tahta, siis pidi ka saama ....
Millal need sussid tänavu välja pannakse? Täna öösel või kunagi hiljem?
Meie laps - 7-aastane - igatahes usub täiega...
Meil pandi täna juba. Aga eks see ole ka omamoodi vaba valik. Aga täna selline hea päev - homme ju esimene advent. Mul vanem poiss ka vanaema juures
hetkel. Vanaemal on alati suured kommivarud. Poisil pole aint nii suuri susse
Tegelt jäid sussid üldse koju, aknalauale. Ja koguni kaks
paarilist.
Meil hakkavad sel aastal käima esimesest advendist, varasemalt ikka 1. detsembrist....aga jah, nüüd juba päkapikukott ukse külges rippumas
ja
maguski sees 
Oma lapsepõlvest ei mäletagi päkapikusussist midagi, siis oli ainult näärivana. Selle päkapikutamisega on ikka igasugu lugusid juhtunud. Täna näiteks läks laps (saab jõulude ajal 13) magama, aga sussi ei kusagil. Läksin küsisin, kas päkapikud käima ei hakkagi ning kas ta kommi ei tahagi. Kommi tahtis küll, aga millal käima hakkavad, see jäi tal arusaamatuks - kas homme või 1.dets. Lisas veel, et kunagi väiksena olevat ta lausa suvel sussi akna peale pannud. Toast ära tulles käskis mul endal sussi aknalauale panna. Tundub, et meil homme nad veel käima ei hakka ja huvi nende vastu hakkab raugema.
Mina uskusin päkakaid päris kaua,kuni üks õhtu isa mulle vahele jäi,nimelt oli viimane päev kui päkapikud pidid tulema ja isa arvas et ma magan vist ning kuulsin kuidas ta kapis krõbistas midagi ja nägin kuidas ta hiilis ja sussi de sisse igaühele suure tahvli sokolaadi pani.Ma oli nii pettunud ja hakkasin nutma...olin u.5-6a.
lapsena polnud mingeid päkapikke, oli ainult uusaasta ootus, siis sai kõike küllaga...
aga päkapikud käivad meil küll, mis sellest, et kõik on riburada sellest east välja kasvanud, et uskuda
pea-asi on stiimul väiksemale, et olen ikka pai ja siis on oodata sussi sisse midagi
tavaliselt ikka esimese hommikul on see esimene kord, kui sussi sisse kiigatakse
Ei mäletagi, millal päkapikkude ja jõuluvana juttu enam ei uskunud. A niisama "pulli" pärast mängime siiamaani perekonnas teineteisele
päkapikke!
Endal lapsi pole, kuid õelastele jõulukuul ikka midagi viin kui sinna lähen - a´la jutuga, et Tallinna päkapikude poolt, kuna neil endil
polnud aega jne.. 
Mul käivad siiamaani päkapikud
. Sussi muidugi aknalauale ei pane, aga pidevalt avastan esikus oma saabaste seest komme
.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
usun siiani....alles eile veel vasardasid peas![]()
misassja? päkkapikke polegi olemas?!?
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
usun siiani....alles eile veel vasardasid peas![]()
ea et suhu ei kakanud nad sulle
aga mul käivad ka veel siiani päkapikud...tõid kommi ja märkmiku uueks aastaks....nyyd panin kummiku ka aknale nii et las aga tassivad![]()
hea ,et pakiga pähe ei
saanud,muidu olex jälle peavalu olnud
Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
misassja? päkkapikke polegi olemas?!?
..sellepärast sul päkkarid ei käigi
Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
misassja? päkkapikke polegi olemas?!?
Mina uskusin kaua ja siiralt päkapikke ja jõuluvana. See oli selline ilus ja hea uskumine. Nagu oleks ise ühes väikses muinasjutus saanud elada.
Lastele on see kindlasti oluline ja oleks julm see nende elust vägisi välja kiskuda. Eriti oluline on see sellistele lastele, kelle igapäevaelus väga
palju rõõmu ja armastust ei ole. Neil on siis vähemalt midagi ilusat millesse uskuda. Neil on lootus, et kuskil on keegi, kes suudab täita ka nende
sügavaima südame soovi... kui mitte kohe, siis ühel päeval kindlasti.
no lastel ikka lasen seda uskuda, kui ise avastavad siis avastavad.No mina sain ise väga varakult teada.Mulle meeldis piiluda et millal päkapikk tuleb ja nii ühekorra ema vahele jäigi.Seoses sellega tekkisid muidugi uued plaanid, aga jah lõbus oli see aeg.Kahju et enam ei käi päkapikkud.
Nu need päkkarid töllerdavad ka sel aastal meie majas ringi.
Hoolimata sellest et lapsed juba suured(14 ja 15).
Aga kui poiss oli 6 aastane pidas ta sussi kaudu päkkaritega kirjavahetust
Kirjutas mida järgmine hommik tahaks leida sussi seest ja jättis kirja sussi sisse.
Samamoodi jättis ta ka jõuluvanale edasitoimetamiseks kirja. Sooviks oli tookord mootorratturhiir. Tol korral sai ka vastuse päkkaritelt et selleks
tuleb tal väga väga hea poiss olla siis toob jõuluvana selle hiire.
Oehh olid ajad kus sai öösiti trükkitähtedes poisile kirju vastu kirjutatud
Lõbus oli....