Board logo

mida teha sellise mehega?
karuplix - 27.11.2004 kell 17:46

ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles ajan, on kohutavalt laisk, enda järelt ei korista, jne...loomulikult on ka häid külgi, a hetkel tahaks teada mida teha et need halvad küljed kaoksid...vihkan tülisid ja ei taha olla alati see kes peab vabandama....ei saa aru temast....


pisimimm - 27.11.2004 kell 17:53

Maha jätta, muud miskit


karuplix - 27.11.2004 kell 18:21

aga kui ei taha maha jätta? kui ma armastan teda? mitte kui vaid päris kindlalt kohe...ma ei taha teda maha jätta..ei taha üksi olla....


maxike - 27.11.2004 kell 18:41

kui sulle selline käitumine ei meeldi siis mix te ikka koos olete????
mees peab ka kodus tegema kodu heax midagi ja ka naise jaox!
ja nende tülide kohta ma ütlen sulle niipalju et sina ei pea vabandama- sul on õigus tujutseda kui su mees on selline tropp!


unistaja - 27.11.2004 kell 18:44

Selline käitumine teeks minu ka närviliseks. Ma ei tea, kas armastus kaalub siin selle kõik üles, mida sa mainid, kuid mõelda võiksid küll, et mida sa näiteks aasta pärast teed?


karuplix - 27.11.2004 kell 19:00

nujah tegelt tahaksin ikka temaga ära leppida ja asjad rahulikult selgeks rääkida kuid see tundub võimatu. ma ei tohi isegi mitte nutta...sest siis saab ta pahaseks selle peale...vihastab, pistab lõugama ja marsib teise tuppa tavaliselt...isegi mitte ei ürita mind kuulata...ja minu puhul on küll armastus nii suur et ma teda maha ei jäta...mis ma tegema pean et ta hakkaks ka oma vigu tunnistama ja suudaks ka minu ees vabandada ja et ta ei peaks nii pikka viha minu peale...


Lola69 - 27.11.2004 kell 19:12

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
aga kui ei taha maha jätta? kui ma armastan teda? mitte kui vaid päris kindlalt kohe...ma ei taha teda maha jätta..ei taha üksi olla....
Armasta iseennast ja sind armastatakse. Kuniks sa end ei väärtusta ja püüad vaid meelejärgi olla, seniks ei muutu ka midagi. Kuigi antud juhul ei usu ma üldse miskit muutuvat. Mõnda aega üksi olla on igaljuhul parem lahendus kui olla kellelegi selleks, kelle peale oma paha tuju ja tujutust välja valada.


mystik - 27.11.2004 kell 19:15

Minul on aidanud see, kui peegeldan partneri käitumist. - Kuidas sina mulle, nii mina sulle-. Las elab natuke aega koristamata korteris ja sinu hoolitsusteta. Kui vähegi võimalik, siis ürita veeta võimalikult palju aega väljaspool kodu, las natuke mõtleb te kooselu üle.


karuplix - 27.11.2004 kell 19:17

mõtlen siis selle peale et kodust ära minna vanemate juurde...hea et mul veel on kuhu minna...kuigi ei tahaks....vaatan mis saab täna õhtul kui töölt koju lähen...loodan et ta üldse on kodus ja et ma saaks rääkida temaga....tahaks nii nutta...a ei saa ju töö juures... ojah...


pisimimm - 27.11.2004 kell 20:28

Sinu suurim mure hetkel tundub just see, et sa kardad taas üksi jääda...aga usu mind, see on tunduvalt parem kui olla kellegi jalamatiks.. Kas sul tõesti ei ole siis enda vastu lugupidamist, et lased mehel endale nii pähe astuda Kui ei, eks siis kannatad edasi....


karuplix - 27.11.2004 kell 20:36

jah on suur mure ja ei taha üksi olla, kuna ma väga armastan teda ja hoolin temast rohkem kui kõigist teistest inimestest kokku...aga ei suuda teda maha jääta tahan et meil oleks kõik ok aga ei oska midagi teha....tahaks lihtsalt ära kaduda kuskile...ah pean lõpetama hakkan nutma muidu....eks varsti näeb mis saab kui koju lähen...kirjutasin talle kirja mille annan talle kui koju jõuan (kui ta on kodus), ja kirjutasin ka et kui vaja siis lähen oma ema juurde et ta saaks asjade üle järgi mõelda...ah kirjutage siis mis arvate minu olukorrast


Kayleigh´n I - 27.11.2004 kell 20:59

Ma ei arva olukorrast midagi. Sul oleks parem ära vaadata, kuidas ta sellele kirjale reageerib ja siis räägime edasi!


karuplix - 27.11.2004 kell 21:23

loodan et hästi reageerib...loodan et jälle ei vihasta ja karjuma ei hakka....lihtsalt lähen koju ja annan külma näoga talle kirja ja käsin läbi lugeda KOHE....loodan et asi toimib nagu ma tahan. ok räägime homme...loodan vähemalt...varsti koju...homme kirjutan mis sai...


Lola69 - 27.11.2004 kell 21:43

Mida teha, et halvad küljed kaoksid ..., loodan, et asi toimib nii nagu ma tahan ... Ma millegipärast arvan, et elu polekski võib-olla nii hull, kui ei oldaks niiväga veendunud, et asjad peavad olema nii nagu "mina tahan". Kogu see korratus ja laiskus võib mehele paista ka sootumaks teisiti. ja kui ongi tema ilmapildis naise rolli koristada ja kasida ja olla nii nagu mees tahab, siis on asi nagunii lootusetu.

Paljud probleemid saavad alguse erinevast vaatenurgast asjadele. KAs te omavahel üldse kunagi omad nägemused kooselust läbi rääkinud olete. Või on see kõik see uduse roosamanna tulemus, et "ta on üks ja armas ja ainus ja ... kül temagi muutub, ma esialgu lihtsalt ei riku asja koledate kommentaaridega".


karuplix - 28.11.2004 kell 09:43

nunii....eilsest õhtust niipalju et kahju et ma kirjutasin talle....sai veel vihasemaks kui enne oli....ja läksime veel rohkem raksu...ja mina ,kes ma olen kahjuks nii hella südamega siis nutsin ja nutsin....ja palusin jälle andeks....ja palusin et lepime ära....aaaaa ma ei oska vihane olla kellegi peale keda armastan...mis mul viga on...ja saate aru mis mulle kõige rohkem haiget tegi? see et ütles et kui ma lähen siis jäädavalt...ja et kui ka tagasi tulen siis magame eraldi tubades ja eraldi voodites ja siis on nagu kõik läbi....ei saa enam aru mis tegema pean? leppisime jälle tänu minule ja tänu sellele et ma nutsin ja palusin et lepime ära...ah ma mõtlen ikka veel selle peale et äkki peakski ära minema? aga kui ta tõesti siis ei taha mind enam tagasi? kardan teda kaotada aga ei saa enam niimoodi....


kurat - 28.11.2004 kell 13:08

Teil on täiesti normaalselt toimiv mõisniku-pärisorja suhe, mida siin aidata on?


karuplix - 28.11.2004 kell 13:18

aitäh tegi mu enesetunde veel hullemaks kui see praegu on...ei tahtnud seda kuulda mida sa ütlesid mulle tahtsin teada mis ma tegema peaksin et meil kõik korras oleks ja kas peaksin ema juurde minema või mitte...ja kõik kes vastavad palun lugege terve teema läbi


Kayleigh´n I - 28.11.2004 kell 13:22

Kui sa meie arvamust kuulda ei taha, siis ära abi küsi!
Minul on sama tunne, et see suhe on perses omadega. Ma ei tea, kuidas sa saad sellise mehe juures elada, kes ütles sulle, et mine jäädavalt minema või kui siia jääd, siis magad teises toas!
Mille eest sa vabandasid? Et kirja kirjutasid ja oma tunnetest rääkisid? Et teda selle tunneterääkimisega pahandasid?
Mis asja sa vabandad sellepärast, et oled see, kes oled?!?!

Mine minema! Ükskord lähed niikuinii või tema lihtsalt viskab su välja. Vahe selles, et kui sa ise lähed, siis ehk, ehk jääb sulle veel mingisugune eneseväärikus ja jõus alles.
Praegu sa küll ainult ise piinad ennast!

NB! Sellist asja parandada ei saa, mis teil seal kodus toimub!

PS! Mul teema läbi loetud! Aga kui sa ei taha kuulda, kuidas asjad meie jaoks paistavad või näha seda, kuidas teil kodus need asjad perse on juba läinud, siis ära küsi!!!


ZyOn - 28.11.2004 kell 13:54

Hangi endale ego, enne seda ei saa sind keegi aidata.


Lola69 - 28.11.2004 kell 14:26

Mida sa tahad siit siis kuulda? Et "mehega peab alati ära leppinma nö mehe tingimustel" ja "et küll see asi korda kord saab" ja "oi kui kole ja ebaõiglane see elu ja mees sinu suhtes küll on"? Tahad asjata lootust ja põhjust ikka ja jälle nutta ja leppida ja nutta ja leppida...
Ainus õige lahendus on sellest suhtest lahkumine. Vähemalt selle hetkel siitloetud informatsiooni põhjal. Ja kui ta sind enam tagasi ei taha ... Ja siis? Milleks tahta tagasi sinna, kus on halb? Omamoodi polkovniku lese sündroom, et jututeemat enda isiku ümber ikka jätkuks. Polkovnikul olid küll haigused külges , kuid sinul lihtsalt halb ja õnnetu olemine. Ja kõik teevad liiga.

Mõtle välja, mida sa siis lõpeks tahad. Kas meest, kellega sa aina nutad või olla õnnelik ja rahulolev iseendaga. Kui esimest, siis ole rahul sellega mis sul on. Aga siis pole ka põhjust oodata, et keegi annaks asjalikku nõu olukorra parandamiseks. sest seda sa ju tegelikult ei vaja. Kui teist .. Siis selle saavutamise tee peaks juba teada olema.


karuplix - 28.11.2004 kell 14:29

ma tahan abi aga ei taha lahku minna...egot ei ole mul kahjuks ja ei tea ka seda kust saada seda....ja ta ei öelnud nii et kui siia jääd et siis magame eraldi tubades....ütles nii et kui lähed siis on meie vahel läbi ja kui tahad võid ju tagasi tulla aga siis ei maga enam koos...vot nii ütles....ah ma olen nii segaduses ja kardan et kui läheksingi ära siis tema juba mind tagasi ei hakka kutsuma kuna temal on EGO ja piisavalt põikpäisust kah...nii et jah....aaappppiiii


Kayleigh´n I - 28.11.2004 kell 15:22

Kui ta juba sellist juttu räägib, et sa võiksid minema minna, siis mine minema. Kas sa siis aru ei saa, et ta sind eriti enam ei taha?!?!

Meie sind aidata aga ei saa. Me ei tea, mida sa kirjutasid selles kurikuulsas kirjas, miks su mees pahandab sinuga ja milline suhe teil on.

Selle järgi, mida sina oled rääkinud, on see suhe juba läbi. Lase end peksta, kui tahab..


zitazitikaz - 28.11.2004 kell 16:20

Mehed võtavad naise, lootuses, et ta ei muutu... Aga ta muutub...
Naine võtab mehe ja loodab, et ta muutub... Aga ta ei muutu...
See vist tegelikult anektoodist pärit... Aga täiesti kehtiv päriselus... Pole mõtet oodata paremaid aegu ja loota, et üks päev läheb kõik heaks...

Muidugi on valus mõelda, et jääd üksi...
Sõbranna ütles mulle, et armuvalu pidi kestma 7 kuud... Aga see ikkagi parem, kui kannatada valu, mille põhjustab sulle inimene keda sa üle kõige armastad ja see valu kestab kauem + tuleb hiljem veel seda 7 kuist armuvalu kannatada...

Ning pole mõtetki loota, et üks päev sa teda enam ei armasta ja võid rahumeeli minema minna... Kui su sees elab ikka suuuuuuuuuuur armastus, siis see ei kustu iial... Lihtsalt jääb vaikselt su sisse elama...

Ma tean sellist olukorda väga hästi, et tahad koos olla nii väga, aga samas nagu ei taha ka... Jube raske nii... Ise pole suutnud sellisele suhtele veel selga pöörata, aga loodan et Sina suudad...


karuplix - 28.11.2004 kell 16:35

nüüd jälle uus jama...ainuke sõbranna kes mul on ja kellele räägin kõigest (nu rääkisin seda ka mis ma siin kirjutand olen) see kirjutas mu musile ja sõimas tal näo täis...nüüd on musi jälle pahane...appi...mis nende meestega teha et nad rahul oleksid ei oska midagi teha ja kaalun juba tõsisemalt tema maha jätmist...kuigi ei taha ja teeb haiget ja paneb nutma juba paljas mõte...a siiski ma ei saa nii ju


pisimimm - 28.11.2004 kell 17:51

Tead, karuplix, mul oleks häbi enda pärast, et ma laseks end nii jalge alla tallata - saa aru see suhe on end ammendanud, see mees ei TAHA sind...jumal küll tüdruk, jäta ta maha ja ela edasi... Mul muide ka teema läbi loetud ja ma ei saa aru, kuidas sa nii pime ja allaheitlik olla saad...


ZyOn - 28.11.2004 kell 18:02

No appi, ma ei suuda, kuidas küll inimesed lasevad endaga käituda nagu põrandakaltsuga. Palun leia endas see energia, et sellele mõttetule suhtele kriips peale tõmmata, lõpeta kõik laksust ära ja jää endale kindlaks. Tee nii ja poole aasta pärast sa tänad mind selle nõu pärast. Ja igal inimesel on ego, osadel lihtsalt suurem, teistel väiksem, aga leia enda oma üles, mõtle, et sa oled üks noor ilus tüdruk ja sa ei vaja seda idiooti kes sind masendusse koguaeg ajab, sa oled väärt rohkem, maailm alles saab nägema mida sina suudad ja mitte miski ega keski ei takista sind, veel vähem see jobu tüüp.


pisimimm - 28.11.2004 kell 18:06

100% toetan ZyOn'i kirjutist... Sa raiskad end ikka väga väga vale inimese peale...Igaühe jaoks on kuskil keegi, kellega sa oled õnnelik ja rahul...leia ta, see inimene ei ole mitte see


karuplix - 28.11.2004 kell 18:31

ei oska enam midagi öelda aga ma vähemalt üritan mõelda selle peale....kurb ja valus on tõtt kuulda...


pisimimm - 28.11.2004 kell 18:35

Hetkel on sul valus, usu, hiljem oled tänulik siinsetele inimestele Arvan, et ei leidu inimest, kes pole seda läbi elanud, seega, usalda natukenegi seda, mida sulle hetkel räägitakse


Lola69 - 28.11.2004 kell 18:49

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
nüüd jälle uus jama...ainuke sõbranna kes mul on ja kellele räägin kõigest (nu rääkisin seda ka mis ma siin kirjutand olen) see kirjutas mu musile ja sõimas tal näo täis...nüüd on musi jälle pahane...appi...mis nende meestega teha et nad rahul oleksid ei oska midagi teha ja kaalun juba tõsisemalt tema maha jätmist...kuigi ei taha ja teeb haiget ja paneb nutma juba paljas mõte...a siiski ma ei saa nii ju
Mida siin enam kaaluda on. Üks samm ja üks minek. Ja tagasi ei vaata. See oleks ainus õige lahendus.

Aga miks see mees peakski sinuga rahul olema, kui sina oled rahul nö jalamatina?
Otsi oma Mina ja mõistus üles ja saad ise ka aru, et tõde on valus, ent ega tema ignoreerimine (tundub, et omamoodi magus võlu on selles sinu allaheitlikuses su enda jaoks peidus) ei aita ammugi.


salliise - 28.11.2004 kell 22:48

Vaevalt, et sina teda muuta saad. Kui ta ise end muuta ei suvatse, kuigi oled temaga rääkinud, siis jääb vaid kaks varianti kannatad teda sellisena või lasta jalga.
Loomulikult peaksid järgi mõtlema, miks sa üldse sellise selli kraesse said. Oma käitumist muutmata on väga tõsine tõenäosus uus ja hullem hankida.
Karm jutt sai ja, mis viga õpetada, aga selline mulje on mulle sarnastest olukordadest jäänud.


Lola69 - 28.11.2004 kell 23:17

Sellest saliise mainitud uuest ja hullemast. Lõpeb see lugu kuidas lõpeb, aga kui kunagi peaks uuesti nö suhtele teist poolt otsitama, siis oleks jah igati asjakohane analüüsida oma käitumisi ja olnud suhteid. Et miks ja kuidas. Öeldakse alkohoolikute naiste kohta ka, et väga sageli valivad nad lõpeks ühest vabanedes järgmiseks kaaslaseks ka alkoholiga kimpus olija. Kui iseenda suhtumisi ei muuda, siis võib nii minna küll.

Nii et .. Valikud on sinu.


kurat - 29.11.2004 kell 09:17

Ma ei kirjutanud oma eelmist postitust sinu enesehinnangu hävitamiseks vaid lugesin varasemaid postitusi ja jõudsin sellise järelduseni. Eelmises postituses tegin lühidalt lootes, et lühike sõnum jõuab kohale.

Sina oled see, kes suhte ülalhoidmise nimel nutad, palud, vabandad, muretsed. Tema piirdub sinu peale vihastamisega. Mismoodi sina kujutad ette oma naist armastava mehe käitumist? Kas ähvardusele "ma lähen vanemate juurde elama" kähvaksid vastuseks (1) "mine ja kui tagasi roomad siis magame eraldi" või (2) paluksid kõige nimel, mis sulle on püha, et naine siiski jääks? Mina arvan, et su mees ei hooli sinust isikust mitte üldse. Su mees on sinuga koos sind täpselt seetõttu, et sa hoolitsed nõude pesemise ja prügi välja viimise ja oled talle üldse ema eest. Sina lased ennast rahus kamandada ja pead seda kõike normaalseks. Temagi peab teie suhet ilmselt normaalseks. Lõppkokkuvõttes see kõik ongi normaalne, aga paraku ainult mõisniku ja pärisorja, või sadisti ja massohisti omavahelise suhte puhul.

Kõige suurem jama mis sa praegu suudaksid tekitada, on rasedaks jäämine. Seetõttu ma soovitaks sul ise alates tänasest eraldi magada ja mitte loota, et tänaõhtune kepp su mehe teiseks inimeseks muudab. Aga vaevalt, et sa mind usud.

Kas sa selle mehe käest muidu peksa või raputada ka oled saanud? Purjus peaga... suur tüli... ikka juhtub ju?


kurat - 29.11.2004 kell 09:35

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
aitäh tegi mu enesetunde veel hullemaks kui see praegu on...ei tahtnud seda kuulda mida sa ütlesid mulle tahtsin teada mis ma tegema peaksin et meil kõik korras oleks ja kas peaksin ema juurde minema või mitte...ja kõik kes vastavad palun lugege terve teema läbi


Ennekõike võiks sinu mehes olla sinu vastu kübetki tingimusteta armastuse tunnet. Seda su mehesse süstida ei saa.

1) Selleks, et teil kõik korras oleks ei anna sul eriti midagi enam ette võtta- minumeelest sa oled teinud kõik, mis võimalik. Üksinda panustades suhet elusana hoida ei olegi minu arvates võimalik.
2) Sa jõudsid õige mõtteni juba ise: mõistlik oleks tõepoolest ema juurde minna. Kusjuures kui sa seda teed, siis võid oodata tema poolt mõne aja pärast roose, romantilist käitumist, vabandamist, enese paremaks muutmise lubadusi ja pere loomise soovi. Need lubadused võivad paraku jäädagi lubadusteks, seetõttu võiksid mingi pooleaastase või aastase katseaja jooksul mitte püsivalt tagasi kolida ega tema ütlusi isegi mitte tõsiselt võtta. Meest tuleb hinnata tegude, mitte sõnade järgi. Pea meeles, et sul on õigus oma arvamusele, sa ei pea oma arvamuse väljaütlemise järel vabandama ega nutma hakkama!


susanna - 29.11.2004 kell 11:06

eelnevalt juba läbi käinud mõte, et lahus olla mõnda aega
kui siis ka midagi ei muutu, lõpeta suhe
asi toimib vaid siis, kui mõlemad õpivad üksteise vigadest ja arvestavad teineteise tunnetega
ju on ta ego nii suur, et teab, sinu hirmust üksi jääda ja kasutab seda igati ära
mis mugavus on oma tujusid kellegi peal välja elada ja siis nautida teise piinu
jõudu sulle edaspidiseks, valus ta võib ju olla, aga terve elu sa ka ei jõua olla kellegi peksukott, alguses moraalselt, pärast füüsiliselt


bijoubi - 29.11.2004 kell 18:29

Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
No appi, ma ei suuda, kuidas küll inimesed lasevad endaga käituda nagu põrandakaltsuga. Palun leia endas see energia, et sellele mõttetule suhtele kriips peale tõmmata, lõpeta kõik laksust ära ja jää endale kindlaks. Tee nii ja poole aasta pärast sa tänad mind selle nõu pärast. Ja igal inimesel on ego, osadel lihtsalt suurem, teistel väiksem, aga leia enda oma üles, mõtle, et sa oled üks noor ilus tüdruk ja sa ei vaja seda idiooti kes sind masendusse koguaeg ajab, sa oled väärt rohkem, maailm alles saab nägema mida sina suudad ja mitte miski ega keski ei takista sind, veel vähem see jobu tüüp.


Enam paremini poleks vist saanudki seda öelda!
Loodan ainult, et seda väärt nõuannet ka kuulda võetakse!


skingirl - 30.11.2004 kell 18:25

Labidaga pähe ja auku!


eero - 02.12.2004 kell 20:46

või statoili stardipakett oleks ka abiks....ükskõik kummale siis


karuplix - 10.12.2004 kell 13:22

läksin ema juurde kolmapäeva õhtul....kurb oli minul vähemalt....ja tema ütles ainult et ole tubli....kuidas ta saab nii ükskõikne olla nii kurb on ilma temata....ei tea kaua peaksin olema ema juures enne kui temaga ühendust võtan ja kui ta juba täna peaks mulle külla tulema ja ütlema et tule tagasi...kas on vara ? millal on õige aeg....nii segaduses, masenduses, kurbuses....


ZyOn - 10.12.2004 kell 13:46

Just, kindlasti helista talle nüüd, palu andestust ja mine tagasi, kahe nädala pärast tuled uuesti ulguma sama probleemiga ja küsid kas peaksid ema juurde minema. Ta käitub sinuga niimoodi kuna ta teab, et sa lähed niikuinii andestust paluma ja roomad tagasi. Osta endale selgroog palun ja seisa püsti.
PS: Kui mu arvamus tundus sulle liiga julm siis seda sellepärast, et just seda sa vajad hetkel, et aru saada oma situatsioonist ja sellest kuidas sinu armastust julmalt ära kasutatakse.


karuplix - 10.12.2004 kell 20:31

nu ma tean et pean tugev olema....a raske on olla tugev kui teda igatsen...mida teha et sellest üle olla??? seda tahaks teada...mida teha et ei nutaks iga õhtu ja et ei mõtleks tema peale kogu aeg....


Beith - 10.12.2004 kell 22:03

Ole võimalikult palju sõpradega koos ja liigu seltskonnas ringi. See aitab natuke olukorda unustada. Alguses ongi raske, kuid ära ise esimesene torkima hakka ja kui mees ei üritagi olukorda parandada, siis ei ole sellel suhtel mitte mingisugust mõtet.
Ära ole üksinda, see on kõige jubedam sellises olukorras, sest siis tulevad igasugused pahad mõtted pähe jne. Isegi kui on raske ja sa ei taha, siis käi palju pidudel, teatris, kinos vms.


karuplix - 11.12.2004 kell 09:53

aga mida teha et mees aru saaks et tal on mind vaja ja ma tahan et ta mind tagasi kutsuks... ma tahan tagasi teda...tahan lihtsalt rahulikult ja õnnelikult koos elada....aaaappppiii....nutan peaaegu iga õhtul kuna süda valutab...miks pidin oma ema kuulama ja musi juurest ära tulema....ma ei taha ilma temata olla....tahan et ta mind tahaks tagasi....kuidas ma seda teen????????? palun aidake mul temaga jälle kokku tagasi saada.... palun abi...


siljaline - 11.12.2004 kell 10:20

Kallis karuplix ,sellel nutmisel ei ole ka mõtet. Ja see, et sa tema juurde tagasi tahad kuigi tema sinuga suhelnud ple, on väga halb mõte. Kui tema ise sinuga ühendust ei võta, siis on see asi LÄBI. Sa pead sellest lihtsalt üle olema. Algus on raske. Tean seda omast käest, sest mul lõppes just 4 aastane suhe ja koos sellega 1 aastane kooselu. Mul oli ka alguses selline tunne, et lihtsalt ei taha olla üksi ja tahan tagasi, aga nüüd on juba parem. Esimesed 2-3 kuud on rasked, aga sa pead olema tugev ja need üle elama, siis läheb juba kergemaks. Valu südames ei kao kunagi, aga väiksemaks läheb küll... Pea vastu


mmunk - 11.12.2004 kell 10:32

karuplix - see on elu. ja keegi ei saa kellegi eest elu ära elada. seega ei saa keegi meist öelda sulle muud, kui: meeldivat elu jätku!

ja mida varem sa aru saad, et teiste juures nähtavad probleemid lähtuvad rohkemal või vähemal määral meist endist, seda lihtsamaks enda ja partneri elu teed. me ei pettu mitte teistes inimestes, vaid oma liialt kõrgeks aetud ootustes.

ei ole sinagi inglike. keegi meist pole. aga sa oled (vähemalt hetkel) nõrk ja mugav. loe enda viimast postitust hoolikalt! ja siis veel suitsetamise mahajätmise vastulauseid. sa ootad et maailm tuleks sulle koju ja vabastaks sind üheainsa sõrmenipsuga kõikidest kannatustest. kannatused on kinni sinus ja sinu suhetes maailmaga - kuidas me saaksimegi sind selles aidata?!

ja teised, palun ärge rutake taas lohutama - midagi ei hakkagi karupliksi ja tema mehe suhetes muutuma, kui ta leiab enda ümber vaid õigustusi oma (senisele) käitumisele.


karuplix - 11.12.2004 kell 13:41

saan aru et olen ka ise valesti teinud ja vingun ja virisen....aga tahaksin lihtsalt kõik ära unustada temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha...võib-olla tõesti olen oma ootused ja lootused liiga kõrgele seadnud...kuid kas tõesti on seda palju tahetud et ta ei ärrituks iga väiksema asja peale ja et ta ei karjuks mu peale. kas on seda palju tahetud et ta ei võtaks mind kodumasinana ja et ta mulle rohkem tähelepanu pööraks....arvan et ei ole palju seda loota ja temalt oodata....aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....


Beith - 11.12.2004 kell 14:28

Kui ta siiani on sinuga käitunud halvasti ning suhtunud sinusse kui koduabilisse, siis on sul kahjuks vähe lootust, et sellest mehest saab üleöö teine inimene. Lisaks sellele peaks sinust samuti teine inimene saama, kellel ei ole selliseid vigu, mis ei lase mehel sinusse paremini suhtuda.
Kui soovid tagasi minna, siis mine, keegi ei saa sind keelata. Räägi talle, et tahad temaga edasi elada ja olla. Võid ka rääkida, et tahad, et ta sind vajaks ning sind armastaks. Ühesõnaga mine ja räägi asjad selgeks. Kasvõi kirjuta kiri, soovitatavalt paberile ja pastakaga.

AGA.....ei tasu väga loota, et inimene kapitaalselt muutuks. Kui tahad sama elu jätkata, siis ei saa keegi sulle kätt ette panna. Ja arvan, et keegi siit foorumist, ei oska sulle nii head nõu anda, et sa rahule jääksid ning sinu meest ega sind ja teie elu muuta.


Tsitaat:

aga mida teha et mees aru saaks et tal on mind vaja ja ma tahan et ta mind tagasi kutsuks...



Kui su mees sind ikka tagasi ei taha, siis ei saa keegi seda talle ka selgeks teha. Aga kui ta tahab sind tagasi, siis saab ta sellest ise varem või hiljem aru. Torkida ei ole tegelt mingit mõtet...see tekitab vastutrotsi. Loomulikult või provotseerida, nt. ilmuda tema ette mõne uue tüübiga, ning vaadata mis näo ta teeb....Njah, aga kas on mõtet sellist janti korraldada


Lola69 - 11.12.2004 kell 17:16

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
/.../ temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha.../.../aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....
Kle, saa ükskord aru, et tema sind EI TAHA. Kui, siis koduabilisena-kodumasinana, mida on siin juba öeldud. Mis kuramuse õnnelik kooselu see on, kui üks seda kooselu kohe kuidagi ei taha.
Vajadusi on ka mitut moodi. Tema ei vaja sind moel nagu sina teda vajavat tahaks. Ja siinkohal ei aita sind ükski nõu, ei kasulik ega kasutu. Vägisi armsaks ei saa


pointer - 12.12.2004 kell 04:38

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
saan aru et olen ka ise valesti teinud ja vingun ja virisen....aga tahaksin lihtsalt kõik ära unustada temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha...võib-olla tõesti olen oma ootused ja lootused liiga kõrgele seadnud...kuid kas tõesti on seda palju tahetud et ta ei ärrituks iga väiksema asja peale ja et ta ei karjuks mu peale. kas on seda palju tahetud et ta ei võtaks mind kodumasinana ja et ta mulle rohkem tähelepanu pööraks....arvan et ei ole palju seda loota ja temalt oodata....aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....


Mulle küll tundub, et selle mehe pead IGAVESEKS ära unustama ja oma eluga edasi minema. Tean, et selle tunnistamine on raske ja valus, aga parem õudne lõpp kui lõputu õudus....


li-li - 12.12.2004 kell 16:50

...mis teha, mis teha....tuleb talle 2ra teha ja veega alla lasta


kalmann007 - 13.12.2004 kell 10:26

neiu... miks nii noorelt oma elu ühe saapa pärast ära rikkuda?
proovi endale tähtajaline eesmärk seada (kasvõi rääkimiseks temaga). asjade edasilükkamine ei tee kellelegi head. Kui rääkimisest asja ei saa... tee pea tühjaks ning astu minema.


kuriKass - 13.12.2004 kell 12:22

OT: Mis pagana pärast on üldse vaja abi paluda? Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta. Või on vaja paluda abi, et oleks pärast kellegi peale näpuga näidata, näe tegin nii nagu too soovitas ja nüüd läks jamaks. Suure kurja vaimu nimel, ega ometi mina saa ju süüdi olla! Ikka too kes soovitas.

Või siis on miski muu tegur mida ma lihtsalt ei oska otsida.


kalmann007 - 13.12.2004 kell 12:44

Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
OT: Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta.



täpselt!
lisaks veel, et ei julgeta vastutust võtta.


bijoubi - 15.12.2004 kell 14:05

Tsitaat:
Algne postitaja: kalmann007
Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
OT: Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta.



täpselt!
lisaks veel, et ei julgeta vastutust võtta.


Kõrvalt õpetada ja targutada on lihtne: langetage oma otsused ise, vastutage oma tegude eest...!

Kõik on õige, kuid elus ei ole kõik alati nii lihtne ja mustvalge. Mõnikord keerulises olukorras olles on hea teada, mida teised sarnases olukorras teeksid. On hea, kui on võimalik probleemi võimalikult mitme tahu alt näha, leida mõttekaaslasi jne.
Mis selles halba on?


Lola69 - 15.12.2004 kell 14:50

Ei olegi halba kui küsitakse nõu. Aga kui küsija ei taha üldse mitte seda nõu kuulda võtta, mis tegelikult on ainuõige nõu (antud juhul küll ei ole siin suuri valikuid). Ja mis kasu on antud nõust, kui küsija ise eirab kõiki ja kõike, mida ta kuulda/näha ei taha Küsitud sai vist selleks, et kuulda kui raske on ikka küsija eluke, et saaks veidi kaastunnet ja tuge soovile, et mees muutuks.


pointer - 15.12.2004 kell 18:02

No, aga miks mitte küsida nõu inimeselt, kes ise samasuguse situatsiooni läbi elanud???

Räägitakse vähemalt, et tark inimene õpib teiste vigadest...


kuriKass - 16.12.2004 kell 22:54

my bad..
Siiski, parem MINU sitt variant kui kellegi teise hea abi/soovitus vms.
Seda muidugi juhul kui asi puudutab eraelu.

PS. Enne kui ei tea mida kuulda saan. Ma ei mõista küsijaid hukka, lihtsalt ei saa sellest aru. Algselt plaanisin seda vist eraldi teemana küsida. Läks nagu läks.


tinkivinky - 18.12.2004 kell 19:28

mina ei laseks ennast küll nii kohelda,eneseväärikust ja lugupidamist peaks endas olemahoolimata sellest isegi kui väga ma ka oma meest ei armastaks,peaks ikka nii olema,et arvestatakse ka teise poolega mitte ainult ise endaga...et mõlemad näeks suhtes vaeva mitte ainult üks....ma küll ei paluks mehel andeks iga väiksema asja pärast,mis teda vihastakssee ta enda probleem kui ei meeldi minu tegemised või käitumine...endale pähe istuda ka ei laseks


pilgrems - 19.12.2004 kell 18:29

Ausalt ei saa aru miks inimesed ei oska üksteisega käituda kui tahetakse teisest lahti saada siis süüakse hing seest vällja.
Ja nendest meestest ja naistest kelle teine pool on õel ja tüütu ning teeb elu põrguks, miks nad ei lähe lahku. Kui elu põrgu siis aina kurdavad ja tahavad leppida.
Aga tõenäoline on see kui siia maale on suudetud elada rahus ja äkki hakkatakse norima iga tühi asja pärast siis pole enam leppimist loota.


Rashnu - 13.01.2008 kell 14:56

Midagi ei ole teha, teist inimest pole võimalik oma käe järgi vormida. Tuleb endas selgusele jõuda, kas head jooned kaaluvad üles negatiivse ning kui mitte, siis....
Huvitav on muidugi see, kuidas selliseid asju alles suhtes märgatakse, aga mitte enne.


sossuke - 13.01.2008 kell 21:16

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles ajan, loomulikult on ka häid külgi....


....no täitsa naerma ajas. kas mina olen mees või ma ei saa millestki aru.


rosita - 13.01.2008 kell 21:22

Meest ümber kasvatada pole võimalik ja kui ise pole ka nõus muutuma, siis pole muud kui adjööö.


confidence - 13.01.2008 kell 21:29

Ja nii lihtsalt see siis käibki, et astume aga minema ja ongi. Aga kurat võib-olla on mees nii väsinud, et ta ei jõuagi midagi teha peale tööd, kurat selle peale keegi ei mõtle. Ainult tänitama, oi kui halb ja laisk.
Ja ausalt sellise kõrval pinisemise peale ei taha nimme midagi teha, vabast tahtest rääkimata.


sossuke - 13.01.2008 kell 21:31

labane tõde: kui mees pikutab, on mees väsinud.
kui naine pikutab, on naine laisk.


jamesson - 14.01.2008 kell 09:21

lisaks juurde:
kui mees joob , on mehel janu
kui naine joob , on joodik

jne.


SinineLiblikas - 14.01.2008 kell 09:34

kaklemine ei ole lahendus tuleb kenasti maha istuda mönel päeval mil mölemil hea tuju ja asjad selegeks rääkida.Miks köik arvavad et tülidega asjad korda saavad?! Pead ütlema et sulle ei meeldi lohakus .,


SinineLiblikas - 14.01.2008 kell 09:35

Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
labane tõde: kui mees pikutab, on mees väsinud.
kui naine pikutab, on naine laisk.




Heh ...ja miks sa arvad ,et naine peale tööpäeva ja mehele toidu vaaritamist JAksab veel mehe järel koristada..Uskumatu milline Egoistlik arvamus.Minu mees armastab puhtust seega pole mul õnneks propleeme.


lati - 14.01.2008 kell 09:53

Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles ajan, on kohutavalt laisk, enda järelt ei korista, jne...loomulikult on ka häid külgi, a hetkel tahaks teada mida teha et need halvad küljed kaoksid...vihkan tülisid ja ei taha olla alati see kes peab vabandama....ei saa aru temast....


kas põikpäine on sama mis sihikindel? nagu oleks!
kui ta ei tunnista oma vigu, siis järelikult pole see tema meelest viga. siis on küsimus rääkimises, selgitamises või arusaamises, et see on hoopis sinu meelest viga.
ma usun, et igaüks tahab puhkepäevalgi nii kaua magada, kuni und on. on ju vaja lõppudelõpuks ka välja puhata.
inimene on loomult laisk, leia võimalus teda natuke aktiveerida.
nii nüüd küsimus, kas ainult temal on vead?


emme - 14.01.2008 kell 10:52

näiteks ma soovitan mõnel väga rahulikul momendil ihtsalt küsida: on sul teine naine? mehe taolise käitumise taga on see väga loogiline.


baddoggy - 14.01.2008 kell 16:30

vb oleks aeg edasi liikuda?


boobster - 16.01.2008 kell 19:34

Huvitav, kuidas karuplixil see asi lahenenud on- kui on üldse, sellest juba nii mõni aasta möödas... .Kas on ära leppinud või jätkub samamoodi see asi ikka...
Kuigi lugesin seda ja mõtlesin, et sellise oinaga ei tasu kellelgi küll koos olla- usun, et selliseid ''suhteid'' on veel...
Kunagi arvasin ka ise, et ei suuda ilma ühe inimeseta elada, et armastan jne.. Aga peale lõplikku otsust, et lahku minna läks paar kuud aega, et aru saada, et see ilo tegelikult vaid harjumus... Ja nagu karuplix kartis- hirm üksi jääda...


sales - 16.01.2008 kell 21:37

- mine juuksurisse ja tee uus soeng,
- külasta ilusalongi ja telli uus meik,
- osta uus, seksikas ihupesu,
- osta uus kleit ja kingad...
Ja siis mine sõbrataridega klubisse, aga enne telli mehele õhtusöök restoranist koju... ja ära unusta- kõik arved kirjuta mehe nimele ja jäta talle öökapile