
ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles
ajan, on kohutavalt laisk, enda järelt ei korista, jne...loomulikult on ka häid külgi, a hetkel tahaks teada mida teha et need halvad küljed
kaoksid...vihkan tülisid ja ei taha olla alati see kes peab vabandama....ei saa aru temast....
Maha jätta, muud miskit 
aga kui ei taha maha jätta? kui ma armastan teda? mitte kui vaid päris kindlalt kohe...ma ei taha teda maha jätta..ei taha üksi olla....
kui sulle selline käitumine ei meeldi siis mix te ikka koos olete????
mees peab ka kodus tegema kodu heax midagi ja ka naise jaox!
ja nende tülide kohta ma ütlen sulle niipalju et sina ei pea vabandama- sul on õigus tujutseda kui su mees on selline tropp!
Selline käitumine teeks minu ka närviliseks. Ma ei tea, kas armastus kaalub siin selle kõik üles, mida sa mainid, kuid mõelda võiksid küll, et mida sa näiteks aasta pärast teed?
nujah tegelt tahaksin ikka temaga ära leppida ja asjad rahulikult selgeks rääkida kuid see tundub võimatu. ma ei tohi isegi mitte nutta...sest siis
saab ta pahaseks selle peale...vihastab, pistab lõugama ja marsib teise tuppa tavaliselt...isegi mitte ei ürita mind kuulata...ja minu puhul on küll
armastus nii suur et ma teda maha ei jäta...mis ma tegema pean et ta hakkaks ka oma vigu tunnistama ja suudaks ka minu ees vabandada ja et ta ei peaks
nii pikka viha minu peale...
Tsitaat:Armasta iseennast ja sind armastatakse. Kuniks sa end ei väärtusta ja püüad vaid meelejärgi olla, seniks ei muutu ka midagi. Kuigi antud juhul ei usu ma üldse miskit muutuvat. Mõnda aega üksi olla on igaljuhul parem lahendus kui olla kellelegi selleks, kelle peale oma paha tuju ja tujutust välja valada.
Algne postitaja: karuplix
aga kui ei taha maha jätta? kui ma armastan teda? mitte kui vaid päris kindlalt kohe...ma ei taha teda maha jätta..ei taha üksi olla....
Minul on aidanud see, kui peegeldan partneri käitumist. - Kuidas sina mulle, nii mina sulle-. Las elab natuke aega koristamata korteris ja sinu hoolitsusteta. Kui vähegi võimalik, siis ürita veeta võimalikult palju aega väljaspool kodu, las natuke mõtleb te kooselu üle.
mõtlen siis selle peale et kodust ära minna vanemate juurde...hea et mul veel on kuhu minna...kuigi ei tahaks....vaatan mis saab täna õhtul kui töölt koju lähen...loodan et ta üldse on kodus ja et ma saaks rääkida temaga....tahaks nii nutta...a ei saa ju töö juures... ojah...
Sinu suurim mure hetkel tundub just see, et sa kardad taas üksi jääda...aga usu mind, see on tunduvalt parem kui olla kellegi jalamatiks.. Kas sul
tõesti ei ole siis enda vastu lugupidamist, et lased mehel endale nii pähe astuda
Kui ei, eks siis kannatad edasi....
jah on suur mure ja ei taha üksi olla, kuna ma väga armastan teda ja hoolin temast rohkem kui kõigist teistest inimestest kokku...aga ei suuda teda
maha jääta tahan et meil oleks kõik ok aga ei oska midagi teha....tahaks lihtsalt ära kaduda kuskile...ah pean lõpetama hakkan nutma muidu....eks
varsti näeb mis saab kui koju lähen...kirjutasin talle kirja mille annan talle kui koju jõuan (kui ta on kodus), ja kirjutasin ka et kui vaja siis
lähen oma ema juurde et ta saaks asjade üle järgi mõelda...ah kirjutage siis mis arvate minu olukorrast


Ma ei arva olukorrast midagi. Sul oleks parem ära vaadata, kuidas ta sellele kirjale reageerib ja siis räägime edasi!
loodan et hästi reageerib...loodan et jälle ei vihasta ja karjuma ei hakka....lihtsalt lähen koju ja annan külma näoga talle kirja ja käsin läbi
lugeda KOHE....loodan et asi toimib nagu ma tahan. ok räägime homme...loodan vähemalt...varsti koju...homme kirjutan mis sai...
Mida teha, et halvad küljed kaoksid ..., loodan, et asi toimib nii nagu ma tahan ... Ma millegipärast arvan, et elu polekski võib-olla nii hull, kui
ei oldaks niiväga veendunud, et asjad peavad olema nii nagu "mina tahan". Kogu see korratus ja laiskus võib mehele paista ka sootumaks
teisiti. ja kui ongi tema ilmapildis naise rolli koristada ja kasida ja olla nii nagu mees tahab, siis on asi nagunii lootusetu.
Paljud probleemid saavad alguse erinevast vaatenurgast asjadele. KAs te omavahel üldse kunagi omad nägemused kooselust läbi rääkinud olete. Või on see
kõik see uduse roosamanna tulemus, et "ta on üks ja armas ja ainus ja ... kül temagi muutub, ma esialgu lihtsalt ei riku asja koledate
kommentaaridega".
nunii....eilsest õhtust niipalju et kahju et ma kirjutasin talle....sai veel vihasemaks kui enne oli....ja läksime veel rohkem raksu...ja mina ,kes ma
olen kahjuks nii hella südamega siis nutsin ja nutsin....ja palusin jälle andeks....ja palusin et lepime ära....aaaaa ma ei oska vihane olla kellegi
peale keda armastan...mis mul viga on...ja saate aru mis mulle kõige rohkem haiget tegi? see et ütles et kui ma lähen siis jäädavalt...ja et kui ka
tagasi tulen siis magame eraldi tubades ja eraldi voodites ja siis on nagu kõik läbi....ei saa enam aru mis tegema pean? leppisime jälle tänu minule
ja tänu sellele et ma nutsin ja palusin et lepime ära...ah ma mõtlen ikka veel selle peale et äkki peakski ära minema? aga kui ta tõesti siis ei taha
mind enam tagasi? kardan teda kaotada aga ei saa enam niimoodi....

Teil on täiesti normaalselt toimiv mõisniku-pärisorja suhe, mida siin aidata on?
aitäh tegi mu enesetunde veel hullemaks kui see praegu on...ei tahtnud seda kuulda mida sa ütlesid mulle tahtsin teada mis ma tegema peaksin et meil kõik korras oleks ja kas peaksin ema juurde minema või mitte...ja kõik kes vastavad palun lugege terve teema läbi
Kui sa meie arvamust kuulda ei taha, siis ära abi küsi!
Minul on sama tunne, et see suhe on perses omadega. Ma ei tea, kuidas sa saad sellise mehe juures elada, kes ütles sulle, et mine jäädavalt minema või
kui siia jääd, siis magad teises toas!
Mille eest sa vabandasid? Et kirja kirjutasid ja oma tunnetest rääkisid? Et teda selle tunneterääkimisega pahandasid?
Mis asja sa vabandad sellepärast, et oled see, kes oled?!?!
Mine minema! Ükskord lähed niikuinii või tema lihtsalt viskab su välja. Vahe selles, et kui sa ise lähed, siis ehk, ehk jääb sulle veel mingisugune
eneseväärikus ja jõus alles.
Praegu sa küll ainult ise piinad ennast!
NB! Sellist asja parandada ei saa, mis teil seal kodus toimub!
PS! Mul teema läbi loetud! Aga kui sa ei taha kuulda, kuidas asjad meie jaoks paistavad või näha seda, kuidas teil kodus need asjad perse on juba
läinud, siis ära küsi!!!
Hangi endale ego, enne seda ei saa sind keegi aidata.
Mida sa tahad siit siis kuulda? Et "mehega peab alati ära leppinma nö mehe tingimustel" ja "et küll see asi korda kord saab" ja
"oi kui kole ja ebaõiglane see elu ja mees sinu suhtes küll on"? Tahad asjata lootust ja põhjust ikka ja jälle nutta ja leppida ja nutta ja
leppida...
Ainus õige lahendus on sellest suhtest lahkumine. Vähemalt selle hetkel siitloetud informatsiooni põhjal. Ja kui ta sind enam tagasi ei taha ... Ja
siis? Milleks tahta tagasi sinna, kus on halb? Omamoodi polkovniku lese sündroom, et jututeemat enda isiku ümber ikka jätkuks. Polkovnikul olid küll
haigused külges
, kuid sinul lihtsalt halb ja õnnetu olemine. Ja kõik teevad liiga.
Mõtle välja, mida sa siis lõpeks tahad. Kas meest, kellega sa aina nutad või olla õnnelik ja rahulolev iseendaga. Kui esimest, siis ole rahul sellega
mis sul on. Aga siis pole ka põhjust oodata, et keegi annaks asjalikku nõu olukorra parandamiseks. sest seda sa ju tegelikult ei vaja. Kui teist ..
Siis selle saavutamise tee peaks juba teada olema.
ma tahan abi aga ei taha lahku minna...egot ei ole mul kahjuks ja ei tea ka seda kust saada seda....ja ta ei öelnud nii et kui siia jääd et siis
magame eraldi tubades....ütles nii et kui lähed siis on meie vahel läbi ja kui tahad võid ju tagasi tulla aga siis ei maga enam koos...vot nii
ütles....ah ma olen nii segaduses ja kardan et kui läheksingi ära siis tema juba mind tagasi ei hakka kutsuma kuna temal on EGO ja piisavalt
põikpäisust kah...nii et jah....aaappppiiii 
Kui ta juba sellist juttu räägib, et sa võiksid minema minna, siis mine minema. Kas sa siis aru ei saa, et ta sind eriti enam ei taha?!?!
Meie sind aidata aga ei saa. Me ei tea, mida sa kirjutasid selles kurikuulsas kirjas, miks su mees pahandab sinuga ja milline suhe teil on.
Selle järgi, mida sina oled rääkinud, on see suhe juba läbi. Lase end peksta, kui tahab..
Mehed võtavad naise, lootuses, et ta ei muutu... Aga ta muutub...
Naine võtab mehe ja loodab, et ta muutub... Aga ta ei muutu...
See vist tegelikult anektoodist pärit... Aga täiesti kehtiv päriselus... Pole mõtet oodata paremaid aegu ja loota, et üks päev läheb kõik heaks...
Muidugi on valus mõelda, et jääd üksi...
Sõbranna ütles mulle, et armuvalu pidi kestma 7 kuud... Aga see ikkagi parem, kui kannatada valu, mille põhjustab sulle inimene keda sa üle kõige
armastad ja see valu kestab kauem + tuleb hiljem veel seda 7 kuist armuvalu kannatada...
Ning pole mõtetki loota, et üks päev sa teda enam ei armasta ja võid rahumeeli minema minna... Kui su sees elab ikka suuuuuuuuuuur armastus, siis see
ei kustu iial... Lihtsalt jääb vaikselt su sisse elama...
Ma tean sellist olukorda väga hästi, et tahad koos olla nii väga, aga samas nagu ei taha ka... Jube raske nii... Ise pole suutnud sellisele suhtele
veel selga pöörata, aga loodan et Sina suudad...
nüüd jälle uus jama...ainuke sõbranna kes mul on ja kellele räägin kõigest (nu rääkisin seda ka mis ma siin kirjutand olen) see kirjutas mu musile ja
sõimas tal näo täis...nüüd on musi jälle pahane...appi...mis nende meestega teha et nad rahul oleksid 
ei oska midagi teha ja kaalun juba
tõsisemalt tema maha jätmist...kuigi ei taha ja teeb haiget ja paneb nutma juba paljas mõte...a siiski ma ei saa nii ju
Tead, karuplix, mul oleks häbi enda pärast, et ma laseks end nii jalge alla tallata - saa aru
see suhe on end ammendanud, see mees ei TAHA
sind...jumal küll tüdruk, jäta ta maha ja ela edasi...
Mul muide ka teema läbi loetud ja ma ei saa aru, kuidas sa nii pime ja allaheitlik olla
saad...
No appi, ma ei suuda, kuidas küll inimesed lasevad endaga käituda nagu põrandakaltsuga. Palun leia endas see energia, et sellele mõttetule suhtele kriips peale tõmmata, lõpeta kõik laksust ära ja jää endale kindlaks. Tee nii ja poole aasta pärast sa tänad mind selle nõu pärast. Ja igal inimesel on ego, osadel lihtsalt suurem, teistel väiksem, aga leia enda oma üles, mõtle, et sa oled üks noor ilus tüdruk ja sa ei vaja seda idiooti kes sind masendusse koguaeg ajab, sa oled väärt rohkem, maailm alles saab nägema mida sina suudad ja mitte miski ega keski ei takista sind, veel vähem see jobu tüüp.
100% toetan ZyOn'i kirjutist... Sa raiskad end ikka väga väga vale inimese peale...Igaühe jaoks on kuskil keegi, kellega sa oled õnnelik
ja rahul...leia ta, see inimene ei ole mitte see 
ei oska enam midagi öelda aga ma vähemalt üritan mõelda selle peale....kurb ja valus on tõtt kuulda... 
Hetkel on sul valus, usu, hiljem oled tänulik siinsetele inimestele
Arvan, et ei leidu inimest, kes pole seda läbi elanud, seega, usalda natukenegi
seda, mida sulle hetkel räägitakse
Tsitaat:Mida siin enam kaaluda on. Üks samm ja üks minek. Ja tagasi ei vaata. See oleks ainus õige lahendus.
Algne postitaja: karuplix
nüüd jälle uus jama...ainuke sõbranna kes mul on ja kellele räägin kõigest (nu rääkisin seda ka mis ma siin kirjutand olen) see kirjutas mu musile ja sõimas tal näo täis...nüüd on musi jälle pahane...appi...mis nende meestega teha et nad rahul oleksidei oska midagi teha ja kaalun juba tõsisemalt tema maha jätmist...kuigi ei taha ja teeb haiget ja paneb nutma juba paljas mõte...a siiski ma ei saa nii ju
Vaevalt, et sina teda muuta saad. Kui ta ise end muuta ei suvatse, kuigi oled temaga rääkinud, siis jääb vaid kaks varianti kannatad teda sellisena
või lasta jalga.
Loomulikult peaksid järgi mõtlema, miks sa üldse sellise selli kraesse said. Oma käitumist muutmata on väga tõsine tõenäosus uus ja hullem hankida.
Karm jutt sai ja, mis viga õpetada, aga selline mulje on mulle sarnastest olukordadest jäänud.
Sellest saliise mainitud uuest ja hullemast. Lõpeb see lugu kuidas lõpeb, aga kui kunagi peaks uuesti nö suhtele teist poolt otsitama, siis oleks jah
igati asjakohane analüüsida oma käitumisi ja olnud suhteid. Et miks ja kuidas. Öeldakse alkohoolikute naiste kohta ka, et väga sageli valivad nad
lõpeks ühest vabanedes järgmiseks kaaslaseks ka alkoholiga kimpus olija. Kui iseenda suhtumisi ei muuda, siis võib nii minna küll.
Nii et .. Valikud on sinu.
Ma ei kirjutanud oma eelmist postitust sinu enesehinnangu hävitamiseks vaid lugesin varasemaid postitusi ja jõudsin sellise järelduseni. Eelmises
postituses tegin lühidalt lootes, et lühike sõnum jõuab kohale.
Sina oled see, kes suhte ülalhoidmise nimel nutad, palud, vabandad, muretsed. Tema piirdub sinu peale vihastamisega. Mismoodi sina kujutad ette oma
naist armastava mehe käitumist? Kas ähvardusele "ma lähen vanemate juurde elama" kähvaksid vastuseks (1) "mine ja kui tagasi roomad
siis magame eraldi" või (2) paluksid kõige nimel, mis sulle on püha, et naine siiski jääks? Mina arvan, et su mees ei hooli sinust isikust mitte
üldse. Su mees on sinuga koos sind täpselt seetõttu, et sa hoolitsed nõude pesemise ja prügi välja viimise ja oled talle üldse ema eest. Sina lased
ennast rahus kamandada ja pead seda kõike normaalseks. Temagi peab teie suhet ilmselt normaalseks. Lõppkokkuvõttes see kõik ongi normaalne, aga paraku
ainult mõisniku ja pärisorja, või sadisti ja massohisti omavahelise suhte puhul.
Kõige suurem jama mis sa praegu suudaksid tekitada, on rasedaks jäämine. Seetõttu ma soovitaks sul ise alates tänasest eraldi magada ja mitte loota,
et tänaõhtune kepp su mehe teiseks inimeseks muudab. Aga vaevalt, et sa mind usud.
Kas sa selle mehe käest muidu peksa või raputada ka oled saanud? Purjus peaga... suur tüli... ikka juhtub ju?
Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
aitäh tegi mu enesetunde veel hullemaks kui see praegu on...ei tahtnud seda kuulda mida sa ütlesid mulle tahtsin teada mis ma tegema peaksin et meil kõik korras oleks ja kas peaksin ema juurde minema või mitte...ja kõik kes vastavad palun lugege terve teema läbi
eelnevalt juba läbi käinud mõte, et lahus olla mõnda aega
kui siis ka midagi ei muutu, lõpeta suhe
asi toimib vaid siis, kui mõlemad õpivad üksteise vigadest ja arvestavad teineteise tunnetega
ju on ta ego nii suur, et teab, sinu hirmust üksi jääda ja kasutab seda igati ära
mis mugavus on oma tujusid kellegi peal välja elada ja siis nautida teise piinu
jõudu sulle edaspidiseks, valus ta võib ju olla, aga terve elu sa ka ei jõua olla kellegi peksukott, alguses moraalselt, pärast füüsiliselt
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
No appi, ma ei suuda, kuidas küll inimesed lasevad endaga käituda nagu põrandakaltsuga. Palun leia endas see energia, et sellele mõttetule suhtele kriips peale tõmmata, lõpeta kõik laksust ära ja jää endale kindlaks. Tee nii ja poole aasta pärast sa tänad mind selle nõu pärast. Ja igal inimesel on ego, osadel lihtsalt suurem, teistel väiksem, aga leia enda oma üles, mõtle, et sa oled üks noor ilus tüdruk ja sa ei vaja seda idiooti kes sind masendusse koguaeg ajab, sa oled väärt rohkem, maailm alles saab nägema mida sina suudad ja mitte miski ega keski ei takista sind, veel vähem see jobu tüüp.
Labidaga pähe ja auku!
või statoili stardipakett oleks ka abiks....ükskõik kummale siis 
läksin ema juurde kolmapäeva õhtul....kurb oli minul vähemalt....ja tema ütles ainult et ole tubli....kuidas ta saab nii ükskõikne olla
nii kurb on
ilma temata....ei tea kaua peaksin olema ema juures enne kui temaga ühendust võtan ja kui ta juba täna peaks mulle külla tulema ja ütlema et tule
tagasi...kas on vara ? millal on õige aeg....nii segaduses, masenduses, kurbuses....


Just, kindlasti helista talle nüüd, palu andestust ja mine tagasi, kahe nädala pärast tuled uuesti ulguma sama probleemiga ja küsid kas peaksid ema
juurde minema. Ta käitub sinuga niimoodi kuna ta teab, et sa lähed niikuinii andestust paluma ja roomad tagasi. Osta endale selgroog palun ja seisa
püsti.
PS: Kui mu arvamus tundus sulle liiga julm siis seda sellepärast, et just seda sa vajad hetkel, et aru saada oma situatsioonist ja sellest kuidas sinu
armastust julmalt ära kasutatakse.
nu ma tean et pean tugev olema....a raske on olla tugev kui teda igatsen...mida teha et sellest üle olla??? seda tahaks teada...mida teha et ei nutaks iga õhtu ja et ei mõtleks tema peale kogu aeg....
Ole võimalikult palju sõpradega koos ja liigu seltskonnas ringi. See aitab natuke olukorda unustada. Alguses ongi raske, kuid ära ise esimesene
torkima hakka ja kui mees ei üritagi olukorda parandada, siis ei ole sellel suhtel mitte mingisugust mõtet.
Ära ole üksinda, see on kõige jubedam sellises olukorras, sest siis tulevad igasugused pahad mõtted pähe jne. Isegi kui on raske ja sa ei taha, siis
käi palju pidudel, teatris, kinos vms.
aga mida teha et mees aru saaks et tal on mind vaja ja ma tahan et ta mind tagasi kutsuks... ma tahan tagasi teda...tahan lihtsalt rahulikult ja õnnelikult koos elada....aaaappppiii....nutan peaaegu iga õhtul kuna süda valutab...miks pidin oma ema kuulama ja musi juurest ära tulema....ma ei taha ilma temata olla....tahan et ta mind tahaks tagasi....kuidas ma seda teen????????? palun aidake mul temaga jälle kokku tagasi saada.... palun abi...
Kallis karuplix ,sellel nutmisel ei ole ka mõtet. Ja see, et sa tema juurde tagasi tahad kuigi tema sinuga suhelnud ple, on väga halb mõte. Kui tema
ise sinuga ühendust ei võta, siis on see asi LÄBI. Sa pead sellest lihtsalt üle olema. Algus on raske. Tean seda omast käest, sest mul lõppes just 4
aastane suhe ja koos sellega 1 aastane kooselu. Mul oli ka alguses selline tunne, et lihtsalt ei taha olla üksi ja tahan tagasi, aga nüüd on juba
parem. Esimesed 2-3 kuud on rasked, aga sa pead olema tugev ja need üle elama, siis läheb juba kergemaks. Valu südames ei kao kunagi, aga väiksemaks
läheb küll... Pea vastu 
karuplix - see on elu. ja keegi ei saa kellegi eest elu ära elada. seega ei saa keegi meist öelda sulle muud, kui: meeldivat elu jätku!
ja mida varem sa aru saad, et teiste juures nähtavad probleemid lähtuvad rohkemal või vähemal määral meist endist, seda lihtsamaks enda ja partneri
elu teed. me ei pettu mitte teistes inimestes, vaid oma liialt kõrgeks aetud ootustes.
ei ole sinagi inglike. keegi meist pole. aga sa oled (vähemalt hetkel) nõrk ja mugav. loe enda viimast postitust hoolikalt!
ja siis veel
suitsetamise mahajätmise vastulauseid. sa ootad et maailm tuleks sulle koju ja vabastaks sind üheainsa sõrmenipsuga kõikidest kannatustest. kannatused
on kinni sinus ja sinu suhetes maailmaga - kuidas me saaksimegi sind selles aidata?!
ja teised, palun ärge rutake taas lohutama - midagi ei hakkagi karupliksi ja tema mehe suhetes muutuma, kui ta leiab enda ümber vaid õigustusi oma
(senisele) käitumisele.
saan aru et olen ka ise valesti teinud ja vingun ja virisen....aga tahaksin lihtsalt kõik ära unustada temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha...võib-olla tõesti olen oma ootused ja lootused liiga kõrgele seadnud...kuid kas tõesti on seda palju tahetud et ta ei ärrituks iga väiksema asja peale ja et ta ei karjuks mu peale. kas on seda palju tahetud et ta ei võtaks mind kodumasinana ja et ta mulle rohkem tähelepanu pööraks....arvan et ei ole palju seda loota ja temalt oodata....aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....
Kui ta siiani on sinuga käitunud halvasti ning suhtunud sinusse kui koduabilisse, siis on sul kahjuks vähe lootust, et sellest mehest saab üleöö teine
inimene. Lisaks sellele peaks sinust samuti teine inimene saama, kellel ei ole selliseid vigu, mis ei lase mehel sinusse paremini suhtuda.
Kui soovid tagasi minna, siis mine, keegi ei saa sind keelata. Räägi talle, et tahad temaga edasi elada ja olla. Võid ka rääkida, et tahad, et ta sind
vajaks ning sind armastaks. Ühesõnaga mine ja räägi asjad selgeks. Kasvõi kirjuta kiri, soovitatavalt paberile ja pastakaga.
AGA.....ei tasu väga loota, et inimene kapitaalselt muutuks. Kui tahad sama elu jätkata, siis ei saa keegi sulle kätt ette panna. Ja arvan, et keegi
siit foorumist, ei oska sulle nii head nõu anda, et sa rahule jääksid ning sinu meest ega sind ja teie elu muuta.
Tsitaat:
aga mida teha et mees aru saaks et tal on mind vaja ja ma tahan et ta mind tagasi kutsuks...
Tsitaat:Kle, saa ükskord aru, et tema sind EI TAHA. Kui, siis koduabilisena-kodumasinana, mida on siin juba öeldud. Mis kuramuse õnnelik kooselu see on, kui üks seda kooselu kohe kuidagi ei taha.
Algne postitaja: karuplix
/.../ temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha.../.../aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....
Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
saan aru et olen ka ise valesti teinud ja vingun ja virisen....aga tahaksin lihtsalt kõik ära unustada temaga asjad selgeks rääkida ja õnnelikult koos elada...aga ei oska talle seda kuidagi selgeks teha...ei taha ilma temata olla ja tean et see võib teile jah nõme ja imelik tunduda aga siiski ma ei saa teisiti....ja mind ei olegi vaja lohutada oleks abi ja kasulikku nõu vaja...tahan temaga ära leppida ja tahan et ta saaks aru et minuga koos oli hea ja on ikka hea...tahan et ta saaks aru et ma olen talle vajalik...tahaksin nii palju kui kardan et ei suuda talle seda selgeks teha...võib-olla tõesti olen oma ootused ja lootused liiga kõrgele seadnud...kuid kas tõesti on seda palju tahetud et ta ei ärrituks iga väiksema asja peale ja et ta ei karjuks mu peale. kas on seda palju tahetud et ta ei võtaks mind kodumasinana ja et ta mulle rohkem tähelepanu pööraks....arvan et ei ole palju seda loota ja temalt oodata....aga kuidas temale see selgeks teha rahulikult ja nii et ta ei ärrituks...kuidas teha nii et ta mind jälle tahaks nagu varem....
...mis teha, mis teha....tuleb talle 2ra teha ja veega alla lasta
neiu... miks nii noorelt oma elu ühe saapa pärast ära rikkuda?
proovi endale tähtajaline eesmärk seada (kasvõi rääkimiseks temaga). asjade edasilükkamine ei tee kellelegi head. Kui rääkimisest asja ei saa... tee
pea tühjaks ning astu minema.
OT: Mis pagana pärast on üldse vaja abi paluda? Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta. Või on vaja paluda abi, et oleks pärast
kellegi peale näpuga näidata, näe tegin nii nagu too soovitas ja nüüd läks jamaks. Suure kurja vaimu nimel, ega ometi mina saa ju süüdi olla! Ikka too
kes soovitas.
Või siis on miski muu tegur mida ma lihtsalt ei oska otsida.
Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
OT: Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta.
Tsitaat:
Algne postitaja: kalmann007
Tsitaat:
Algne postitaja: kuriKass
OT: Kas enam ei osata ise mõelda, otsuseid vastu võtta.
täpselt!
lisaks veel, et ei julgeta vastutust võtta.
Ei olegi halba kui küsitakse nõu. Aga kui küsija ei taha üldse mitte seda nõu kuulda võtta, mis tegelikult on ainuõige nõu (antud juhul küll ei ole
siin suuri valikuid). Ja mis kasu on antud nõust, kui küsija ise eirab kõiki ja kõike, mida ta kuulda/näha ei taha
Küsitud sai vist selleks,
et kuulda kui raske on ikka küsija eluke, et saaks veidi kaastunnet ja tuge soovile, et mees muutuks.
No, aga miks mitte küsida nõu inimeselt, kes ise samasuguse situatsiooni läbi elanud???
Räägitakse vähemalt, et tark inimene õpib teiste vigadest...
my bad..
Siiski, parem MINU sitt variant kui kellegi teise hea abi/soovitus vms.
Seda muidugi juhul kui asi puudutab eraelu.
PS. Enne kui ei tea mida kuulda saan. Ma ei mõista küsijaid hukka, lihtsalt ei saa sellest aru. Algselt plaanisin seda vist eraldi teemana küsida.
Läks nagu läks.
mina ei laseks ennast küll nii kohelda,eneseväärikust ja lugupidamist peaks endas olema
hoolimata sellest isegi kui väga ma ka oma meest ei
armastaks,peaks ikka nii olema,et arvestatakse ka teise poolega mitte ainult ise endaga...et mõlemad näeks suhtes vaeva mitte ainult üks....ma küll ei
paluks mehel andeks iga väiksema asja pärast,mis teda vihastaks
see ta enda probleem kui ei meeldi minu tegemised või käitumine...endale pähe
istuda ka ei laseks

Ausalt ei saa aru miks inimesed ei oska üksteisega käituda kui tahetakse teisest lahti saada siis süüakse hing seest vällja.
Ja nendest meestest ja naistest kelle teine pool on õel ja tüütu ning teeb elu põrguks, miks nad ei lähe lahku. Kui elu põrgu siis aina kurdavad ja
tahavad leppida.
Aga tõenäoline on see kui siia maale on suudetud elada rahus ja äkki hakkatakse norima iga tühi asja pärast siis pole enam leppimist loota.
Midagi ei ole teha, teist inimest pole võimalik oma käe järgi vormida. Tuleb endas selgusele jõuda, kas head jooned kaaluvad üles negatiivse ning kui
mitte, siis....
Huvitav on muidugi see, kuidas selliseid asju alles suhtes märgatakse, aga mitte enne. 
Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles ajan, loomulikult on ka häid külgi....
Meest ümber kasvatada pole võimalik ja kui ise pole ka nõus muutuma, siis pole muud kui adjööö.
Ja nii lihtsalt see siis käibki, et astume aga minema ja ongi. Aga kurat võib-olla on mees nii väsinud, et ta ei jõuagi midagi teha peale tööd, kurat
selle peale keegi ei mõtle. Ainult tänitama, oi kui halb ja laisk.
Ja ausalt sellise kõrval pinisemise peale ei taha nimme midagi teha, vabast tahtest rääkimata.
labane tõde: kui mees pikutab, on mees väsinud.
kui naine pikutab, on naine laisk.
lisaks juurde:
kui mees joob , on mehel janu
kui naine joob , on joodik
jne. 
kaklemine ei ole lahendus tuleb kenasti maha istuda mönel päeval mil mölemil hea tuju ja asjad selegeks rääkida.Miks köik arvavad et tülidega asjad korda saavad?! Pead ütlema et sulle ei meeldi lohakus .,
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
labane tõde: kui mees pikutab, on mees väsinud.
kui naine pikutab, on naine laisk.
Tsitaat:
Algne postitaja: karuplix
ta on põikpäine, ta ei tunnista oma vigu, vihastab kergesti, ja peab pikka viha ka. ei tee kodus midagi, vihastab kui ta liiga vara puhkepäeval üles ajan, on kohutavalt laisk, enda järelt ei korista, jne...loomulikult on ka häid külgi, a hetkel tahaks teada mida teha et need halvad küljed kaoksid...vihkan tülisid ja ei taha olla alati see kes peab vabandama....ei saa aru temast....![]()
näiteks ma soovitan mõnel väga rahulikul momendil ihtsalt küsida: on sul teine naine? mehe taolise käitumise taga on see väga loogiline.
vb oleks aeg edasi liikuda?
Huvitav, kuidas karuplixil see asi lahenenud on- kui on üldse, sellest juba nii mõni aasta möödas... .Kas on ära leppinud või jätkub samamoodi see asi
ikka...
Kuigi lugesin seda ja mõtlesin, et sellise oinaga ei tasu kellelgi küll koos olla- usun, et selliseid ''suhteid'' on veel...
Kunagi arvasin ka ise, et ei suuda ilma ühe inimeseta elada, et armastan jne.. Aga peale lõplikku otsust, et lahku minna läks paar kuud aega, et aru
saada, et see ilo tegelikult vaid harjumus... Ja nagu karuplix kartis- hirm üksi jääda...
- mine juuksurisse ja tee uus soeng,
- külasta ilusalongi ja telli uus meik,
- osta uus, seksikas ihupesu,
- osta uus kleit ja kingad...
Ja siis mine sõbrataridega klubisse, aga enne telli mehele õhtusöök restoranist koju... ja ära unusta- kõik arved kirjuta mehe nimele ja jäta talle
öökapile