
Kui küsite oma partneri käest kas ta on teiega õnnelik ,mis vastust ootateja kui kiiresti? Kas saab olla sellist asja, et inimene on õnnelik, aga
võiks olla õnnelikum?
Mul vahest selline tunne, et targem suu kinni hoida ja loota et vastus on jah, sest muidu võib väga haiget saada, kui oodatud vastust ei tule või
tuleb pika mõtlemise peale...
olen küsinud ja vastuseks saanud hästi kiiresti,et jah. hiljem pisut pikema jutu,et alati unistatakse paremast, aga see mis sul on see on ja millegi üle kurta küll pole jne. vastaksin samaga.
igaks juhuks ei ole julenud küsida.
Tsitaat:
Algne postitaja: siljaline
Kui küsite oma partneri käest kas ta on teiega õnnelik ,mis vastust ootateja kui kiiresti? Kas saab olla sellist asja, et inimene on õnnelik, aga võiks olla õnnelikum?
Mul vahest selline tunne, et targem suu kinni hoida ja loota et vastus on jah, sest muidu võib väga haiget saada, kui oodatud vastust ei tule või tuleb pika mõtlemise peale...
Parem valus tösi kui magus vale, see aitab vahest elus
rohkem edasi!!!!
mulle öeldi sellise küsimuse peale et muidu ta ju polex siin!
see kõige lihtsam vastus, aga mida ta uvitav mõtleb. Muidu ta poleks ju siin.. see võib sama hästi lihtsalt olla see, et tal sinuga hea koos olla või kergem vms.. See kas ta õnnelik ka, on oopis teine küsimus..
et teada saada,kas inimene on koos sinuga õnnelik tuleks teil kõigepealt lahti seletada sõna õnn.
Kui vastus on ei või tuleb ikka väga pika mõtlemise peale ja ebalevalt, siis opn suhtes ikka midagi valesti...
vat ei tea,kui minult küsitaks sellist asja jääksin suht tõenäoliselt mõtisklema selle üle, mis on üldse õnn ja mis on õnn minu jaoks. et võib aega
võtta see lause, aga jah ma olen õnnelik temaga.
siiskima ei saa väita,et ma oma elu üle õnnelik oleks...st terviklikus mõttes ma ei pea ennast õnnelikuks inimeseks, aga see ei sõltu minu mehest, see
on ju minu enda emotsioon ja probleem............
Olen samuti selle sõna mõtet analüüsinud ja selle ka enda jaoks sõnastanud:
Õnn on oskus tunnetada kõike head, mis on mulle osaks saanud ja oskus selle eest tänulik olla
Tsitaat:
Algne postitaja: Mõtiskleja
Kui vastus on ei või tuleb ikka väga pika mõtlemise peale ja ebalevalt, siis opn suhtes ikka midagi valesti...
Olen nõus täisesti
Ja selline asi paneb ka ju kahtlema kui öeldakse et jah ma olen õnnelik aga võiksin olla õnnelikum.
Sa kas oled õnnelik või sa ei ole... Ju..
õnnetunne vajab küpsemist minus endas, sellisele küsimusele vastaksin kiiresti hetkeemotsiooni ajel või siis pikemalt järele mõeldes...ja vastus võib
olla sama...
ei usu sõnu : ma teen sind õnnelikuks! (nagu filmis
)...inimene otsib seda õnne ja harmooniat ikka endas, vajades enda ümber kaaslasi, sõpru, tehes
tööd või armastades või hoopis vahel üksindust nautides...vägisi see õnn ei tule, ikka läbi otsimise ja leidmise ja enesekindluse...
ma loodan, et kaaslane leiab minuga koosolemisest õnne, kui olen ta jaoks olemas, armastav, hooliv ja lasen tal elada ta elu 
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Olen samuti selle sõna mõtet analüüsinud ja selle ka enda jaoks sõnastanud:
Õnn on oskus tunnetada kõike head, mis on mulle osaks saanud ja oskus selle eest tänulik olla![]()
aegajalt tahan ikka teada, kuidas partner ennast tunneb. Kas ta on õnnelik või ei. Ja alati tahan ausat vastust saada, tulgu see siis kohe või väikese mõtlemise peale. Kui tean, et partner ei ole õnnelik, siis saan midagi muuta ja üritada teda õnnelikumaks teha. Aga kui ta varjab seda minu eest, siis muutub asi ju veel hullemaks.
Tsitaat:
Algne postitaja: siljaline
Olen nõus täisesti![]()
Ja selline asi paneb ka ju kahtlema kui öeldakse et jah ma olen õnnelik aga võiksin olla õnnelikum.
Sa kas oled õnnelik või sa ei ole... Ju..
Küsimuse peale, et kas sa oled õnnelik jääks küll mina mõttesse, sest hakkan erinevaid ajahetki võrdlema ja analüüsima...tahaks ju ausalt vastata.
Ja kuna ma tahan ausalt vastata, siis vastan jah, mitte liiga kaua mõeldes, sest teistsugune vastus toob jälle hulgaliselt muid küsimusi... Kuna mulle
ei meeldi, et mulle valetatakse, siis ise seda küsimust kunagi ei esita kellegile.
Hm...olen õnnelik,et ise terve ja et töö olemas ja katus peakohal ja et pere terve...jne. Samas ei ärka hommikul naeratus näol, et jällegi üks uus ilus päev.
Taaskord püsimatuga päri.
Kunagi mõtlesin enda jaoks välja, et õnnelik olemine tähendab minu jaoks hingerahu omamist. Kuigi mul on hetkel suur osa sellest, milleni olen kunagi
püüelnud, ei julgeks ma küll hetkel mõtlematult hõisata, et "jah, olen küll õnnelik". Isegi pikema mõtlemise peale ei julgeks.
nu mina ei julge küll öelda, et olen 100% õnnelik...on õnnelike hetki, kuid on ka hetki, mis siiski vähem nn õnnelikud...
õnnelik saaks siis olla vast kui pole ühtki probleemi, kuid mul on tunne, et siis on jälle millestki puudus ja probleemid tuleks kasvõi välja
mõelda....
Kas teie, kes te ei julge end õnnelikeks nimetada, julgeksite endid õnnetuteks nimetada?
Me kõik oleme vist kogenud, et asjad, ja mitte vähe, on halvasti ja siis näeme mingil hetkel kuivõrd hullusti on nad mõnel teisel...
Vaid sel hetkel adume, kui hulludest asjadest on säästetud meid.
ma pole kunagi küsinud, kas mees ikka on minuga õnnelik
vast pole vajadust olnud pinnida
aga täitsa huvitav oleks teada saada, kui ruttu see vastus tal tuleb ja mis tuleb
samas õnn võib peituda nii pisikestes asjades ja hetkedes, et jah , olen ka 100%õnnelik olnud ja hetk hiljem juba õnnetu
kuid mälestused on ju need, mis jäävad ja mulle meeldib meenutada ja unistada sellest õnnest, mis tol korral oli
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Kas teie, kes te ei julge end õnnelikeks nimetada, julgeksite endid õnnetuteks nimetada?
Minu täiskasvanud tütrel on klassiõde, kelle elu kujunes peale kooli lõpetamist minu tütre omast oluliselt edukamaks - ta abiellus, sai terve ja ilusa
lapse, soetati väga korralik elamine, jäi raha ka meelelahutusteks...
Kohtusid nad siis kunagi Pirita rannas, vaatasid merele ja vahetasid uudiseid oma elust. küsis minu tütargi tema käest et noh? oled sa õnnelik?
Teine vaid ohkas merele vaadates ja lausus: Häh, Õnnelik? Näe need seal sõidavad skuutritega, aga mina pean siin kivi toetama.
Tõesti, väga raske kui mitte võimatu on sellisel inimesel õnnelikuks saada.
Samas võite Indias või Tiibetis näha absoluutselt õnnelikke inimnesi, kellel ei ole hinge taga ei kedagi ega midagi...
Kui korrutada igapäevaselt mantrat "Olen õnnetu", siis on oht peagi haigestuda ja vara surra - ka see on kontrollitud fakt.
Ise teema on muidugi see, kuidas Eestis vastata küsimusele "Kuidas elad?" Et küsijat mitte õelaks ajada, ei tohi vastata "Hästi!"
- et talle mitte õnnepisaraid silma tuua, ei tohi vastata ka "Halvasti". Nii jääbki siis üle see eestlase jaoks tavaline "nii ja
naa"...
õnn on selline asi nagu òhk. Et sellst saad aru alles siis kui seda ei ole . Ma vist ikka jaatava vastuse sain 
Ma pole ise küll teisepoole käest küsinud... ehk peaks seda tegema
Aga ise võin küll apsoluutselt kõhklematult praegu vastata JAH MA OLEN ÕNNELIK! 
Tsitaat:
Algne postitaja: sinisilm
Hm...olen õnnelik,et ise terve ja et töö olemas ja katus peakohal ja et pere terve...jne. Samas ei ärka hommikul naeratus näol, et jällegi üks uus ilus päev.
Nojah -eks ta ole. Aga ma arvan, et see hingeline õnn (kui seda nii nimetada) oleks ikka ka hea asi küll. Et ärgates saaks tunda rõõmu algavast päevast....
tuleks alustada jah sellest et mis on õnn just selle inimese jaoks, mis on need asjad, mis teda õnnelikuks teevad. kui juba tead, mis on teise jaoks oluline, polegi vaja küsida kas ta on õnnelik, kui tead et probleeme pole. ja enne kui teiselt üldse küsida, kas oled MINUGA õnnelik, tuleks endale sugavale sisse vaadata ja mõelda, kas sa ise oled teinud selleks kõik, et teine õnnelik oleks, või on asju mis sul südamel.... alati pole kõik must valge...