Board logo

Keskealised paarid ja lahkuminek
SexyLady - 22.02.2005 kell 18:15

Avastasin paar p2eva tagasi, kui v2he on keskealisi paare, kes p2rast aastaid kestnud kooelu ikka veel teineteisega onnelikud on. Mu emapoolses suguvosas neid enam polegi. Ja need, kes on veel koos, tylitsevad vahetpidamata. Masendav...sest kardan "perekonnatraditsiooni" j2tkata...

Miks juhtub nii, et noortena teineteist armastanud inimesed ei suuda oma elukaaslast enam taludagi? Kas inimesed toesti muutuvad kooselus nii meeletult?

Kui palju on teie tutvusringkonnas onnelikke vanema polvkonna paare?


li-li - 22.02.2005 kell 19:47

võimalik, et mul miski vanamoeline suguselt aga enamuses on kõik veel ikka koos loodan,et oma kestavahetus ei saa ka olema valuline (lootus on),sest paarisrakendit ei vea


kontorihiir - 22.02.2005 kell 20:08

mu sugulased vist ka "vanamoelised" - ema-isa koos, tädid - nii isa- kui emapoolsed ka....
mina vaid see reegliterikkuja.....ahjaa...vanaema küll mullas, kuid tema elu ei läind ka nii hästi, vanaisa nägin vaid korra....äkki siis üle põlvkonna pereelu nihusti.....hmmm...seega mu poistel jälle lootust....


viidik - 22.02.2005 kell 21:02

Äkki inimesele kui liigile polegi pikk kooselu omane? Ja need, kes kauaks kokku jäänud, elavad kahekesi vaid harjumusest või näiteks ühiskonna survel (usklikud näiteks kindlasti - kirik ei suhtu ju lahutamisse hästi) või olude sunnil (pole raha, et ühte eluaset kahe vastu vahetada) või laste pärast.
Eks muidugi on ka selliseid paare, kes elu lõpuni teineteist armastavad, aga palju neid ikka...

Vaadake, kui palju kasvas lahutuste arv, kui ühiskonnakord muutus ja riik ega ühiskond enam lahutamisele viltu ei vaata...


Pipilota - 22.02.2005 kell 22:15

inimesed "kasvavad" ju pidevalt ja see on taiesti loomulik, et need, kes 20-ndates abiellusid, avastavad aastate parast, et "kasv" on toimunud eri suundades. onnelikud on need, kes on suutnud kokku kasvada...
koige ilusam vaatepilt on naha vanu abielupaare jalutamas kaest kinni.. minu jaoks on see marksa romantilisem kui noored armunud
oma suguvosas on pigem noored need, kes lahutavad. vanemad paarid jah, vinduvad vaikselt (voi mitte nii vaikselt) aga lahku ei lahe. ilmselt harjumus. voi hirm uue olukorra ees. voi yksinduse ees.


Blond_Bimbo - 22.02.2005 kell 22:43

Mina ka ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et suur armastus lõpuks niivõrd ära kaob, et üksteisega samas korteriski olla ei suudeta.
Jäin mõtlema, et tõepoolest, ei suuda kuigi palju nimetada paare, kes pikalt koos, ka keskeas veel.
Kahju.
Samas see tänapäeva värk on mingi trend, minu vanaema-vanused elasid ikka terve elu koos oma kaaslasega.


Lumeleopard - 23.02.2005 kell 05:24

Minu perekonnas pole.
Kõik lahus, või polegi abielus olnud...voh
Ei tea, kas miskit viga küljes või?


vanadill - 23.02.2005 kell 08:43

Mis ajast see keskiga pihta hakkab? Ma arvan et kui peetakse silmas nii 45 st vanust kus ühised lapsed on suureks kasvand ja pesast väljas, siis võib ju vabalt uuesti elama hakata kui armastust pole.?!!

TJ


habe - 23.02.2005 kell 08:49

Pole hullu, asi ripub ikka inimestest mitte vanusest või kooselu pikkusest. Ka minu sõbrade tuttavate abielud jäid lühikesteks ehk siis ammendusid, minu aga kavatsen elu vähemalt kuldpulmadeni koos oma esimese naisega nautidas. Maitse üle ei vaielda!


SexyLady - 23.02.2005 kell 09:55

nii et "kuni surm meid lahutab" on t2nap2eval vaid klishee, selle asemel kehtib "kuni lahutus meid lahutab"...
loomulikult ei peaks teoorias armastuseta kooselu elama, kuid pohjusi kooselu j2tkata on ka rohkelt...lapsed, harjumus, majanduslikud raskused jms...kuid igap2evane tylitsemine pole ju mingi elukvaliteet...:no
aga kui 40-50 aastaselt kaaslasest lahku minnakse, kas siis polnudki tegemist nn toelise armastusega, mida pidavat vaid kord elus ette tulema? ning voimalus "see oige" leida on kadunud?


kontorihiir - 23.02.2005 kell 10:01

eks iga vastabiellunud paar tahaks ikka elu lõpuni koos elada, arvan ma....mina küll ei abiellunud selle mõttega et kunagi lahutan....ega see kerge pole, isegi siis, kui selleks tõesti mõjuv põhjus on....
kadestan neid paare, kes suudavad kõigest hoolimata koos püsida....eks igas abielus ole halvemiad ja paremaid päevi....tähtis on, kuidas inimesed suudavad raskusi ületada, sealhulgas ennast ületada....


SexyLady - 23.02.2005 kell 10:09

Tsitaat:

eks igas abielus ole halvemiad ja paremaid päevi....tähtis on, kuidas inimesed suudavad raskusi ületada, sealhulgas ennast ületada....



raskuste yletamisel esmat2htis vist oskus kompromisse leida...leida kuldne kesktee mis molemat osapoolt rahuldaks...arvan mina oma 20 eluaasta kogemuse pohjal


habe - 23.02.2005 kell 11:03

Raskuseid on erinevaid - ei saa panna ühte patta (kas või ajutist) rahapuudust ja ootamatut armumist, mis ühe osapoole mõistuse segi lööb...
Kui ühel juhul aitab kompromiss, siis teisel päästab olukorra soov mõista ja andestada.
Et "kuni surm meid lahutab" on tänapäeval vaid klishee, ei pea paika seni, kuni leidub veel kasvõi ükski paar, kes selle põhimõtte alusel onma elupäevad lõpetab. Olen veendunud, et nominente on võimalik leida ka täna ja homme, nii et - kannatust nende klisheede loomisega!


kontorihiir - 23.02.2005 kell 11:20

Tsitaat:
Algne postitaja: SexyLady

raskuste yletamisel esmat2htis vist oskus kompromisse leida...leida kuldne kesktee mis molemat osapoolt rahuldaks...arvan mina oma 20 eluaasta kogemuse pohjal


õige, kompromisse leida... teooria on üks ja praktika teine...inimesed on erinevad...
ela veel 20 aastat ja vaatad paljusid asju ka teise külje pealt....ka mulle tundus 20 aastaselt kõik maru lihtne....et piisab vaid rääkimisest, rääkimisest ja kõik asjad on lahendatud....


sinisilm - 23.02.2005 kell 20:24

Võib ka püüda-aga teatud puhul ei toimi ikka ka asi.Üldiselt suht rahulik suguvõsa .
Aga armumised tekivad ikka-ja lähevad üle. Tuues nagu särtsu ellu . Teoorias nagu oleme kõik tugevad. Hakka või vahel uskuma, et midagi on ette määratud.Ja palju oleneb juhusest. Nii nagu meie tulek siia -olemine -ja jällegi minek.


Lola69 - 23.02.2005 kell 22:17

Mina ei teagi .. Jah, oma ema mul on lahus, aga see jäi ikka aega enne keskiga. Muidu nagu pole suurt lahutajaid ja vindujaid. Üks nooremapoolne paar, kus proua putkas suurema raha manu. Ja stabiilsema elu peale. Vanematest paaridest .. Hmm, päris lahus polegi keski. Aga ei vindu kah.

Eks kõik sõltu ka sellest, kes kuidas on kooselu ette kujutanud kuniks seda ei olnud, see tekkis ja oli veel pidev roosiline päev. Kui ikka kujutlus kukub kildudeks, siis nõrgem närv otsib uue "raami". Kel kannatust, eks see püüa hoida ja lappida. Äkki läeb õnnekski.


Adaro - 24.02.2005 kell 16:22

Minu meelest sõltub väga palju iseloomude sobivusest. Oma suguvõsas ringi vaadates tunduvad just need paarid püsivad, kes iseloomult sarnased on.


habe - 25.02.2005 kell 09:47

P.S.
Jäi ütlemata, et meie tutvusringkonna krooniks on üks meie läheduses elunev vanapaar, kes kõigi oma tegude ja olekuga on elavaks eeskujuks. Meeletult toredad on nad mõlemad, nii naine, kes oma vanamehe kallal toriseb kui ka mees, kes oma naisukest siiani armunud pilguga embab.


Wet - 07.12.2011 kell 11:02

Minu tutvusringkonnas on kaks vanema põlvkonna (et siis 40 alates või?),paari,kes siiani koos elavad ja on rahul üksteisega.Selge,et nii pika kooselu järel on kadunud suhtest kirg,aga vastastikune austus ja lugupidamine on olemas. See ei tähenda,et ei ole olemas armastust vaid nurgad on maha lihvitud ja üksteise kiiksudega on harjutud. Ei otsi ega oota täiuslikkust vaid naudid just neidsamu kiiksusi,mis kunagi võib-olla häirisid ja mis tüli tekitasid.


officer - 07.12.2011 kell 11:23

eelnevat kommentaari võib võtta kui soovmõtlemist või siis papil tõesti enam ei tõuse - kahju muidugi


Wet - 07.12.2011 kell 11:43

Võta kuidas tahad


freelancer - 07.12.2011 kell 21:10

Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Minu tutvusringkonnas on kaks vanema põlvkonna (et siis 40 alates või?),paari,kes siiani koos elavad ja on rahul üksteisega.Selge,et nii pika kooselu järel on kadunud suhtest kirg.


Huvitav oleks lugeda mille alusel sa nii julgeid avaldusi teed.Kas sa tead seda et pole kirge või arvad end teadvat,kire olemasolust.


Wet - 07.12.2011 kell 23:14

Oh,Free.Nad on minu väga lähedased inimesed,kellega saab aeg-ajalt südamest südamesse rääkida.Tavaliselt,kui ma arvan teadvat,siis ma alustan oma lauset "Minu arvates...". Julged avaldused? Ei julgeks võõraste kohta jah midagi väita,kui päris kindlalt ei tea


guttamax - 07.12.2011 kell 23:53

Tegelikult kadestan neid paare... Mis keskealised , oma vanaisagi imetlen, kes 60 aastat vanaemaga elasoliarmastas, kõigi mõõnade kiuste....
Ise?
Olen 42...
18,5 tutvusin esimest korda rootsi kaardinatega..ootama jäi pruta, kes seda kahte aastat mu oma süül..(kirjutasin mingil hetkel, et annan Sulle voli teha mida aga soovid, kui vabanen, siis räägime...) ära ei jaksanud oodata..kui koju jõudsin oli nattukene rase, aga ikka veel aldis suhet jätkuma, ehkki see uus kutt ka...et südant kraapides jalutasin minema
järgnes hunnik tormilisi suhteid, nu miskine kümme suhet kuus , kuni tutvusin Viljandis kellegiga, kes puges mu südamesse...viljastasin ta ära, aga olin liiga noor, selleks, et mitte hollywoodi elus näha, ning... järgnesid jamad ja pea aasta eksiili lätis ja veendumist, et neil pole kuut varvast..siis vedasin tallinnast ka ühe viru eksprosti lätti kaasa, ning elu oli lill... , kuni tuli igatsus kalli pärnu järgi, ning tagaotsitav mina...
nu siis läksin jälle kinni jälle kaks aastat ellu tulid efedroon ja eerika bauer kirjavahetsesime siis, aga nuh, eimidagi tõsist v maitea ka ..sain imekombel aastaga istutud (eiolnd kits ), ning tingimisi vaba oldud kolme kuu jooksul jaksasin ka seksida, aga mitte suhestuda, sest aega oli rohkem aint lollusteks ja..tere taas sweet home,,, sedakorda siis kolmekas.
Nüüd tuli mu ellu jUMAL Panin muide kella Vabanedes sai kinnine kristlane keppi alles kolme kuu pärast Aga selleks ajaks hakkas ta enamvähem pettuma juba ka ses sittases Jahves, et siis..nujh, pole tähtis..endiselt kestsid ca kolmekuused suhted..
tõsi, ühe tibiga oli juba kolmandat korda lepitudkepitud, aga seegi pole oluline...kolisin tallinna, ning vanad sõbrad kolisid ka mu lähedale taas, et sain jälle natsahome sweet home õhku nuusutada,,seekord aint kolmeks kuuks..selleks ajaks oli taas mingi rong minema sõitnud, kui naasin..ise süüdi loomulikult.
Läksin oma kolkasse tagasi, ning sain elu peaaegu korda, kui kaheksa kuu pärast üks endine ment mulle purjusena kallale tuli ja ma ta ära tagusin, kapitaalselt, kohtuni olin vaba ja jäin ka peale kohut vabaks, ehkki valetunnistajad mu süüdi maalisid..olin iseenda advokaat , aga tingimisi sain ja aasta pärast sain selle ka ära istutud pluss veidi juurde ka...
Pidanuks siis vabanema 1999 31 detsember, aga..nu minusugune tropp Sain vanglajamade pärast 10 kuud otsa ja vabanesin alles 2000 oktoobri lõpus. Tutvusin kirja teel Tiiuga..elasime koos 5 a, neist pool jagasin Tiinaga, kellega olime ühtekokku natsa üle nelja aasta...siis kolisime soome, läksime laiali, tuli veel suhteid ja laialiminekuid, et..missee teema meil oligi?
et, ma ei saagi kunagi teadma, mis saanuks siis, kui ma nii lammas poleks olnud noorena Täna tean vaid seda, et mitte keegi vist ei jaksa muga liiga kaua koos olla, ning ega ma vist isegi
Aga edu neile keskealistele paaridele.


freelancer - 07.12.2011 kell 23:54

Wet
Sellisel juhul ma olen sinu seisukohaga nõus.


Gutta
Ma juba lootsin et mul saab põrgus mõnus olema-tutkit.


Qqpai - 08.12.2011 kell 01:11

keevaline, raske rusikas ja valel ajal vales kohas. kui kunagi tööle tahad tulla, siis ainult paksult polsterdatud kinnastes. ja xanaxit täis
3 aastat noorem, mis krdi vanus see on.

damn, nigu anatoomikumis..


arablane1 - 08.12.2011 kell 02:29

Gutta jää sellegipoolest iseendaks, eks meil kõigil on elus probleeme olnud. Elu on näidanud, et ega hädas keegi appi ei tule, ise pead hakkama saama. Hea on kui sõber julgustava sõna ütleb (hea on kui üldse sõber on)
Miks keskealised paarid lahutavad: asi on väga "lihtne", elustandard on paranenud (omatakse 2-3 korterit, on kuhu minna lahutuse korral), lapsed on juba suured, elavad oma elu, ei lepita vastaspoole märkustega,


ohakas - 08.12.2011 kell 02:47

guti mina olen sind praktiliselt 2007 aastast virtuaalselt kogu aeg armastanud
sa oled hüljanud ja maha salanud tervelt neli aastat
selge! villaseid sokke sa ei saa

aga miks lahku minnakse?
sa oled väsinud, sa tead kõiki tema mõtteid, tegemisi ja on tekkinud asju mis sul seest nii keerama ajavad , et sul on juba täitsa poogats, mis tulevikus saama hakkab
ja võtadki kätte ja lahutad ära

ja veel, sa tahad ehk ka ennast proovile panna, et suudad ja oskad kasvõi armuda ( ka armastada nii, et pilpad lendaks)

korteri idee oli ka hea, sul lihtsalt on mitu elukohta
juba seepärast lähed, et sul on võimalus kuskil mujal elada


kodukäija - 08.12.2011 kell 06:34

Eks ta vist nii olegi, vanasti ei olnud inimestel kuhugi minna, siis lepiti olukorraga, anti teineteisele andeks ja elati edasi ning tihti juhtus ka nii, et aastatega tuli armastus tagasi.Nägin seda oma ema-isa juures, vahepeal kiseldi ikka mehemoodi, aga pensioniikka jõudes elasid jälle nagu kaks tuvikest.Kriise on ikka igas kooselus, targad inimesed oskavad neist üle saada.


Myrk - 08.12.2011 kell 11:18

Kus jagatakse seda elamise tarkust? Seaks ennast ka järjekorda.


anne51 - 08.12.2011 kell 11:44

Tsitaat:
Algne postitaja: SexyLady
aga kui 40-50 aastaselt kaaslasest lahku minnakse, kas siis polnudki tegemist nn toelise armastusega, mida pidavat vaid kord elus ette tulema? ning voimalus "see oige" leida on kadunud?
Minu arvamus on, et mingit "õiget" pole olemas. See on müüt, et abieluõnn oleneb õige inimese leidmisest, et "tema" juhib sind lõputu armastuse võlumaale. Mingi maagilise õnnetunde nimel ollakse valmis oma elu pea peale pöörama. Ja kui see läbi saab - ja läbi ta saab! -, siis on "tema" petis, kes meid alt vedas. Nüüd on vaja otsida uut "õiget".
Sa ise pead olema see õige!


Myrk - 08.12.2011 kell 11:49

Aga kodukäija? No ma usun sellist klappi, kas selle nimel ei tasu siis riskida? Mina usun et tasub. Harmoonia suhtes mis saaks veel ilusam võlumaa olla. Mina pole sinuga Anne nõus.


Wet - 08.12.2011 kell 11:56

Myrk. Kõik on võimalik. Ma arvan,et vahel lastakse õiged inimesed käest,kui tulevad lahkarvamused.Lihtsam on hakata uut kaaslast otsima. Kui veidi vaeva näha,on kõik võimalik.Ka ilus suhe.


Myrk - 08.12.2011 kell 12:01

Ei ole lihtsam otsida uut. Alati on raske, lausa kohutavalt raske lõpetada suhet, kuigi tunned, et see on ennast ammendanud.


lati - 08.12.2011 kell 13:01

Aeg on möödas igavesteks kooseludeks, kuni surm lahutab. Pole võimalik kooselu teineteist alla surudes, ilma tolerantsuseta, teineteisega arvestamiseta ja mitte tehes seda mis partnerile ei meeldi ja talle haiget teeb, selliseid piiranguid ei luba juba isiklik egoism.


Wet - 08.12.2011 kell 15:54

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
Aeg on möödas igavesteks kooseludeks, kuni surm lahutab. Pole võimalik kooselu teineteist alla surudes, ilma tolerantsuseta, teineteisega arvestamiseta ja mitte tehes seda mis partnerile ei meeldi ja talle haiget teeb, selliseid piiranguid ei luba juba isiklik egoism.


...aga kui kõik loetletud omadused on pärast pikka kooselu paaril olemas?


kodukäija - 08.12.2011 kell 15:58

Anne, Sul on täiesti õigus! Ise tulebki olla see õige. Kahjuks unustasid Sa pisiasja, et ka see teine peab olema see õige! Ühepoolsed pingutused on määratud nurjumisele.Ning ma jään endale kindlaks, et igaühe jaoks on olemas see õige, ainult enamasti me ei tunne teda ära või ei kohtugi, sest tegime kunagi kusagil vale otsuse. Ja üksikud õnnelikud leiavad ja tunnevad ära ja see peabki nii olema, sest muidu ei oleks armastus ime.


habe - 08.12.2011 kell 16:35

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Ja kui see läbi saab - ja läbi ta saab! -, siis on "tema" petis, kes meid alt vedas. Nüüd on vaja otsida uut "õiget".
Sa ise pead olema see õige!



Lugedes jääb arusaamatuks, mille alusel sa nii paindumatute järeldusteni oled jõudnud. Olen sinuga muidugi nõus et miski ei kesta siin ilmas igavesti aga vähemasti kuni ühe osapoole surmani võib kooselu täiesti vabalt mõlemale osapoolele rõõmu ja rahuldust pakkuda.

Enamgi veel - mõned neist fossiilidest väidavad (loomulikult meeltesegaduses?) et suhe omandab aastatega kvaliteedi, mida suhte algusest tahtagi ei osanud ja seda heas mõttes.
Kas nad tuleks kindlasti ravile saata või on alternatiive?


lati - 08.12.2011 kell 17:08

Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
Aeg on möödas igavesteks kooseludeks, kuni surm lahutab. Pole võimalik kooselu teineteist alla surudes, ilma tolerantsuseta, teineteisega arvestamiseta ja mitte tehes seda mis partnerile ei meeldi ja talle haiget teeb, selliseid piiranguid ei luba juba isiklik egoism.


...aga kui kõik loetletud omadused on pärast pikka kooselu paaril olemas?


Kui need on aastatega kujunenud ja paar ikka koos püsib, siis nad on õppinud nii elama ja hoiavad kokku, kasvõi vägisi. Ei tea küll kui kaua.
Kui juba lahku mindud, siis uut keskealisel leida väga raske, sest enam ei paindu kumbki ja lihtsam on üksi, kui päevast päeva piike murdes.


Wet - 08.12.2011 kell 17:15

Aga äkki on keskeas hoopis nii,et enam pole nii tormine ja tühja-tähja pärast riidusi ei tule? Ma ei tahaks uskuda,et alati kõik suhted liiva jooksevad või siis ollakse koos ja vegeteeritakse. Ilusaid suhteid on ikka ju ka olemas


lati - 08.12.2011 kell 17:19

Eks unistada ole ju ka ilus.


Wet - 08.12.2011 kell 17:22

Nuuks


habe - 08.12.2011 kell 18:38

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
Kui need on aastatega kujunenud ja paar ikka koos püsib, siis nad on õppinud nii elama ja hoiavad kokku, kasvõi vägisi. Ei tea küll kui kaua.



Totaalne morbiidsus n astmes!
Miks vägisi?
Elu esimesel poolele on laialt iseloomulik arvata end kõikvõimsaks, enesega ise hästi toimetulijaks, igaveseks ilmasambaks, mis tuge ei vaja.
Elu teisel poolel hakkab aga abielu tegelik mõte uutes värvides esile tulema. See on usaldus ja tugi, see on selts ja turvalisus, see on liit mõttekaaslasega mistahes probleemidega silmitsi seistes. Lapsed on juba suured ja elavad oma elu, tutvusring aheneb järjest loomuliku kao arvel ja üksindus on nagu hunt, mis taamal saaki otsib...
Ilmselt on paljudele raske kui mitte võimatu ette kujutada üle 70-seid teineteist kallistamas...
Palju lihtsam on ju kujutleda või aktsepteerida mingit suvalist pedepaari?
Haigus süveneb...


lati - 08.12.2011 kell 20:20

Keskeast tuleb enne vanuriks saada, kes selle aja on koos püsinud, siis vanurina on jälle lihtsam ehk.
Ma kindlalt ei tea, oma kogemus veel puudub


freelancer - 08.12.2011 kell 20:33

Äärmiselt huvitav mõttekäik.
Aga juba vanasti öeldi et kolm pidi olema kohtuseadus.


zip - 08.12.2011 kell 20:40

huvitav teema teil siin käsil
Kuidagi on nii kujunenud, et paljud teavad kuidas tuleb olla või mida teha või ei mida ei tohiks aga ometi ise elada ei oska. Suhte püsimiseks ja teineteisemõistmiseks on vaja kahte ja nende mõlema tahet probleeme lahendada, ennetada aga mitte vaikida ja kannatada kas või vägisi.

"Elu teisel poolel.... See on usaldus ja tugi, see on selts ja turvalisus, see on liit mõttekaaslasega mistahes probleemidega silmitsi seistes."

Seda vaid sellisel juhul, kui sinu poolt loetletud omadused on olemas ja toimivad... paraku paljud selle ajani ei ela.
Keskeas aga uut suhet luua on ikka raske, sest harjumused on juba välja kujunenud ja muutuda üldjuhul ei soovita.


freelancer - 08.12.2011 kell 20:48

Zip
Miks sa kirjutasid nii...."Elu teisel poolel.... See on usaldus ja tugi, see on selts ja turvalisus, see on liit mõttekaaslasega mistahes probleemidega silmitsi seistes."

Miks teisel poolel.Ideaalvariandis peaks see olema terve suhte vältel.Alates tema algusest ja lõpetades tema lõpuga.Usaldus on kogu suhte alus.Pole usaldust pole ka suhet.Muidugi võib ka luua suhet diili baasil.Sina mulle putru keedad,mina sulle taha keeran.


zip - 08.12.2011 kell 21:08

Ma tsiteerisin tegelikult habet " "

Free olen sinuga ühel arvamusel ja seda minagi püüdsin väita, et kui keskeaks on need kõik olemas, siis suhe on toiminud ja toimib ka edasi. Paraku paljud suhted lagunevad esimese 10-15 aasta jooksul


guttamax - 08.12.2011 kell 21:27

et jh, lati. minu meelest oled sa ka kummaline, et need sead ja lambad ja..tegelt müüks Saales sulle vast kitsigi,,,on tegelt sinu lagi Aga edu uutel otsingutel, ning rehavars on õigupoolest suht eristatav, kui seda hoolega otsida EDU mõlemile


habe - 08.12.2011 kell 22:11

Olen täiesti nõus, et kõik see ei TEKI teisel poolel. Küll aga saab ta seal sootuks uue tähenduse.
Tore, et vanad valdavalt internetiga sõbrad ei ole. Vähemasti pääsevad nad sellest negatiivsuse voolust ja elavad rahus oma päevi (koos) õhtusse.


freelancer - 08.12.2011 kell 22:15

Habe
Selles pole midagi halba kui inimene internetiga tegemist teeb.Tuleb lihtsalt osata vahet teha olulise ja mitteolulise vahel.Tuleb (osata) eraldada terad sõkaldest.Pealegi on kogemused elus andnud piisava oskuse osata asju näha sellektiivselt ja kasvatada teatud puhkudeks selga paks nahk.

Vot see päevade rahulikult õhtusse elamine küll nüüd minu kohta ei käi.Paigalseis on minu jaoks surm.Ilmselt mind lihtsalt leitakse labida,sae,või traktori kõrval surnuna-näol rahulik ja õnnelik ilme.


habe - 08.12.2011 kell 22:50

Eks me ole vist ühest puust. Arvasin kunagi lollipeaga, et töölt koju jäädes saab ikka sitaks aega olema.... No mida mida??? Kõige hullem kubjas on inemesele ikka ta ise .
Aga vingelt paremini liiguvad tööd, kui saad neid kodus teha päevade, mitte aga õhtutundide kaupa.

Kahju lugeda seda massilist ja totaalset laialiminemise juttu. Mida aasta edasi , seda haigem see asi tundub, et oleme naisega jätkuvalt koos ja lausa hea meelega ja seda juba üle 40 aasta... Ma ei teagi nüüd, kuidas selle haiguse nimi ladina keeles peaks olema???


guttamax - 08.12.2011 kell 22:54

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Olen täiesti nõus, et kõik see ei TEKI teisel poolel. Küll aga saab ta seal sootuks uue tähenduse.
Tore, et vanad valdavalt internetiga sõbrad ei ole. Vähemasti pääsevad nad sellest negatiivsuse voolust ja elavad rahus oma päevi (koos) õhtusse.

Mulle tundub, et Habe kibetseb
Olgem ausad, et suhe eeldab kompromissi...müümist siis teisisõnu ühepoole pealt...Kas Habe peseb naise sokke v naine tema omi, see mind ei koti tõttöelda..võimalik, et majas on pesumasin
Tulles teemasse, siis mullegi tundub, et eestlased muudkui lahutavad enamasti meelt
keskealised ju eriti
ja täna ei müüda viina ka enam
Aga tore on vanamölaööbikut (v siis mölakat ) tagasi näha


habe - 08.12.2011 kell 23:06

Kallis Guta

Mind näiteks ei koti jälle see et viinapood juba kinni on. Mul isiklikult on vajalik kõik kodus hakkamas...
Sokkidega on asi jonksus, selle pärast ei pea sa tõesti muretsema, aga kibetsemise osas ei oska nagu midagi arvata - mida kibetseda, kui eluga rahul oled?

Ajasidki oma kommiga asja niikaugele et pean vist uuesti kapi kallale minema...


anne51 - 08.12.2011 kell 23:08

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Ja kui see läbi saab - ja läbi ta saab! -, siis on "tema" petis, kes meid alt vedas. Nüüd on vaja otsida uut "õiget".
Sa ise pead olema see õige!



Lugedes jääb arusaamatuks, mille alusel sa nii paindumatute järeldusteni oled jõudnud. Olen sinuga muidugi nõus et miski ei kesta siin ilmas igavesti aga vähemasti kuni ühe osapoole surmani võib kooselu täiesti vabalt mõlemale osapoolele rõõmu ja rahuldust pakkuda.

Enamgi veel - mõned neist fossiilidest väidavad (loomulikult meeltesegaduses?) et suhe omandab aastatega kvaliteedi, mida suhte algusest tahtagi ei osanud ja seda heas mõttes.
Kas nad tuleks kindlasti ravile saata või on alternatiive?
Minu sõnavõtt oli pikaajalise suhte kaitseks. Taunin seda, kui preprobleeme ei püüta lahendada, vaid keeratakse selg ja otsitakse lohutust teise mehe või naise juurest. Aga kuna käitumismuster kordub, siis kukub armastuse võlumaa kokku ja minnakse otsima uut õiget. Paljudel juhtudel on see nii, sest tänapäeva ühiskond on väga individualistlik. Muidugi võib teisel katsel ka õnnestuda. Või kolmandal.


Qqpai - 08.12.2011 kell 23:17

Usutavasti on numbreid isegi rohkem: neljandal, viiendal jne.
Ravile saatmine ei aita ja alternatiive pole. Või siis: kui kohe suhet vahetada, kui roosa hajuma hakkab, siis saab vist kuni "kõlbab kuni" lõpuni ilusa pealiskaudse probleemivaba elu.

Elus kaks pikka suhet olnud, esimene läks aia taha erinevatel põhjustel, ise sai ikka ka kõvasti kaasa aidatud.

Siinkohal exile tervitusi ei saada.


freelancer - 08.12.2011 kell 23:20

Tsitaat:
Algne postitaja: habe


- mida kibetseda, kui eluga rahul oled?




Tänapäeva ühiskonnas kõlab sinu poolt väljaöeldu esimese vihjena et oleks aeg minna perearsti juurde,kes siis sind juba erialaarsti juurde suunab.Mitte et ma seaksin sinu sõnad kahtluse alla.Tean,et see on reaalne ja võimalik.Mõnele on selline nähtus aga sama reaalne nagu jääd vee külge liimida.


guttamax - 08.12.2011 kell 23:55

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Kallis Guta

Mind näiteks ei koti jälle see et viinapood juba kinni on. Mul isiklikult on vajalik kõik kodus hakkamas...
Sokkidega on asi jonksus, selle pärast ei pea sa tõesti muretsema, aga kibetsemise osas ei oska nagu midagi arvata - mida kibetseda, kui eluga rahul oled?

Ajasidki oma kommiga asja niikaugele et pean vist uuesti kapi kallale minema...

Nujh. aus olla, siis mul on ka kodus jooki, ning ei roni parfümeeriakapi kallale aga kallis gutta on jätkuvalt rõõmus Sind tagasi nähes ja tee siis kompromisse ..olles enda vastu aus
http://www.youtube.com/watch?v=x9j6DE6RnSk


kodukäija - 09.12.2011 kell 05:11

Ma arvan, et õnne valem on kinni meie mõtlemises-me ei saa kedagi enda järgi ümber teha, tuleb leppida oma valikuga ja meeles pidada, mille pärast sa just niimoodi valisid.See muidugi eeldab hoolikat valikut.Nuujah, mis mul viga kraaksuda...Ma pole oma (teist) valikut kunagi kahetsenud.


officer - 09.12.2011 kell 08:55

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Ma ei teagi nüüd, kuidas selle haiguse nimi ladina keeles peaks olema???


ma ka seda ladinakeelset nime ei tea. aga eesti keeles on selle nimi see, et sinu naisel on väärtushinnangud õigesti paigas


habe - 09.12.2011 kell 10:06

To Anne:
Tänud selgituse eest, mõistsin su postitust sootuks valesti.
To Off: Tore sind jätkuvalt kribamas näha! Tervitus ka su kaasale!


iir - 09.12.2011 kell 10:45

Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Ning ma jään endale kindlaks, et igaühe jaoks on olemas see õige, ainult enamasti me ei tunne teda ära või ei kohtugi, sest tegime kunagi kusagil vale otsuse. Ja üksikud õnnelikud leiavad ja tunnevad ära ja see peabki nii olema, sest muidu ei oleks armastus ime.


Mulle väga meeldis Kodukäija välja toodud point....et osadel inimsetel jääb armastus leidmata. Ja usun, et sellest otsingukirest ja leidmise soovist tehaksegi kõik need vasakule ja paremale hüppamised, hilised abiellumised, lahutused, ühesõnaga kõik inimeste vahelised stiihiad läbi, et ainult leida see ÜKS ja ÕIGE. Sest kõik tahaksid armastada ja armastatud saada. Inimkonna traagika...nii kurb tegelikult


kodukäija - 10.12.2011 kell 06:11

Õige.Iir leiutas õige vastuse, ma ei usu, et keegi sellele vastu vaielda suudaks.Ma nüüd lähen selle üle järele mõtlema.


Qqpai - 10.12.2011 kell 14:11

bravo, iir.


Wet - 10.12.2011 kell 18:59


LapsedInternetis - 10.12.2011 kell 19:08

Sa kas armastad seda inimmest kes sinu ellu astub kogu hingest või lahkud ja kogud end veidi ja alustad uue suhtega.