
Mõtlesin, et ehk targematel/haritumatel on raskem leida endale kaaslast ja armuda ning leida armastatu kuna nad nõuavad vastaspoolelt rohkem. Ei tee
järelandmisi ega lepi nii kergelt teise vigadega.... või ikkagi armastatu otsimisel oleme kõik ühtemoodi lollid ??? 



ei usu, et see just raskem oleks, aga ma samas arvan, et nead teevad parema valiku
oleneb mis kaaslast vaja. lollisis kasutataksegi ju lihtsalt vooditäiteks. mis sellistega muud ikka teha.
Võib-olla tuleb see teistsugusest kasvatusest või kasvamisest.Ikka tahetakse endasugust, kellega oleks millest rääkida jne.jne.Ja millises ümbruses sa
kasvanud oled. Päris nii puhtalt öelda ka ei saa.
Võib-olla siis seda, et haritumaid äkki vähem.....siis sellepärast ka raskem.Naiste poolt vaadatuna.Vaatame siis naiste-meeste
vahekorda...kõrgkoolides näiteks.
Eks igaüks otsib endale võrdset vastast, aga vaevalt et nüüd targemad/haritumad raskemini teiste vigadega lepivad. See on ikka rohkem inimese loomuses kinni ja loomusel ei pruugi tarkuse/haritusega kuigi palju pistmist olla.
ei tohiks olla keerulisem...
aga ma olen kohanud naisi, kes armumise endale ülemõistuse keeruliseks teevad....
ühed on täiesti veendunud, et armastust ei ole võimalik loogiselt käsitleda, mistõttu nad teevad äärmiselt ebaloogilisi valikuid...nad tavaliselt
otsivad midagi, mis neid põlvist nõrgaks võtab...ja siis saavad haiget...kahju neist...aga mis teha...nende valik
teised on muutunud sellisteks esteetideks, et neid on raske tõsiselt võtta...nende kogu aeg kulub väliste pisiasjade kohendamisele...ja nad kipuvad
asjade sisu ära unustama...peaasi, et "õige" mainege brand seljas või istumise all oleks....eriti hakkab see silma kontorirottide juures,
kes on elust kuidagi võõrdunud...ja arvavad, et ilma ülikonnata ei või üldse välja tulla...nad on päris lõbustavad....
Ma ei usu et see tarkuses/harituses nii kinni on. Pigem otsib mõni omale armastatut, kes peaks vastama mingile kindlale kujutelmale ning ei jäta ruumi
ka pisimaks kõrvalekaldeks. Siin polegi viga mitte otsitavas vaid otsijas. Liigne jäikus ei ole südameasjades just parim abimees.
Milleks siis üldse kasutada sõna "armastatu", kui nõudmised on liiga kõrged ja kompromisse ei suudeta teha? Mina ütleks siin pigem, et
otsitakse mõistlikku kaaslast. Armastus on ikka rohkem südame asi ...
Eks ta ju mingil määral võimalikku partnerite ringi kitsendab. Aga on seal ka muid huvitavaid asjaolusid. Kiiremini kui haridustase paistab mõnel
inimesel tõusvat enesehinnang. Eriti on torganud see silma peda lõpetanute seas. Kui neile seal ikka aastate kaupa on pähe taotud, et nad on Maa Sool
ja muidu ka kõige-kõige-kõige, siis on inimene ikka nii õhku täis, et kohe mitte keegi ei ole piisavalt hea. Kuigi ise on sealjuures tyhmä kui
novembrikuu öö....
Samas, kui noor õpetaja satub kuskile kolkakolhoosi, kus reeglina IQ on võrdne kirsanumbriga, inimestel on seljataga viis põlve kroonilist alkoholismi
ja kes vähegi on suutnud see jehat on tõmmand.....jälle
Ma veidi ajaloohuviline ja rääkisin eespool juba möödunud aegadest. Tänapäeval mängib haridustasemest hulga suuremat rolli sendiseis.
Niipaljukest siis haridusest. Aga tarkusega pole sel küll nüüd midagi pistmist. TARKADE inimeste maailmas selliseid muresid lihtsalt ei esine. 
Tsitaat:
Algne postitaja: oliver
Mõtlesin, et ehk targematel/haritumatel on raskem leida endale kaaslast ja armuda ning leida armastatu kuna nad nõuavad vastaspoolelt rohkem. Ei tee järelandmisi ega lepi nii kergelt teise vigadega.... või ikkagi armastatu otsimisel oleme kõik ühtemoodi lollid ???![]()
Ma arvan, et kõik sõltub ikka sellest, millist kaaslast otsid. Pealegi, nagu ühest teemast mõned ajad tagasi selgus, ei peakski vahepeal otsima, peaks
laskma lihtsalt asjadel minna ja mitte nii väga pingutama.
Mida laiema silmaringiga inimesed on, seda enam nad oskavad samastuda erinevate inimestega. Arvan just, et niimoodi on kergem leida just see ainus ja
õige. Teatavasti, pluss ja miinus täiendavad teineteist.
Ja veel arvan, et kitsa silmaringiga ja vähese haritusega inimestel on raskem kedagi leida. Jäävad nad ju omasuguste sekka pidama. Ehk siis valitakse
suht sarnaste seast. See tingib ka põhjuse, mix on mõni pere põlvi üht moodi, ja emad ei erine oma emadest ning ka sama isadega. 
Haritum inimene on kindlasti väga valiv. Kuid kas see takistab teda partnerit leidmast on iseasi. Haritud inimene ja haritud inimene võivad ka erineda. Kõik on kinni ikkagi inimese iseloomus ja tema käitumisnormides. On haritud inimesi, kellel on suhtlemisraskusi. Nendel võib olla väga raske endale kaaslase leidmisega. Ka teises äärmuses viibivatele inimestele võib see küllaltki raske olla. Näiteks on haritud inimesi, kelle ego pressib teisi isikuid tema ümbrusest eemale. Aga need on kardinaalsed näited. Ühesõnaga kõik on suhteline.
mulle advokaat esitas muide sama küsimuse, et mix ja kas.....no mix pole ma endale kedagi kõrvale soetand
...kui ma vaid teax, sest tarkusega
ma küll nüüd ei hiilga aga hetkel mulle lihtsalt sobib nii ja olen rahul
Tsitaat:
Algne postitaja: MariaShdw
Ja veel arvan, et kitsa silmaringiga ja vähese haritusega inimestel on raskem kedagi leida. Jäävad nad ju omasuguste sekka pidama. Ehk siis valitakse suht sarnaste seast. See tingib ka põhjuse, mix on mõni pere põlvi üht moodi, ja emad ei erine oma emadest ning ka sama isadega.![]()
Ma ka ei torma arvama, et targematel/ haritumatel on raskem omale valida elukaaslast/ abikaasat.
Pigem kergendab see faktor õige valiku tegemisel, kui inimene on rohkem õppinud ja on seejuures laiema silmaringiga.
Tarkus on nagu jõgi: mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb.
Omandatud teadmised on üks pool aga inimene oma soovide, tahtmiste, iseloomu, isikuomaduste poolest on elu teine pool....Kindlasti on targema
inimesega kergem vestelda igal teemal, seda ju eitada ei saa.
Tarkus on teadmine, mis on muutunud inimese osaks.
ma arvan et haritumatel on natukene raskem endale kaaslast saada ...eriti haritumatel naistel kuna mehed kardavad yldiselt endast targemaid naisi
.....
aga samas ma ei arva et targemad inimesed n6uavad teiselt inimeselt rohkem pigem on inimestel selline kartus ja eelarvamus
aga ega armastuses pole sellised asjad nii t2htsad ,kui kaks inimest ikka k6rvuni armuvad pole sellel mingit t2htsust
kui haritud inimene on v6i ei
ole ...
targematel võtab see kauem aega, nad teavad, mida tahavad ja ei tee mingeid järeleandmisi(juhu kui nad ei ole keskeas ja jubedalt meeleheitel)
On üks ütlus.Eks otsustage ise.
Tark naine ja loll mees katastrohv.
Tark mees ja loll naine ideaalne abielu.
Muidugi ei tasu võtta kõike öeldut sõnasõnalt.
Kuid harituse vahe mängib siiski rolli.
Kujuta ette - Sina oled näiteks kõrgharidusega aga Sinu mees ainult alkkool või paremal juhul keskeri.
Teie maailma vaated on juba erinevad.Teie suhtumine elusse ja elamise kunsti.
Mul pole vaja seda ette kujutada, et naine on kõrgema haridusega ja mees heal juhul kõigest keskeri. Sest nii mu elus just parasjagu ongi.
Miks see nii hirmus ettekujutada peakski olema? Kõik on ikkagi inimestes kinni. Muidugi, kõrgelt harituna võib võtta pähe, et meespool ei tohi mingil
juhul olla hariduselt madalam ja siis ühel hetkel peale pikka proovimist-otsimist tõdeda et "jäingi üksi". Olgugi, et on olnud ka neid, kes
on pugenud südamesse ja andnud hetkeks tunnetele tiivad, ent nende puhul pole olnud täidetud see "kõige" tähtsam eeldus .. sobiv
haridustase.
Paarisuhte õnnestumise määrab minu jaoks ära ikkagi miski sootumaks muu kui harid(t)ustase kui eesmärgiks ei ole just mõistuse- või rahakooselu.
Mis puutub minu kõrgemasse ja mehe keskerisse, siis kujuta aga ette ... ju see meie suhtumine elusse ja elamise kunsti kogu erinevuse kiuste ikkagi
eluterve tulemuse annab, sest erinevalt paljudest "võrdselt" haritud paaridest, kes vahel ei mäleta enam teineteise nägugi
, oleme meie
ikka koos. Ja õnnestunult. Kui eelarvamused ei piira silmaklappidena vaatevälja, siis on elu palju värvilisem kui arvata võiks.
Lolaga nous. pealegi ei saa me raakida formaalselt kooliharidusest, vaid pigem haritusest... inimese enda silmaringist, lugemusest jms
ühinen lola'ga, jagan täielikult tema arvamust. 
kõik oleneb vaid sellest, missugused nõudmised ise esitad ise-endale
kui oled pähe võtnud, et ei sobi ja ei kõlba elada endast madalama haridusega kaaslasega, siis sealt need hädad algavad
ollakse kinni mingitest arusaamadest ja ongi jamad käes
kui numbrit sellest ei tehta , siis on ju kõik korras
kes mida väärtustab paarilises
Mingil määral kindlasti on raskem, kui keskmine võltsblond klubibeib ikka tuleb oma jaburat juttu ajama siis tekib naer mitte külgetõmme.
ma arvan ka, et pigem võtab see leidmine rohkem aega (mida mõnes mõttes võib ju ka tõlgendada, et on raskem leida), kuid samas usun, et suhete
kvaliteet on parem, ei lepita esimese ettejuhtuvaga. oma kunagistest klassikaaslastest, kes jäänud keskkooliharidusega, olen liigagi paljude suust
kuulnud lauset "abiellusin ja sain temaga lapsed, sest kes see muu mind ikka tahab, parem siis juba tema..." vot see on masendav. ise olen
rõõmsalt üksi, panen sõna kooselu kuuldes kiiremas korras vastassuunas jooksu, aegajalt masendun oma vanatüdruku staatuse pärast, kuuldes, kuidas
keegi jälle abiellunud või lapse saanud on. aga - ennemini olen üksi ja kui emaks saamise soov üle pea kasvab, siis mõne normaalse ja haritud mehe
lapse saamise eesmärgiga voodisse saamine ei ole just kõige suurem kunst. seega - ennemini olen üksi lapsega, kui koos mingi madalalaubalisega.
Tsitaat:Algne postitaja: MariaShdw
Ja veel arvan, et kitsa silmaringiga ja vähese haritusega inimestel on raskem kedagi leida. Jäävad nad ju omasuguste sekka pidama. Ehk siis
valitakse suht sarnaste seast. See tingib ka põhjuse, mix on mõni pere põlvi üht moodi, ja emad ei erine oma emadest ning ka sama isadega.
Sellega nõustun küll et ikka enamus kipub jääma omasuguste hulka. Vahel isegi siis kui IQ lubaks paremat. On see tingitud sellest, et vanemad on
nende jaoks eeskujud armastusasjades ?
<loodetavasti suudate mu mõttekäiku mõista>Paluks vastuseid....
on tõesti raskem kaaslast leida,ma ei ole ise just kõrgharidusega geenius aga igat lolli kah ei vahi enam.Rohkem mängib muidugi lai silmaring
rolli.Targast nelja seina vahel istujast ju ka kasu pole
Tsitaat:
Algne postitaja: liisbeth
ma arvan ka, et pigem võtab see leidmine rohkem aega (mida mõnes mõttes võib ju ka tõlgendada, et on raskem leida), kuid samas usun, et suhete kvaliteet on parem, ei lepita esimese ettejuhtuvaga. oma kunagistest klassikaaslastest, kes jäänud keskkooliharidusega, olen liigagi paljude suust kuulnud lauset "abiellusin ja sain temaga lapsed, sest kes see muu mind ikka tahab, parem siis juba tema..." vot see on masendav. ise olen rõõmsalt üksi, panen sõna kooselu kuuldes kiiremas korras vastassuunas jooksu, aegajalt masendun oma vanatüdruku staatuse pärast, kuuldes, kuidas keegi jälle abiellunud või lapse saanud on. aga - ennemini olen üksi ja kui emaks saamise soov üle pea kasvab, siis mõne normaalse ja haritud mehe lapse saamise eesmärgiga voodisse saamine ei ole just kõige suurem kunst. seega - ennemini olen üksi lapsega, kui koos mingi madalalaubalisega.![]()
Teadlikult endale kaaslast otsides on kindlasti latt kõrgemal.Kuulates südant võib aga armuda ilmslt ükskõik kui tarka või rumalasse....
on kyll raskem vähemalt naistel meestele ei meeldi targemad naised. Või ei meeldi naistele rumalamad mehed. Midagi seal ikkagi on. Mees peaks olemas olema enne kui väga kõrgelt harituks soovitakse saada.