
Tahak kuulda siinset arvamust? Ise arvan, et vöib olla ideaalilähedane, aga ideaalset meest-naist ei saa olemas olla. Alati on
midagi, mis on natuke-natuke lihvimist vajav vöi tundub mitteideaalne. ootan vastukajasid, näiteid elust enesest.
olen sinuga ühel meelel et ideaalset pole olemas ja selle ideaalilähedusega on nii nagu on. Mis ühele tundub viimasepeal olevat ei pruugi sugugi
mõnele teisele meeldida. Ideaalne peaks ju KÕIGILE meeldima.
Niipalju kui on mailmas inimesi on ka erinevaid vaateid ideaalile. Kunagi läksid kõrtsus kaks sõpra vidlema naisteraffa rindade ideaalsuuruse üle. Üx
väitis et peavad parajasti pihku mahtuma. teine et ike suuremad peax olema. Muudes punktides langesid arvamused kokku ja mina pidin siis olema see
vahekohtunik seal oma arvamusega.
Ideaaliga om ka selline asi, et see kipub ka muutuma. See mis kümme aastat tagasi ideaaliks pidasid ei pruugi nüüd sugugi sama olla.
Ei usu, et ideaali oleks olemas... ikka on midagi, kas või väga väikestki, mis päris nagu ei sobiks... Küsimus vaid selles, kui palju see segab, see
mis ei meeldi.
Kui suudetakse teise inimese miinustega leppida ja need ei ole eriti häirivad, siis ju kõik korras.
Ehk nagu ma ennegi õelnud... keegi meist ei ole ingel, me ikkagi inimesed ja kõigil meil omad veidrused.
No kui nüüd näide elust enesest... jah on üks selline mu elus, kes peaaegu ideaalilähedane.... Püüdsin siin teda kirjeldada, ei tulnud välja
Neid
kiidusõnu veidi nagu paljuks läks
Kuid ka temal on üks väikene miinus... Kuid sellega võib leppida, see tema eripära...
Ja nagu mul endal siis poleks miinuseid
Päris 100% ideaalset vast ei olegi.
Ise pean meest enda kõrval ideaalseks isaks ja abikaasaks. On vaid 1 aga minu jaoks, kuigi see on teiste meelest liiga palju tahetud. Nii et
ideaalilähedane.
Ja kui olekski ideaal, küll me midagi ikka leiaksime, mida ihkama hakata. Nii et lõpeks looksime ise ikkagi uue ideaali ja olemasolev oleks
ideaalilähedane. Sest alati on ju seal parem, kus meid ei ole. Ning ma olen korra juba öelnud, et rahulolematus on edasiviiv jõud. Igas mõttes.
Inimene on niivõrd subjektiivne olend, et "ideaalne" on subjektiivne hinnang.
Seega "ideaali" kui sellise tähendus kipub sõltuma kontekstist jne.
Minu mõtetes on ideaalne naine olemas. Ka unes ehk olen ideaalset naist näinud. Juhul kui näiteks ma armuks eriti raskekujuliselt, siis
idealiseeriks selle konkreetse naise võibolla ka irl ideaalseks.
Ka ideaalid muutuvad. Seega pole vähemasti inimese ehk siis kaaslase mõttes (mees/naine) olemas konstantset vormi ehk tunnuste ja omadustega isendit.
Seega on ideaalne naine/mees siiski teatud mõttes olemas.
Kuna muutumatut ja konstantset ideaalnaist/meest kuskil konkreetselt nõ. fikseeritud mõttes ei ole, on tegemist muutuva subjektiivse hinnanguga
ja seega on teoreetiliselt võimalik, et mingil momendil saab (ehk ise tunnistad) tunnistada kedagi ideaalseks naiseks/meheks. Nojaa, vahel
suhteliselt lühikest aega, aga siiski. Kui vaadata nüüd minu vaatevinklist. Eks iga konn omast mättast.
Mul oli ideaal .. ja see oli mu mees .. selline õrna hingega aga enesekindel
Siis muutus mu ideaal järjest ümaramaks .. ja armastasin veelgi enam (oli ju tedagi rohkem) .. iseloomult muutus valivaks .. ja mina ei osutunud
valituks ..
Aga ikka on ideaal 
Keegi pole ideaalne...
Virg usub, et ideaalse mehega (kui ta ka olemas olex) hakkax suht igav... endal tekix võib-olla komplex, sest ise pole ma ju miski ideaal... mees ja
naine peaxid üxteist täiendama ning koos moodustavad nad ehk midagi ideaali sarnast...
Ma pole küll täiuslik, aga vähemalt osa minust on väga hea 
pole olemas ent see omamoodi motivatsioon - tahan saada veelgi paremaks
Nõustun täielikult Ray'ga. Ideaalid on muutuvad ning seega ei saagi olla ideaalset paari... Alati leidub mõni pisiviga, mis ideaalsust tekkida ei lase. Aga kujutage nüüd ette, kui igav võiks olla ideaalsel paaril???
Ei ole olemas ideaalseid inimesi, ega ideaalseid suhteid. Kui kõik siin ilmas oleks ideaalne, oleks elu nagu laboris...kunstlik...igav oleks.
Kui tekiks ühel hetkel selline seis, et ma tunnen, et ma ise olen ideaalne ja et mu mees on ideaalne ja mu lapsed on sellised.... oeh....
Aga siis vist kaoks ära mõte üldse midagi edasi teha...kõik om ju juba niigi ideaalne. Ja igav.
Inimese teevad huvitavaks just tema eripära ja väikesed kõrvalekalded ideaalnormist. Ja ka edasiviivaks jõuks on ju püüdlus paremuse poole.
Kui see kaoks, kaoks ka vist mõte edasi minna...
Ei usu mina et selline ideaalne mees/naine olemas on.
Lihtsalt mõnega sobid hästi, teisega mitte ja mõnega sobid kohe väga hästi.
Igaühel mingi kiiks, mõnel isegi mitu, tuleb lihtsalt selline leida, kelle veidrused mulle meeldivad ja kellele minu veidrused meeldivad. Vot minu
meelest on nii.
Ideaalseid inimesi pole olemas.
On vaid ideaalne oskus end teise inimesega kohandada. Ja kui see on mõlemapoolne, siis tundubki ideaalne kooselu.
(see vaid minu arvamus muidugist)
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Ei ole olemas ideaalseid inimesi, ega ideaalseid suhteid. Kui kõik siin ilmas oleks ideaalne, oleks elu nagu laboris...kunstlik...igav oleks.
Tegelikult, eks meie kõigi jaoks eksisteeri kuskil see "ideaalne". Minu jaoks on ideaalne minu mees, teised jäävad kaugele temast maha.
Nii on kindlasti iga ühe jaoks see keegi "ideaalne".
ei ole ideaalset inimest ja ei ole ideaalseid paarisuhteid, on häid ja väga häid aga ideaalsetesse ma ei usu
on ideaalilähedasi....
Mh, sellest ju mitmes Bix-i algatatud meesteteemas juttu olnud.
Ideaalset inimest ju pole olemaski. Või on tõesti mõni? Pole igatahes isiklikult kohanud küll.
Ideaalne on lai mõiste tegelikult. Ma armastan oma meest sellisena täpselt nagu ta on ja ei kujutaks teda teistsugusena ettegi. Ei tahagi, et ta oleks
teistsugune...tähendab...minu jaoks ta on ju ideaalne
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Tahak kuulda siinset arvamust? Ise arvan, et vöib olla ideaalilähedane, aga ideaalset meest-naist ei saa olemas olla. Alati on midagi, mis on natuke-natuke lihvimist vajav vöi tundub mitteideaalne. ootan vastukajasid, näiteid elust enesest.
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Tahak kuulda siinset arvamust? Ise arvan, et vöib olla ideaalilähedane, aga ideaalset meest-naist ei saa olemas olla. Alati on midagi, mis on natuke-natuke lihvimist vajav vöi tundub mitteideaalne. ootan vastukajasid, näiteid elust enesest.
üx inime võib olla kellegi jaoks ideaalne, samas kui kellegi teise meelest enam mõttetumat inimest polegi olemas. Siin vist puudub võimalus asjale
üheselt vastata.
Ja kah nõus siin eelpool vastanutega, et 100% pole olemas.
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
üx inime võib olla kellegi jaoks ideaalne, samas kui kellegi teise meelest enam mõttetumat inimest polegi olemas. Siin vist puudub võimalus asjale üheselt vastata.
Ja kah nõus siin eelpool vastanutega, et 100% pole olemas.
Ideaalne inimene võib küll olemas olla. Kuid ta on seda siis kellegi konkreetse jaoks, kellegi arvates ideaalne. Mitte üldiselt ideaalne. On hetki,
kus mingi omadus, mis pikemal kaalumisel tundub lihvi vajavat, osutub just selleks kalliskiviks, mis tähelepanu väärib kui ideaalne. Hetked on ju
erinevad. Ja nii ka nähtav. Samuti inimesed, kelle silmad seda "ideaali" hindavad.
Aga see lihvimine ... Ma suhtun sellesse siiski kui kellegi kärpimisse, piiramisse. Ja ma pole sugugi kindel kas "kohitsetud" lõpptulemus meeldiks
enamusele meist.
EI OLE
Ideaalne inimene on täpselt selline, kelle me oma peas välja mõtleme. Ja eks üldjuhul on ideaalsed need, kes kõige raskesti kättesaadavamad. Sest kui
inimesel midagi kergelt sülle kukub, siis ta ei väärtusta seda. Ehk lihtsamalt öeldes: ideaalset inimest pole olemas, on vaid mõtted temast...
Minu arust pole keegi ideaalne. On talutavad ja natuke vähem talutavad inimesed. Siiani pidassin yhte tuttavat meesterahvast peaagu ideaali lähedaseks
aga näädsa, tulid asjad mis tegid tast haleda luuseri minu silmis 
Ei ole olemas ei ideaalset meest, ega ka naist. Keegi meist ei ole ideaalne...
Aga selline asi, et keegi minu jaoks ideaalne mees oleks...see ju teine asi...see sobivuse küsimus rohkem.
reaal-ideaal,kõlab väga müstiliselt
Kindlast on olemas see ideaalne, aga sellega on see lugu, et kes mulle ideaalne ei pruugi olla teistele. Seega ideaalne vaid ühe inimese mätta otsast.
usun et kõigile on kuskil keegi, kes talle ideaalne on
aga täiuslikku inimest pole olemas - seega mõned pisivead on normaalsed ja pikapeale harjub selliste asjadega ära
see ei tähenda et mees ei võiks
sinu jaoks ideaalne olla...
see kas igaüks endale selle ideaalse leiab oleneb suuresti ka sellest kui nõudlik keegi on - kui sa tahad modellivälimusega, megarikast ja samas
heasüdamlikku, hoolivat meest ja head isa oma lastele siis ei tea jah kui tõenäoline selle leidmine on...

Ideaalset ei ole olemas. Ja see on hää!
Ideaalsel ei ole ju enam arenguruumi, täiuslikkus on saavutatud
olen juba mitu korda pea sama juttu rääkinud. ideaalne on hinnang ja kajastab konkreetseid ootusi. ei saa olla, et üks inimene vastab 100% teise
inimese ootustele.. ja meid on siin maamuna pääl peris mitu - ideaalne inimene peaks ju siis vastama meie kõigi ootustele!!!
veel üks sarnane näide. sattusin mingit krimisaadet vaatama ja seal öeldi välja midagi taolist:" narkootilisi aineid sellest korterist ei
leitud" (tegu oli rutiinse töö, mitte etteplaanitud äkk-kontrolliga). ma arvan, et nad ei leidnud ka plekist ujumismütse, kinniseotud kätega
päkapikke, saddam husseini jne jne.
pika jutu lühike lõpp: proovitagu elada ilma täpsete ootuste (mida täpsemad need on, seda suurem võimalus pettuda) ja
ma-olen-seda-1000-korda-teinud-hoiakuta - elu muutub märgatavalt huvitavamaks ja pakub suuremat rahulolu.
tegelikult on ideaal ju nõnna igav...ei mingeid ootamatusi ja kõrvalekaldeid...kõik ja alati õieti ja õiges kohas, õigel ajal...pedantsus ja
rutiin
Ideaalne on see, kelle me enda jaoks täiuslikuks mõtleme, mitte midagi enamat. Teise inimese jaoks ei pruugi ju minu ideaal olla ideaal ja
vastupidi.
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
tegelikult on ideaal ju nõnna igav...ei mingeid ootamatusi ja kõrvalekaldeid...kõik ja alati õieti ja õiges kohas, õigel ajal...pedantsus ja rutiin![]()
mul pole ideaalset meest! Alati on midagi, mis jääb puudu!!!!!!

Tsitaat:Minu arust ei ole need niivõrd inimese puudujäägid kui puudujäägid meie peas. Inimest tuleb võtta nagu ta ON. Kui keegi oleks selline nagu me endale täpselt ette kujutame, nagu me tahame, siis üsna pea oleks meil igav ja tahaksime sootuks muud. Ja vahel on puudujääk lähemal vaatlemisel sootuks voorus. Või vastupidi. Mine sa võta siis kinni, mis on parem.
Algne postitaja: kiisuke14
mul pole ideaalset meest! Alati on midagi, mis jääb puudu!!!!!!
![]()
ei ole ise ideaalne ja ei oota, et keegi teine ka oleks
ideaalset meest ei otsi samuti .... neid ei ole 

tavatsen öelda, et inimese vead teevadki tema ideaalseks.
need pisivead, mis näitavad, et tegu on ikka inimesega, mitte mingi täiusliku jumaliku olevusega. pisivead, mis toovad ellu pisut vürtsi. 
vaevalt 100% ideaalset inimest olemas on, pealegi siis oleks ju nii igav, kui ühel ajahetkel tundub inimene ideaalne siis aastakese pärast imestad ise
ka , et kas tõesti see oli nii.. ?
minule isiklikult ei meeldigi millegi /kellegi raamidesse surumine, mõniord on mõni väike viga isegi sümpaatne ja tore...