Board logo

Miks inimesed ei räägi omavahel ?
Vanapaks - 03.06.2005 kell 09:22

Mina ei saa aru. Ma vist olen ikka väga vanamoeline ja üleüldse lubjakas aga mina ei saa aru, miks inimesed ei räägi oma asju omavahel selgeks. Või vähemalt ei üritagi seda teha esmalt. Miks kõigepealt tuleb õhtuleht ja foorumid ja TV ja seksperdid ja muu selline avalik pesumaja. Miks kõik 17 sõbrannat teavad suhte probleeme reeglina paremini kui suhte teine pool.

Kas tõesti tähelepanu puudus? Et, oi! Mul on nüüd mure ja probla ja maa saan nüüd tähtis olla natuke aega läbi selle. Või siis inimesed on ikka tõepoolest nii kinni ja enesekesksed, et mingise kuradi herneajust õhtulehe ajakirjanikuga on kergem suhelda kui omavahel. Või eeldatakse tingimusteta partneri mõtetelugemisoskust. Imelik ilm, kuhu mina sattund olen? Või olen mina täisimelik?


dillinger - 03.06.2005 kell 09:29

Ei vanapaks-sina ja mina ja veel mõned.meie oleme normaalsed inimesed.need teised on aga need kelle vastu me võitleme.Kõik need kes küsivad mida öelda, kuidas partnerile meeldib ja kust koogiretsepti saab.
Aga lisaks siia omalt poolt niipalju. Kõik need hädalised ja murelised, kes Te ei tea mis teie partnerile meeldib, palun tooge oma partner päevaks paariks meie juurde ja meie expertgrupp lihtsalt selgitab selle katse eksimus meetodil välja.Kuna meil on siin nii mehi kui naisi, võite meile tuua mõlemast soost partnereid.Kontaktandmed u2u kaudu.

TJ


berta - 03.06.2005 kell 09:31

Eks foorumist ja mujalt otsitakse kinnitust sellele, et minu teguviis on "õige", või et ma olen "normaalne" kui nii mõtlen. Samal põhjusel käivad inimesed ka psühholoogi juures. Teineteisega ei räägita sellepärast, et ei osata ennast nii väljendada, et teine ka samamoodi aru saaks. Seda ju koolis ei õpetata. Minu väljend "punane" võib ju teisele tunduda roosa või lausa lilla. Primitiivne näide, aga loodan, et mõistetav.


berta - 03.06.2005 kell 10:00

Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Ei vanapaks-sina ja mina ja veel mõned.meie oleme normaalsed inimesed.need teised on aga need kelle vastu me võitleme.Kõik need kes küsivad mida öelda, kuidas partnerile meeldib ja kust koogiretsepti saab.
Aga lisaks siia omalt poolt niipalju. Kõik need hädalised ja murelised, kes Te ei tea mis teie partnerile meeldib, palun tooge oma partner päevaks paariks meie juurde ja meie expertgrupp lihtsalt selgitab selle katse eksimus meetodil välja.Kuna meil on siin nii mehi kui naisi, võite meile tuua mõlemast soost partnereid.Kontaktandmed u2u kaudu.

TJ

Nii ma päris ei mõtleks, et mina olen normaalne ja kõik teised, kes julgevad midagi küsida on ebanormaalsed.
Normaalse ja ebanormaalse piir on sageli üldse üsna hägune. Koogiretsepti võib ju ometi jagada, naistel ka mingid ühised huvid.
See ei ole enam kitsarinnalisuse vastu võitlemine, nii mulle tundub.


dillinger - 03.06.2005 kell 10:05

Kõik koogiretseptid on ju ühestja samast kohast pärit.Mina küll ei viitsiks kokaraamatut netti ringi trükkida.ja see oleks pigem võitlus retseptisoovija laiskusega.No mis muidugi ei välista ka tema lollust.

TJ


berta - 03.06.2005 kell 10:13

Kuule dill, mitu kooki sina oma elus oled retsepti järgi küpsetand?
Tegelt ega ma ei ole selles foorumis koogiretsepti otsingut kasutand, võibolla ma ei teagi millest jutt käib.


Lola69 - 03.06.2005 kell 10:16

Koogiretsepte on päris kindlasti enam kui ühe kokaraamatu jagu. Ja vaevalt et kõik meist neid kõiki omavad. Nii et .. see veidi teine asi. Ning on piisavalt palju ka sõbranna-sõbranna omaloomingukooke, mida ei sisalda ükski raamat.
Nende retseptide saamiseks puudubki muu võimalus peale küsimise. Vaevalt et kõik kunagi kuhugi kaante vahele koondatakse.

Ent partneriga võiks rääkida küll. Mina ei saa aru kuidas saab see keerulisem olla kui küsimuse püstitamine kama kaks kelle teise ees. Seda enam kui me räägime partnerist, kellega on juba omajagu ühist, on see siis ühine elu või pere või ... Ja kui ongi raske, siis vastavaid vahemehi on ilmas ametis. mispoolest on ümbritseta eriarvamuste virr-varri igatsorti ilkumine parem lahendus kui katse konkreetsetest inimestest ja nende konkreetsest probleemist vaikse lahenduse leidmine?


dillinger - 03.06.2005 kell 10:25

Olen küll Berta,muuseas-ma meeleldi küpsetan ja mul on ka oma lemmikkokaraamat, kust ma retsepte võtan.Aga peas need mul ei ole.Seega kui keegi tahab lihtsalt,et kõik kirjutaks siia oma koogiretsepte siis peab ta eeldama, et need on kas inimesel peas, mis on ebatõnäoline või inimene võtab ikka, kas oma halli kaustiku või kokaraamatu ja kirjutaks need siia ümber.Kui küsitaks konkreetset kooki ja selle retsepti a la palun andke kräsupea koogi retsept?!--
oleks kõik ok.Aga lihtsalt teema -hurraa!-kirjutame nüüd kõik siia koogiretsepte--- tundub mulle isiklikult nõme.

TJ


musimerca - 03.06.2005 kell 11:23

Tsitaat:
Algne postitaja: dillinger
Ei vanapaks-sina ja mina ja veel mõned.meie oleme normaalsed inimesed.need teised on aga need kelle vastu me võitleme.Kõik need kes küsivad mida öelda, kuidas partnerile meeldib ja kust koogiretsepti saab.
Aga lisaks siia omalt poolt niipalju. Kõik need hädalised ja murelised, kes Te ei tea mis teie partnerile meeldib, palun tooge oma partner päevaks paariks meie juurde ja meie expertgrupp lihtsalt selgitab selle katse eksimus meetodil välja.Kuna meil on siin nii mehi kui naisi, võite meile tuua mõlemast soost partnereid.Kontaktandmed u2u kaudu.

TJ


Jah vot see ütlus - sina, mina ja veel mõned...
Kummaliselt kriitiline oled. Äkki peitubki siin vastus küsimusele - miks inimesed ei räägi omavahel?

Ehk läheneda hoopis sellisest seisukohast - kodutud.com omamoodi kodu, kus pereliikmeid igas vanuses. Ja pealegi kõigil ikka omad arvamused ja soovid. Ühel vaja kooki küpsetada, teisel teised mõtted, kolmandal kolmandad. Las siis see, kellel kooki on vaja küpsetada, küpsetab. Ega teisedki koogist ilma jää.

Minu vastus küsimusele - miks inimesed ei räägi omavahel oleks - ei osata kuulata.

Väike pehmendus eelnevale - experte ja sexperte siin jagub ja vägagi asjalikke muideks.


delilah - 03.06.2005 kell 11:54

inimesed ei räägi üksteisele oma mõtteid, kuna kardavad ennast liialt paljastada ja sellega anda teisele võimalus näha tema nõrka kohta. ja - kes teab, võibolla hakatakse nõrkusi ära kasutama.
mehed ei nuta ja surevad seetõttu 40-tes infarkti...

ise olen rääkija. kuid enne seedin teema endas läbi.


SkeaZel - 03.06.2005 kell 12:19

Mina isiklikul räägin küll oma asjad sirgeks...
Ei meeldi teistele oma muredest rääkida aga kui probleem on siis ikka proovin asja ära lahendada teise osapoolega. Kui ei õnnestu, siis küsin targemalt inimeselt nõu....
Mina olen oma meest nutmas näind
On tore teada, et ta pole kivist südamega....


PrettyLizi - 03.06.2005 kell 14:40

Mina saan täitsa aru, miks inimesed ei räägi omavahel.
Oma eelmise noormehega me ka ei rääkinud, sest niipea kui ma üritasin jututeemat ülesse võtta - vastati: ÄRA hakka jälle pihta. Ja nii ma siis käisingi sõbrannaga rääkimas.

Aga oma praeguse mehega räägin ja räägin südamest. Niipea kui midagi on (olgu head või halba) kohe võtan asja jutuks. Aga see ei tulnud kergelt. Aasta aastalt on asi paremaks läinud, sest enne oli vaja lahti saada kompleksidest, mida tekitas ex. Aga kõik see rääkimine on tahte küsimus.

Soovitus:
INIMESED RÄÄKIGE!

NB! Tähtis on ka teise inimese kuulamine. Kuulake mida Teile räägitakse.


Lola69 - 03.06.2005 kell 14:54

Kuskilt on jäänud kõrva, et tegelikult on oskus kuulata/kuulda seda, mida öelda tahetakse olulisem isegi kui oskus rääkida. Kes meist ikka see kuldsuu on, kes alati teab õigeid sõnu, õiget tooni ja ... Räägime nagu oskame. Halb kuulaja tekitab tunde, et räägid nagu seinaga. Ja kaugel see mõtegi siis on, et "ah mis ma ikka räägin, nagunii sest tolku ei ole".


sissy84 - 03.06.2005 kell 15:55

läbi õhtulehe saax ju kuulsust...või saax margi täis teha
mõni inimene tahab,et keegi ta nime mäletax kasvõi nädalakese...leidub ju igasuguseid.
mina räägin alati suu puhtax...ma lobamokk ja kahjux väga otsekohene inimene ka.


Karmapolice - 03.06.2005 kell 16:34

Inimesed räägivad tihti omavahel, kuid erinevas keeles, st üksteisest mööda ja probleemid jäävad.
teise asi on juba PrettyLizi poolt mainitud, so probleemide mittetunnistamine, üks keeldub lahendamast, teisele jääb kripeldama.

See siis foorumite ja (s)expertide asjus, miks inimesed SLÕL lähevad, seda ma ei oska arvata. Kuulsusejanu?


Renx - 06.06.2005 kell 18:24

on ka variant, et ei taheta meelega rääkida äkki saab asja selgeks


kontorihiir - 06.06.2005 kell 18:48

Tsitaat:
Algne postitaja: berta
Eks foorumist ja mujalt otsitakse kinnitust sellele, et minu teguviis on "õige", või et ma olen "normaalne" kui nii mõtlen. Samal põhjusel käivad inimesed ka psühholoogi juures. Teineteisega ei räägita sellepärast, et ei osata ennast nii väljendada, et teine ka samamoodi aru saaks. Seda ju koolis ei õpetata. Minu väljend "punane" võib ju teisele tunduda roosa või lausa lilla. Primitiivne näide, aga loodan, et mõistetav.


absoluutselt nõus bertaga.... võtsid sõnad suust...

ja ometi...siin ka eelpool mainiti, et pole oskust kuulata ja ei tahetagi teinekord kuulata.....see on kurb tegelikult....

samuti olen täheldanud seda, et need kõige õigemad sõnad tulevad ikka meelde alles mõne aja möödudes....sellepärast esineb ka nn möödarääkimisi ja vääritimõistmisi kui just antud momendil oleks vaja prtnerile midagi meeletult selgeks teha.......


Hera - 07.06.2005 kell 07:14

Mõnikord lihtsalt polegi mõtet enam millestki rääkida. Kui oma mõtteid üksteisele väljendatakse erinevates ning teisele poolele tundmatutes keeltes, siis on ka üksteisest arusaamine võimatu.


meka - 07.06.2005 kell 07:44

Mina olin ka selline , kes ei rääkinud. Eeldasin, et teised mõtlevad samamoodi kui mina, ning ju nad siis teevad seda meelega minu kiusamiseks, kui nad käituvad teisiti kui mina aru saan.
Tänaseks võin öelda, et see kohe kindlasti kasvatuse viga oli. Samas see raskus probleemidest rääkida on jäänud ja olen leidnud et palju kergemini tuleb see välja oma partneriga kirjutades....ükskõik kas siis msn-s või paberil. Ja tema aktsepteerib seda, kuigi meeldiks otse rääkida. Samas lähevad minu keel ja aju otse rääkides lukku, mida samas msn-s ei teki. Ja oluline siiski, et asjad saab ära räägitud.


Lola69 - 07.06.2005 kell 17:10

Mina olen ka vahel kasutanud kirja ütlemaks mis südamel. Esteks ei lase see emotsioonidel silmast-silma üle keeda. Teiseks olen ma paberil parem sõnaseadja. See annab võimaluse mõelda, mida saab kuidas mõista.

Aga see selleks.

Kui võtta lihtsalt küsimus "miks inimesed ei räägi üksteisega", siis vaadates ümberringi toimuvat on vahel tunne, et nad jätavad rääkimata mitte sellepärast, et nad ei oska, ei julge, vaid nad ei taha. Asi ei olegi niiväga erinevates keeles. Lihtsalt ei püütagi leida seda ühiselt mõistetavat keelt, öeldes "ahh, mis ma sulle ikka räägin, sa nagunii aru ei saa". See on aga suhte teise poole suhtes juba solvavgi, sest hindame ette ju teise inimese omamoodi rumalaks. Ja esimene samm teineteise mittemõistmise poole on astutud. Kaugel need järgmisedki enam on. Julge pealehakkamine on ka siin juba pool võitu.


Hulda - 07.06.2005 kell 21:55

Mõnel korral juhindutakse ehk põhimõttest: Parem õnnelik teadmatus, kui õnnetu teadmine?

Kuid jah, pooldan seda va rääkimise varianti, samas ega eestlane eriti aldis rääkima pole.
Kuid kole on ka see kui ainult räägitakse, räägitakse ja räägitakse....tähelepanu hajub ja oluline jääb leidmata.


anahid - 07.06.2005 kell 23:45

räägitakse küll, aga mitte asjast. Vahest on liiga palju seda müra/möla ja see väsitab, kes see siis suudab pidevalt välja kammida, et mida, kes ja miks ütles?

Võibolla kardetakse külma suhtumist, hoolimatust.


bimbo - 02.07.2005 kell 19:45

Kui partneriga ei räägita sellest, mis hinges on, siis varsti ollakse lahus. Miks internetist vastuseid otsitakse, eks ikka anonüümsuse pärast. Natuke häbi on ju ikka veel alles.


Aike - 02.07.2005 kell 22:55

Normaalne või ebanormaalne?Kus on see piir.Kui su teine pool leiab et teistega on kergem rääkida siis otsi viga endast.Miks ta ei taha enam Sinuga oma muret või rõõme jagada.???????????????


sinukalla - 03.07.2005 kell 15:04

no mis puudutab foorumeid jms-võõrastega on kergem rääkida.Need kes ronivad oma muresid igale poole kurtma ja arutama on paljuski naised,aga miks-meestega ei saa ju rääkida-nemad oma muresid juba ei kurda ega aruta.Kui mehed oma hinge ka avaks siis annaks juba omavahel rääkida


Lola69 - 03.07.2005 kell 20:39

Mehed räägivad küll, vahel. Kui rääkida ei üritagi ja kogu aeg viidata mingile müstilisele meestepoolsele "mitterääkimisele" siis jah ei saagi neid rääkima. Julge pealehakkamine on pool võitu.


anne51 - 15.09.2006 kell 13:15

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
inimesed ei räägi üksteisele oma mõtteid, kuna kardavad ennast liialt paljastada ja sellega anda teisele võimalus näha temanõrka kohta. ja - kes teab, võibolla hakatakse nõrkusi ära kasutama

Usun ka, et see võib olla üks põhjustest, eriti, kui suhe on juba kriisis. Et suhe ei jõuaks kriisi, oleks hea, kui partnerid suudaksid omavahel asju arutada, aga minu arvates ei suudeta. Olen märganud, et ilmvõimatu on see siis, kui abikaasadel on väga erinev taust: erinev lapsepõlvekodu, haridus.


Sybill - 15.09.2006 kell 14:14

Inimesed räägivad küll, kui neid mitte ainult kuulda vaid ka (ära) kuulata suvatsetakse.


heletäht - 15.09.2006 kell 16:27

oh, üllatust - mehed kipuvadki puntrasse läinud asja(suhte) pärast kiiremini käppasid püsti tõstma, nad ei tea ju isegi lahendust ja siis küsib vingus näoga naine ka mingit otsust-arvamust , parem on siis ju lahenduseküsijat eirata !!!
võib-olla ma eksin, aga mina lahendasin selle möödarääkimise enda jaoks nii ?


Imre - 15.09.2006 kell 16:32

Korralikult toimiva suhte aluseks võiks olla omavaheline suhtlemine.
Kui on küsimusi, kahtluseid, siis räägitakse asi omavahel juba alguses selgeks.
Mida kauem asjade lahtirääkimine viibib, seda hullemaks asi läheb.
Vahet pole, KES pidurdab, rääkida tuleb.
Ei ole mehed need, kes ei taha rääkida, ega ole seda ka naised.
See on individuaalne ja ei saa üldistada.


Andrew - 15.09.2006 kell 17:02

Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Mina ei saa aru. Ma vist olen ikka väga vanamoeline ja üleüldse lubjakas aga mina ei saa aru, miks inimesed ei räägi oma asju omavahel selgeks......


Miks sa vanamoeline oled? Sul on, nagu ma aru saan, suhteprobleem. Minu tähelepanek:
Paljud inimesed töistes asjaajamistes püüavad teema eiramisega lihtsalt probleemi edasi lükata, Naga jaanalinnud. Nad loodavad, et teine pool unustab asja ja siis on nende jaoks kõik OK. Ja kui see teine pool tõstatab selle probleemi aasta pärast uuesti, siis on see talle tõsine shokk (lootus ei täitunud). On osa inimesi, kes ei vii jooksvaid asju lõpuni. Nii elus kui ka peres. Ja iga viivitatud probleem on probleem ruudus. Kas nad kardavad teistele valu teha, või kardavad olla pealetükkivad?


Vanapaks - 15.09.2006 kell 17:44

Ei minul pole miskit muret, ma igavene latatara. Vahest. Aga kahtlused vaevavad... Miks nad ikka teevad foorumitesse selliseid imelisi teemasid? Kõhklusi ei ole, aga kahtlused, sunnikud, vaevavad.....


Andrew - 15.09.2006 kell 17:49

Pakun ikka, et sellesama pärast, mis enne nimetasin. Siin foorumis saavad julgemad arematest anonüümselt omi asju ajada. Silmast silma nad seda iialgi ei teeks.
Maga rahulikult.


sheridan - 16.09.2006 kell 08:57

inimesed ei räägi veel selle pärast, et nad arvavad, et nende arvamus on niiii õige. ja et teispool nagunii neid mõtteid loeb ja oma mõtteis õigeks kuulutab. siit tekibki lõhe ja suhtlusprobleemid.
pubekana olin eriti kõva arvaja. tänapäevaks olen juba nii välja treeninud ennast et hakkan rääkima väga kiirelt. see on juba minimaalsete oskuste juures täiesti nauditav.

agajah, see foorumis kurtmine on kindlasti enese tähtsustamise viis, toetuse otsimine ning hea anonüümsus ka.


Maiu - 16.09.2006 kell 09:43

Minu teooria ja praktika:
inimesed ei räägi, sest nad kardavad, et neist ei saada aru. Kardetakse, et ei suudeta panna teist inimest mõistma ja aru saama asjast samamoodi. Mittemõistmise ja asjast mitte arusaamise korral aga teeks aga rääkimine kõik hullemaks...
Nii et... vaikus.


Madame - 16.09.2006 kell 10:24

Tsitaat:
Algne postitaja: berta
Eks foorumist ja mujalt otsitakse kinnitust sellele, et minu teguviis on "õige", või et ma olen "normaalne" kui nii mõtlen. Samal põhjusel käivad inimesed ka psühholoogi juures. Teineteisega ei räägita sellepärast, et ei osata ennast nii väljendada, et teine ka samamoodi aru saaks. Seda ju koolis ei õpetata. Minu väljend "punane" võib ju teisele tunduda roosa või lausa lilla. Primitiivne näide, aga loodan, et mõistetav.

see on ükls põhjus. teine on see, et püsipartnerite, püsisõprade, vms vahel võib toimuda teatav kurdistumine, st teineteise probleeme ei taheta näha ega kuulda. Sa võid ju teisele rääkida, aga ta ei saa arugi, et midagi oleks vaja muuta, teha lahendada...
erapooletu kohtunik aitab teinekord selgusele jõuda, kõrvaltvaataja pilguga vaadata.
Ajakirjandus on muidugi liig.


Pipilota - 16.09.2006 kell 16:19

sageli ka inimesed ei julge raakida, kartes tagajargi, mis voivad viia muutuseni, mida tegelikult ei tahetud. vahendajat omades on lihtsam "syyd" kellegi teise kaela veeretada.


unistaja - 16.09.2006 kell 19:39

Eks kõik oleneb sellest ka, kellega rääkida. Sest igaüks ei tahagi kuulda. Mõni on harjunud oma probleeme sügavale endasse peitma, mõni aga tahab rääkida neist probleemidest ja kui satuvad näiteks kokku elama seda tüüpi inimesed, siis nad ei saagi teineteist mõistma, sest nende maailmavaated on juba erinevad. Ja kui nad ei soovi muutuda koos, siis pole mõtet käia ja paluda, et teine sind kuuleks. Siis püüad mingi aeg mõistatada, et miks see inimene niimoodi käitub, kas peres ongi tal selline käitumismall, et vaikitakse? Samas kui ise näed, et mitterääkimine tekitabki probleeme just juurde.

Neid põhjuseid, miks inimesed omavahel ei räägi, on meeletult palju. Mõnel on see seotud lapsepõlve kurbade kogemustega, mõni aga on suhtes leidnud selle nähtamatu müüri, millest teine ei lase läbi, sest on ise kunagi haiget saanud, usaldamatus üldse kõige ja kõigi suhtes... Neid põhjuseid on nii palju. Ja enda muutmine on kõige raskem ja vahel tundub võimatu ise sellest jagu saada.


kaitsevaim - 17.09.2006 kell 13:27

Ma leian ka, et põhiline põhjus on soov, et partner sind valesti ei mõistaks või siis ei julgeta asjast otse rääkida. Asi on ebakindluses enda ja oma seletamisoskuse osas, võimalik ka, et partneri reaktsiooni osas. Niisiis otsitakse kedagi, kelle kaasabil enda probleemid või teise probleemid ära lahata ja kõigepealt endale asjad selgeks teha. Selleks ei pea kindlasti nõustaja juurde minema, piisab ka sõpradest/sõbrannadest kuidas kellelgi... Ma ei õigusta seda teguviisi, aga ma mõistan miks mõned sedasi teevad.


li-li - 18.09.2006 kell 08:44

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Inimesed räägivad küll, kui neid mitte ainult kuulda vaid ka (ära) kuulata suvatsetakse.

usun, et see just nii ongi.....


mmunk - 18.09.2006 kell 08:53

saan teema püstitamise põhjustest aru ja olen selle üle isegi mõtisklenud, ent - inimene on ikkagi inimene. vaevalt, et rääkimine probleeme olematuks muudab. need lihtsalt teisenevad, sest probleemide tekitamine/tekkimine on inimese ja ühiskonna jaoks olemuslik. me ei ela ju vaakumis.

oma kogemustest. mul on püsisuhe, mida võiks paljudele eeskujuks tuua. ometi on igas suhtes n+1 osapoolt ja paratamatult tuleb ette probleeme. kui peagi viie ja poole aasta pikkuse kooselu jooksul pole esinenud mitte ühtegi harju keskmistki tüli, siis läheb tundlikuse lävi ülespoole ning muret hakkavad valmistama järjest pisemad asjad. räägi neist palju tahes.

see selleks. kui kasutaja A võtab foorumis mureteema üles, siis tavaliselt on ta kaaslasele rääkimisega vähemalt mõned kuud hiljaks jäänud. miks just nii, sellesse pole hetkel aega süveneda. peaasi, et tehku seda parem siin ja meile, kui üksi pudelipõhjale, poomisnöörile või muule universaalsele "murelah(j)endajale".


Marxendorf - 18.09.2006 kell 08:55

Ei ole olemas probleeme! On olemas inimesed, kes neid lahendada ei taha!


anne51 - 18.09.2006 kell 09:11

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
kui peagi viie ja poole aasta pikkuse kooselu jooksul pole esinenud mitte ühtegi harju keskmistki tüli, siis läheb tundlikuse lävi ülespoole ning muret hakkavad valmistama järjest pisemad asjad. räägi neist palju tahes.

See kõlab nii nagu poleks võimalik probleeme mingil juhul vältida või - mis veel hullem - inimene lausa otsiks neid.
Rääkimine ei tee probleeme olematuks. Mõningate probleemide puhul ei ole rääkimisest absoluutselt kasu, aitab ainult tegutsemine. Mõningate küsimuste lahendused võivad tulla arutelude käigus.


Lola69 - 18.09.2006 kell 09:22

Aga inimene otsibki probleeme. Kui nad mingi päev otsa saanud näivad olevat, siis leitakse uus.

Loodus ei salli tühja kohta Olgu seal siis kasvõi mõni olematu jama.

Mis aga rääkimisse puutub. Eks ta vist jnii ongi, et üks ei oska arusaadavalt räkida ja teine ei oska kuulata nii, et ta iva kuuleks ja ongi jälle kord tupik.


NoraE - 18.09.2006 kell 12:19

Mina näiteks ei saa oma mehega rääkida, kuna nii kui hakkan rääkima sellest, mis sydamel, eriti, mis puudutab meie elu, siis tuleb kohe, et ära hakka pihta ja et sassi keeranud või et lihtsalt öeldakse, et no kui sa nii arvad ja noh neid variante on palju, mida ta ytleb. Seega mismõttega ma räägin talle sellest, mis mul südamel. Pole ju mõtet, kui ta ei võta seda täie tõsidusega või siis näeb selles midagi halvustavat, et ma temaga vestelda tahan.


boobster - 01.10.2006 kell 20:27

Mina samuti ei saa aru sellest, kuidas saab keegi öelda, et kui on mingi probleem, sisi ei taha selelst rääkida. Iga probleem tuleb selgeks rääkida ja minu meelest tuleb ka oma tunded kõik välja elada, omal kergem. Ise olen jube patraja ja ei hoia mingeid emotsioone endasse- mulle just üks kallis inimene ütles eile, et ma pidavat emotsionaalne inimene ja et see suht harjumatu (positiivses mõttes, kusjuures), et mõni inimene nii avameelne võib olla
Kusjuures päris mõnus oli seda kuulda


Lehesadu - 01.10.2006 kell 22:37

Tavaliselt ikka räägitakse, mu meelest. Aga mõnikord on tegu sellise inimesega, kes kohe solvub või närvi läheb, teeb suure skandaali ja lõppkokkuvõttes ei saa midagi temaga selgeks räägitud.
Juhtub, ja näib, et vist sagedamini kui arvatagi võib.


kaitsevaim - 02.10.2006 kell 10:31

Tsitaat:
Algne postitaja: NoraE
Mina näiteks ei saa oma mehega rääkida, kuna nii kui hakkan rääkima sellest, mis sydamel, eriti, mis puudutab meie elu, siis tuleb kohe, et ära hakka pihta ja et sassi keeranud või et lihtsalt öeldakse, et no kui sa nii arvad ja noh neid variante on palju, mida ta ytleb. Seega mismõttega ma räägin talle sellest, mis mul südamel. Pole ju mõtet, kui ta ei võta seda täie tõsidusega või siis näeb selles midagi halvustavat, et ma temaga vestelda tahan.


Vot seda Marxendorf vist öelda tahtiski, et on inimesed kes ei taha oma probleeme lahendada. Antud juhul mehel ei ole viitsimist või julgust probleemidele silma vaadata, sest kardab, et asjad võivad hullemaks minna kui juba on.


skingirl - 02.10.2006 kell 10:40

minule on rääkimine asjatu energia raiskamine, sest kui ma suu lahti teen siis tuleb sealt ikka päris paska.


muhhin - 02.10.2006 kell 10:44

Diagnoos - verbaalne düsenteeria


Kally - 26.02.2007 kell 22:31

ei saa oma mehega rääkida, ta lihtsalt ei tahagi kuulda ja eks endalgi sama seis juba. No mis ma siis ikka üksi punnitan, et temast aru saada, kui teisel täiesti savi, mis mina arvan. On olemas ainult üks ja õige arvamus ja see on tema arvamus.