Board logo

armastusest vihkamiseni....vihkamisest armastuseni...
partyangel01 - 11.06.2005 kell 15:41

mix teeb armastus nii palju haiget..
mix peab see nii valus olema??
mai tea kuidas teistega un aga mul oli nii...et mulle ilgelt meeldis üx kutt...(kuid nyyd olen tast juba üle saanud...ma arvan...)
alguses tundus et nagu mul oli mingui võimalus..
me olime koos...tore ja mõnus oli..
kuid siis...
ta tegi liialt palju haiget...
liialt palju arme..
mis jäävad alatisex minu sydamesse...
liialt valus...
nh selles loos oli muidugi veel "asju" kuid mai hakka seda pregu rääkim..see lähex liiga pikax...

kuid jh nyyd tean et armastusest vihkamiseni un üx samm ja vastupidi....


kiizukas - 11.06.2005 kell 15:53

jah....on tunne et armastad kedagi nii väga aga see inimene ei saagi aru ise et ta teeb kõik et teda vihkama hakataks...


partyangel01 - 12.06.2005 kell 08:09

ongi nii..
teeb kõik, et hakkaksid teda vihkama....


Hera - 13.06.2005 kell 02:44

Äkki ei oska lihtsalt armastada. Üks asi on meeldimine ja hea kujutlusvõime, teine asi armastus.


Just1man - 13.06.2005 kell 07:31

Ühe teise teema põhjal julgen järeldada, et oled üsna noores eas... Aga usu mind, et praegu saadud armid paranevad täielikult. Seda on raske uskuda, kui nii see tõesti on


sissy84 - 13.06.2005 kell 07:57

teismelise eas tuleb seda palju ette,et oled armunud inimesse kes sind peab ainult sõbrax...
seda armastust tuleb palju...tegelikult mina nimetax seda armumisex...
ma olen oma poisiga koos olnud 2 aastat ja nyyd alles julgen öelda,et nyyd vist on armastus...enne olin lihtsalt armunud.
noorena ei teinudki ma vahet armumisel ja armastusel.
kusjuures ei maxa inimest vihata kes ei suuda sulle sama vastata..mul on olnud palju poisse kes mu järgi on jooxnud ja kes mulle on olnud lihtsalt sõbrad aa mis teha kui kõigi vastu tõmmet ple....siiani öeldaxe:" su mehel on vedanud"
võin ju sulle öelda,et oled noor ja see läheb mööda,et noorus ongi selline,kus õpitaxe elama (seega poisid õpivad sexelu ja kasutavad tydrukuid ära)...aa mis kasu sellest õpetamisest olex kuna me keegi ei kuula õpetajaid vaid käima ise alati need samad ämbrid läbi.mul ka ema õpetas aa kas arvad,et kuulasin
midagi panin kõrvataha ja ma olen uhke selle yle...kuna minu maine oli põhikoolis ja keskkoolis väga hea...ja nägin teisi klassiõdesid kellele kooli koridoris karjuti lits.ei saa öelda võta õppust või ära muretse kuna kõigil meil on olnud või on aeg mil peame selle aja läbitegema-see on õppimise aeg.


Kapsauss - 13.06.2005 kell 08:08

eks ta ole jah nii.ma ise olen sama läbi kogenud.vahe selles et ma pole temast üle ka veel saanud aga väike vihkamine ikka hinges


passion - 13.06.2005 kell 22:15

See võib ka vastupidi olla


reheline - 14.06.2005 kell 07:42

Mina usun ka, nagu üks eelpostitaja, et mingeid arme ei jää. Mis aga jääb, on elukogemus ja see kulub meile kõigile ära. Võta seda kui ühe eluetapi läbimist ja pühendu järgmisele. Vihkamisel pole mõtet, löö talle lihtsalt üks sinikas ja unusta.


Carita - 14.06.2005 kell 16:26

keiss selles, et kui ei armasta, ei saaks ta ka nii palju haiget teha.
pakun välja et õpi inimest tundma , siis tead mida oodata ja ei ela üle nii väga kõike jama.


sissy84 - 21.06.2005 kell 14:39

jah armastus teeb haiget ühinen su kurbusega,ütlesin enne nooruse eas aa jah eks seda tuleb ette terve elu.


wibelyss - 22.06.2005 kell 11:49

aga mina kahtlen siiralt, kas suudaksid kunagi kedagi, keda ma nii väga armastasin nii väga vihkama hakata. PIgem jääb südamesse üks suur valu ja pahameel, aga vihkamine..!!??kahtlen.. ju tal olid siis omad põhjused, miks me teed lahku läksid...
Elu õpetab nagu öeldakse, ja iga mööduv asi, ka valusad hetked, muudavad meid järgmiseks korraks tugevamaks.


Karmapolice - 22.06.2005 kell 18:28

Jah, nii uskumatu, kui see ka pole, valu ja viha lähevad üle. Alles võib jääda kibestumine, kuid sellega on võimalik võidelda. Ja elu on jälle ilus ... enam-vähem.


Mummu - 23.06.2005 kell 12:10

armastusest vihkamiseni on tõesti vaid üks samm... küll aga pole ma kohanud vastupidist muutumist... isiklikust kogemusest võin öelda, et kui on juba vihkamine, siis võib see suhtlemine vaid sõpruse tasandini jõuda, mitte kõrgemale... ma lihtsalt ei suudaks seda. Paljudele võib näida see trotsina, aga seda see ju ei ole.


anahid - 24.06.2005 kell 10:45

Tsitaat:
Algne postitaja: wibelyssElu õpetab nagu öeldakse, ja iga mööduv asi, ka valusad hetked, muudavad meid järgmiseks korraks tugevamaks.


tugevamaks jah...aga mingil määral ka kinnisemaks. Seda on nii kurb vaadata kuidas nooruspõlves inimene armub/armastab kogu südamest, saab haiget ja edaspidi on ettevaatlikum ja ei kingi ennast kunagi täielikult oma partnerile.


wibelyss - 24.06.2005 kell 18:26

seega kinniseks nagu mina, ei lase endale eriti kedagi päris lähedale. Mind muutis selliseks mitte mu enda ebaõnnestumised vaid hoopis õdede-vendade "kehvad" suhted. Ju siis vaatasin et on lihtsam üldse suhetest hoiduda. Aga see selleks... vähemasti ei hakanud ma kedagi vihkama (sh. mehi)


ariita - 21.02.2007 kell 17:59

vihkamise maik kipub tulema petetud poolel, lahkuja tunneb jälle kergendust:"hea, et niigi läits!"


sheridan - 21.02.2007 kell 21:02

elementaarne! aju vihkamise ja armastuse keskuste vahe on umbes üks millimeeter. elementaarne iseasi kas seda vihkamist saab endale lubada või on närve muuks vaja.


sossuke - 21.02.2007 kell 21:08

vihkamine võtab vihkajalt palju energiat. inimesed - ärge vihake. põlastage parem.
vihkamise objektil tavaliselt vihkamisest üsna suva...
kui vihkamine just ei tekita mingeid eluohtlikke olukordi vihatava suhtes.


Fiona - 21.02.2007 kell 22:32

Oi kullake, tead kui tihti ma oma meest vihkan? Ja kui rohkem ma teda armastan? Vahel on tunne et mida rohkem ta haiget teeb, seda rohkem ma temast sissevõetud olen....nagu venelastel noh...


Sybill - 22.02.2007 kell 15:12

armastuse antonüüm pole mitte vihkamine vaid ükskõiksus


SinineLiblikas - 23.02.2007 kell 01:25

Sa ei vihka teda vaid sul on raske vöta vastu teadmine et see köik on läinud..inimesed kipuvad ikka mäletama suhte paremaid külgi..isegi ka siis kui midagi halba oli.
Püüa tunnistada endale et see mis oli see on vaid ilus mälestus..


Ainult siis saad sa oma valust ja kurbusest üle kui lased minevikust lahti...mina elasin oma suhte löppu kunagi 2 aastat läbi..aga mingi hetk pidin tegema valiku kas nutan ja mäletan ..vöi naeratan ja lasen sel minna..edasi edasi ..tulevikku..


qwer - 23.02.2007 kell 23:48

parem must minevik kui lilla tulevik.Ma siiamaani igatsen oma tüdrukut taga, aga pean leppima.Loodaks et saaks juba üle...


ariita - 24.02.2007 kell 00:12

keda olen armastanud kuidas saaksin teda ühest hetkest alates vihata: kogemus puudub, ei ole inimeste vihkaja.


valkrs - 24.02.2007 kell 08:35

teeb jah haiget....
Igast korrast kui sellsied haigetsaamised toimuvad mõtled, et "enam endaga seda teha ei lase" Ometigi pole keegi südamevalu eet kaitstud ja seda võib juhtuda veel ja veel, et armud ja siis saad haiget....
Hetkel aga soovin sulle palju kannatlikkust ja vastupidamist! Kunagi mõtled tänaste tunnete peale ja avastad, et oledki sest üle saanud ja uutele tunnetele andunud..


sales - 24.02.2007 kell 16:34

Armasus ja vihkamine on mõlemad inimese emotsionaalsed tundmused

Õnnetuim on see, kes elab kahendsüsteemis: armastus contra vihkamine

Parim variant oleks, kui saaks "lahtuvast" armastusest lahti natuke enne, kui armastuse asemele vihkamine tuleb