
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal. Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
eks aeg parandab kõik haavad, jäävad vaid armid...
Ei tee paha kui on kogu aeg mingi tegevus et lollid mõtted eemale peletada. Aga noh.... egas se kerge pole, tuleb kuidagi üle elada.
Mina leian, et natuke aega kannatab ka napsu panna, võtab esimese suurema närvi maha. Aga see oleneb kuidugi ka inimesest, mõni läheb hoopis masenduse musta auku. Aega võib küll minna väga individuaalselt. Mõnel läheb mõned kuud, mõnel aastad, mõnel...
Ainult aeg aitab. Ja tuleb end hoida tegevuses, see aitab mustad mõtted eemal hoida.
Pudelist lohutust? Üldiselt on see väga ajutine ja nagu eespool juba öeldud, võib langeda ka musta masendusse.
Mingi aeg ongi tegelikult vaja üksi nurgas lasta südamel valutada ..
Ja eks minagi mõtlesin, et ei ole aega valule mõelda .. Olin otsustanud mitte lasta sel oma elu segamini peksta .. aga ühel hetkel avastasin, et
minust ei olnud enam midagi alles. Ma hakkasin jooma .. suitsetama .. ennasthävitavalt käituma. Muidugi ma nautisin seda kõike .. mul oli lõbus ... ei
mõelnud valule .. ainult tööle ja järgmisele pudelile ..
Lase tal natuke valutada ..
Ma ei saa aru Tartu vaim...sa olid siin nii õnnelik...mis siis juhtus?
Kas kõik sai nii kiiresti otsa?
Ma arvan, et midagi pole vaja teha...toimeta oma igapäevaste asjadega ja las see süda natuke valutab sinna juurde....aega on vaja....aja möödudes kõik
kergemaks läheb...aga okas jääb paraku...
tõesti ei tea- pole kunagi armuvalu tundnud.. selles mõttes, et mehe-naise vahelisest armastusest tulenevalt..
Tegevus, TOETAVAD söbrad ja nende lohutav ölg. Pudel ei aita uputada, sest purju jäädes on selline viga, et mured öpivad ujuma. sa veel räägid, et on mida uputada, seda enam hoia eemale pudelist, mure ja pudel vöib löppeda...
Kole raske on aru saada teiste soovitustest sel momendil, et küll aeg parandab kõik haavad... tahax hirmsasti teha midagi, mis asja parandax & hingel
kergem hakkax... aga tavaliselt kõik, mis tehakse asja parandamisex... teeb asja hullemax
Sport on üx võimalus, mis ei lase musti mõtteid pähe...
või mõne hea raamatu lugemine...
Valule peab samuti andma aega... mina arvasin esimene kord, et ei lase sel kuskilt välja paista & et kui korra murdun, siis jääbki see nii... lõpux
sain aru, et valu on vaja endast välja lasta, hing puhastada ja puhtalt lehelt kogenenumana & targemana uuesti alustada... kõik võttis kole kaua aega,
aga see kogemus rikastas mu elu ja enam ei tee sellele mõtlemine haiget... ning see polnudki maailmalõpp nagu algul arvasin 
njah
kuni 99 aastani oli parimaks rohuks armuvalu vastu ajateenistus. Nüüd see enam nii pole kahjuks. Muidu soovitaks armeesse minna
vaim ! pagan , mis kas mu nõuanded ei aidanud? siis pole sul midagi muud teha kui edasi elada põhimõttel , et naise ja trammi järele ei tasu kunagi joosta, sest alati tuleb uus. Mina jooksin naiste järele suhteliselt kõrge eani.sina võid selle varem lõpetada!Ühesõnaga pista aga uued rauad tulle ja ära põe.sa nüüd ju kogenud mees-tead mis teed!
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
vaim ! pagan , mis kas mu nõuanded ei aidanud? siis pole sul midagi muud teha kui edasi elada põhimõttel , et naise ja trammi järele ei tasu kunagi joosta, sest alati tuleb uus. Mina jooksin naiste järele suhteliselt kõrge eani.sina võid selle varem lõpetada!Ühesõnaga pista aga uued rauad tulle ja ära põe.sa nüüd ju kogenud mees-tead mis teed!
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Ma ei saa aru Tartu vaim...sa olid siin nii õnnelik...mis siis juhtus?Kas kõik sai nii kiiresti otsa?
Ma arvan, et midagi pole vaja teha...toimeta oma igapäevaste asjadega ja las see süda natuke valutab sinna juurde....aega on vaja....aja möödudes kõik kergemaks läheb...aga okas jääb paraku...
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
njah
kuni 99 aastani oli parimaks rohuks armuvalu vastu ajateenistus. Nüüd see enam nii pole kahjuks. Muidu soovitaks armeesse minna
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
vaim ! pagan , mis kas mu nõuanded ei aidanud? siis pole sul midagi muud teha kui edasi elada põhimõttel , et naise ja trammi järele ei tasu kunagi joosta, sest alati tuleb uus. Mina jooksin naiste järele suhteliselt kõrge eani.sina võid selle varem lõpetada!Ühesõnaga pista aga uued rauad tulle ja ära põe.sa nüüd ju kogenud mees-tead mis teed!
Luuluda pole mõtet aeg aitab vaid pikema ajapeale kui tahad kohe üle saada siis loo uus suhe või leia uus lohutaja sõprade seast
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu vaim
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal. Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu vaim
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal. Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
äkki mõni reis hea sõbraga abix?![]()
hakata tegelema millegagi....käia klubides....tegeleda spordiga( jõusaali kotti taguma!!! (khmm..poksikotti)) ....teha tööd..mis iganes...mõtted mujale viia...või siis rääkida kellegile oma murest,kes aidata oskaks...
armuvalu vastu aitab vaatamine enda sisse.. eneseväärikuse taastamine..ja loomulikult sõbrad on need, kes kindlasti mõistavad Sind ja Sinu valule tegevuste virr-varriga suudavad unustust pakkuda kõigest, mis hinge kraabib..
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
vaim ! pagan , mis kas mu nõuanded ei aidanud? siis pole sul midagi muud teha kui edasi elada põhimõttel , et naise ja trammi järele ei tasu kunagi joosta, sest alati tuleb uus. Mina jooksin naiste järele suhteliselt kõrge eani.sina võid selle varem lõpetada!Ühesõnaga pista aga uued rauad tulle ja ära põe.sa nüüd ju kogenud mees-tead mis teed!
See mittejärelejooksmine ei käi aint naiste kohta. Egas mehed liiklevad ju kah nagu päevinäind trammid-trollid või mis iganes. Järele joosta pole mõtet, sest mida aeg edasi seda tõenäolisemalt tuleb uus.
Vaim, ole õnnelik et midagi tunned. Mõtle, mis saaks siis kui su süda kivistub? - kivisse löödud armid jäävad sinna kauaks, mõni ka igavesti, aga mis saab siis kui tuleb see saatuslik löök ja kivi puruneb? Kui soovid vaikust, siis jääta see süda, kuna mõni neiu ikka selle üles sulatab
Tsitaat:
Algne postitaja: Barbar
Vaim, ole õnnelik et midagi tunned. Mõtle, mis saaks siis kui su süda kivistub? - kivisse löödud armid jäävad sinna kauaks, mõni ka igavesti, aga mis saab siis kui tuleb see saatuslik löök ja kivi puruneb? Kui soovid vaikust, siis jääta see süda, kuna mõni neiu ikka selle üles sulatab
Tsitaat:
Algne postitaja: Barbar
Vaim, ole õnnelik et midagi tunned. Mõtle, mis saaks siis kui su süda kivistub? - kivisse löödud armid jäävad sinna kauaks, mõni ka igavesti, aga mis saab siis kui tuleb see saatuslik löök ja kivi puruneb? Kui soovid vaikust, siis jääta see süda, kuna mõni neiu ikka selle üles sulatab
Tsitaat:mina sõin sokolaadi ja hästi palju ja flirtisin ajasin meestel kere kuumaks ja siis jätsin nad ülesköetuna jahtuma see oli küll julm kuid aitan hetkeks unustada kuid 3 aastaga on asi piisavalt möödunud, et täisväärtuslikuna edasi minna ja uus suhe leida
Algne postitaja: Tartu vaim
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal. Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
eks aeg parandab kõik haavad, jäävad vaid armid...
See kõik läheb üle võtab aint aega ja mitte vähe 
soovitate siin, et on vaja tegevust ja hästi palju ning et ajaga kaob ka valu. hetkel on mul nii valus ja ma ei jaksa midagi teha... lihtsalt ei ole
jõudu! võiksin terved päevad voodis vedeleda ja mitte midagi peale enada haletsemise teha. söögiisu ka ei ole. mul on ükskõik, mis minust saab, kas
jõuan õigeaegselt tööle, kas teen seal tööd või istun niisama.. mind lihtsalt ei huvita. niisiis istungi päeval niisama tööl (tehes vaid ülemuse
tulles näo, et teen miskit), koju komberdades kukun voodisse ja nutan seal kuniks enam ei suuda hingatagi ning suikun... hommikul hakkab kõik jälle
otsast peale.
mida ma tegema peaks? kuidas end kokku võtta?
sry, olen ise selle läbi elanud, ja see kestis ikka eriti kaua, ligi 2 aastat, haiglane värk täielikult!!! Mina ei soovinud näha ühtegi sõpra ega
rääkida kellegiga, jalutasin jala päeval linna, siis tagasi, öösel und ei olnud kordus sama tegevus, ja nii ikka pea 3 kuud, kuni sain selgeks, et on
vaja rahvaga suhelda, nemad viivad su mõtted mõjale ja annavad mingisega naeratuse su näole!!! ja pealegi nende kaudu on võimalus tutvuda uute
inimestega ja uued on tere tulnud ikka. Ja nutmine on kasulik seni kuni see on asja eest!! mõtetu nutmine näitaks sinu nõrkust!!! Äkilist muutust ei
ole võimalik su tunnetesse tuua, aegapidi see vaibub ja mida rohkem ise vaeva näed seda rohkem suudad sa selles olukorras mõelda mõistusega! Siin
aitab ainult aeg....
Edit: jaa veel.... õpi sellest olukorrast, mõtle kui järgmine kord on sama asi.... ei tasu seda uuesti läbi elada...
Tsitaat:
Algne postitaja: Tommyz
sry, olen ise selle läbi elanud, ja see kestis ikka eriti kaua, ligi 2 aastat, haiglane värk täielikult!!! Mina ei soovinud näha ühtegi sõpra ega rääkida kellegiga, jalutasin jala päeval linna, siis tagasi, öösel und ei olnud kordus sama tegevus, ja nii ikka pea 3 kuud, kuni sain selgeks, et on vaja rahvaga suhelda, nemad viivad su mõtted mõjale ja annavad mingisega naeratuse su näole!!! ja pealegi nende kaudu on võimalus tutvuda uute inimestega ja uued on tere tulnud ikka. Ja nutmine on kasulik seni kuni see on asja eest!! mõtetu nutmine näitaks sinu nõrkust!!! Äkilist muutust ei ole võimalik su tunnetesse tuua, aegapidi see vaibub ja mida rohkem ise vaeva näed seda rohkem suudad sa selles olukorras mõelda mõistusega! Siin aitab ainult aeg....
Edit: jaa veel.... õpi sellest olukorrast, mõtle kui järgmine kord on sama asi.... ei tasu seda uuesti läbi elada...
ma mõnikord siiski uputan - siis, kui suhtlemissoovi pole.
Öeldakse et on aegu, mis tuleb lihtsalt üle elada...
See valuperiood on piinav ja tundub et ka lõpmatu - paraku õnneks ta tavaliselt siiski taandub, kuigi reeglina liiga aeglaselt.
Omal ajal sain abi kogemata pähe tulnud mantrast: X-i ei ole enam - ta on surnud! Kui seda korduvalt mõttes käiata, kustusid X vastu kõik emotsioonid.
Kui siis juhuslikult kohtusime, ja tema meelt muutnud oli, nägin mina enda eest täiesti võõrast naist
See oli mulle üsna üllatav aga samas
olukorra jaoks hea lahendus. Jahtusin maha ja kadus ka valu.
kas ma peaksin kõik temaga seonduva unustama... kõik temaga seotud asjad silmaalt ära panema. tema kirjad oma e-postist kustutama, kutututama ta oma msn'st.... st täielikult hävitama kõik, mis teda mulle meenutaks. kas see aitaks?
Kunagi üks minu tuttav lollpea (suht minu nägu..) mõtles, et peale suhet võivad inimesed ju sõpradeks jääda. Teiste eest rääkida ei oska, aga enda jaoks sain selgeks, et selline kontakt sama valus on, kui armsa inimese jäänuste kõdunemist päevast päeva pealt vaadata. Tänan- ei soovi.
ta soovis ka sõpradeks jääda.. ütles, et hoolib must ja olen talle kallis ning et ta ei taha mind oma elust ära.
ma tean, et kui ma ei saa talle olla enamat kui sõber, siis ma vist ei suuda sõber olla. selline on hetkel tunne.. kuid samas ma ei taha ka teda oma
elust kaotada. ta on liiga oluline....
Asi jääbki nii, kui uuesti kohtud temaga, tulevad asjad jälle meelde, tunded meenuvad ja seest hakkab asi ängistuma... suht nõme, kui tead, et midagi
enam teha ei saa, aga tunded on ikka sellised... ja asjade hävitamine...? võib-olla asjad ära panna--- msn miks mitte jääda..? rääkida siis kui asjad
on jahenenud ja siis kui tema rääkimisest huvi tunneb..?
Edit: soovin jõudu ja jaksu selles, seda läheb sul vaja, ja plz mõtle kainelt
njah ega muud midagi ainult aeg, võib kesta 1 kuu 1 aasta v terve elu, krt seda teab...
Päris hästi aitasid asjad, mis tuule kõrvus vinguma võtsid. Suusatamine, kui suudad sellist kiirust arendada või rattasõit või tuulise mere ääres hulkumine. Ei tea, kas puhus mõtted minema aga aitas küll.
minu aastane ennasthavitav sydamevalu loppes vagagi ootamatult - juhuslikult nagin TEMA nime kuskil pikas nimekirjas koos teiste meeste nimedega ja
jahmatusega taipasin, et appike! ta ei olegi ainus mees maailmas ja mul on lopmatult voimalusi leida see uus ja oigem! ilmselt tulebki lasta hingel
valutada ja see lahendus tuleb ootamatult... ykskoik kui jabural moel see ka ei tule
ma olen krooniline armuvalutseja. isegi suurepärases suhtes olles.loodan ka ,et aitab aeg, vanuse ja mõistuse juurde tulek 
Sain oma hämmastuseks postkastist kirja, mille sõnum oli selline, et ma jään alati tema südames erilisele kohale. Ning sõprus on minu enda teha. Aga
kas ma tahangi??? Peale neid aastaid, kus sisemiselt võitlesin, kord alla andes, kord jälle lootes, et järgmine päev on rohkem elamist väärt... Ja
nüüd, kus ma olen juba piisavalt tugev, tahab ta jälle tulla minu maailma lõhkuma, mis vaevalt jalgadele jäi. Ei enam.
Usun, et on raske. Ma ise läksin lahku üle kolme kuu tagasi. Sellega lõppes ühe aastane koos elu ja nelja aastane suhe. Üritasin olla eemal ja hetkeks
see aitas. Lihtsalt see, et ei mõelnud sellele, mis oli vaid sellele, mis on. Nüüd käisin oma viimaseid asju võtmas ja võtmeid ära viimas ja see
kiskus kõik haavad jälle lahti. Mõtlesin, et olen sellest üle ja et olen tugev, kuid eksisin. Ju läheb ikka veel aega vaja. Kuid kaua? Endal ka juba
väsimus peal sellest, kuidagi tühi tunne. Tunnen, et ei jaksa enam...
suhted teevad alati haiget, kas siis lahku minnes või koosoleku ajal....mina olen 1.5 kuud koos olnud, kuid ikkagist on valus...ka mina mõtlesin mured
pudelisse uputada,kuid see ei aita..tuleb olla tugev ja edasi minna...
mind aitab flirt teistega--peletab mõtted eemale
ei pea õigeks et oma mure leevendamiseks kasutatakse teistele haiget tegemist.Õigustused stiilis tema oli esimene ja tema tegi ka kuuluvad lasteaeda ja jätavad madala mulje.See jätab rohkem sellise sugulise kihu rahuldamine ebaloomulikul viisil mulje.
praeguse valuga ei tee veel midagi.lihtsalt istun, meenutan ja naudin ilusaid mälestusi. aga kui asi ikka väga julmaks läheb, ning karta seda
lähitulevikus on, siis...
tont seda teab. varasemalt olen proovinud töönarkomaaniat, spordihullust, sõpradega pidutsemist, korra ka uut meest, et
iseenda suhtes tülgastust tekitada. hmm, mida veel - kirjutamist... ja ühe õhtu võib üksi veinijoomisele ka ju pühendada.
aga elame, näeme, äkki
seekord suudan midagi enda jaoks uut välja aretada.
Kahjuks olen samas seisuses.....
üritasin uputada oma mured pudelisse, kuid siis avastasin, et sellest pole kasu, see teeb asja ainult hullemaks. Purjus peaga tulevad kõige jubedamad,
hirmutavamad mõtted.......seega parem kaine ja külmana ennast hoida.
Raske ja valus on, kuid tuleb edasi elada.
Ainuke lohutus on see, et kunagi on see möödas.....
aeg on see ,mis aitab armuvalust üle saada.see ,et mure ujuma õppis on ammu teada.ja pealegi sopsus pea ainult võimendab tundeid
see on nyyd kyll natuke teemawäline wõibolla.
aga jäin mõtlema (lugedes siit kui wäga mõned kannatawad ).
et ma pole wist päriselt yhtki armuwalu tundnud.

Jah ... Marla, tean veel selliseid inimesi nagu sina, ei tunne sellist asja... kui aus olla, siis ei teagi kas see on positiivne või ei? mõnes mõttes, hea, ei ole seda piina, kuid teises kas, siis üldse oli seda armastust seal suhtes, seda tõelist kus teist usaldati 100% ja hooliti nii heas kui halvas? Ja kas seegi õige on....
...kõikidel kes on olnud armund või kedagi väga armastanud peaks olema see tunne tuttav juhul kui neid on maha jäätud .kes pole kunagi armastanud on ka see tunne võõras
Olge rõõmsad,et olete midagi tundnud,hullem,kui tuimalt elust läbi kõnnite,selliseid sotsiopaate kahjuks küll ja küll.Ega see vist kergemaks tee,aga püüdke mõistusega selgeks teha endale,et nii oli siiski kõige parem.Soovitaksin ka energeetilist sidemete(nadide)katkestamist energiakeskuste vahel,aga see vist liiga keeruline-.kel huvi ,leiab kirjandust. Näit."psüühiline enesekaitse".
Lugu on nii, et mine ja puhasta end looduses ja pane kasvõi küünal tuppa põlema.
Ja aeg annab tõesti asjale arutust - see põleb inimesest välja lõpuks. Muidugi ka igasugused uued tutvused ja teistega avameelitsemine on sellistel
puhkudel toeks.
Igast kallistusest saad jõudu juurde ja lähed eluga edasi.
Mure pudelisse uputamine küll vaevalt aitab. Hetkelise kergenduse annab aga see on ka kõik.
Kahjuks on elu nii seatud, et armu ilma valuta ei ole. Kui oleks siis ma rõõmustaksin väga ikka küll.
Mis avitab?
Tegele millegi meeldivaga, näiteks hobidega, mine tee väike reis Euroopasse. Tähendab tee midagi muud mis viiks su mõtted eemale sellest murest.
Samas tean omast käest - armuvalu on ikka väääääga valus. Ehk lohutab sind teadmine, et paljud, väga paljud elavad sama valuga kui sina.
endal on praegu sama probleem aga sellest üle saamiseks on lihtsalt aega vaja
See pole jah nii lihtne midagi, niipea, kui mu enesetunne on juba päris ok, näen ma üht TEATUD inimest ja taas masendus ja jama. Isegi, kui mulle
tundub, et nüüd ongi valu möödas ja teised mehed on ka täitsa toredad, üks väike hetk muudab kogu mu vaevaga üles ehitatud hea meeleolu. Lohutuseks,
iga korraga läheb see masendus väiksemaks, nii et on lootust selle täielikuks kadumiseks 
Armuvalu on asi ,mis piinab kaua.
Nagu öeldud ,haavad paranevad - armid jäävad.
Suurest valust saad lahti, aga see jääb meelde alatiseks.
Lihtsalt ..aeg teeb oma töö.
Läheb üks ,tuleb teine ...vana jääb meelde alatiseks.
ka mina sooviksin sellele vastust saada...
sest jh see ple selline mure mida valada pudelisse..
sellex peab olema mingi muu võimalus..
tean enda käest et see "armuvalu" võib olla väga valus. ja selest ei saa ei üle ega ümber...
kuid ml ka üx sõber....kes tahtis isegi selle pärast enesetappu teha..

ja kui tqa olex seda selle fu**ing kuti nimel teinud,,siis mai tea mis
ma selle kutiga teinud olexin....
Ma nii loodan et kunagi leiutab keegi mingi ravimi millega saax armuvalu ravida..
no see armuvalu on üks raske asi.. kui nüüd väga aus olla siis 70% minu elust on armuvalu aga elu läheb..
Ma kohe ei saagi aru, mismoodi armastus valutab?
mis inimene peaks valutama, kui võib armastada...
enamasti ongi see mitte armu- vaid egovalu
Siiani on õnnestunud mul ennast lihtsalt tühjaks kirjutada. Kõik tunded, igatsused, ütlemata sõnad panna paberile, luule vormis. Kuni ühel päeval ei
ole enam midagi öelda, olnu enam ei piina ja olen valmis eluga edasi minema.
Tagasivaates leiad end isegi õnnelik olevat - sa oled kedagi armastanud. Seda ei juhtu mitte just iga inimesega, kõigile ei ole antud sellist võimet.
Olla võimeline armastama annabki elule värvi.
Jumal tänatud, on ükski kass, kes eluga edasi läheb...
Tsitaat:
Algne postitaja: siamese
Olla võimeline armastama annabki elule värvi.
Nagu Tanel Padar laulab - armastus meist inimese teeb
Aga armuvalu, mis see siiski on, kas see on ühepoolne, vastamata armastus? Kas see on valu, mida tunneb teismeline nooruk?
Kahjuks või õnneks ei tea ma mis on armuvalu. Mina olen alati armastanud valu tundmata 
Olen kogenud. See on nii magus valu minu jaoks, ei karda seda, vaid hoopis naudin.
Kõik mis toimub meie hinge tasemel on vajalik selleks, et areneda ja jõuda edasi järgmisele levlile. 
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ma kohe ei saagi aru, mismoodi armastus valutab?mis inimene peaks valutama, kui võib armastada...
enamasti ongi see mitte armu- vaid egovalu![]()
Sa Mustikas oled küüniline...
Ja üldse ma arvan,kes ikka on kunagi armastanud, see on ka armuvalu kogenud.
Link:armuvalu
Tsitaat:See on küll tõsi.
Algne postitaja: preester
Olge rõõmsad,et olete midagi tundnud,hullem,kui tuimalt elust läbi kõnnite,selliseid sotsiopaate kahjuks küll ja küll.
Pakun, et s6ima litsi , senikuni sa ta ise ära tyytad.
Muidugi on ka keerulisemaid, aga pakun Sulle lähima varjandi 
See armuvalu on müstika tegelikult, see on kus lausa kõik kohad valutavad (ka hambad kusjuures). nagu gripi algus
Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
See armuvalu on müstika tegelikult, see on kus lausa kõik kohad valutavad (ka hambad kusjuures). nagu gripi algus
kusjuures armutüsistustel on pikk peite periood 
On selline tunne,et tahaks lendu tõusta,ära lennata.
Armuvalu on üks hingevalu. Kui inimene leinab, siis on tal ka valus. Me oleme inimesed ja meil on võime tunda, mis on iseenesest väga ilus ja hea.
Armuvalu ja armukadedus on omavahel seotud ja need mõlemad on seotud egoga. Lugu sarjast "Ma ei ole eelistatud" "Ma ei taha seda
isendit" "Miks ta tahab teist, aga mitte mind" jne
Ma ei tea, miks tihti peale on nii seatud, et kui sina tahad teist, ei taha teine ja kui teine tahab, ei taha sina. See kõik toob kaasa hingevalu.
Hingevalu on omamoodi raputav sündmus organismile, sest suures valus on loodud maailmas väga palju ilusat kunsti ja muusikat, sest väidetakse, et
ainult suures õnnetundes või sügavas hingevalus inimene on loominguliselt viljakas. Keskpärane kulgemine ei loo mitte essugi. Seega, et end mitte
korrata julgustan inimesi haiget saama, sest kui tunda tumedaid toone, siis ehk tunneb ära ka eredad toonid, mis on iseenesest ilus.
Kui te kohtate inimest, kes suurest hingevalust jooma hakkab, siis tekib küsimus, et kas ongi kõik, kas see ongi kõik, mida ta suudab? Juua, loputada
oma muret läbi maksa ja lõdvestada lihaseid, et hommikul veel suurema kassikaga ärgata? Selle asemel, et sauna kütta ja endas rahupunkt leida....
Armuvalu on läbi ajaloo suuri sõdu esile kutsunud, kus armuvalus mees on enda selja taha sõjavägesid koondanud. Nii et suunage energiat õigesse
kanalisse ja sexige näiteks...nii nagu ei kunagi varem...suurest valust
Õigust räägid iir, ainult läbi kannatuse, ja õnnetunde, areneb me hing. 
Ma soovitaks valu valuga ravida. Leia kiirelt keegi uus,kes aitab unustada. Tõenäoliselt ajapikku läheb valu väiksemaks ja mingil hetkel avastad,et
oled uude armunud. ...... ja siis jälle otsast peale
Lugesin teema algusest peale hoolega läbi, aga ma vist siin ainuke hull, ma eelistan valu välja elada. Mitte ainult armuvalu, ka lein või mõni muu ränk kaotus. Vaatan mõne hea sõbra, kes vajadusel nöörid- noad kokku korjaks või mind luku taha paneks vajadusel, siis võtan pudeli, mida kangemat, seda parem, keeran naha vahele ja märatsen ennast tühjaks.Nii, kuidas vähegi jaksan.Järgmisel päeval peavalu käes oiates teen omad korrektuurid, panen olnu kas ilusate mälestuste riiulile või katsun mälust minema pühkida. Paar korda elus on ette tulnud- aitab küll.Põhiline on mitte minna peaparandust otsima.(üldiselt olen siiski karsklane).Muidugi jääb midagi alles ja valutama, aga peied on peetud...
Tsitaat:
Algne postitaja: Wet
Ma soovitaks valu valuga ravida. Leia kiirelt keegi uus,kes aitab unustada.
Ei ütleks.Üks asi,mis on kindel- armuasjades on ikka nii,et üritad vigadest õppida,aga tavaliselt ühega sa ei tee "selliseid" vigu,aga teed uusi. Või ühel ei ole "selliseid" vigu,aga on teised. Armuasjades pole kunagi keegi liiga tark. Ehk õppida,et järgmine kord oled targem- ei usu,et see pikalt õnnestub.Tark on mitte kaua taga nutta vaid eluga edasi minna.
jh. alati võib loota, et tulevad uued ja kaunimad ämbrid...
Minu meelest ei saa vigadest väga palju õppida, kuna uus "ämber" võib olla sootuks teise kujuga...Liiatigi on armumine pime, nägijaks
saadakse nõksa hiljem ja alles siis selgub, kas armastatakse v nähakse ko¹hmaare...
Armastus eeldab oskusi kompromisse leida, ning eelkõige enda vigasid, siis partneri silmas märgata, ning ennast natukene koolutada suuta...mina
muideks väga vist ei oska 
Eluga edasi minna on ilmselrt ainus tark tegu mida teha.Paigalseis on tahtmatu mandumine.Vigadest õppida-kindlasti.Iseasi on muidugi see kuipaljud
suudavad üldse enda tehtud vigu enesele tunnistada.Ma ei taha sellega öelda et vead oleksid ainult enese omad.Tuleb enesele teadvustada mitte
tagajärgi vaid põhjuseid.Ja just neid mitte korrata.
Iga suhe on ainulaadne ja eraldivaadeldav-Ühesuguseid lihtsalt pole.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tuleb enesele teadvustada mitte tagajärgi vaid põhjuseid.Ja just neid mitte korrata.
kas ikka on põhjus armumine
Äkki ikkagi tagajärg
Isegi kärbsed ei roni teineteisele niisama selga-selleks ajendab neid miski.
Ja see teema läkski alla poole vööd!
kui arvestada, et teema on alustatud aastal 2002 siis oligi aeg juba jõuda sinna allpoole vööd
teemad ju arenevadki ja kõiki tahke tuleb uurida või lasta uurida
No isiklik armuvalu ulatub isegi pikalt kaugemale kui 2002
Vast 8. klassis oli migagi valutavat, kui noor ajalooõps mind tähele ei pannud, aga
tulemina sai must ajaloo priimus ja seniajani valutab süda ajaloo ja selle käsitluse pärast tunduvalt rohkem, kui kõigi naiste pärast kokku... aitähh
siis mu armuvalule
Ma olen ka Timurist üle saanud
Kas Lonkav Timur e. Timurlenk e. Tamerlan
no nii vana sa nüüd ka olla ei saa


Neid Timureid korjasin ma ka terve salga kokku (nimelt mu lapsepõlvekodus ei olnud eriti tüdrukuid) aga et vanurid meie abist õudusega keeldusid, siis
kõige suurem kangelastegu oli üks õunavargus...
Jeh, ma olen ka üle saanud....
Tsitaat:
Algne postitaja: ohakas
Ma olen ka Timurist üle saanud
"kurat" 8 klassis ma nii vanasid mutte ei vaadanud, üritasid omavanustele "ära teha" , muidugi ei ole näinud salesé koolipõlve ajalooõpsi, kui ta oli ikka jalustrabavaltpandav siis võtan sõnad tagasi.
Esiteks
Muresid ei saa uputada alkoholiga. Nad raisad on õppinud ujuma ja tulevad pinnale tagasi.
Teiseks - aeg on ainus mis parandab haavad. Sina lihtsalt ela ja varu kannatust ning ära keskendu negatiivsele. Alati on nii, et millegi lõpp on
jällegi millegi uue algus. 
Nii ma liituks klubiga! Kes midagi vahvat Tartus teha tahaks?
Loodus tühja kohta ei salli, küll tuleb uus seltsiline lähedust pakkuma. Kui ka vastumeelt see mõte, siis võiksid olla ikkagi avatud, seltsiline aitab
ikka rasketel aegadel
Ise hakkasin siis küll mõnevõrra rohkem kurku kastma aga just tänu sellele avatusele sain tol perioodil endale parima sõbra ja pealegi sellise
eluteega, et mul oli lausa häbi oma armuvalu tunda...Seega muuda sinagi suhtumist...oled veel elus, seega õnne on küll



armuvalu tuleb endast välja lasta nagu iga teine aine- või energiavahetuse jääk. jälgida oma keha (nt kas ja kuhu on tekkinud pingeid), olla enda vastu üdini aus (enamus hakkab kandma tubli ja vapra inimese maski, mis teeb asja ainult hullemaks) ja elada see taak välja. mida varem, seda parem, sest see jama hakkab varem või hiljem takistama ja varjutama kõige parema leevendusmehhanismi - uue lähisuhte - teket. kes tahaks lähedaseks saada inimesega, kes tassib endaga kaasas (mitut) hukkaläinud suhet ja on seetõttu üheaegselt ettearvamatu, otsustusvõimetu, katki, klammerduv, tõrjuv, ennasthaletsev, kahtlustav jne? sellises olukorras võib väga lihtsalt tekkida p...sseläinud suhete suletud ring.
Oleks nagu iseenda mõtteid lugenud.
Emotsioonid tuleb endast välja elada, luhtumisega tuleb leppida ja see tuleb ära lõpetada. Mina olin üks
nendest, kes manas endale selle vapra inimese maski ette. Rätsepmeister Kiire stiilis las minna, oligi parem, et nii läks...see ei toimi. Probleemiga
mitte tegelemine seda ei kaota, süvendab seda aga küll.
Ka vigu peab analüüsima, suhtes on alati kaks poolt, kunagi ei ole "süüdi" ainult üks pool. Küll aga ei pruugi süütegu olla alati midagi
negatiivset, juhtub, et probleemiks saab hoopis miski positiivne.
Mõtlesin siin, et miks meil on nii palju ebaõnnestunud suhteid? Inimesed on oma ootustes ebarealistlikud? Vanad asjad ei ole lõpetatud ja joostake pea
ees uude suhtesse? Viimasega tehakse kas tahtlikult või tahtmatult haiget nii endale kui teisele.
Jah, ebaõnnestunud suhted tuleb ära lõpetada, sest ükski inimene ei ole ära teeninud seda, et mineviku ebaõnnestumisi tema peal välja elatakse, olgu
selle viimase väljund missugune tahes.
Inimene elab oma elu ebavajalikult keeruliseks, ei saa mina aru milleks see hea on.
Äkki on viga selles et kooselu luuakse valedel alustel ja tormates ning millegi sunnil.Kujutatakse enestele ette et ollakse tohutult tugevad
inimestetundjad ja püütakse täiskasvanud inimest voolima oma vajaduste kohaselt ja mingil hetkel mõistetakse ,et see polegi nii lihtne nagu foorumites
räägitakse.
Eks ta nii olegi, inimesed ei oska üksinda olla ja ühiskondlik surve on ka. Aga lihtsalt seepärast, et kellegagi koos olla ei ole mõtet küll suhet luua. Pärast on rohkem jama kui rõõmu. Inimest ei saa ka oma tahtmise järgi ümber kasvatada, aga ei saa keelata inimest üritada. Kui nii tark ei ole, et teiste vigadest õppida, ehk õpib siis enda omadest.
Kui suhe (misiganes asi see ka on) puruneb, siis jääb see inimese mällu elulõpuni.
Juhul kui te ei ole selekteeritud mälu kaotuse haigusega inimene. Vaevalt, et keegi seda on.
Et siis oli kallis inimene, ühel päeval järsku enam ei ole. Nii lihtsalt see käibki siis.
Miks te siis oma vanemate, abikaasade, laste haudadel käite? Laske ka minna.
Jah, iga inimene mõjutab meie elu omal moel. Mina olen igast suhtest midagi õppinud, eelkõige iseenda kohta, viimane oli selles suhtes kõige mõjukam.
Aga purunenud suhtel ja valul tuleb minna lasta, elu läheb edasi. Ja ikka meenutab inimene purunenud suhtest head, vähemalt mina küll meenutan. Lõpp
oli halb, valus ja kole, aga kuni ta oli, oli kõik ilus. Ja inimene jääb kalliks ikka, isegi kui alguses tahaks ainult ära unustada, et ta kunagi
olemas oli. Teinekord on lihtsalt kergem temast igal tasandil loobuda. Individuaalne otsus absoluutselt, see on minu viis taastumiseks, teised teevad
teisiti.
Lasedki minna, aga käid ikka meenutamas, sama on suhtega. Ei saa endale korjata sellist koormat, et iga purunenud suhet kaasas kannad, siis saab
ainult rodu purunenud suhteid.
Bulleti võrdlus nüüd küll sellese konteksti ei sobi.
Ka lahku minna tuleb osata.Minevikku jäänud suhtest tuleb võtta see osa mis on hea.Inimesed lihtsalt kasvavad lahku.Loomulik on see et lahku minnes
se3da unustada jäägitult ei saa ja kas see ongi nii oluline.Tuleb lihtsalt osata edasi minna oma eluga ja mitte hoida kramplikult kinni minevikust.
Jah ma tean, et ei sobi, seepärast tõingi sellise võrdluse.
Tähendab siis, et kui kallis inimene teeb midagi teie arvates valesti on see teile põhjuseks ja õigustuseks see inimene lihtsalt oma elust pühkida.
Näiteks, seks on halb - minema, võtab liigselt kaalus juurde - minema jne. Põhjused leidub lihtsalt ükskõik mis asjadest. Ka on see heaks ettekäändeks
kui on näiteks keegi uus silmapiirile tulnud, et vanale lõpp peale teha.
Et siis kallis inimene on nagu näiteks telefon, tuleb kriim peale vahetan välja. Lihtne, eksole. Või mis?
Haahhh... Hakkab jauramine peale, varasemaid postitusi võiks lugeda, mitte vaid esimest ja viimast sõna vaadata. 
Sinu poolsed näited kõlbavad rohkem sellistele inimestele kes pole kooselu seadnud enesele primaarseks vaid viljelevad seda hobi korras.Kooselu
koosneb arukatest kompromissidest.
Seks-mille kuradi pärast sa üldse peaksid partnersuhet alustama kui seks vilets on.Keegi ei kohusta sind selleks kooseluks kui partner annab sulle
võimaluse sinki kloppida..Lõppude lõpuks ega sa enesele laadalt elukaaslast ei ostnud.Keegi ei sunni sind peale nime teadasaamist temaga saksi
joosta.Elu koosnebki valikutest.Oskus ongi selles kuidas neid valikuid oskad teha.Normaalsetel inimestel on lahkuminekuks motiveeritud põhjused.
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu vaim
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal. Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
Kõik võivad arvat,et ma olen selline pokkerfeiss aga tegelt lähevad mulle korda paljud suhted ka sõbrasuhted, armastusest rääkimata, ma võin nii
kreisilt armuda ja kannatada
aga õnneks seda juhtub väga harva, sajandis korra.
Armuda ja kannatada on vist üks masohhismi alaliike, hea veel, et avaldub see vaid kord sajandis
Palju ilusam on armudes pilvedes hõljuda