
Olen kuulnud, kuidas kritiseeritakse, et keegi mees v naine on liiga valiv, pirtsakas voi pipar. Voi et peaks ikka kedagi oma klassi jargi vaatama. Voi latti madalamale laskma. Ma ei tea, kuidas teistega on, aga minu arusaama jargi ei tohiks selliseid moisteid nagu "valiv" ja "latt" armastuse puhul yldse kasutada. Armumine on ju juhuslik, mitte ei vaadata suvalisi t2naval k6ndivaid inimesi ratsionaalse piguga, et "ahah, t2pselt minuga samas sotsiaalses klassis", "oi, tema meeldib minu vanematele" . Voi et kuidas on voimalik "latti alla lasta", peab end sundima kedagi armastama?
Sa oled millegist valesti aru saanud. "Lati alla laskmine" oleks ju enda lubamine armuda suuremasse hulka inimestesse.
Mul üks sõber meeletult valiv. Aga kui ta latti alla ei lase, siis ta ei armuga. Miks? Sest sellist naist ei ole maailmas olemas, keda tema endale
tahab.
"Lati alla laskmine" on rohkem seoses ikka oma püstitatud standardite üle vaatamisega. "Lati alla laskmine" ja "armuma
sundimine" ei käi kokku.
Kas siis osad inimesed toesti lasevad end kellesegi armuda? Mina arvasin, et see lihtsalt juhtub ja mitte mingite kriteeriumite pohjal.
Õnnetus ei hüüa tulles! (Kohila vanasõna)
Mõnel inimesel ongi oma standart kellesse võimalik armuda on ja kui ei ole seda sorti nagu vaja,siis nad ei armugi.Minul eksisteerib selleks näiteks
tumedapäisus..heledate juustega ei lähe lihtsalt peale ja kõik.Olgu ükskõik kui kena või tore.
Mingite kriteeriumite põhjal see siiski
esineb.
Mul on ka kõrged standardid ja ma ei kavatsegi neid kuhugi langetama hakata. Ma ei karda, et selliseid naisi olemas ei ole. On kyll, aga neid on vähe.
jutt on vist kibestunud inimestest, et mitte oma ego haavata, siis tekitavad nad enesele näilisi piiranguid
Ma olen kibestunud, kuna ma olen valiv? Minu meelest on see täiesti loomulik, et ollakse valiv, ei saa ju igat suvalist võtta.
parandax siis "enamasti", kui sa end nii puudutatuna tundsid
Ma lihtsalt ei saa su loogikast siinkohal aru. Enamusel inimestel on tohutult näilisi piiranguid, aga see on juba teine jutt. Kas sinu postitusest
võib aru saada, et ei peaks üldse valima ja põhimõtteliselt panema kõike mis liigub? Sest kui sa seda ei tee on ju piirangud juba, tõenäoliselt
näilised, ergo ... eee kibestumus
- mehed on sead ja naised on maod?
no armastus tuleb kyll jah iseenesest.paljud lihtsalt seavad endale ise eesmärgid ja ei hakka neist kehvemaid vaatamagi ja kui peaksid isegi kellegi vastu midagi tundma siis lihtsalt ytlevad endale et see ei sobi ja otsivad edasi.
Need inimesed, kellel on standardid, need ei armu. Armumine ja armastus ei oma "latte". Küll aga otsivad nad omale mõistusega kaaslast. Armumisega ei ole sel otsimisel mingit pistmist. Kuigi võimatu pole ka see, et mingi hetk armuvad nemadki, kuigi arvatavasti tabab neidki siis ikkagi suur võlur armastus ja väga tõenäoliselt ei kalkuleeri nad siis peas oma valmismõeldud parameetreid. Või elavad ettekujutuses, et on armunud ...
Noored-noored!! Kui palju teil seda elukogemust siis on või armastuse/armumise kogemust. Saab küll vastavalt oma standarditele teha nii, et EI
armu!!
Mina nt oskan nii. Otsustasin, et enam ei armu kellessegi ja väga edukalt sain hakkama 
Lola jne. teil on kyll väga toredad teooriad, aga kust teate teie, kes armub ja kes mitte? Btw, enamus inimesi tegelikult lepivad sellega, kelle saavad ning seejärel mõtlevad enda jaoks armumise välja. Enamus inimesi, eriti mis meestesse puutub, ei vali, sest neil pole valikut. Neil nö. veab ning siis nad klammerduvad selle külge, sest kes teab kuna jälle saab ja kas üldse saab.
Minu arusaamist mööda on neid latte ka mitmesuguseid. Ühed on nö välised, et ei võta jutulegi kui tüüp näiteks mustade küünealustega ringi käib või ei
suhtle inimestega, kellega tavaelus kokkupuudet ei tekiks. Teised on sisemised, kas tekib säde, kas jutt jookseb, kas käed värisevad jne.
Esimestest saab end sundida üle vaatama, teistest eriti mitte.
Tsitaat:
Algne postitaja: renet
Enamus inimesi, eriti mis meestesse puutub, ei vali, sest neil pole valikut. Neil nö. veab ning siis nad klammerduvad selle külge, sest kes teab kuna jälle saab ja kas üldse saab.
Kaaslase kohta tarvitama ei ole hea sõna, ma loodan, et see oli vilets nali või hoopis odav naine, neid on kindlast mõne summa eest valida.
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
No ära nüüd üldistada ..... enamus inimestel,eriti meestel on ikka mõni,kelle vahel valida....näiteks mina reedeti ei tarvita ühte oma naistuttavat kunagi....aga laupäeviti samas kuni hommikuni välja![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: renet
Tsitaat:
Algne postitaja: exactly
No ära nüüd üldistada ..... enamus inimestel,eriti meestel on ikka mõni,kelle vahel valida....näiteks mina reedeti ei tarvita ühte oma naistuttavat kunagi....aga laupäeviti samas kuni hommikuni välja![]()
Ei taha nüüd küll rikkuda su ära-nüüd-üldista üritust, aga tegelikult enamus ei tähenda kõiki.
wtf? ma pole kunagi rääkinud kõikidest.
Ma nõustun renetiga, ma arvan, et igal inimesel on mingi latt, mis puudutab kas välimust või haridust, käitumist, raha, huvisid jne
Ma usun et on olukordi, mil otsustatakse jääda pidama inimese juurde, kes on lihtsalt sümpaatne, hiljem tekivad tunded (või siis mõeldakse tunded
sinna juurde).
Ei usu, et armumine on juhuslik, ma ju armun inimesse sellepärast, et tal on mingid omadused, mis mulle väga meeldivad. Igaühesse ei saa armuda. Või
kuidas?
liiga valiv? suhteline... kui armumine ei taba pikselöögina, siis muidugi hakkad vaatama inimest kaine pilguga, et kas on selline nagu mulle meeldib
ja et, kas lasta tunnetel tekkida, süveneda või asi juba eos ära lõpetada.
Kui aga kohe armud, ju siis ikka on neid meeldivaid asju, mis selle tunde tekitasid nii palju kui vaja
Mina pole kunagi valinud voi vaadanud inimesi selle eesmargiga. Ei vaata kuskil seltskonnas, et see meeldib ja see mitte, ning see ei sobi yldse, armumine on juhuslik. Samas ytlevad sobrad mulle, et olen kohutavalt valiv.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84 Minul eksisteerib selleks näiteks tumedapäisus..heledate juustega ei lähe lihtsalt peale ja kõik.Olgu ükskõik kui kena või tore.Mingite kriteeriumite põhjal see siiski esineb.
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
jutt on vist kibestunud inimestest, et mitte oma ego haavata, siis tekitavad nad enesele näilisi piiranguid![]()
Et siis tahate öelda, et te võtate kõik, mida võtta annab?
Ei ole vanuse-, pikkuse-, kaalu-, hariduse-, rahvuse- jne piiranguid?
Keda te siin lollitate? Või on siis tõesti nii, et kõigil on võimalus??
Ei usu!
Ainus kriteerium, mida ma oskan välja mõelda on see "tõmme". Sees käib plõks ja sa tead, et tema ongi .. Aga see polegi ju ses mõttes latt ...
Noh aga miks ennast piirata? Endale seada mingeid norme või asetada mingisse klassi. Et ma selline mats või vip või mida iganes ja ei kõlba teisest klassist inimesega suhelda, veel vähem armuda. Eelistaks menetleda igat erinevat keissi eraldi ja mitte suhtuda eelarvamustega. Mõnel juhul siiski juhtub ka, et üsna esimesel pilgul oskab hinnata, kas tasub edasi suhelda või mitte.
Tsitaat:......ma arvan siiani veel samamoodi, seega pole sa ainuke
Algne postitaja: Chili
Kas siis osad inimesed toesti lasevad end kellesegi armuda? Mina arvasin, et see lihtsalt juhtub ja mitte mingite kriteeriumite pohjal.
Nõustun siiski sellega, et peaaegu kõigil inimestel on latt olemas. Kui välja arvata need vähesed, kel käibki plõks ja elukaaslane ongi leitud, siis
käib armumine ikkagi jutuajamiste ja jalutuskäikude vms kaudu. On täiesti võimalik teatud inimesi lihtsalt jutule mitte lasta, lihtsalt mitte tekitada
seda hetke kus armumine võiks toimuda. Kui paljud teist kujutavad ette, et armuksid pargipingil elavasse joodikusse? Kui ei siis miks? Arvatavasti
sest et te lihtsalt ei räägi temaga nii põhjalikult et seda üldse saaks juhtuda. Teie latt on kõrgemal.
Ja et siis küsimusele vastata, jah, on kõrgemaid ja madalamaid latte, ja äkki tasub endalt küsida kas sa tõesti annad ka nendele inimestele võimaluse
sulle muljet avaldada kes sinule esimesest pilgust 'peale ei lähe'?
mina olen üks sellistest, kes ka välise vaatluse põhjal langetab otsuse, kas hakkan mehega tõsisemalt suhtlema - üks kriteerium on väline korrektsus(
küünealused puhtad ja küüned lõigatud ning et ikka mehest ei tuleks pesematuse lõhna ja riided oleksid puhtad) - ma arvan et seda pole palju tahetud,
kuid paraku näen ikka mehi, kes on räpakad :S
mu pärast olgu see sisemaailm nii ilus ja luuleline kui tahes, ma ei hakka seda sisemaailma üldse uurimagi kui inimene ei suuda enda eest hoolitseda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ainus kriteerium, mida ma oskan välja mõelda on see "tõmme". Sees käib plõks ja sa tead, et tema ongi .. Aga see polegi ju ses mõttes latt ...
On ilus mõelda, et armastus tuleb tuulest, kuid tegelikult on inimese tunnete rajad siiski olemas ning igalühel olemas mingid tunnused või
kriteeriumid, mis selle "plõksu" põhjustavad.
---------------------
See tobe sõna ,,LATT,, ei tohiks küll armumise ja armastusega koos käia , kas lihtne teenijatüdruk siis ei võiks printsi ära armuda ja vastupidi
.........
Tsitaat:
Algne postitaja: yoana
See tobe sõna ,,LATT,, ei tohiks küll armumise ja armastusega koos käia , kas lihtne teenijatüdruk siis ei võiks printsi ära armuda ja vastupidi .........
Esialgu proovisin ennast kangesti "tagasi hoida", kuna tundus, et kuulume täiesti erinevatesse ühiskonnakihtidesse
(niivõrd kui kihistumine Eesti oludes toimib), kuid ei aidanud see midagi - süda sai võidetud. 
Tsitaat:Äärmuslikud näited ei tee teooriat söödavamaks. No seda, et me pargipingi joodikutega sugugi ei lävi, ei saa nüüd küll kohe armumise patta panna. Paratamatult sa ei suhtle kõigi inimestega. Ka paljude potsensiaalsete "õigete" kaaslastega. Ja selleks ei olegi vaja omada "latti". Meil on ring, kus me suhtleme, see võib olla laiem või kitsam. Ja reeglina tulevad suhted ka sellest või sellega piirnevast inimhulgast. Küsimus ongi pigem selles, milliseid nõudmisi me siinkohal selles suhtluasringis justkui kehtivaile ise lisaks seame.
Algne postitaja: JoanMadou
/../ Kui paljud teist kujutavad ette, et armuksid pargipingil elavasse joodikusse? Kui ei siis miks? Arvatavasti sest et te lihtsalt ei räägi temaga nii põhjalikult et seda üldse saaks juhtuda. Teie latt on kõrgemal./.../
Inimesi on igasuguseid,aga armastuses ei peaks ekisteerima üldse mingeid piiranguid,kui ikka on tõelised tunded,ei tohiks seda endale ega teistele piiranguid
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Ainus kriteerium, mida ma oskan välja mõelda on see "tõmme". Sees käib plõks ja sa tead, et tema ongi .. Aga see polegi ju ses mõttes latt ...
Ei saaks öelda, et kibestunud olen, vaid tean, et vähemaga ei lepi. On öeldud mullegi ja mitte vähe, et olen valiv, vahel liigagi, aga sorry, ei taha
ikka igaüht. Küll see õige ka kunagi välja ilmub!
Mul senikaua muudki teha!
Kui see "õige" sulle ka ette juhtub, ei küsita sinult enam midagi! Lähed kogu oma valivusega allavett... Seda ei saa planeerida, see lihtsalt tuleb ja tapab!
Se kõlks võib ju käija kuid kaine mõistus ei tohi ka kuhugile kaduda.Mingil hetkel sa lihtsalt tunned ,et olete teinud õige valiku.Latt peab olema vastav sellele milliseks oled ta tõstnud ja see lati kõrguse tunnetus peab lihtsalt õige olema.Sa lihtsalt liigud sellises seltskonnas kelle latt on enamvähem ühekõrgune.Sa ei sattu naljalt seltskonda ,mis ei kuulu sinu nn kasti nagu siin korra nimetati.Tean inimesi kes ootavad oma rikast ja ilusat printsi juba aastaid kui mitte kümme ,kuid unustavad et selline nähtus nagu aeg on halastamatu ja vajutab pitseri kõikjale mida ta puudutab.
Kui ära armud, ei tähenda sageli miskid vead jms.mitte tuhkagi. Kui aga kainelt kaaslast otsid, siis ega kõiki nõudmisi ikka kokku ei saa. See peab
olema ikka äge vedamine küll. Ja siit, et kes kuidas oma elu plaanib. Kas tunnetega või ilma. Et las nad siis valivad, kes tahavad. Mida muud
öelda.
Üldiselt pean silmas äärmuslikke valimisi.
Nn. lati kõrgus sõltub sellest kui kõrgelt sa end ise hindad. Kui arvad, et prükkar või mõni kasimatu ja hoolimatu ent ilusa hingega isend on sulle
paras paar siis lase aga käia. Mina olen veendunud, et armastus võib olla kui tahes suur ja hing kui tahes ilus aga kui miskit ikka väga kohutavalt
häirib siis tulevikku pole. Tean omast käest. Minu latt oli kõrgemal ja ma väärisin paremat 
istun li-li, Lola ja teistega ühes paadis. iga valik (nimetatagu seda eelistuseks vms), mille inimene teeb, kahandab paratamatult
järgnevate valikute ringi. viimaks jääb inimesele vaid üks valik, mida tema enda eelistused enam ei määra - surm. kui nüüd sügava eksistentsiaalse
kriisi ja/ või kõrge enesehinnangu tõttu ükskõik milles subjektiivne latt kõrgele ajada, siis näen mina selles mitut teineteisega haakuvat häda.
esiteks - kahandatakse vabatahtlikult oma tulevaste valikute ringi veelgi. nn lati kõrgele ajanud langetavad nn harju keskmisega võrreldes rohkem
"mitte" otsuseid (ei suhtle sellega, ei lähe sinna, ei armu jne). elu tühjeneb tegemata jäänud ümbrusega siduvate toimingute tulemusena
tähendustest, kaob elu mõte.
teiseks - kui latt on kõrge, siis on ka eesmärgid kõrged. seega vahemaa praeguse hetke ja kauge eesmärgi vahel on pikk ja kontrollpunkte sellel
praktiliselt pole. oh seda õnne ja rõõmu kui püstitet eesmärk täitub! aga vahepealne aeg kulub kahtlemisele, närveldamisele, elamise müütide
loomisele. võtkem kasvõi siingi foorumis palju kõneainet leidnud suitsetamisest loobumine. kui eesmärgiks on lihtsalt suitsetamine maha jätta, siis on
tegemist suure ja konkreetse eesmärgiga. paraku võtke teema ette ja uurige, kui paljudel selline eesmärk on täitunud. vähestel. aga kui eesmärk või
soovitud eelistus (mulle see "latt" üldse ei meeldi) on madalal (täna ma kl 20-23 vahemikus suitsu ei tee), siis on selle täitumine palju
tõenäolisem. kontrollpunkt läbitud - võib järgmise, pisut suurema poole teele astuda.
lõuna sai läbi ja mul palju põnevat teha
niiet kolmandat ja neljandat ja viiendat ei tule. kelle jaoks ma ikka neid ritta laon? kes teab, see teab
seda juba ammu, kes ei tea (või on valinud mitteteadmise) ja on seejuures oma eluga rahul - tore on!
elu ju ongi täis valikuid....me võime ju endale sisendada, et me pole nii valivad midagi aga tegelikult on ikka asi teisiti.....palju on inimesed ka
eelarvamustes kinni ja neist on raske lahti saada....
miks siis ikkagi on nii palju ükskuid inimesi? ja need, kes on paarides, nemad siis pole üldse valinud või? igaühel on siiski omad eelistused, küll
välimuse kui ka iseloomu osas...
ütleme, et mulle ei meeldi näiteks vuntsidega mehed - no kohe ei meeldi ja kõik!....abiellun...ja mees hakkab vuntse kasvatama, kuna ei viitsi teisi
ajada.....ei hakka ju mehest lahutama sellepärast!...lepin, harjun, hiljem ei pane tähelegi..
...labane näide aga nii ta on.....
kontorihiir: aga kui ilmneb ikka mõni eriti jube iseloomujoon või käitumine muutub nõmedaks siis on põhjust lahutada küll ja parem otsida 
eks see iseloom olegi üks olulisemaid asju...ja see ju ka võib muutuda ajaga...
Aga fakt on see, et rikas võtab ikka rikka pruudi muud varjandid on juhused.
Kui mina kellesegi armun,siis ei oma küll mingit tähtsust ei haridus,varandus,tihti ka välimus.Tihti viibid kas või tööl mõne inimesega pikalt koos,kes sind mitte millegagi ei huvita.Siis äkki mingil seletamatul põhjusel hakkad selle inimese vastu tõmmet tundma.Ja kui avastad,et ka temal on tõmme olemas,ongi sinuga asi korras.Oled armunud.Siis enam mõistus ei loe,ainult tunded,ja seejust ongi hea.MIngi hetk see kõik vaibub.Armastus on juba hoopis iseasi,see ei pruugi sellele tunnetemöllule üldse järgneda.Abielu järgneb aga siis,kui tekib juba armastus.
Eks meist igaüks on kunagi endale mingi pildi kokku pannud inimesest , kes talle meeldib, aga tavaliselt on hoopis mingi muu jõud see mis inimesi
teineteise poole tõmbab ja siis on loodud kujutluspilt lootusetult upakil.
Mingitesse klassidesse ma nüüd küll kedagi ei sätiks...
nõus vidrik1 arvamusega, aga arendaks seda edasi. Kui teemaks vaid armumine, siis tõesti ei loe minu puhul paks rahakott, elustiil, välimus ja
käitumine. On see salapärane miski, mis mind köidab ja tema poole tõmbab. Kui aga minna edasi ja päevakorda tuleb näitex elukaaslaseks hakkamine, koos
elamine, siis tuleb sõna "latt" mängu küll. Võin olla armunud, samas teades, et kokku ma temaga kunagi ei kolix. Minu kaaslane peab
enadaga hakkama saama (materiaalselt siis, mis ei pruugi sugugi tähendada rikkur olemist), ta peab hea välja nägema, tal peab olema elus eesmärk, tal
peavad olema minuga sarnased vaated ja arusaam elust. Mulle on oluline, et tunneksin oma elukaaslase üle uhkust.
Nii et kui inimene ei ole minu tingimustele vastav, ei takista see ometi olla temasse armunud, aga ei midagi rohkemat- sest latt on kahjuks, ei-
õnneks, kõrgemal..
ja armumine möödub
Te võite ju endale sisendada, et mingeid kriteeriume pole ja loeb vaid "keemia", aga fakt on see, et kõigil on oma ideaalse kaaslase stereotüüp, keda otsitakse ja kellega kõiki teisi võrreldakse.
mulle ütlesid ka mu tuttavad, et ma peaks latti allapoole laskma, kui tahan kedagi leida. aga ma ei lasknud ja ootasin. ja tuligi kõige parem mees.
parem on olla üksi kui koos mingi mõttetu mehega lihtsalt sellepärast, et sul oleks keegi. endale sihilikult kedagi otsida pole mõtet. see õige
inimene ei tule käsu peale, vaid tuleb juhuslikult ja siis, kui sa teda oodatagi ei oska 
Latti ei tohi langetada. Kui miskit teha, siis tõsta ikka
Kunagisest kehvem variant on kehv variant!! Ja mehe võtad endale, mitte kellelegi teisele

Tsitaat:
Algne postitaja: dsikibriki
mina olen üks sellistest, kes ka välise vaatluse põhjal langetab otsuse, kas hakkan mehega tõsisemalt suhtlema - üks kriteerium on väline korrektsus( küünealused puhtad ja küüned lõigatud ning et ikka mehest ei tuleks pesematuse lõhna ja riided oleksid puhtad)
!
Mina ei oskaksi mingite rikaste ärimeeste seltsis end mugavalt tunda. Mulle meeldivad lihtsamad inimesed rohkem. On muidugi erandeid, nagu alati, aga enamjaolt on nad tänu oma suurele rahakotile liigset tähtsust täis. Ei ihka saada miljonäri prouaks. Palju mõnusam variant on partneriga koos ühisest punktist alates ühine, nii vaimne kui ka materiaalne, rikkus saavutada.
Mul oli noor sõbranna, kes olnud koos vaid ühe inimesega. Too aga pidi mõneks ajaks vältimatutel põhjustel eemal olema ja nii jäi suhe natukeseks
ajaks ootele. Tüdruk oli seadnud oma ideaali aga ülikõrgele. Nii käis see mõned aastad alla täisea neiu valdavalt üksi klubides ja pubides aega
veetmas ja väga toredad noormehed üritasid tutvust sobitada aga talle ei kõlvanud mitte. Kes ei olnud piisavalt nägus, kes polnud piisavalt vana (alla
20 ei läinud üldse arvesse), kes aga piisavalt jõukas või lihtsalt ei omanud autot ("mis ta teeb, ostab mulel bussipileti või"
. Üksi ta
jäi, kuni vana noormees tagasi tuli aga nüüd ei kõlvanud enam tema ka. Siis keeras ta selja kõigile oma siinsetele tuttavatele, süütas arusaamatutel
põhjustel kõik sillad ja põrutasid terve perega välismaale.
Vaat see piiga oli seadnud oma lati liiga kõrgele. Ma ei arva, et tuleks igaüks, kes tähelepanu pöörab kohe külla kutsuda või abileuplaane pidama
hakata aga võiks üritada natukenegi inimest tundma õppida, mitte mignite naeruväärsete väliste kriteeriumite pärast kohe maha kanda. Kuidas ongi
võimalik armuda, kui kedagi ligi ei lase ja seega ka tundma õppida ei saa?
Minul isiklikult küll mingit kompleksi ei teki inimeste suhtes sõltuvalt millisel positsioonil ta asetseb.Kui asi muidugi ei puuduta lõunat asotsiaalidega ühes lauas.Eelkõige on ikkagi asi kinni inmestes kellega suhtled ja kuidas suhtled.Valiv olen kindlasti inimestega kes ei tunne suhte piire ja ei oska enese jaoks määratleda temale antud rolli selles suhtes.Tegelikult oleme ju kõik suhteliselt valivad.
mina latt on peamiselt seotud yhiskonnaklassi, hariduse ja rahvusega. kui need tingimused on taidetud, siis miks mitte
Mul niiöelda välised asjad (positsioon, vara jms) korda ei lähe. Küll aga nn inimtyyp. Meeldivad rohkem domineerivad, julged jms inimesed. Et,
näiteks, väga *allaheitliku* persooniga ei ole midagi arutada.
Aga fakt, et inimene valib (kasvõi alateadlikult) pole ju mingisugune uudis ! Haigetsaanud egoga pole sel kyll (minumeelest) mingisugust pistmist !

Usun, et "plõksu" käimiseks on igalühel siiski mingi latt olemas - kasvõi alateadlikult - ning kui plõks käib, siis see latt ongi ületatud ja ei loe enam miski. Aga kui rääkida nüüd sellest, et kas luua suhet plõksuga või ilma? Mina arvan, et ilma ei tule midagi välja - kas ma olen siis liiga valiv? Ja kas enamus suhteid on ikka mõlemapoolse plõksuga või üks osapool teeskleb ning ainult kujutab ette armastust?
Tsitaat:
Algne postitaja: suurik
Usun, et "plõksu" käimiseks on igalühel siiski mingi latt olemas - kasvõi alateadlikult - ning kui plõks käib, siis see latt ongi ületatud ja ei loe enam miski. Aga kui rääkida nüüd sellest, et kas luua suhet plõksuga või ilma? Mina arvan, et ilma ei tule midagi välja - kas ma olen siis liiga valiv? Ja kas enamus suhteid on ikka mõlemapoolse plõksuga või üks osapool teeskleb ning ainult kujutab ette armastust?



Hoian just sellist latti millest isa ka suudan yle hypata. Aga latti allapoole panna
- pole mõtet, mulle tunduks see kui astumine mõned sammud
tagasi.
juuste värv on armumise puhul täiesti irrelevantne
oluline on, et inimesega tekiks kontakt, vaimne, hingeline, vms
selleks peavad vaimsed-hingelised omadused omavahel klappima
samas, igaühega, kellesse armutakse, ei ole alati võimalik koos elada...
ma võin ju armuda töötusse luuserisse, aga kui ta ülalpeetavaks meheks tahab saada, siis läheb mu armumine üle sama kiiresti kui tuli
Tsitaat:
Algne postitaja: kazz
Hoian just sellist latti millest isa ka suudan yle hypata. Aga latti allapoole panna- pole mõtet, mulle tunduks see kui astumine mõned sammud tagasi.
Kuidas öeldigi? Ah soo- kes palju valib, jääb üldse ilma.
Minu sugulane on üks noormees, kes on muidu tubli ja aus töömees. Lihtne maapoiss. Hambad vajaksid ravi, riietumine korrastamist ja alkoholi võiks
vähem võtta. Tema kohta saan väita, et ta on LIIGA valiv. Ta vaatab tänavatel ainult a la 16 aastaseid blondiinikesi ja kujutab ette, et tema peab
sellise ka saama. Aga olgem ausad, need tibilinskid lähevad kauge kaarega temast mööda ja ta ei saa sellest aru, et asi on temas. Olen talle rääkinud,
et ta vaataks mõnda lihtsamat naisterahvast. Kas neid vähe on, kes seisavad kahe jalaga maa peal, on lihtsad ja samas siiski kenad? Aga need ei ole ju
beibed. Häda...
Ja nii ta siis ongi üksik ja juba lepibki sellega.
Minu jutu mõte on see, et kui tahad ikka vinget meest või vinget naist, pead ikka ise ka vinge olema.
Tsitaat:
Algne postitaja: sinitaevas
Tsitaat:
Algne postitaja: suurik
Usun, et "plõksu" käimiseks on igalühel siiski mingi latt olemas - kasvõi alateadlikult - ning kui plõks käib, siis see latt ongi ületatud ja ei loe enam miski. Aga kui rääkida nüüd sellest, et kas luua suhet plõksuga või ilma? Mina arvan, et ilma ei tule midagi välja - kas ma olen siis liiga valiv? Ja kas enamus suhteid on ikka mõlemapoolse plõksuga või üks osapool teeskleb ning ainult kujutab ette armastust?
Ühepoolse plõksuga on ühepoolne armastus, ja kui teisel poolel pole parasjagu kedagi keda ta väga armastaks, siis ta on ka selle suhtega nõus...
Kuigi selline suhe vist kaua ei kesta, sest minu arvates pole võimalik, et armastus tekib ajapikku... kui see on siis on kohe. Mina ei oleks kindlasti nõus olema koos mehega, keda armastan, kui tean et temapoolseid tundeid pole.... sest ma ei usu, et nad siis ka kunagi tekivad.....
Ja nii ma siis üksi olengi, lootes et see armastus läheb kunagi üle... Ja kes teab, võobolla tulevikus kohtun kellegagi nii et käib mõlemipoolne klõps![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: trash
kes aga piisavalt jõukas või lihtsalt ei omanud autot. Kuidas ongi võimalik armuda, kui kedagi ligi ei lase ja seega ka tundma õppida ei saa?
käib
läbi ja tean kohe, et seal on midagi. Olen selle leidnud siiamaani vaid kolmes inimeses. Samas aga jääb julgusest vms. jääb puudu, et seda väljendada.

Aga on küll võimalik armuda.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Se kõlks võib ju käija kuid kaine mõistus ei tohi ka kuhugile kaduda.Mingil hetkel sa lihtsalt tunned ,et olete teinud õige valiku.Latt peab olema vastav sellele milliseks oled ta tõstnud ja see lati kõrguse tunnetus peab lihtsalt õige olema.Sa lihtsalt liigud sellises seltskonnas kelle latt on enamvähem ühekõrgune.Sa ei sattu naljalt seltskonda ,mis ei kuulu sinu nn kasti nagu siin korra nimetati.Tean inimesi kes ootavad oma rikast ja ilusat printsi juba aastaid kui mitte kümme ,kuid unustavad et selline nähtus nagu aeg on halastamatu ja vajutab pitseri kõikjale mida ta puudutab.
Sul peab selle inimesega midagigi ühist olema,et tunneksid temas ära iseenda.
Me teeme valikuid küll,aga miski pole igavene.E i saa teistpoolt sundida ,kui tal on sinu vastu tunded ammendunud.Parem lase ta vabaks ja ta on
tänulik sulle.
Ära tunda , ei tähenda veel katsumist.
Looduses on ära tunda palju muutki.
Armastus tuleb ja läheb , igavik oli on ja jääb.
Niiet parem on need asjad oma peas lahti hammustada.
Ja kes sexis oskab ennast leida, oskab nii mõndagi veel ....
Kogu point seisneb selles,kuidas peatada aeg,
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Ära tunda , ei tähenda veel katsumist.
Looduses on ära tunda palju muutki.
Armastus tuleb ja läheb , igavik oli on ja jääb.
Niiet parem on need asjad oma peas lahti hammustada.
Ja kes sexis oskab ennast leida, oskab nii mõndagi veel ....
Miks mässan ma eelpool öeldud väljaütlemiste vastu? Kuidagi elukauge ja
mitte minusse puutuv tundub see.
Enne kui kraavi sõitsin , jõudsin peas tõdeda lauset: Kuidas oleks üldse kraavi sõiduga ja mis tundeid see minus võiks tekitada. 5 minutit hiljem ma
eirasin just saadud teadmisi.
Kui enne, ühe tüseda daamiga kohtumist ma nägin unes ennet , et mul tuleb selle olendiga semmides jamasid, siis ma eirasin seda selget unenägu. Aga
iga kord, kui seda daami aitan, tulevad ette igasugu takistused.
Seega tasub hoida meel lahti ja sissepoole küsida...
süda vs mõistus
südamega võib valida alla enda "lati kõrgust" asuva inimese armumiseks, aga hiljem ütleb ikka mõistus, et temaga pikemat suhet ei taha.
tekivad vaidlused erinevate maailmavaadete, sissetuleku jms osas.
aga pähe tuli hoopis teine küsimus: kas nt nõuka ajal oli latt inimestel madalam? siis oli minuteada suhte otsimisel vähem arutelu selle üle, kas
väljavalitud ületab "lati kõrguse" või mitte (ärimees/tibi/hipi/emo/lootusetu koduperenaine lahterdamist toimus vähem) või oli ühiskond
lihtsalt ühtlasem oma läbilõikelt?
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kogu point seisneb selles,kuidas peatada aeg,![]()
Jäin mõtlema selle valimise ja valitud saamise üle. Tudengipõlves süüdistati mind ka korra selles, et mõtle, milline poiss jne... Ma pole valiv, aga
ma kuulan sisehäält ja püüan õhust keemiat, kui seda pole, siis pole ja ma ei saa inimest õnnetuks teha, et ma hakkan soojalt suhtlema inimesega ja
jätan talle mulje, et ta tekitab minus Duracelli jänese tunde. See on minu jaoks petmine. Kui selline lüke tehakse kooselu alustamise eesmärgil, siis
milleks nuriseda, kui mingil ajahetkel see petetud pool avastab, et kurat, ta polegi mind ju armastanud... See on teise inimese elu perse keeramine,
põhimõtteliselt oma isekuse pärast oled võtnud teisel leida tõeline armastus ja tunda end õnnelikuna, karistades seeläbi ka iseennast.
Seepärast...olge inimesed valivad ja mõelge oma otsuste tagajärgede peale, sest nendega tuleb elada. Aga alati tasub ka väljendada head suhtumist,
kiindumist, sümpaatiat teise inimese suhtes, sest isegi siis, kui te ei saa 100% vastusustundeid, loote te head enesetunnet. Tegelikult pidigi
armastus isetu olema.

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Mõnel inimesel ongi oma standart kellesse võimalik armuda on ja kui ei ole seda sorti nagu vaja,siis nad ei armugi.Minul eksisteerib selleks näiteks tumedapäisus..heledate juustega ei lähe lihtsalt peale ja kõik.Olgu ükskõik kui kena või tore.Mingite kriteeriumite põhjal see siiski esineb.
Tehti katse
ühele isalinnule tekitati veidi suurem ja uhkem suletutt, ja kõik emalinnud ei saanud sellelt pilku enam ära.
Põrgut küll, ei suuda seda enda
jaoks välja mõelda mis oleks see mis mind tõmbaks mehe poole. Selle katse valguses ei tahaks nagu sisemise ilu peale viidatagi.
Elus on alati nõnda,
et üks armastab ühte
ja teine teist.
Kuid see keda armastad sina,
see armastab kedagi teist.
Ega alati ei annagi valida.
Myrk, sama moodi on näiteks lõvidega. Millegipärast emased lõvid eelistavad neid isaseid, kellel on tume lakk.
Ja tegelikult naistele meeldivad ka ju siuksed tumedad sõstrasilmsed araablased, ja itaalia mafioosod. Millegipärast meestele meeldivad blondiinid.
Ise laka järgi ei otsustaks.
Aga mina pole ei blondiin ega brünett,vaid hoopis punapea...
huvitav,miks loomariigis nendest ei räägita...
Loomariigis punane värv tähendab et on tuline ja kuum. 
Ma ei ütleks, et inimriigis oleks teisiti
Aga punapead on enamasti ka võimukad ja võimekad
Valin,mitu päeva olen voodit jaganud William Blakega
http://www.poets.org/poet.php/prmPID/116
Sel pole enam tähtsust,mis värvi juustega ta on.
Kumb ennem magama jääb kas William või Sina ?
Hea küll,see on müsteerium mida ma ei oska seletada.
See polegi oluline, peaasi et vastasid.
Järelikult veel ei maga ka william... 
William on eelkõige suur poeet
,
egas siis teda elusinimene asenda.
Tean seda williamit
aga ma pole tema luulest etüüde teinud.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kogu point seisneb selles,kuidas peatada aeg,![]()
Aga nagu Kõue vanasõna glasit
Aeg on suhteline-Kõik sõltub sellest kummal pool peldiku ust sa hetkel oled.
Kas nüüd peaks järgnema sellele iseloomustusele lohutuspostitused kus peaksime püüdma muuta sind tundva inimese iseloomustust sinu hetkelise looki kohta.
Ja nüüd ei ole võimalik siit üle minna, sõita, muhule komistamatta.Kes asendaks Williamit?
Ei ole siin latitada ja matitada midagi.
Kui asi liiga keeruliseks kisub siis pane silmad kinni ja võta esimene ettejuhtuv(oma väljavalitatavate hulgast) ja vaata mis välja tuleb.
Ega hullemaks enam ikka minna ei saa...või siiski saab
Kuule, punapea, ega selle väljavalimisega nüüd nii kiire ka ei ole
kui juba liiga kiireks läheb, siis aitab alati üheöösuhe
pärast, kui suur valu
üle, siis võib edasi valida ju
Free ja Mustikas
Alati võib lohutada,kui selle lohutuse all seksi pole mõeldud.
Williamit asendab veel pikema keti otsas olev William.
seda ma arvasin, niikui natuke suud paotad, nii on kohe shaakalid taga ajamas, parem ikka vait olla,...
Kuna ma juhtusin juhuslikult kodus olema,siis vastan ka:
Seda,et väga inetu oleks olnud minu poolt jätta reageerimata teie postitustele.
Ikkagi niipalju aastaid koos oldud ühises foorumis ja...
Tsitaat:Hea et sellest latist räägitakse.
Algne postitaja: Karmapolice
Ma nõustun renetiga, ma arvan, et igal inimesel on mingi latt, mis puudutab kas välimust või haridust, käitumist, raha, huvisid jne
Ma usun et on olukordi, mil otsustatakse jääda pidama inimese juurde, kes on lihtsalt sümpaatne, hiljem tekivad tunded (või siis mõeldakse tunded sinna juurde).
Ei usu, et armumine on juhuslik, ma ju armun inimesse sellepärast, et tal on mingid omadused, mis mulle väga meeldivad. Igaühesse ei saa armuda. Või kuidas?