Board logo

Kui pikalt peax paar...?
Virgin - 02.12.2002 kell 10:50

Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?


ipsu - 02.12.2002 kell 10:56

Minu arust aeg ei oma erilist tähtsust( muidugi ma ei mõtle seda et said tuttavaks ja kohe elluma). Oma kogemustest ütlen et eksmehega olime aasta koos enne kui abiellusime ja lahutasime 1,5 aasta pärast......praegusega juhtus kõik kahe kuuga ja oleme juba seitse aastat koos ja arvatavasti veel kaua-kaua.


tiina - 02.12.2002 kell 11:06

Eks kõigil see aeg erinev. Mina kaldun arvama, et see nn käimis periood ei pea eriti pikk olema. No ehk pool aastat või nii. Inimest õpid ikka tundma temaga koos elades päev-päeva kõrval. Siis saad alles sotti tema tegelikust minast, saad aru kas suudad leppida tema heade ja halbade külgedega, ja alles siis mõistad kas armastad seda inimest tõeliselt või mitte.
Mina olin oma mehega tuttav pool aastat, kuni kokku kolisime. Algul oli kõik ilus, siis tuli segaduse periood...ilmselt olid siis kõik halvad ja head küljed lõpuks välja tulnud...raske oli iseennast ja teda mõista. Sain/saime sellest üle. Just mõõna perioodidest koos ülesaamine, koos halva üle elamine näitab, kas suudate ühte jääda ja ühte sammu edasi astuda. Lihtne nn käimise periood selliseid asju ei näita. Ei elata päris üksteisega koos ja ei teki selliseid probleeme ja raskeid hetki, mis tekivad kooselus.

Meile mehega tuli kasuks veel see, et vahemaa oli tema ja minu vahel suur...suhelda sai vaid kirjateel ja vahel telefonis. Aga just nende kirjade põhjal sain teda paremini tundma selle poole aasta jooksul. Silmast silma ei räägita pooltki neid asju mida kirja teel.

Võib olla mõnele tundub see pool aastat väga lühike aeg. Minule ja minu mehele oli see paras aeg. Kooselu tekkinud probleemid ja mõõnad oleme kah suutnud kenasti lahendada. Eks neid mõõna perioode tule kindlasti veel ette, aga loodan, et me oleme siis piisavalt tugevad, et ka need ületada.

Loomulikult on need vaid minu mõtted ja mees räägib ikka ise enda eest


pisimimm - 02.12.2002 kell 11:06

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Minu arust aeg ei oma erilist tähtsust( muidugi ma ei mõtle seda et said tuttavaks ja kohe elluma). Oma kogemustest ütlen et eksmehega olime aasta koos enne kui abiellusime ja lahutasime 1,5 aasta pärast......praegusega juhtus kõik kahe kuuga ja oleme juba seitse aastat koos ja arvatavasti veel kaua-kaua.


Kah arvan, et ega see aeg niivõrd suurt rolli mängigi.Ka meie käisime esimese kutiga 1,5 aastat (kokku ei kolinud, enne tuli mõistus pähe), praeguse elukaaslasega kolisime kokku peale 0,5 aastast tutvust, millest 3 kuud olin ära välismaal tööl ja praeguseks meil 2 imetoredat lapsukest ja koosoldud 6,5 aastat. Ning hetkel veel selle koosolemise lõppu ei paista... Nii et kui õige inimene satub olema, võib ka kohe kokku kolida ....


joosu - 02.12.2002 kell 11:19

Esimese mehega kolisin kokku peale 4 kuulist tutvust ja ära kolisin 2,5 aasta pärast. Kahju, et varem mõistus koju ei tulnud. Praeguse mehega tundsime teineteist kusagil pool aastat ja lähemalt olime suhelnud vaid kuu aega, kui asjaolude sunnil tema juurde kolisin. Sellest on nüüd möödas pea 8 aastat.
Aga abiellusime alles sel sügisel.
Ilmselt see aeg ei omagi niivõrd suurt tähtsust.Rohkem on asi ikkagi inimestes endis.


Kayleigh´n I - 02.12.2002 kell 11:37

Mina olin oma mehega koos neli aastat .. sissekolimisest ei olnud juttu tema rahalise seisukorra pärast ( ei tahtvat, et ma elaks peost suhu) ..
Nüüd .. me ei olegi enam koos ..


Virgin - 02.12.2002 kell 11:55

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
/.../Nii et kui õige inimene satub olema, võib ka kohe kokku kolida ....
Virg ei kujuta ette, millise kohaga & mismoodi tunneb selle ainuõige ära... müstika minu jaox, kui teisi inimesi vaatan...


pirka - 02.12.2002 kell 12:26

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Virg ei kujuta ette, millise kohaga & mismoodi tunneb selle ainuõige ära... müstika minu jaox, kui teisi inimesi vaatan...

Tunned ikka küll....kindlasti
Mõistusega, südamega, iga viimse kui rakukesega ihus...tunned, et just see on see õige.
Kuid sellele vaidleks pisimimm küll vastu, et kohe võiks kokku kolida. Isegi kui tunned, et see on see õige. Veidi peaks ikka kannatama. Tunne on üks, kuid tundmine teine.... teise inimese tundmaõppimiseks peaks ikka natuke aega jätma endale. Mitte palju, aga natuke ikka.
Aga see tunne, et vat just selle inimesega tahan koos olla, see võib tulla ka ainult ühe silmapilguga. Omal nii oli Nii kui nägin, teadsin, et vot teda ma tahan ja pikaks ajaks. Mõtetelt tegudeni läks veel muidugi aega ja nii mõnigi kõva lahing enne maha peetud sai. Iseloomud ju erinevad. Ja tema jäär ning mina kaksik... need mõlemad kanged kujud
Täpselt aasta läks meil, et teineteisega kohaneda ja vastastikused teravamad nurgad lihvida. Kuid see aeg ei pea olema nii pikk
Aga lõpuks ikkagi kokku kolisime ja seda siiani oleme, ja jäämegi (ma vähemalt arvan nii...)


meryli - 02.12.2002 kell 12:38

iga suhte kohta kehtib erinev aeg, kuidas osapooled teineteist tunnevad, milline tasand on suhtes saavutatud...ja palju, palju asju. möned elavad aastaid eraldi ja ei nurise, möned elavad kiirelt kokku ja ka ei nurise, kuidas kellegile sobib. seda vast nii ydiselt vötta ei saagi.


kontorihiir - 02.12.2002 kell 13:44

Kindlat aega ju selles suhtes küll öelda ei saa. aga jah, teineteist peab ikka piisavalt tundma küll, et kohe ei hakkaks tegema avastusi, mis ei partneri juures ei meeldi.arvan, et kiirustada ei maksaks armastuse suurusest ja kirglikkusest hoolimata.
Aga noh, eks ma ole ka ehk ettevaatlikum juba selles osas.


li-li - 02.12.2002 kell 21:16

Virg kallis ...kui vaid teax,siis saladust ma sellest ei teex ..millal ja kellega ja kuidas./me on isegi paar korraliku ämbrit saanu.Tunne ,tunnetex aga tahtmine ka tundeid säilitada peax olema kahepoolneEx vist jälle vana ja hea katse-exitusmeetod.......ära ainult igavesti ootama jää


Lola69 - 02.12.2002 kell 21:53

Et millal peaks kokku kolima. See individuaalne. Kiirustada ei tohiks aga väga kauaks kah venitama ei saa jääda. Sisaldaks seegi ju teisele poolele soovi või soovimatuse signaali.

Minul läks se kõik veidi kummaliselt. Ma päris kokku ei kolinudki nii kähku, kuigi ega ma kodus kah peale oma teise poole leidmist enam elanud. Aeg sattus lihtsalt olema selline, et õppisin ühes linnas, elasin teises ning kallis jäi kodulinna piiri taha. Ja nii ma siis omasin justkui kolme kodu. Tõeline kokkukolimine, st mina kolisin tema juurde, toimus umbes aasta enne abiellumist. See oli siis nii 2 aastat peale tutvumist. Minu arvates paras aeg. Ma teadsin tema vigu ja voorusi, ka kui need mulle ei meeldinud sain nii aja nendega harjumiseks.
Kuid kokkukolimise juures omab alati tähtsust ka see, kuhu kokku kolitakse.
Kui kohaks on ühe poole vanematekodu, siis on arvajaid-arvustajaid hulgim kui ainult kaks teineteist leidnut. Ja nende arvamused "õigesti" esitatuna võivad lõhkuda nii mõnegi ilusasti alanud asja.
Kui ühine kodu on emma-kumma oma, siis paratamult omab ta teatud omi ettekujutusi, milline ühine elu peaks välja nägema, milised on kooselu reeglid.

Igal asjal on mitu tahku. Kõiki tegelikult vaagides ei jõuaks me mitte kuhugi. Mingi osa peab paratamatult jääma südame, tunnete otsustada. Ja eks alati on olud ka individuaalsed.


Virgin - 03.12.2002 kell 15:45

Virg on nüüd veel suuremas segaduses kui enne... võib-olla olen ma juba kohanud seda ühte erilist inimest ja ise oma võimalused maha maganud liiga kaua venitades
Ma ei taha praegu väga palju konkreetsemax minna, aga oletan et kui olexin õigel ajal oma tunnetest teisele inimesele rääkinud, selle asemel et külma, iseseisva, enesekindla, sõltumatu naisena end esitlesin... olex midagi ehk teisiti... samas pole ma kindel kas tahaxin homne päev temaga kokku kolida, kui võimalust olex... see tunne vast sisemas peax tekkima, et enam teisiti ei saa ning et just see on see mida ma kõige rohkem ihkan?


Naxik - 03.12.2002 kell 16:12

eks see ikka igalühel erinev ole mina tunsin oma naist kõigest 6 kuud ja abielu
mis teha mõnel läheb isegi kiiremini


Bix - 09.12.2002 kell 21:40

Mina olin oma naisega enne abieluettepaneku tegemist tuttav olnud pea viis aastat. Aga selle aja jooksul silmast silma kohtunud kõigest kolmel korral kokku viis päeva. Praeguseks on meil 15 aastat koos elatud.


tiina - 09.12.2002 kell 22:37

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Virg on nüüd veel suuremas segaduses kui enne... võib-olla olen ma juba kohanud seda ühte erilist inimest ja ise oma võimalused maha maganud liiga kaua venitades
Ma ei taha praegu väga palju konkreetsemax minna, aga oletan et kui olexin õigel ajal oma tunnetest teisele inimesele rääkinud, selle asemel et külma, iseseisva, enesekindla, sõltumatu naisena end esitlesin... olex midagi ehk teisiti... samas pole ma kindel kas tahaxin homne päev temaga kokku kolida, kui võimalust olex... see tunne vast sisemas peax tekkima, et enam teisiti ei saa ning et just see on see mida ma kõige rohkem ihkan?
Seda raske öelda, kas tegid õigesti või valesti. Seda saab sulle ainult aeg näidata.
Aga liialt seda iseseisvust ei tasu rõhutada mehele kellest hoolid...see peletab mehed eemale...tekitab tunde, et neid nagu polegi sulle vaja.
Iseseisev võib ja peabki olema...aga parem vaikselt ja targu, kui seda pidevalt mainides.

Virg kullake, ära solvu, see polnud pahasti öeldud vaid lihtsalt minu mõtted ja tähelepanekud elust ja meestest.
Ei pea ennast üldse mitte targaks


PrettyLizi - 06.08.2003 kell 13:27

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?


kas keegi üldse oskab ühest vastust sellele anda? eks olen inimestest ja ajas ja kohast.

Ise sain mehega tutavaks novembris, siis suhtlesime kuni 31.detsembrini telefoni teel ning siis katkes meie ühendus.

Uuesti saime kokku mais ja juunis elasime juba koos. Nüüdseks siis 2 aastat.

Kas see kuu enne kokku elamist oli liiga lühike aeg, et teda tundma õppida?
Ma ei tea. Kogu aeg tuleb midagi uut.
Isegi mu vanemad, kes juba 20 aastat koos eland avastavad üksteise juures uusi külgi, mida enne ei teand. Nii et mine võta kinni.


Lola69 - 06.08.2003 kell 13:37

Tsitaat:
Algne postitaja: PrettyLizi
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?

kas keegi üldse oskab ühest vastust sellele anda? eks olen inimestest ja ajas ja kohast./.../
Isegi mu vanemad, kes juba 20 aastat koos eland avastavad üksteise juures uusi külgi, mida enne ei teand. Nii et mine võta kinni.
Inimesed ise on vast määravamad. Kes kui kiirelt avaneb ja kes kellega üldse avaneb. Nö kõrvuti kuid mitte päris koos ei pruugi kõik üldse nähtavaks saada ja sa võidki jääda otsima seda, kas ikka on õige kokku minna.
Esiteks ei suuda sa endast kunagi kõike kellegile rääkida. Kõike, mis sees varjul, ei pruugi iga hetk ise teadagi. Nii avab meid elu ja suhted isekeskis.

Õige on hetk, kui tead et tahad proovida. Kas on see üks ja õige. Sest kuigi reeglina paarigi minnakse mõttega igavesest armastusest, on abielugi ikkagi ju katse koos olla ja koos edasi minna. Kunagi ei tea ette mis homne päev toob. Küll aga on ajusopis olemas teadmine ja soov, et ma tahan selle inimesega olla ja elada. Ja seda koos.


Venom - 06.08.2003 kell 14:21

naine kolis minu juurde peale kahekuulist lähemat tutvust. on siiani.
noh aga üksteist teadsime me juba ouuu kui mitu aastat 10? või nii


RealBitch - 06.08.2003 kell 15:01

Kõik ju oleneb. Kui tunned, et see õige, siis kasvõi kohe. Lahku kolida saab ju alati ja mis see aeg muudab? Mõnega elad 30 aastat koos ja siis ikka lahutavad, sest leiavad, et midagi on valesti. Ja mida trutem kokku, seda rutem saad aru, milline inimene tegelt on. Sest kui harva näed, siis reegina ikak end paremana näidatakse.


Venom - 06.08.2003 kell 15:03

Tsitaat:
Algne postitaja: RealBitch
... Sest kui harva näed, siis reegina ikak end paremana näidatakse.


krt sul on õigus
harva nägemise korral tuleb romantika jms jura vahele ning inimest selle taga ei nähta. armunu ju pime.
a nädal koos juba toob esile ka varjatud omadused.


saadanas - 06.08.2003 kell 18:47

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?


Kui pikalt?
Kõik on suhteline
Tuttav kolis kaasaga kokku kolmandal päeval peale tutvumist. See olevat "nii kaua" aega võtnud kuna nad ei jõudnud varem voodist välja.
Sellest saab nüüd 11 aastat.
Samas lahutavad teised mõni kuu peale kokku kolimist millele on eelnenud kaheksa aastat nö. külastus-abielu
Võta sa kinni, kaua sa selle kokkukolimisega ootama pead


TKtydryk - 07.08.2003 kell 08:06

ei ole nii et näed pead ennem 2 aastat koos olema sis võib kokku kolida vms
ma arvan et siis kui mõlemad tõesti tõesti seda tahavad ja tunnevad et muud moodi pole võimalik


muhhin - 07.08.2003 kell 14:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?

Täpselt nii pikalt, et tundub - nüüd on paras või siis, et nüüd aitab


Iceprincessa - 07.08.2003 kell 15:03

Kusjuuressee on jälle yks neist teemadest kus mina ei kiirustaks... kui inimene on kindel, milleks kõike tahta liiga ruttu? Olen ise oma kallimaga väga intensiivselt koos olnud kaks aastat, eriti naljakas on, et ma ei oska määratledagi kas me elame koos või ei- päeval kui ta tööl või lihtsalt tööd teeb mina olen vanemate kodus ( ehhe siin arvuti mul seltsiks) kui ta töö lõpetab, siis oleme koos, öösel muidugi ka. Kodus ööbin kusagil korra kuus viimasel ajal. Kooliajal elan nädalasees yldse tartus... tegelt kui oleks tema jurues ideaalsed tingimused, ega ma eriti kuhugi ei kipuks sealt, aga mõned miinused on tegelt need mis päris ankurdumast hoiavad...


RealBitch - 07.08.2003 kell 17:49

Tsitaat:
Algne postitaja: Iceprincessa
Kusjuuressee on jälle yks neist teemadest kus mina ei kiirustaks... kui inimene on kindel, milleks kõike tahta liiga ruttu? Olen ise oma kallimaga väga intensiivselt koos olnud kaks aastat, eriti naljakas on, et ma ei oska määratledagi kas me elame koos või ei- päeval kui ta tööl või lihtsalt tööd teeb mina olen vanemate kodus ( ehhe siin arvuti mul seltsiks) kui ta töö lõpetab, siis oleme koos, öösel muidugi ka. Kodus ööbin kusagil korra kuus viimasel ajal. Kooliajal elan nädalasees yldse tartus... tegelt kui oleks tema jurues ideaalsed tingimused, ega ma eriti kuhugi ei kipuks sealt, aga mõned miinused on tegelt need mis päris ankurdumast hoiavad...


Teemast välja. Mul vennanaise õde samasuguse zyseega. Juba vaatasingi, et kas tema, aga profiili andmed ei klapi


Hiirekas - 07.08.2003 kell 17:50

Ei oska vastata. See vist ikka suhteline on. Mulle meeldib vanaema ütlus: Kui kokku loodud, siis loodud. Aeg ei ole määraja.


kodukiisu - 10.09.2003 kell 16:15

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?


nii, minu nrid on sellised - suhelnud olime paar kuud, siis saime esimest korda kokku siis läks vist paar päeva ja saime aru et oleme teineteise jaoks ja siis 3 kuud hiljem kolisime kokku ja veel 7 kuud hiljem abiellusime ja praegu 3 kuu pärast saame lapse

siiani ainult positiivne kõik - mõlemad rahul, teist ei taha ja ise ka ei usu et kõik NII kiiresti läks


li-li - 23.06.2006 kell 11:40

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?

peax nüüd Sinu vastuseid ootama nendele küsimustele kaua aega võttis, et looma hakkas


freelancer - 23.06.2006 kell 12:13

minu elukaaslane kolis meile enne kui mina sinna jõudsin
issanda teed on imelikud


Pipilota - 23.06.2006 kell 19:13

teema nagu rusikas silmaauku (OT: on aga nome valjend! eesti keel ikka naljakas kyll). ise motlen ka juba paar nadalat antud probleemi yle - kolida kokku voi mitte...? parast 5 kuud kaest kinni kaimist voiks ju asi edasi liikuda? voi on liiga vara?

ehh


li-li - 23.06.2006 kell 19:36

kui tutist jutt ikka läbi käib, siis anna minna


freelancer - 23.06.2006 kell 19:38

Kokku tuleks kolida siis kui enam ei viitsi kepi pärast teise linna serva sõita ja tahaksid et oleks kohe ja alati käepärast.Ja selliselt peavad mõtlema mõlemad,siis on õige aeg.


Pipilota - 23.06.2006 kell 19:44

aina kepp ja kepp! kuhu siis tunded voi kaalutletud otsus jaab?

voi olen mina vanamoeline?


freelancer - 23.06.2006 kell 20:08

Pipi
Kui tundeid pole siis sa temaga üldse tegemist ei teeks,veel vähem mõtleksid temaga koos ühe katuse all elama hakata.Sa polemitte vanamoeline vaid tuleb olla realist.Kas kooselu klapib või mitte selgub alles siiskui koos elatakse,mitte siiskui teineteise juures ööbimas käiakse.Kui pole klappi ei tule seda kunagi.Sellega võib harjuda ja leppida kuid mitte nautida.Seks on kahe inimese kooselus ks tähtsamaid nüansse kui on klapp siis on eeldused kooselukskui pole,ei tule neid mitte kunagi.Millekssiis kokku kolida kui klappi pole.Surnud ring


n28 - 26.06.2006 kell 18:34

esimese abikaasaga hakkasime kohe koos elama , st et juba sama mpäeva õhtul kui tutvusime kolisime kokku
praeguse elukaaslasega saime aprillis tuttavaks ja juuli lõpus kolisime kokku ja praeguseks oleme nii mõnedki ilusad aastad koos olnud
nii et see ikka kõhutunde küsimus......


kodukana - 26.06.2006 kell 21:02

Vot minul esimese mehega oli nii, et kolisime kokku peale 2 aastast "käimist", aga kahjuks tema vanemate majja. Elasime seal aastakese ja natuke pealegi ja siis läksime väga tülli. Ma kõndisin minema. Tuli ja palus tagasi. Ma seadsin tingimuseks, et kolime omaette korterisse...
Elasime kuu aega siis rahulikult...ja edasi hakkasid jälle vanad probleemid tulema.
Mainin vahepeal, et tundsin seda inimest juba kaua sõbrana.
2 kuu pärast oli mulle selge, et siit miskit head ei tule ja aasta pärast jalutasin minema lõplikult.
veel aastaid hiljem sai mulle selgeks, et ma ei tundnud seda inimest ÜLDSE(kuulsin asju, mida alles siis mulle julgeti rääkida)

Minu jutu point siis see, et mitte kunagi ei või sa teada, kas tegid õige otsuse ja õigel ajal. Alati tuleb valmis olla, et asjad ei kulge nii nagu loodetud...


Virgin - 02.07.2006 kell 16:49

Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?
Kui kiiresti v aeglaselt teie seda olete teinud, head & halvad kogemused?

peax nüüd Sinu vastuseid ootama nendele küsimustele kaua aega võttis, et looma hakkas
Looma hakkas kiiremini, aga abieluni jõudsime juba kolme aasta pärast
Tunne, et tema on see õige tekkis palju varem...


pisihiir - 02.07.2006 kell 16:56

oma elukaaslast tundsin kui peretuttavat juba üle 5 aasta. Seega kui leivad ühte panime võtsin teda koos tema hobide ja pahedega, millest ma teadlik olin. Paraku nn pahedest, millest ma kuulnud olin, pole jälgegi.


sheridan - 03.07.2006 kell 23:33

mul pole midagi selle vastu, et inimest koos elades tundma õppida. ja hiljem oma teed minna... või mitte.


marga22 - 04.07.2006 kell 11:28

On ka omal olnud erinevaid olukordi. Ühe naisega saime käidud kaks aastat, aga kooseluni ei jõudnud, enne läksime hoopis lahku. Aga oma praeguse naisega olime kolm nädalat koos olnud kui hakkasime üsna tihti üksteise juures ööbima ja kuue nädala pärast me sisuliselt juba elasime koos. Nüüd on sellest juba mitu aastat möödas ja usun et see kestab veel kaua. Jutu point on see, et ajajal pole eriti suurt osatähtsust, asi on ikka inimeses.


anne51 - 04.07.2006 kell 13:53

Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
ise motlen ka juba paar nadalat antud probleemi yle - kolida kokku voi mitte...? parast 5 kuud kaest kinni kaimist voiks ju asi edasi liikuda? voi on liiga vara?

Kui teaks, siis ütleks.
Mina abiellusin pärast 3-kuulist tutvust, koos oleme olnud 32 aastat, aga sellest ei maksaks kellelgi teha kaugeleulatuvaid järeldusi.


Imre - 04.07.2006 kell 14:04

Hmm ... kui ollakse üksteise vastu ausad ja usaldus olemas,
siis piisaks vast ka poolest aastast.
Samas, ma tean paari, kes abiellusid peale ühe kuulist tutvust.
Siiani veel koos , sellest ka juba aastaid möödas.


ariita - 04.07.2006 kell 14:11

tundub, et on kehade keemia küsimus ja lisaks näib, et kui esimese tüli järele jäädakse kokku ja laias ilmast paremat ei leia võiks nagu koos elada ja altari ette tõotama minna


miilo - 10.07.2006 kell 17:30

ma ei oska kahjuks nõu anda, aga arvan, et ajal polegi tähtsust. kui tunne on õige siis ongi õige!


anne51 - 11.07.2006 kell 12:29

miilo, kõik ju hindavad oma tunde õigeks. Muidu ju ei abiellutaks või ei alustataks kooselu. Ometi 50% lahutab. Nüüd vist juba 75%.


Zewa - 11.07.2006 kell 22:27

minu arust on see täiesti igaühe omateha kaua ta oma kallimaga koos on enne kui kokku elab. mina olen oma kaaslasega juba aasta käinud ning ei tunne sugugi, et tahaks kokku leada...vb tuleb ka see sellest, et ma noorem temast. (mina 17 ja tema 21) õnneks on meil ühine arvamus selles suhtes et ei taha veel kokku kolida..vb hilisemases tulevikus, kui see meil ühine peaks tulema.
veits teemast mööda : aga tehke mulle see selgeks mis vahe on abielus olevate inimeste kooselul ja lihtsalt ühe paarikese kooselul?
milleks abielluda? pärast, kui lahku lähed, on igast jamasi, aga kui pole abielu pole ju ka mingite paberite muresid ja jamasi, no kui suudedakse rahulikult minna laiali.


klaara - 19.10.2009 kell 19:09

Ex-kaasaga kolisime ühe katuse alla peale 2 nädalat kestnud tutvust, tulemuseks 16,5 aastat kooselu... hetkel olen olnud kaugsuhtes 1 aasta... reegleid pole, ma arvan...


freelancer - 19.10.2009 kell 22:34

Tsitaat:
Algne postitaja: Iceprincessa
Kusjuuressee on jälle yks neist teemadest kus mina ei kiirustaks... kui inimene on kindel, milleks kõike tahta liiga ruttu? Olen ise oma kallimaga väga intensiivselt koos olnud kaks aastat, eriti naljakas on, et ma ei oska määratledagi kas me elame koos või ei- päeval kui ta tööl või lihtsalt tööd teeb mina olen vanemate kodus ( ehhe siin arvuti mul seltsiks) kui ta töö lõpetab, siis oleme koos, öösel muidugi ka. Kodus ööbin kusagil korra kuus viimasel ajal. Kooliajal elan nädalasees yldse tartus... tegelt kui oleks tema jurues ideaalsed tingimused, ega ma eriti kuhugi ei kipuks sealt, aga mõned miinused on tegelt need mis päris ankurdumast hoiavad...



Lugesin päris mitu korda ja kui öised vahekorrad välja jätta siis mina küll mingit intensiivsust selles kooselus ei leia.Mina määratleks sellist kooselu -Nagu kits kahe heinakuhja vahel.Ei ela sa koos ja ei ela sa lahus.


tiivitaavi - 19.10.2009 kell 22:49

Mis tähtsust sel on ,millal.
Lahku minnakse ikkagi.


klaara - 19.10.2009 kell 22:54

Kahjuks nii ta kipub minema jah, umbes pooltel


officer - 20.10.2009 kell 07:35

enamus juhtudel on lahku minek äärmiselt positiivne lahendus paljudele probleemidele.


habe - 20.10.2009 kell 07:41

Päeval, mil tiksus täpselt 1 kuu meie esimesest kohtumisest, andsime avaldused abiellumiseks sisse. See juhtus 19. augustil 1970.


sissy84 - 20.10.2009 kell 15:56

To Habe: Külab sama ilusasti kui muinasjutus samas kust tulevad need ilusad lood kui mitte elust enesest.


Mina tundsin inimest mõni nädal enne kui kokku kolisime, nüüd saab suvel 5 aastat.
Kõik algas sellest,et kuidas saab ööseks jääda kui pole hambaharja, vahetus riideid. Ei olnud meil mingit juttu,et kui hakkaks koos elama, see tuli iseenesest.


tiivitaavi - 20.10.2009 kell 16:30

Tsitaat:
Algne postitaja: klaara
Kahjuks nii ta kipub minema jah, umbes pooltel

Kooselu õnnestumise üheks oluliseks teguriks on,kas elatakse eraldi või vanemate toanurgas.


Jajahhh - 20.10.2009 kell 18:39

ja ühtset valemit tundeasjades pole olemas


niceassu - 21.10.2009 kell 05:03

Aus olla siis ma ei oska sellist jama kommenteerida,sest endal kogemusi pole.Mitte ligi lähedastki.Mul pole isegi pähe karanud,et ma tahaks kellegiga ühe katuse all elada ja teda igapäev näha.
Ma arvan et paar aastat võiks ikka nagu inimest tundma õpida ja kui on tunne et edasi üllatusi ei tule ja kõik on ikka sama ilus,siis nagu miks mitte,


Myrk - 21.10.2009 kell 08:16

Terve elu koosnebki üllatustest, meeldivatest, ebameeldivates ja lihtsalt üllatustest, mis pole ei ühte ega teist.
Kaks aastat? No jah, kui sina nii just arvad.
Jään Jajahhh-i seisukohta jagama.


tytreke - 22.10.2009 kell 20:48

Tsitaat:

Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?


Kui oma arvamust nüüd välja öelda, siis minu meelest oleneb sellest, kuidas 2 partnerit omavahel otsusele jõuavad, et kas oleks aeg kokku kolida või ei. Võiks ka eelnevalt läbi arutada, et mis konfliktid esile võivad tõusta, et kes ostab/teeb süüa, koristab jms.
Siin toimib hästi omavaheline kooskõla.

Ise ma hiljuti kolisin ka noormehega kokku. Nimelt ennem seda oli tutvusperiood mingi 1 kuu ja siis otsustasime suhte tõsisemaks viia ja n-ö kolmandal kuul kolisime kokku ära. Otsus ise tuli sellest kuna me mõlemad nägime teineteist harva, sest me vahel oli parajalt pikk vahemaa.
Algus oli kõik ilus ja uus. Oma elamine, oma majandamine, n-ö oma kodu loomine. Tegime omavahel sammuti selgeks, et jagame pooleks, koristamised, söögi tegemised, ostmised jms.
Nüüd aga mul endal on totaalne kaos. Minu jaoks on see kõik muutunud rutiinseks. Mis korteri peal ikka teha, käime vahepeal jalutamas, poodlemas, hiljem teen süüa ja peale söömist vaatame telekat ja vahepeal ka väike seks, mis tekitab minus hetkeks hea rahulolu.
Rohkemat ma me suhte puhul ei näe, ma siinkohal ei kaeble oma partneri üle, temaga saan ma kõigest rääkida ja olla.. Kuid siin minu jaoks on see hetk, kus ma näen, et justkui rohkem edasi minna ei anna..!!
No annaks küll.. see läheks näiteks pereloomise teema alla, aga see oleks tõepoolest liiiiga vara minu jaoks..
Et oma olemist ärkvel hoida, olen ma hakanud suhtlema n-ö eksiga. Vahetevahel saame kokku, oleme/suudleme aga seksini n-ö veel jõudnd ei ole, kuna ma ei teadnd, kas suudan oma mehe selja taga sedasi tõesti olla/tegutseda....
!!! Siinkohal palun mina ka mõtteid ja ideid, mida teha..? Minna kaugemale suhtes eksiga (mida minu alateadvus tahab) või tõesti kanda maha see suhe noormehega? Või pean ma omale ise midagi muud kolmandat tegevust välja mõtlema, et me suhe ei näiks minu jaoks nii kaootiline??


officer - 22.10.2009 kell 20:56

väga huvitav,ootan järge!
Nõuandepoole pealt,ehk apteekri poja seisukohast torkas ohumärgina silma väljend "vahepeal väike seks",idüllikirjelduse kontekstist tuli välja,et seda just söögitegemise vahepeal...? Arutage seda,kindlasti ka eksiga muidugi,... minu soovitus oleks,et kui seksida,siis seda ikka enne sööki ja seda tühja kõhuga ja kui,siis juba suurelt-mitte väikselt


freelancer - 22.10.2009 kell 20:56

<>No sellises ,sinu poolt kirjendatud olukorras oleks pereloomise mõtted lausidiootsus.Niikuinii te kokku ei jää.Äkki soovid kihla vedada.
Samuti võib võtmeküsimuseks olla see nn Väike seks.Ilmselt pole te teineteisele sobilikud


habe - 23.10.2009 kell 07:56

Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke
Ise ma hiljuti kolisin ka noormehega kokku. Nimelt ennem seda oli tutvusperiood mingi 1 kuu ja siis otsustasime suhte tõsisemaks viia ja n-ö kolmandal kuul kolisime kokku ära. ... aga see oleks tõepoolest liiiiga vara minu jaoks..



Kärpides Su mahlakat teksti, leidsin, et oled oma probleemile ise juba ammendava vastuse andnud.
Sa ju ei tea isegi, mida sa tahad ja ootad et meie nüüd Sulle ette ütleksime. Käi jala ja tee oma kodutöö ise ära. Kui vastutust võtta on liiiiiga vara, siis on ka keppi teha liiiiga vara. Mängi nukkudega või osta vibra.


officer - 23.10.2009 kell 09:02

...selle vibraga jälle selline wärk,et kasutatud patereid tuleb käitada vastavalt EV Jäätmekäitlusseadusele,kui aga puudub vastutusvõime,siis võib sellega vangi sattuda
Keppi pole tegelt kunagi vara teha...juba lasteaias on igasugu kepihobused,etc


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 09:03

Habe,miks kohe nii karmilt

Kuna neil on kodutööd pooleks,aga temal juba rasvane rutiin -las siis proovib neid ülesandeid,mis mehele poolde kuulub.


officer - 23.10.2009 kell 09:20

Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke
Tsitaat:

Et oma olemist ärkvel hoida, olen ma hakanud suhtlema n-ö eksiga. Vahetevahel saame kokku, oleme/suudleme aga seksini n-ö veel jõudnd ei ole, kuna ma ei teadnd, kas suudan oma mehe selja taga sedasi tõesti olla/tegutseda....
!!!


Et sinule vastata,oleks olulise tähtsusega teada,kas sinu ärkveloleku history selle "n-ö exiga" sisaldas ka sexi(kas või väikest!), mida sinu alateadvus (täpsemini-alakeha!) soovib


habe - 23.10.2009 kell 09:49

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Habe,miks kohe nii karmilt

Kuna neil on kodutööd pooleks,aga temal juba rasvane rutiin -las siis proovib neid ülesandeid,mis mehele poolde kuulub.


"Tegime omavahel sammuti selgeks, et jagame pooleks, koristamised, söögi tegemised, ostmised jms. "

Sa tiivi, oled ikka eriline kavalpea!

Et siis kui oma (näitkes paariskuupäevadel) nõudepesemisest rutiin käes, katsetagu pesemist paaritutel kuupäevadel ???

Tegelikult muidugi õige. Ka seksis soovitatakse ammenduse vältimiseks asendeid vahetada...


officer - 23.10.2009 kell 10:26

...mõjusam on ikka partnerit vahetada


testitud.parm - 23.10.2009 kell 11:10

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
...mõjusam on ikka partnerit vahetada

Eks partner ole nagu auto, kui viskab üle, siis vahetan välja.


tytreke - 23.10.2009 kell 11:21

Oi ma tänan habe otsekohesuse eest. Nimelt, kui mu jaoks on laste tegemine liiiiiga vara, siiis see ei tähenda seda, et mul puuduks vastutus!!! Ma tean väga hästi, et laste kasvatamisega kaasneb vastutus, aga mida ikka siin ennem lapsi vorpida, kui tean, et ma pole majanduslikult kindlustatud (kedagi kolmandat toita ja üles kasvatada on omajagu kulusi), ega ma loll pole
officer, eksiga me tõepoolest pole vahekorda sattunud ja hetkel me ei hoia kontakti ka. Tal endal on naine muidu olemas, kas me puhul on siis lihtsalt tegu lausega ''vana arm ei roosteta''? või me mõlemad oleme mingis mõttes seksi peal väljas?
Ja pealegi, ma tõesti ei ole nii abitus olukorras nagu mõned, kes plaanivad esimesel võimalusel kasutada vibraatorit
Ning, foorumi idee peakski olema selles, et kus saaks asju arutada (ons seda sis palju palutud) ning hiljem olukorrale oma järeldusi teha, ja nii mõne inimesegi jutt avab omad silmad... ehk tänu teie arutlusele jõuangi sinnamaani kus ma tean mida teha ja ette võtta


klaara - 23.10.2009 kell 11:26

Kas vibraatorit kasutatakse ainult siis, kui ollakse abitus olukorras? See on midagi uut minu jaoks!

Jaa, inimene õpib kogu elu...


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 11:34

Noored inimesed lojuvad foorumites ja otsivad oma elule valmis lahendusi.
Küpsete inimeste kogemuste pealt koorivad manti.
Niimoodi võib jääda sõltuvusse valmis vastustest.


Valmis lahendusi pole,Sinu eksimused on vajalikud sinu küpsemiseks.
Pole mõtet kedagi kopeerida,ole ja jää alati originaaliks.

Ei noomi sellepärast,et mul neid kogemusi kahju oleks jagada


tytreke - 23.10.2009 kell 11:46

Nimelt, ma ei ole sellist tüüpi inimene, kes jääks millestkist sõltuvusse. Ikka ju kui jäädakse abitusse olukorda, on ainus viis sellest kellegi kolmandaga läbi arutada, et teha õige otsus ja mitte hiljem kahetseda!

Ja kui pöörduda vibraatori kasutamise juurde, siis ma isiklikult ei mõista, no milleks on vaja seda kasutada..? Kas pole siis omal meest? Või partner ei suuda niipalju tõesti rahuldada, et on abivahendeid vaja? Valgustage mind, kui olen millestkist valesti aru saand

Aga siinkohal ma näen, et sellel suhte teemal pole mul mõtet rohkem edasi arutada, sest mõnel teravama ütlemisega tegelase suust midagi andekat välja ei tule. Siinkohal ma panen oma teema lukku! ja teen omad järeldused.. Tänud arutlemise eest


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 12:05

Kas see oli sinu poolt algatatud teema,et volitad end seda lukku panema

Alles läks põnevaks,kui lahata,siis iga kandi pealt ehk tuleb andekamaid lahendusi ka,
kui mehed eespool pakkusid.


tytreke - 23.10.2009 kell 12:12

Ei ma ei räägi et ''Kui pikalt peax paar...?'' lukku panemisest,
vaid oma enda probleemist, et pole vaja sellest rohkem arutleda.. Pane rohkem tähele
Jaa, eks tuli andekaid lahendusi tõesti, kuid samas ka absurdsed, nagu et ma mingu nukkudega mängima jms
See on nagu ma ei tea kellega rääkimine, kui ei suudeta mõistlikku nõu anda


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 12:21

Tänan märkuse eest

Ole nüüd,mõistlikult pead otsustama Sina.


habe - 23.10.2009 kell 13:25

Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke
See on nagu ma ei tea kellega rääkimine, kui ei suudeta mõistlikku nõu anda



Ei pannud nagu hästi tähele, et sa mõistlikku nõu oleksid otsinud. Pigem ikka rohkem midagi sellist, mis sinu hetkeihalustele toeks oleks...


susanna - 23.10.2009 kell 13:42

Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke
Tsitaat:

Algne postitaja: Virgin
Kui pikalt peax paar enne ühe katuse alla kolimist üxteist tundma õppima? Kui palju kulub aega, et võix öelda, et just see on see inimene, kellega tahan päevast-päeva koos olla?


Siin toimib hästi omavaheline kooskõla.


sa räägid ja toimid ju ise-endale risti-vastupidiselt.
kuidas saab rutiin tekkida, usun, et see on rohkem sinu peas kinni ja selles, et sa pole oma nn. exist lahti lasknud.
ja tegelikult tegeled sa ju praeguse elukaaslase petmisega.
suhtes on alati kaks poolt, nii, et oled sa selles kindel, et 50% rutiini tekkimises sa ise süüdi pole?
on sada ja muud erinevat võimalust, et mitte rutiini laskuda..minge kinno, tearisse, sõpradele külla, metsa jalutama, matkama, spa-sse...käige trennis, võtke reis ette.
ja kui see ikka tekitab rutiini, siis oled juba vastuse saanud oma küsimuse: te pole kokku loodud ja mis seal ikka vinduda.
Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke
Tsitaat:

Et oma olemist ärkvel hoida, olen ma hakanud suhtlema n-ö eksiga. Vahetevahel saame kokku, oleme/suudleme aga seksini n-ö veel jõudnd ei ole, kuna ma ei teadnd, kas suudan oma mehe selja taga sedasi tõesti olla/tegutseda....
!!!


kuidas sa ise nimetaksid sellist käitumist, see pole küll toiming, mis sind sinu probleemi korral aitab , pigem sa vabandad ennast välja.


officer - 23.10.2009 kell 14:06

Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke

Jaa, eks tuli andekaid lahendusi tõesti, kuid samas ka absurdsed, nagu et ma mingu nukkudega mängima jms
See on nagu ma ei tea kellega rääkimine, kui ei suudeta mõistlikku nõu anda


...samas oli sinu teemapüstitus kordades asjalikum,kui siin tavaliselt oleme harjunud lugema. Ja sisuliselt ka väga usalduslik & inimlik....
See,et siin paar vanameest (kaasaarvatud mina!) oma "nõuanntega" silma tahtsid paista on üks nende ja minu seniilsuse avaldusvorm


reheline - 23.10.2009 kell 14:09

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Noored inimesed lojuvad foorumites ja otsivad oma elule valmis lahendusi.
Küpsete inimeste kogemuste pealt koorivad manti.
Niimoodi võib jääda sõltuvusse valmis vastustest.


Valmis lahendusi pole,Sinu eksimused on vajalikud sinu küpsemiseks.
Pole mõtet kedagi kopeerida,ole ja jää alati originaaliks.

Ei noomi sellepärast,et mul neid kogemusi kahju oleks jagada


Minul on küll lahendused olemas. Mul on sellised spetsiaalsed paketid välja töötatud. Erinevalt Tiivist on minul neid kahju jagada. Ma olen nende kallal vaeva näinud ja oma elu peal katsetanud. Seega on väärt nõuanded tasulised ja nende saamiseks tuleb personaalseslt minu poole pöörduda.
Muidugi võib ju ka siinse loba põhjal oma elumuudatusi teha...


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 14:43

Spetspaketid
äärmiselt ebakindlatele
ühiskonnast isoleerimise projekt sul käsil,kus sotsiaalne elu minimaalne


reheline - 23.10.2009 kell 15:47

Nüüd siis hakkab Tiivi meil siin välja pressima
Enne ülekanne ja siis info, kulla kaasfoorumlanna.


rosita - 23.10.2009 kell 15:55

Oma elu õppetund-kokkukolimine kiire ja lihtne, lahkukolimine aeganõudev ja kulukas.


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 15:57

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: tytreke

Jaa, eks tuli andekaid lahendusi tõesti, kuid samas ka absurdsed, nagu et ma mingu nukkudega mängima jms
See on nagu ma ei tea kellega rääkimine, kui ei suudeta mõistlikku nõu anda


...samas oli sinu teemapüstitus kordades asjalikum,kui siin tavaliselt oleme harjunud lugema. Ja sisuliselt ka väga usalduslik & inimlik....
See,et siin paar vanameest (kaasaarvatud mina!) oma "nõuanntega" silma tahtsid paista on üks nende ja minu seniilsuse avaldusvorm


Mina ei tunnista end seniilseks,mul on päevad


reheline - 23.10.2009 kell 17:06

No kuule Tiivi.... Kui siin keegi ütleb "paar seniilset vanaeite", siis mina küll ennast puudutatuna ei tunne, olgu mul päevad või mitte. Kuis krt see "paar vanameest" nüüd sulle per..e torkas ?
Et ikka seniilsus siis...?
Teemasse ka: paar võib kokku kolida kohe, kui ta ennast paariks peab. Ja lahkuminek on hoopis teine teema.


tiivitaavi - 23.10.2009 kell 17:22

Kuidas ,Reheline
soovisin olla Habele ja Officerile moraalseks toeks

Ja nüüd need abipaketid ka veel,mis ennist välja pakkusid.
Mul on suurepärane võimalus Sind tänada,aga veel ei võtaks,
soovin omi
väljakutseid.



freelancer - 23.10.2009 kell 19:28

Tsitaat:
Algne postitaja: testitud.parm
Tsitaat:
Algne postitaja: officer
...mõjusam on ikka partnerit vahetada

Eks partner ole nagu auto, kui viskab üle, siis vahetan välja.



Tegelikult on selles tekstis ja kommis kokku võetud kõige olulisem ja kas soovime või mitte ka kõige peamisem.Milleks elada koos inimesega kes on muutunud igavaks ja keda võib võrdsustada mööbliga.


Mis aga puutub meie foorumi seniilidesse siis pole nad nii seniilsed midagi.Nende otsene väljaütlemine on igatahes sada korda parem ja ausam kui terve plejaadi haletsev julgustamine-olgugi et ise nad oma lohutavaid sõnu karvavõrdki ei usu.
Ja mida veel.Lihtsalt teavitamiseks ütlen sulle ,et kõige parimaid lastekasvatusnippe kuuled inimestelt lapsi veel pole ja häid intiimnõuandeid just nendelt kelle ainsaks seksuaalkontaktiks on erialaarsti vastuvõtu regulaarne külastamine.Sinu ülesanne on lihtne-eraldada ühed teistest.


testitud.parm - 23.10.2009 kell 20:05

Free sul on täiesti õigus. Kui asi enam parandada ei kannata, siis tuleb see välja vahetada.


freelancer - 23.10.2009 kell 20:15

Kahju on ainult selles et see on õigustatud ainult siis kui selleks vahetajaks on naine sest naised on andnud endast alati kõik ,et suhe oleks perfektne.


officer - 23.10.2009 kell 20:40

tsuktsi viib poodi tagasi sealt ostetud sae põhjendusega,et on juba kuu aega metsas puid langetanud,aga vana saag olevat mugavam ja käed ei väsivat nii ära,kui selle uuega....Müüja uurib saagi ja ütleb tsuktsile:kui selle saega tahad puid saagida,siis tuleks ka sae mootor käivitada....
/ma ei viici selgitada,kuidas see selle teemaga seotud on/


testitud.parm - 23.10.2009 kell 20:42

free kas see on perfektne, kui naine ütleb mulle et armastab mind, samas kirjutab Rates teisele kutile, et sa oled kõige kallim ilmas ja armastan sind elu lõpuni.


guttamax - 23.10.2009 kell 20:58

Ma pole küll Free, aga jh, see ei ole perfektne (tra ajan kogu aeg segi prefekti ja perfekti.. )


sossuke - 23.10.2009 kell 21:19

ju siis peaks piirduma imperfektiga.


freelancer - 23.10.2009 kell 21:20

Tsitaat:
Algne postitaja: testitud.parm
free kas see on perfektne, kui naine ütleb mulle et armastab mind, samas kirjutab Rates teisele kutile, et sa oled kõige kallim ilmas ja armastan sind elu lõpuni.


Austet testitud:
Kuidas sa ´tgelikult ise tunned,kas ta armastab sind või mitte.Tähtis on tunne mida tunned mitte see mida ta suust kellelegi välja ajab.Ja üks asi veel.Ütelda võib kõike.Paljudele üteldakse et armastatakse neid,tegelikult tähendavad need sõnad hoopis muud.Kasvõi seda-Mida sa idioot pipardad ja pirtsutad.Võiksid parem keppi anda.
Isiklikult selliseid sõnakombinatsioone ei kasuta.Kui tunnen et asi on mäda ja nihu siis kindlasti võtan midagi ette.See ma armastan sind on nii äralõrtsitud ja devalveerunud väljend et ...